This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32016R1377
Commission Implementing Regulation (EU) 2016/1377 of 4 August 2016 laying down common requirements for service providers and the oversight in air traffic management/air navigation services and other air traffic management network functions, repealing Regulation (EC) No 482/2008, Implementing Regulations (EU) No 1034/2011 and (EU) No 1035/2011 and amending Regulation (EU) No 677/2011 (Text with EEA relevance)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1377, 4. august 2016, milles sätestatakse teenuseosutajate, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste järelevalve ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes kohaldatavad ühisnõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008 ning rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1377, 4. august 2016, milles sätestatakse teenuseosutajate, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste järelevalve ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes kohaldatavad ühisnõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008 ning rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EMPs kohaldatav tekst)
C/2016/4985
ELT L 226, 19.8.2016, p. 1–139
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 27/03/2017; kehtetuks tunnistatud 32017R0373
19.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 226/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1377,
4. august 2016,
milles sätestatakse teenuseosutajate, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste järelevalve ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes kohaldatavad ühisnõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008 ning rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8b lõiget 6,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas, (2) eriti selle artikleid 4 ja 6,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 ühtse Euroopa õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta, (3) eriti selle artikli 6 lõiget 7,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1034/2011 (4) on sätestatud nõuded lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1035/2011 (5) on sätestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded. Asjaomased teenuseosutajad peavad järgima aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühisnõudeid, et saada määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 2 osutatud sertifikaat. Lisaks on eespool nimetatud määrustes sätestatud nõuded pädevatele asutustele, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide väljaandmise eest ning täidavad järelevalveülesandeid ja nõuete täitmise tagamise ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 (6) artikliga 4, määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 2 ja artikli 7 lõikega 7 ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 10 ja 22a. |
(2) |
Rakendusmäärustes (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 sätestatud nõuete eesmärk on eelkõige algetapis rakendada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) osutamise olulised nõuded, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 216/2008, eelkõige selleks, et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 8b ja 22a ja Vb lisaga ning võimaldada standardimiskontrollide alustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 24. |
(3) |
Rakendusmäärustes (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 sätestatud nõudeid tuleks nüüd tehnika arengut arvesse võttes täiendada ja ajakohastada. Lisaks tuleks täpsustada, et teenuseosutaja peab käesoleva määruse kohase sertifikaadi saamiseks ja selle kehtivuse säilitamiseks või deklaratsiooni esitamiseks praegu ja ka edaspidi järgima eespool nimetatud määruste nõudeid ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud olulisi nõudeid. Lisaks tuleks tagada kooskõla eespool nimetatud nõuetega ning komisjoni rakendusmäärustes (EL) nr 965/2012, (7) (EL) nr 1178/2011, (8) (EL) nr 139/2014 (9) ja (EL) 2015/340 (10) sätestatud nõuetega ning püüda saavutada terviklik süsteemikäsitlus, mis hõlmab loogilise ja tehniliselt järjepideva lähenemisviisi rakendamist mitmesugustes lennundusvaldkondades. Seepärast tuleks rakendusmäärustes (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 kehtestatud nõuded sätestada ühes ainsas määruses ning määrused (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 tuleks kehtetuks tunnistada. |
(4) |
Teenuseosutajate sertifitseerimise ja järelevalve ühiseeskirjad on ülimalt olulised selleks, et suurendada liikmesriikide usaldust üksteise süsteemide vastu. Ohutuse ja turvalisuse kõrgeima taseme tagamiseks tuleks teenuste osutamise ja nende üle teostatava järelevalve suhtes kohaldatavaid ühtseid nõudeid karmistada. See peaks tagama ohutute ja kvaliteetsete teenuste osutamise aeronavigatsiooni valdkonnas ning sertifikaatide vastastikuse tunnustamise kogu liidus, suurendama liikumisvabadust ja parandama kõnealuste teenuste kättesaadavust. |
(5) |
Ühtse lähenemisviisi kasutuselevõtuks sertifitseerimise ja järelevalve valdkonnas tuleks süsteemide turvalisuse, kasutatavate osade ja andmetega seotud meetmete rakendamisel teha koostööd kõikide liikmesriikide, funktsionaalsete õhuruumiosade, teenuseosutajate pakutavatest teenustest, funktsioonidest ja toodetest koosneva võrgu, võrgustiku haldaja ning lennuväljade ja lendude käitamiseks vajalikku taristut pakkuvate muude isikute vahel. |
(6) |
Tunnistades, et ohutusjuhtimine tagab ohutust mõjutavate riskide ning turvaprobleemide kindlakstegemise, hindamise ja minimeerimise, tuleks veelgi täpsustada nõudeid, mida kohaldatakse funktsionaalses süsteemis tehtavate muudatuste hindamisel sertifitseeritud organisatsiooni poolt. Nende nõuete kohandamisel tuleks arvesse võtta muutuste juhtimisega seotud nõuete integreerimist tsiviillennundusohutust regulatiivsesse ühtsesse struktuuri ning sidusrühmade ja pädevate asutuste kogemusi ohutusjärelevalve alal. |
(7) |
Selleks et tagada liidus tsiviillennundusohutuse kõrge tase, peaksid käesolevas määruses sätestatud meetmed kajastama lennundusohutuse uusimaid arengusuundi, sealhulgas parimaid tavasid ning teaduse ja tehnika edusamme meteoroloogiateenuste valdkonnas. Seepärast peaks käesolev määrus põhinema Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kohaldatavatel standarditel ja soovituslikel tavadel, eelkõige ICAO lisal 3 „Rahvusvahelise lennunduse meteoroloogiline teenindamine“, võtma arvesse meteoroloogilise teenindamise kogemusi liidus ja kogu maailmas ning tagama, et meteoroloogiateenuse osutaja suurus, liik ja keerukus oleksid proportsionaalsed. |
(8) |
Asjakohane on teenuseosutaja haldussüsteemi osana välja töötada ohutuskultuur, mis aitab selliseid süsteeme paremini mõista ja täiustada ning võtab samas arvesse vajadust juhtimissüsteemi veelgi tugevdada, seda eelkõige vahejuhtumitest teatamise usaldusväärse süsteemi integreerimise kaudu. |
(9) |
Tuleks välja töötada andmevahetusteenuste osutajate sertifitseerimise ja järelevalve ühisnõuded, millega tagatakse, et õhusõidukitele aeronavigatsiooniteabe edastajad töötlevad andmeid asjakohasel viisil, mis vastab õhuruumi lõppkasutaja nõuetele ja võimaldab suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lende ohutult käitada. |
