20.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 131/13

(1)

Liit osales koos liikmesriikidega vaatlejana läbirääkimistel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) üle, mille Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis vastu 7. aprillil 2011. Konventsioon avati allakirjutamiseks 11. mail 2011.

(2)

Konventsiooni artikli 75 kohaselt on konventsioon avatud liidule allakirjutamiseks.

(3)

Konventsiooniga luuakse laiaulatuslik ja mitmekülgne õigusraamistik, et kaitsta naisi igasuguse vägivalla eest. Konventsiooniga soovitakse naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalda ning koduvägivalda ennetada, sellise vägivalla eest karistada ning selline vägivald kaotada. Konventsioon käsitleb mitmesuguseid meetmeid alates andmete kogumisest ja teadlikkuse suurendamisest kuni naiste vastu suunatud vägivalla eri vorme kriminaliseerivate õiguslike meetmeteni. Konventsioon hõlmab ohvrite kaitset ja tugiteenuste osutamist puudutavaid meetmeid ning käsitleb soolist vägivalda seoses varjupaiga ja rändega. Konventsiooniga luuakse eraldi järelevalvesüsteem tagamaks, et konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid tõhusalt.

(4)

Konventsiooni allakirjutamine liidu nimel aitab saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis valdkondades, mis on liidu üks peamine eesmärk ja väärtus, mida tuleb järgida igasuguses liidu tegevuses vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklitele 2 ja 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 8 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 23. Naistevastane vägivald on naiste inimõiguste rikkumine ja äärmuslik diskrimineerimise vorm, mille juured on soolises ebavõrdsuses ning mis aitab kaasa ebavõrdsuse säilitamisele ja suurendamisele. Kohustudes konventsiooni rakendama, kinnitab liit tahet võidelda naistevastase vägivalla vastu oma territooriumil ja kogu maailmas ning tugevdab oma praegust poliitilist tegevust ja kriminaalmenetlusõiguse valdkonna olemasolevat ulatuslikku õigusraamistikku, mis on naiste ja tütarlaste jaoks eriti oluline.

(5)

Konventsiooniga reguleeritud valdkonnad kuuluvad nii liidu kui ka liikmesriikide pädevusse.

(6)

Konventsioonile tuleks liidu nimel alla kirjutada seoses küsimustega, mis kuuluvad liidu pädevusse niivõrd, kui konventsioon võib ühiseid norme mõjutada või nende kohaldamisala muuta. See kehtib eelkõige konventsiooni teatavate sätete kohta, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades ning varjupaika ja mittetagasisaatmist puudutavate konventsiooni sätete kohta.

(7)

Liidul on samuti ainupädevus võtta konventsioonis sätestatud kohustusi, mis on seotud liidu enda institutsioonide ja avaliku haldusega.

(8)

Kuna liidu pädevus ja liikmesriikide pädevus on omavahel seotud, peaks liit saama konventsiooni osaliseks koos selle liikmesriikidega, et nad saaksid ühiselt täita konventsioonis sätestatud kohustusi ja kasutada sidusalt neile antud õigusi.

(9)

Käesolev otsus puudutab üksnes konventsiooni artikleid 60 ja 61. Käesolev otsus ei puuduta konventsiooni sätteid õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades, mida käsitletakse teises allkirjastamist käsitlevas nõukogu otsuses, mis võetakse vastu samal ajal käesoleva otsusega.

(10)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

Konventsioon tuleks allkirjastada,