Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016R1851

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1851, 14. juuni 2016, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021 (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2016/3515

    ELT L 284, 20.10.2016, p. 1–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2016/1851/oj

    20.10.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 284/1


    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1851,

    14. juuni 2016,

    millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 7a lõiget 4,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 577/98 tuleb täpsustada aastaid 2019, 2020 ja 2021 käsitleva lisaküsimustike programmi koostisosad.

    (2)

    Strateegia „Euroopa 2020“ ühiste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks on vaja põhjalikke ja võrreldavaid andmeid töökorralduse ja tööaja korralduse kohta, samuti on vaja täpsemaid andmeid tööjõus osalemise määra kohta.

    (3)

    Pidades silmas käimasolevaid turvalise paindlikkuse (2) teemalisi arutelusid ning selgesti välja öeldud vajadust suurendada Euroopas nii ettevõtete kui ka töötajate kohanemisvõimet, mida on rõhutatud olulise valdkonnana ka Euroopa tööhõivestrateegias ja tööhõivesuunistes, (3) on vaja koguda andmeid laiaulatusliku Euroopa tasandil tehtava uuringuga, milles käsitletakse uute töökorralduse vormide kasutamise ulatust ja tööaja korraldust ning töötajate suhtumist neisse.

    (4)

    ELi töötervishoidu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2014–2020 käsitlevas teatises (4) rõhutas komisjon tööõnnetuste ja kutsehaiguste, töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuutumise ning tööga seonduvate haiguste kohta statistiliste andmete kogumise parandamise olulisust. Tööõnnetuste ja tööga seotud terviseprobleemide uue lisaküsimustikuga peaks olema võimalik võrrelda andmeid, mida liikmesriigid edastavad Euroopa statistika tööõnnetusi käsitleva projekti raames, ja inimeste olukorda tööturul ning koguda andmeid tööga seotud terviseprobleemide kohta. Lisaks peaks see andma teavet füüsilise tervise ja vaimse heaolu riskiteguritega kokkupuutumise kohta töökeskkonnas.

    (5)

    Komisjon kinnitas teatises Euroopa rände tegevuskava, (5) et rändega tegelemiseks on vaja välja töötada struktuurimeetmed. Edendada tuleks rändajate integreerimise meetmeid, sh algatusi keele- ja kutseoskuste parandamiseks ning kvalifikatsioonide tunnustamise ja tööturule juurdepääsu lihtsustamiseks. Lisaks on nõukogu soovituses (EL) 2015/1184 (6) ühe olulisema valdkonnana nimetatud keskendumist tööjõus osalemist takistavate tegurite kõrvaldamisele ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõiveerinevuste vähendamisele, sh erinevusele ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike tööhõives. Seega on selleks, et otsuste tegemisel saaks lähtuda usaldusväärsetest tõenditest, vaja rändajate tööhõiveolukorra kohta üksikasjalikke andmeid,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Võetakse vastu lisas sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 14. juuni 2016

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER


    (1)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.

    (2)  Turvaline paindlikkus on integreeritud strateegia tööturul samal ajal nii paindlikkuse kui ka turvalisuse suurendamiseks. Sellega soovitakse ühitada tööandjate vajadust paindliku tööjõu järele ning töötajate turvalisusvajadust, st veendumust, et neid ei ähvarda pikad töötusperioodid.

    (3)  Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1848 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 268, 15.10.2015, lk 28).

    (4)  COM(2014) 332 final, 6. juuni 2014.

    (5)  COM(2015) 240 final, 13. mai 2015.

    (6)  Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27).


    LISA

    TÖÖJÕU VALIKVAATLUS

    Mitmeaastane lisaküsimustike programm aastateks 2019–2021

    Töökorraldus ja tööaja korraldus

    Vaatlusperiood: 2019

    Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada üksikasjalikumat teavet):

     

    Alaküsimustik 1: tööaja korralduse paindlikkus

    Eesmärk: saada täpsemat teavet töötajate võimaluste kohta ise tööaja ja eemalviibimise üle otsustada, samuti selle kohta, kui tihti töötajatelt nõutakse, et nad tööaega muudaksid.

     

    Alaküsimustik 2: töömeetodid

    Eesmärk: koguda teavet ajasurve, otsese juhtimise ja töökeskkonnas võimaldatava sõltumatuse kohta.

     

    Alaküsimustik 3: töökoht

    Eesmärk: saada täpsemat teavet töökoha ning tööle jõudmiseks ehk tööle- ja kojusõiduks kuluva aja kohta.

    Tööõnnetused ja muud tööga seotud terviseprobleemid

    Vaatlusperiood: 2020

    Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada üksikasjalikumat teavet):

     

    Alaküsimustik 1: tööõnnetused

    Eesmärk: selgitada välja vigastusi põhjustavad tööõnnetused, nende laad, samuti mõju kaotatud tööpäevade või invaliidsuse seisukohast.

     

    Alaküsimustik 2: tööga seotud terviseprobleemid

    Eesmärk: selgitada välja tööst põhjustatud või tööga süvenevad füüsilise või vaimse tervise probleemid, nende laad, samuti mõju kaotatud tööpäevade või invaliidsuse seisukohast.

     

    Alaküsimustik 3: füüsilise tervise ja/või vaimse heaolu riskitegurid

    Eesmärk: analüüsida, kas töötajad puutuvad kokku riskiteguritega, mis võivad mõjutada nende füüsilist ja/või vaimset tervist.

    Rändajate ja nende otseste järeltulijate tööhõiveolukord

    Vaatlusperiood: 2021

    Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada lisateavet):

     

    Alaküsimustik 1: taustteave

    Eesmärk: saada täpsemat teavet rändajate ja nende otseste järeltulijate (1) kohta, täpsemalt nende vanemate haridusliku tausta ja rände peamise põhjuse kohta.

     

    Alaküsimustik 2: keeleoskus

    Eesmärk: koguda teavet rändajate keeleoskuse kohta, lähtudes nende endi hinnangust.

     

    Alaküsimustik 3: tööjõus osalemist takistavad ja toetavad tegurid

    Eesmärk: saada teavet tööjõus osalemise takistuste (nt välismaal saadud kvalifikatsioonide tunnustamine või võõramaise päritoluga seotud takistus) ja individuaalsete tööotsimise meetodite kohta.


    (1)  Mõiste „rändajad“ on siin määratletud kui muus riigis sündinud isikud, kes võivad olla ka kolmanda riigi kodanikud. Mõiste „rändajate otsesed järeltulijad“ on siin määratletud kui teise põlvkonna sisserändajad, st samas riigis sündinud isikud, kelle vanematest vähemalt üks on muus riigis sündinud.:


    Top