(10) |
Tuleks kindlaks määrata, missugused asutused vastutavad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuseosutajate sertifitseerimise, järelevalve ja asjakohaste nõuete täitmise tagamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklist 22a tulenevatele Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet) ülesannetele, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 2 sätestatud nõuete kohaldamist. Pidades silmas andmevahetusteenuste osutajate ja võrgustiku haldajate osutatavate teenuste eripära ja ulatust, peaks amet olema nende jaoks pädev asutus. Selleks et täita määruse (EÜ) nr 216/2008 eesmärke, eelkõige kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärki, ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 3 sätestatud eesmärki, on ka asjakohane viia pädeva asutuse suhtes kohaldatavad nõuded kooskõlla ICAO ohutusjuhtimispõhimõtete arenguga, pidades eelkõige silmas asutuse juhtimissüsteemi kasutuselevõttu, riikide lennundusohutusprogrammide rakendamist ning kõnealuste asutuste vahelise koostöö tagamist. |
(11) |
Tuleks täpsustada, et pädev asutus peaks käesoleva määruse kohaste sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmisel olema sõltumatu mis tahes teenuseosutajast, tagades selleks kõnealuste asutuste ja teenuseosutajate vahel piisava eraldatuse vähemalt funktsionaalsel tasandil, samuti tuleks vältida kõiki huvide konflikte. Eesmärk on tagada, et kõnealused asutused oleksid objektiivsed ja erapooletud ning täidaksid käesoleva määruse kohaseid ülesandeid kvaliteetselt. |
(12) |
Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) peaks looma andmebaasi, mis sisaldab pädevate asutuste kohta asjakohast teavet, et hõlbustada pädevate asutuste standardimiskontrolle ja nendevahelist koostööd ning abistada komisjoni tema ülesannete täitmisel. |
(13) |
Selle tagamiseks, et käesoleva määrusega teenuseosutajate suhtes kehtestatud nõudeid alati järgitaks ja et pädevad asutused saaksid tõhusalt täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 4 lõigetega 3 ja 4, tuleks neile asutustele lisaks võimalusele korraldada määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid uurimisi ja küsitlusi anda ka teatavad konkreetsed uurimisvolitused. On asjakohane täpsustada, et neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate õigusaktidega, võttes nõuetekohaselt arvesse mitmesuguseid konkreetseid elemente, et tagada iga üksikjuhtumi puhul õiglane tasakaal kõikide õiguste ja huvide vahel. |
(14) |
Järjepidevuse tagamiseks ja käesoleva määruse hõlpsamaks kohaldamiseks tuleks määrusele lisada ka komisjoni määruse (EÜ) nr 482/2008 (11) sätted ning seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 482/2008 kehtetuks tunnistada. |
(15) |
Käesolevale määrusele tuleks lisada komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 (12) artiklites 12 ja 21 ning kõnealuse määruse VI lisas sätestatud nõuded, et tagada ühtlustatud lähenemisviis kõikidele teenuseosutajatele. Seepärast tuleks need sätted välja jätta. |
(16) |
Lennuliikluse insener-tehniline personal (ATSEP), kelle on tööle võtnud ATM/ANS-teenuste osutaja või võrgustiku haldaja, peaks läbima ühtlustatud koolituse ja pädevuse hindamise kava. Lisaks peaks asjaomane teenuseosutaja või võrgustiku haldaja tagama, et lepingu alusel tegutseva organisatsiooni töötajad oleksid nõuetekohaselt kvalifitseeritud. Seepärast tuleks käesolevale määrusele lisada ka üksikasjalikud sätted koolituse ja pädevuse hindamise kohta. |
(17) |
Lennundussektorile ja liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks anda piisavalt aega, et kohaneda käesolevas määruses kehtestatud uue õigusraamistikuga ja asendada enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva väljaantud sertifikaadid. |
(18) |
Andmevahetusteenuste osutajatel peaks olema vabatahtlikkuse alusel lubatud taotleda ja saada asjakohaseid sertifikaate kohe pärast käesoleva määruse jõustumist, et võimaldada neil kui üksustel, kelle suhtes ei kohaldata määrust (EL) nr 1035/2011 ja kellele EASA annab välja vabatahtliku kinnituse (LoA), saada sel viisil kasu käesoleva määruse varajasest rakendamisest ja kõnealuste sertifikaatide vastastikusest tunnustamisest. Lisaks vabastab käesoleva määruse varajane rakendamine andmevahetusteenuste osutajate suhtes lennuettevõtjad andmevahetusteenuste osutajatega lepingu sõlmimise korral järelevalvekohustusest, kui teenuseosutajal on lennundusandmebaasi kohta sertifikaat. Kui andmevahetusteenuse osutaja kasutab seda võimalust ja talle antakse välja sertifikaat, peaks ta olema kohustatud järgima käesoleva määruse kohaldatavaid nõudeid. |
(19) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 (13) sätestatud nõudeid tuleks täiendada lennuliiklusteenuste osutamisega seotud aspektidega, et tagada kooskõla teenuste osutamise ning pilootide ja lennuliiklusteeninduse töötajate tegevuse ning käesolevas määruses sätestatud nõuete vahel. |
(20) |
Teenuseosutaja pakutud muudatuste ohutusalast sobivust hinnates tuleks analüüsida funktsionaalse süsteemi muutmisega seotud riske, kasutades kohalikul tasandil välja töötatud kvantitatiivseid või kvalitatiivseid objektiivseid hindamiskriteeriume või mõlema kombinatsiooni. |
(21) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1. |
(22) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõike 3 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas määruses on sätestatud ühisnõuded lennuliikluse korraldamise, aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) osutamise ja muude üldise lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide täitmise kohta ning eelkõige on need nõuded ette nähtud kõnealuseid teenuseid osutavatele või funktsioone täitvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele ja nende nimel tegutsevatele kvalifitseeritud üksustele, kes täidavad eespool nimetatud teenuseosutajate sertifitseerimise ja järelevalve ning nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks I lisas esitatud mõistetele järgmisi mõisteid:
1) |
määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 3 esitatud mõisted, välja arvatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 15 esitatud mõiste „sertifikaat“ määratlus; |
2) |
„teenuseosutaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes osutab ATM/ANS-teenuseid ja/või täidab ATM/ANS-funktsioone, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis q, ja/või muid ATM-võrgustiku funktsioone kas eraldi või üldise lennuliikluse jaoks koostatud komplektina; |
3) |
„võrgustiku haldaja“ – määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 alusel loodud organisatsioon, mille ülesanne on täita kõnealuses artiklis ning määruse (EL) nr 677/2011 artiklites 3 ja 4 sätestatud kohustusi. |
Artikkel 3
ATM/ANS-teenuste osutamine ja ATM-võrgustiku funktsioonide täitmine
1. Liikmesriigid tagavad, et asjakohaseid ATM/ANS-teenuseid osutatakse ja ATM-võrgustiku funktsioone täidetakse kooskõlas käesoleva määrusega viisil, mis hõlbustab üldist lennuliiklust ja võtab arvesse ohutuskaalutlusi ja lennuliiklusnõudeid.
2. Kui liikmesriigid võtavad küsimustes, mis on käesoleva määruse kohaselt jäetud nende otsustada, lisaks käesoleva määruse sätetele vastu täiendavaid sätteid, peavad kõnealused sätted olema kooskõlas Chicago konventsiooni normide ja soovituslike tavadega. Chicago konventsiooni artikli 38 sätete kohaldamise korral peavad liikmesriigid hiljemalt kaks kuud pärast täiendavate sätete vastuvõtmist esitama asjakohase põhjenduse nii ICAO-le kui ka Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“).
3. Liikmesriigid avaldavad kõnealused sätted kooskõlas Chicago konventsiooniga oma lennundusteabe kogumikus.
4. Liikmesriik, kes otsustab korraldada konkreetsete lennuliiklusteenuste osutamise konkurentsitingimustes, võib võtta kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et nende konkreetsete lennuliiklusteenuste osutajad ei osaleks toimingutes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega toimingutes, millega liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.
Artikkel 4
Pädev asutus
1. Sertifikaatide ja vajaduse korral teenuseosutajate poolt käesoleva määruse kohaselt esitatud deklaratsioonide väljastusteadete väljaandmise ning kõnealuste teenuseosutajate üle teostatava järelevalve ja asjakohaste nõuete täitmise tagamise eest vastutab pädev asutus, mis täidab määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 4 osutatud riikliku järelevalveasutuse ülesandeid liikmesriigis, kus asub sertifikaati taotlenud või deklaratsiooni esitanud juriidilise või füüsilise isiku peamine tegevuskoht või (olemasolul korral) registrijärgne asukoht, välja arvatud juhul, kui pädevaks asutuseks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 22a on amet.
Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse andmevahetusteenuste osutajaid ja võrgustiku haldajat üleeuroopaliste teenuseosutajatena, kelle jaoks pädevaks asutuseks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a punktile c on amet.
2. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused vastavad II lisas sätestatud nõuetele.
3. Kui mõne asjaomase teenuseosutaja jaoks on pädevaks asutuseks amet, peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd ametiga, et tagada käesoleva määruse II lisa punkti ATM/ANS.AR.A.005 alapunkti b alapunktide 1–3 nõuete täitmine:
a) |
kui teenuseosutajad osutavad teenuseid sellistes funktsionaalsetes õhuruumiosades, mis kuuluvad mitme liikmesriigi vastutusalasse, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3; või |
b) |
kui teenuseosutajad osutavad piiriüleseid aeronavigatsiooniteenuseid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 5. |
4. Kui liikmesriik on käesoleva määruse kohaseks sertifitseerimiseks, järelevalveks ja nõuete täitmise tagamiseks nimetanud või asutanud mitu määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 4 või määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõigetes 3–6 osutatud järelevalveasutust, peab asjaomane liikmesriik tagama, et iga järelevalveasutuse pädevusvaldkond on eelkõige vastutusala ning geograafiliste ja õhuruumipiiride osas selgelt kindlaks määratud. Sel juhul kehtestavad asjaomased asutused koostöö kirjaliku koordineerimise korra, et tagada tulemuslik järelevalve kõikide nende sertifitseeritud või (kui see on asjakohane) neile deklaratsiooni esitanud teenuseosutajate üle ja nõuete täitmine.
5. Pädevad asutused on käesoleva määruse kohasel sertifitseerimisel, järelevalvel ja nõuete täitmise tagamisel täiesti sõltumatud teenuseosutajatest. See sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse asjaomased pädevad asutused ja teenuseosutajad üksteisest piisavalt lahus. Seda arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et pädevad kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.
6. Liikmesriigid ja komisjon (kui pädeva asutuse ülesandeid täidab amet) tagavad, et pädev asutus keelab oma töötajatel täita käesoleva määruse kohaseid sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesandeid, kui on märke, et sellega võib otseselt või kaudselt kaasneda eelkõige perekondlike või rahaliste huvide konflikt.
7. Amet haldab andmebaasi, mis sisaldab kõikide lõikes 1 osutatud pädevate asutuste kontaktandmeid. Selleks teatavad liikmesriigid ametile oma pädeva asutuse või pädevate asutuste nime(d) ja aadressi(d) ning nende andmete hilisemad muudatused.
8. Liikmesriigid ja komisjon (kui pädeva asutuse ülesandeid täidab amet) tagavad, et pädevatel asutustel on piisavalt vahendeid ja suutlikkust, et täita määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 4 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a kohaseid ülesandeid, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud pädeva asutus hinnang selle kohta, missuguseid vahendeid ta vajab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.
9. Pädeval asutusel peavad käesoleva määruse kohaste sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmiseks olema järgmised volitused:
a) |
nõuda nende järelevalve all olevatelt teenuseosutajatelt kogu vajaliku teabe esitamist; |
b) |
nõuda kõnealuste teenuseosutajate kõikidelt esindajatelt, juhtidelt või töötajatelt suulisi selgitusi teenuseosutaja järelevalvega seotud faktide, dokumentide, esemete, protseduuri või muude teemade koha; |
c) |
siseneda asjaomaste teenuseosutajate ruumidesse ja territooriumile, kaasa arvatud käitamiskohad, ning transpordivahenditesse; |
d) |
uurida ja kopeerida kõiki kõnealuste teenuseosutajate käsutuses olevaid või neile kättesaadavaid dokumente, kandeid või andmeid ning teha nendest väljavõtteid, olenemata sellest, missugusele andmekandjale teave on salvestatud; |
e) |
korraldada asjaomase teenuseosutajaga seotud auditeid, hindamisi, uurimisi ja kontrolle. |
10. Lisaks peab pädevatel asutustel seoses käesoleva määruse kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega olema õigus teostada esimeses lõigus osutatud volitusi lepingu alusel tegutsevate organisatsioonide suhtes, kelle üle teostavad järelevalvet teenuseosutajad vastavalt III lisa punktile ATM/ANS.OR.B.015.
11. Käesolevas lõikes loetletud volitusi tuleb teostada kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asjaomane toiming teostatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada nende volituste tõhus kasutamine ning teenuseosutaja ja kõikide asjassepuutuvate kolmandate isikute õigused ning õigustatud huvid ja järgides seejuures proportsionaalsuse põhimõtet. Kui ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse sisenemiseks vastavalt punktile c on liikmesriigis kohaldatava õiguse kohaselt vaja eelnevalt saada kohtuorgani luba, kasutatakse kõnealuseid õigusi alles pärast eelneva loa saamist.
12. Käesoleva lõike kohaseid volitusi kasutades tagab pädev asutus, et tema töötajatele ja kõikidele kõnealustes toimingutes osalevatele ekspertidele (kui see on asjakohane) oleksid antud vajalikud õigused.
13. Pädevad asutused võtavad või algatavad kõik asjakohased täitemeetmed selle tagamiseks, et nende sertifitseeritud või neile deklaratsiooni esitanud teenuseosutajad (kui see on asjakohane) vastaksid nii praegu kui ka edaspidi käesoleva määruse nõuetele.
Artikkel 5
Teenuseosutajad
Teenuseosutajale antakse välja sertifikaat ja õigus kasutada selle sertifikaadi kohaldamisalasse kuuluvaid privileege, tingimusel et ta vastab praegu ja edaspidi määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud nõuetele ja järgmistele nõuetele:
a) |
kõik teenuseosutajad peavad lisaks punktides b-l esitatud kohaldatavatele nõuetele ja punktis m sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa ATM/ANS.OR) A- ja B-alajaos sätestatud nõuetele; |
b) |
muude teenuste kui lennuliiklusteenuste (ATS-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a ja m sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa ATM/ANS.OR) C-alajaos sätestatud nõuetele; |
c) |
aeronavigatsiooniteenuste (ANS-teenuste) osutajad, lennuliiklusvoo juhtimisteenuste (ATFM-teenuste) osutajad ja võrgu haldaja peavad lisaks punktides a ja m sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa ATM/ANS.OR) D-alajaos sätestatud nõuetele; |
d) |
ATS-teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, c ja m esitatud nõuetele vastama IV lisas (osa ATS) sätestatud nõuetele; |
e) |
meteoroloogiateenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m sätestatud nõuetele vastama V lisas (osa MET) sätestatud nõuetele; |
f) |
aeronavigatsiooniteabe teenuste (AIS-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m sätestatud nõuetele vastama VI lisas (osa AIS) sätestatud nõuetele; |
g) |
andmevahetusteenuste (DAT-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b ja m sätestatud nõuetele vastama VII lisas (osa DAT) sätestatud nõuetele; |
h) |
side-, navigatsiooni või seireteenuste (CNS-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m sätestatud nõuetele vastama VIII lisas (osa CNS) sätestatud nõuetele; |
i) |
ATFM-teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m esitatud nõuetele vastama IX lisas (osa ATFM) sätestatud nõuetele; |
j) |
õhuruumi korraldamise teenuste (ASM-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b ja m sätestatud nõuetele vastama X lisas (osa ASM) sätestatud nõuetele; |
k) |
õhuruumi kavandamise ja/või protseduuri väljatöötamise teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b ja m sätestatud nõuetele vastama XI lisas (osa ASD) sätestatud nõuetele, kui komisjon on need nõuded vastu võtnud; |
l) |
võrgustiku haldaja peab lisaks punktides a, b, c ja m esitatud nõuetele vastama XII lisas (osa NM) sätestatud nõuetele; |
m) |
kõik teenuseosutajad peavad lisaks punktis a esitatud nõuetele vastama XIII lisas (osa PERS) sätestatud nõuetele. |
Artikkel 6
Lennuinfoteenuse osutaja deklaratsioon
Kui liikmesriik annab lennuinfoteenuse osutajale loa esitada deklaratsioon selle kohta, et ta suudab täita määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõike 3 kohaste teenustega seotud kohustusi ja et tal on selleks vahendid, peab teenuseosutaja lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama käesoleva määruse III lisa punktis ATM/ANS.OR.A.015 sätestatud nõuetele.
Artikkel 7
Olemasolevad sertifikaadid
1. Määruse (EL) nr 1035/2011 kohaselt välja antud sertifikaadid loetakse käesoleva määruse kohaselt väljaantuks.
2. Liikmesriigid asendavad lõikes 1 osutatud sertifikaadid II lisa 1. liites sätestatud vormile vastava sertifikaadiga hiljemalt 1. jaanuariks 2021.
Artikkel 8
Kehtetuks tunnistamine ja muutmine
1. Määrus (EÜ) nr 482/2008 tunnistatakse kehtetuks.
2. Rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011 tunnistatakse kehtetuks.
3. Rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011 tunnistatakse kehtetuks.
4. Määruse (EL) nr 677/2011 artiklid 12 ja 21 ning VI lisa jäetakse välja.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Artiklit 5 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast selliste andmevahetusteenuse osutajate suhtes, kes taotlevad sertifikaati kõnealuse sätte kohaselt.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.
(3) ELT L 96 31.3.2004, lk 20.
(4) Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011 lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 (ELT L 271, 18.10.2011, lk 15).
(5) Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 (ELT L 271, 18.10.2011, lk 23).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1).
(7) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
(8) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).
(9) Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).
(10) Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1).
(11) Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 482/2008, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa (ELT L 141, 31.5.2008, lk 5).
(12) Komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 (ELT L 185, 15.7.2011, lk 1).
(13) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).
I LISA
II–XIII LISAS KASUTATUD TERMINITE SELETUSED
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)“– ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid;
2. „lennutööd“– õhusõiduki käitamine eriteenuste osutamiseks näiteks põllumajanduses, ehituses, fotograafias, reklaamis, uuringu-, vaatlus- ja patrull-lendudel ning otsingu- ja päästetöödel jms;
3. „lennuvälja klimatoloogiline iseloomustus“– statistilistel andmetel põhinev lühike kokkuvõte lennuväljal esinevate meteoroloogiliste elementide kohta;
4. „lennuvälja klimatoloogilised andmed“– statistiliste andmete tabel lennuväljal täheldatud ühe või enama meteoroloogilise elemendi esinemise kohta;
5. „lennuvälja kõrgustasand“– maandumisala kõrgeima punkti kõrgus;
6. „lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS)“– lennuvälja lennuinfo- ja häireteenus lennuväljaliikluses osalejatele;
7. „lennuvälja meteoroloogiatalitus“– lennuväljale meteoroloogiateenuseid osutav talitus;
8. „hoiatus lennuvälja kohta“– lennuvälja meteoroloogiatalituse poolt antud informatsioon maapinnal asuvaid õhusõidukeid, k.a pargitud õhusõidukeid ning lennujaama rajatisi ja teenuseid, kahjustada võivate ilmaolude esinemise või oodatava esinemise kohta;
9. „aeronavigatsioonilised andmed“– aeronavigatsiooniliste faktide, mõistete või juhiste esitamine kindlaksmääratud kujul, nii et need sobivad teabeedastuseks, tõlgendamiseks või töötlemiseks;
10. „aeronavigatsiooniline andmebaas“– elektroonilises süsteemis salvestatud aeronavigatsiooniliste andmete struktureeritud kogum, mis kehtib kindlaksmääratud aja jooksul ja mida on võimalik uuendada;
11. „aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (AFS)“– kindlaksmääratud püsipunktide vahel osutatav telekommunikatsiooniteenus, mille eesmärk on tagada lennuohutus ning lennuteenuste korrapärane, tõhus ja säästlik toimimine;
12. „aeronavigatsiooniline fikseeritud elektersidevõrk (AFTN)“– ülemaailmne fikseeritud aeronavigatsioonilise side süsteem, mis moodustab aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse osa ja on ette nähtud teadete edastamiseks ja/või digitaalseks andmevahetuseks sarnaste või ühilduvate sidekarakteristikutega aeronavigatsiooniliste fikseeritud jaamade vahel;
13. „aeronavigatsiooniteave“– aeronavigatsiooniliste andmete kogumise, analüüsimise ja vormindamise tulemusel saadav teave;
14. „lennuvälja kaardistamise andmed“– andmed, mida kogutakse lennujaama kaardistamise eesmärgil;
15. „lennuvälja kaardistamise andmebaas (AMDB)“– lennuvälja kaardistamise andmete kogu, mis on organiseeritud ja korraldatud struktuurse andmekogumina;
16. „lennumeteoroloogiajaam“– aeronavigatsiooniga seotud vaatluste tegemiseks ja meteoroloogiliste ettekannete koostamiseks loodud jaam;
17. „ ettekanne õhust“– lendavalt õhusõidukilt edastatud ettekanne, mis vastab asukoha ning operatiiv- ja/või meteoroloogiaandmete ettekandmise nõuetele;
18. „õhusõiduk“– seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;
19. „AIRMET-teade“– ilmavaatlusjaama väljastatud teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmanähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust väikestel kõrgustel, ja nende nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis, mis ei sisaldu vastava lennuinfopiirkonna või alampiirkonna ilmaprognoosis madala lennutasandi kohta;
20. „lennuliikluse insener-tehniline personal (ATSEP)“– töötajad, kes on volitatud ja pädevad töötama funktsionaalse süsteemi seadmetega, neid hooldama, kasutuselt kõrvaldama ja uuesti kasutusele võtma;
21. „lennuliiklusteenindusüksus“– üldnimetus, mis võib tähistada lennujuhtimisüksust, lennuinfokeskust, lennuvälja lennuinfoüksust või lennuliiklusteeninduse bürood;
22. „varulennuväli“– lennuväli, kuhu õhusõiduk võib lennata, kui lennu jätkamine või sihtlennuväljal maandumine osutub võimatuks või ebasoovitavaks, kus osutatakse vajalikke teenuseid ja on olemas vajalikud seadmed ning mis vastab õhusõiduki suutlikkusnõuetele ja on kavandataval kasutamisajal töökorras;
23. „nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“– olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;
24. „kõrgus merepinnast“– tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL);
25. „piirkondlik juhtimiskeskus (ACC-üksus)“– üksus, mis on loodud lennujuhtimisteenuse osutamiseks tema vastutusalasse kuuluvates lennujuhtimispiirkondades;
26. „piirkonnaprognoos lendude jaoks väikestel kõrgustel“– lennuinfopiirkonna või selle alampiirkonna ilmanähtuste prognoos, mis on väljastatud lennutasandist 100 madalamal asuva kihi kohta (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal asuva kihi, või vajaduse korral sellest kõrgemal asuva kihi kohta);
27. „piirkondlik navigatsioon (RNAV)“– navigatsioonimeetod, mis võimaldab lendamist mis tahes soovitud lennutrajektooril sellises piirkonnas, mis jääb maa peal või kosmoses asuvate navigatsiooni tugijaamade kaetud alasse või õhusõiduki oma navigatsioonivahendite võimalustega tagatud piiridesse või on nende kahe võimalusega üheaegselt kaetud;
28. „argument“– väide, mis põhineb tõenditel;
29. „ASHTAM-teade“– NOTAM-teadete eriseeria, millega antakse kindlas vormingus edasi lennuliikluse seisukohast olulisi teateid vulkaanilise tegevuse muutuste, vulkaanipurske ja/või vulkaanituhapilve kohta;
30. „lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonid“– võrgustiku haldaja funktsioonid kooskõlas määrusega (EL) nr 677/2011;
31. „audit“– süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks eesmärgiga kindlaks määrata nõuetele vastavuse ulatus;
32. „autoriteetne allikas“–
(a) |
riigiasutus(ed) või |
(b) |
riigiasutuse poolt ametlikult tunnustatud organisatsioon riigi poolt kehtestatud andmekvaliteedi nõuetele (DQR) vastavate andmete loomiseks ja/või avaldamiseks; |
33. „automaatne vaatlussüsteem“– vaatlussüsteem, mis mõõdab kõiki nõutud elemente, tuletab ja edastab nende kohta andmeid ilma inimese sekkumiseta;
34. „lennundusettevõtja“– üksus, isik või organisatsioon, kes ei ole käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv teenuseosutaja, keda mõjutab teenuseosutaja osutatav teenus või kes mõjutab teenuseosutaja osutatavat teenust;
35. „vaheaeg“– ajavahemik tööajal, mil lennujuht on taastumise eesmärgil tööst vabastatud;
36. „sertifitseeritud õhusõidukirakendus“– tarkvararakendus, mille amet on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 kohaselt õhusõiduki osana heaks kiitnud;
37. „lennutegevust mõjutav pilv“– pilv, mille alumine piir on madalamal kui 1 500 m (5 000 jalga) või madalamal kui suurim minimaalne sektorikõrgus merepinnast, olenevalt sellest, kumb on suurem, või mis tahes kõrgusel asuv rünksajupilv või võimsa vertikaalarenguga rünkpilv;
38. „äriline lennutransport“– õhusõiduki mistahes käitamine seoses reisijate, lasti või posti õhusõidukiga transportimisega tasu eest;
39. „lennujuhtimispiirkond“– maapinna kohal olevast teatavast tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum;
40. „kriitilise intsidendi stress“– sündmuse või intsidendi tagajärjel isikul ilmnevad ebatavalised ja/või ekstreemsed emotsionaalsed, füüsilised ja/või käitumuslikud reaktsioonid;
41. „andmekvaliteet“– usaldusväärsuse aste või tase, et esitatud andmed vastavad täpsuse, resolutsiooni ja terviklikkuse (või samaväärselt tagatud tase), jälgitavuse, õigeaegsuse, täielikkuse ja vormingu poolest andmekasutaja nõuetele;
42. „andmekvaliteedi nõuded (DQR)“– andmeid iseloomustavate omaduste spetsifikatsioon (st täpsus, resolutsioon ja terviklikkus (või võrreldav usaldusväärsuse tase), jälgitavus, õigeaegsus, täielikkus ja vorming), et tagada andmete sobivus sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
43. „andmeteenuste (DAT) osutaja“– organisatsioon, kes võib olla:
(a) 1. tüüpi andmeteenuste osutaja– teenuseosutaja, kes töötleb õhusõidukite kasutatavaid aeronavigatsioonilisi andmeid ning pakub juurdepääsu aeronavigatsioonilisele andmebaasile, mis kontrollitud tingimustes vastab andmekvaliteedi nõuetele ja mille ühilduvust asjakohaste pardarakenduste või -seadmetega ei ole kindlaks määratud;
(b) 2. tüüpi andmeteenuste osutaja– teenuseosutaja, kes töötleb aeronavigatsioonilisi andmeid ja pakub juurdepääsu aeronavigatsioonilisele andmebaasile sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmetega, mis vastavad andmekvaliteedi nõuetele ja mille ühilduvus asjakohaste rakenduste või seadmetega on kindlaks määratud;
44. „sihtlennuvälja varulennuväli“– varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda, kui maandumine sihtlennuväljal osutub võimatuks või ebasoovitavaks;
45. „tööülesanne“– mis tahes ülesanne, mida lennujuht täidab lennujuhtimisteenuse osutaja korraldusel;
46. „tööaeg“– ajavahemik, mis algab siis, kui lennujuht peab lennujuhtimisteenuse osutaja juurde ilmuma või olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks või tööülesandeid täitma asuma, ja lõpeb lennujuhi tööülesannete täitmise lõppemisega;
47. „kõrgustasand“– maapinna või sellel oleva objekti punkti või tasandi kõrgus keskmisest merepinnast;
48. „varulennuväli marsruudil“– varulennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui tekib vajadus marsruudilt kõrvale pöörata;
49. „väsimus“– vähesest unest või pikaajalisest ärkvelolekust, ööpäevase rütmi häiretest või suurest (vaimsest ja/või füüsilisest) koormusest tingitud füsioloogiline seisund, mille korral inimese vaimsed või füüsilised võimed on nõrgenenud, ja mis võib mõjutada inimese tähelepanuvõimet ja suutlikkust täita oma tööülesandeid ohutult;
50. „lennudokumendid“– dokumendid, sh kaardid või vormid, mis sisaldavad meteoroloogiateavet lennu kohta;
51. „lennuinfokeskus (FIC)“– üksus, mille ülesanne on osutada lennuinfo- ja häireteenust;
52. „lennuinfopiirkond (FIR)“– piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid;
53. „lennutasand (FL)“– atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1 013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude teatava vahe võrra;
54. „katselend“– üldnimetus, mis hõlmab eraldi või koos järgmist – lennud uue projekti arendamisfaasis (õhusõiduk, käitamissüsteemid, osad ja seadmed, lennud tootmisliinilt tuleva õhusõiduki vastavuse tõestamiseks sertifitseerimise alusele või tüübiprojektile, lennud, mille eesmärgiks on uute projektikontseptsioonide katsetamine, mis nõuab ebatavalisi manöövreid või profiile, mille puhul võib osutuda võimalikuks juba heakskiidetud õhusõiduki käituspiiridest väljumine, või katselennu treeninglennu;
55. „ilmaprognoos“– teade ilmastikutingimuste kohta, mida on oodata teatavaks ajaks või perioodiks õhuruumi teataval alal või teatavas osas;
56. „stardiprognoos“– lennuvälja meteoroloogiatalituse koostatud ilmaprognoos teatud kindlaks ajaperioodiks, mis sisaldab teavet lennuradade kompleksil eeldatavalt esinevate järgmiste tingimuste kohta:. pinnatuule suund ja kiirus ning selle mis tahes muutused, temperatuur, rõhk (QNH) ja muud kohapeal kokkulepitud parameetrid;
57. „funktsionaalne süsteem“– kombinatsioon protseduuridest, inimressurssidest ja seadmetest, sealhulgas riist- ja tarkvara, mis on ühendatud lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuse ja muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide täitmiseks;
58. „üldlennundus“– tsiviilõhusõidukite mis tahes käitamine, välja arvatud lennutööd või äriline lennutransport;
59. „digitaalandmed võrgustiku sõlmpunktides“– arvuti töödeldud meteoroloogilised andmed kaardil korrapäraste vahedega asuvate punktide kogumiku kohta nende ülekandmiseks ilmateenistuse arvutist teise arvutisse automatiseeritud kasutuseks sobiva koodi vormis;
60. „juhendmaterjal (GM)“– ameti välja töötatud mittesiduv materjal, mis aitab näitlikustada nõude või spetsifikatsiooni tähendust ning mida kasutatakse abivahendina määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) tõlgendamisel;
61. „ülemaailmse võrgustiku prognoosid“– meteoroloogiliste elementide eeldatavate väärtuste prognoosid ülemaailmses koordinaatvõrgus vertikaalselt ja horisontaalselt määratletud resolutsiooniga;
62. „oht“– mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib avaldada kahjulikku mõju;
63. „suhteline kõrgus“– tasapinna, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa teatavast võrdlustasandist;
64. „lennukõrgus“– õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha üldnimetus, mis võib tähendada suhtelist kõrgust, kõrgust merepinnast või lennutasandit;
65. „kohalik regulaarne ettekanne“– ilmateade, mis koostatakse kindlate ajavahemike järel ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;
66. „kohalik eriettekanne“– ilmateade, mis koostatakse lähtudes eriilmavaatluste kriteeriumidest ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;
67. „meteoroloogiline bülletään“– asjakohast pealkirja kandev meteoroloogiateavet sisaldav tekst;
68. „meteoroloogiateave“– ilmateade, analüüs, prognoos ja mis tahes muu avaldus seoses olemasolevate või oodatavate ilmastikutingimustega;
69. „meteoroloogiline vaatlus“– ühe või mitme meteoroloogilise elemendi mõõtmine ja/või hindamine;
70. „ilmateade“– teade määratud ajal ja kohas vaadeldud ilmastikutingimuste kohta;
71. „meteoroloogiline satelliit“– maa tehiskaaslane, mis viib läbi meteoroloogilisi vaatlusi ning edastab vaatluste tulemused maale;
72. „ilmavaatlusjaam“– talitus, kes jälgib kindlaksmääratud vastutusalas lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi ning annab üksikasjalikku teavet marsruudil esinevate või oodatavate ilmanähtuste kohta, looduslike või muude ohutegurite kohta, mis võivad õhusõiduki käitamise ohutusele mõju avaldada;
73. „minimaalne sektorikõrgus merepinnast (MSA)“– alumine kasutatav kõrgus merepinnast, mis tagab vähemalt 300-meetrise (1 000 jalga) kõrgusvaru kõikide objektide kohal ringi sektoris, mille raadius on 46 kilomeetrit (25 NM) ja mille keskpunktis on oluline punkt, lennuvälja viitepunkt (ARP) või kopteriväljaku viitepunkt (HRP);
74. „NOTAM-teade“– sidevahendite kaudu levitatav teade, mis sisaldab teavet aeronavigatsiooniseadme paigaldamise, teenuse või protseduuri sisseseadmise, ohu kindlakstegemise, nende olukorra või neis tehtud muudatuse kohta, millest õigel ajal teadasaamine on lennutegevusega seotud töötajate jaoks oluline;
75. „takistus“– paigalseisev (püsiv või ka ajutine) või liikuv objekt või selle osad, mis:
(a) |
asub/asuvad alal, mis on ettenähtud õhusõidukite liikumiseks maal või |
(b) |
ulatub/ulatuvad lendavate õhusõidukite ohutuse tagamiseks vajalikust kindlaksmääratud pinnast kõrgemale või |
(c) |
asub/asuvad väljaspool eespool kindlaksmääratud alasid, kuid kujutab/kujutavad ohtu lennuliiklusele; |
76. „OPMET-teave“– operatiivne meteoroloogiateave lennutegevuse planeerimiseks ettevalmistavalt või lennu käigus;
77. „OPMET andmebaas“– andmebaas, kus salvestatakse ja on kättesaadav rahvusvaheline operatiivne meteoroloogiateave lennunduses kasutamiseks;
78. „üleeuroopalised teenused“– enamiku või kõigi liikmesriikide kasutajate jaoks kavandatud ja loodud tegevus, mis võib ulatuda ka kaugemale kui selle territooriumi õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut;
79. „purskele eelnev vulkaaniline aktiivsus“– ebatavaline ja/või kasvav vulkaaniline aktiivsus, mis võib ennustada peatset vulkaanipurset;
80. „domineeriv nähtavus“– nähtavuse suurim väärtus, mis saavutatakse nähtavuse definitsiooni kohaselt vähemalt poole horisondiringi ulatuses või vähemalt poole lennuvälja pindala ulatuses; Need alad võivad sisaldada ka üksteisega piirnevaid või omavahel piirjoont mitteomavaid sektoreid.
81. „psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine“– ühe või mitme psühhoaktiivse aine tarbimine inimese poolt viisil, mis:
(a) |
kujutab kasutajale otsest ohtu või ohustab teiste elu, tervist või heaolu ja/või |
(b) |
põhjustab või suurendab tööalast, sotsiaalset, vaimset või kehalist probleemi või häiret; |
82. „prognoosikaart“– kindlaksmääratud meteoroloogilise elemendi või elementide prognoos kindlaksmääratud kellaaja või perioodi kohta ja kindlaksmääratud maapinna või õhuruumi osa kohta, kujutatuna graafiliselt kaardil;
83. „psühhoaktiivne aine“– alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;
84. „päästekoordinatsioonikeskus (RCC)“– üksus, mis vastutab otsimis- ja päästeteenuse tõhusa korralduse edendamise ning otsimis- ja päästeoperatsioonide koordineerimise eest ühes otsimis- ja päästepiirkonnas;
85. „puhkeaeg“– pidev katkestusteta kindlaksmääratud ajavahemik pärast ja/või enne tööülesannete täitmist, mille jooksul lennujuht on vaba kõikidest tööülesannetest;
86. „graafikujärgne töökorraldus“– õigusaktide nõuetest ning töökorralduse vajadustest lähtuv lennujuhtide töö- ja puhkeaja struktuur;
87. „risk“– ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon;
88. „rada“– maalennuväljal kindlaks määratud ristkülikukujuline ala, mis on ette nähtud õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks;
89. „nähtavus rajal (RVR)“– kaugus, milleni raja telgjoonel asuva õhusõiduki piloot näeb rajamärgistust või tulesid, mis piiravad rada või tähistavad raja telge;
90. „ohutusettekirjutus“– pädeva asutuse välja antud või kinnitatud dokument, millega määratakse kindlaks meetmed, mida rakendada funktsionaalses süsteemis ohutuse taastamiseks või millega seatakse piirangud selle kasutamiseks, kui tõendid näitavad, et lennundusohutus võib vastasel juhul väheneda;
91. „ohutusjuhtimissüsteem (SMS)“– süstemaatiline ohutusjuhtimine, sh vajalikud organisatsioonilised struktuurid, vastutusvaldkonnad, põhimõtted ja menetlused;
92. „päästeüksus“– üldnimetus, mis võib olenevalt olukorrast tähendada päästekoordinatsioonikeskust, pääste allkeskust või häireposti;
93. „valitud vulkaanivaatluskeskus“– pädeva asutuse poolt valitud teenuseosutaja, kes jälgib vulkaani või vulkaanide grupi aktiivsust ning teeb vaatlustulemused teatavaks kokkulepitud nimekirjas olevatele lennundusvaldkonna teenusetarbijatele;
94. „poolautomaatne vaatlussüsteem“– vaatlussüsteem, mis võimaldab täiendada mõõdetud elemente, kusjuures asjakohaste aruannete väljastamiseks on vajalik inimese osalemine;
95. „SIGMET-teade“– ilmavaatlusjaama teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmanähtuste kohta, mis võivad mõju avaldada õhusõidukite käitamise ohutusele, ning kõnealuste nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis;
96. „eriettekanne õhust“– õhusõiduki pardalt edastatud, lennu ajal tehtud vaatluste kriteeriumidele vastav ilmateade;
97. „stress“– inimese reaktsioon võimalikule stressitekitavale asjaolule (stressorile); Stressitekitava asjaolu tajumine negatiivse (distress), neutraalse või positiivsena (eustress) põhineb isiku hinnangul stressoriga toimetuleku võimaluste kohta;
98. „süsteemi-a seadmepädevuskoolitus“– koolitus, mille eesmärk on anda teadmisi ja oskusi asjakohaste süsteemide ja seadmete kasutamiseks ning erialase pädevuse tõstmine;
99. „kohandatud andmed“– õhusõiduki käitaja või andmeteenuste (DAT) osutaja poolt kõnealuse õhusõiduki käitaja nimel esitatavad aeronavigatsioonilised andmed, mis edastatakse kõnealuse õhusõiduki käitajale tema tegevuses kasutamiseks;
100. „stardi-varulennuväli“– varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda vahetult pärast starti tekkinud vajaduse korral, kui lähtelennuvälja ei saa selleks kasutada;
101. „lähenemisala prognoos (TAF)“– kokkuvõtlik avaldus prognoositavatest lennujaama ilmastikutingimustest kindlaksmääratud ajavahemikus;
102. „maastik“– maapind, sh sellised looduslikud objektid nagu mäed, künkad, mäeahelikud, orud, veekogud, püsijää ja -lumi, v.a takistused;
103. „lävi“– maandumiseks kõlbliku rajaosa algus
104. „puuteala“– lävele järgnev raja osa, kus maanduvad lennukid peaksid esmakordselt puudutama rajapinda;
105. „troopiline tsüklon“– üldnimetus troopiliste või lähistroopiliste vete kohal tekkiva korrapärase konvektsiooni ja tuule tsüklonilise liikumisega mittefrontaalse tsükloni kohta;
106. „troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC)“– meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on hoiatada ilmavaatlusjaamu ja ülemaailmseid piirkondlike ilmaprognooside keskusi ning anda neile ja rahvusvahelistele OPMET-i andmebaasidele teavet troopiliste tsüklonite asukoha, prognoositava liikumissuuna ja -kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta;
107. „nähtavus“– lennunduses üks järgmisest kahest, olenevalt sellest, kumb on suurem:
(a) |
suurim kaugus, kust on nähtav ja äratuntav maapinna lähedal heledal taustal asuv sobivas suuruses must objekt; |
(b) |
suurim kaugus, kust vaateväljas asuvat valgusallikat tugevusega umbes 1 000 kandelat on võimalik valgustamata taustal näha ja identifitseerida; |
108. „vulkaanituha teabekeskus (VAAC)“– meteoroloogiline keskus, mis nõustab ilmavaatlusjaamu, piirkondlikke juhtimiskeskusi, lennuinfokeskusi, ülemaailmseid piirkondlikke ilmaprognooside keskusi ja rahvusvahelisi OPMET-andmebaase teabega, mis käsitleb vulkaanipurske tagajärjel atmosfääri sattunud vulkaanituha horisontaalset ja vertikaalset ulatust ning prognoositavat liikumissuunda;
109. „ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC)“– meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse osana asjakohaste vahenditega koostada ja edastada riikidele digitaalses vormis olulisi ilmaprognoose ja prognoose ülemiste õhukihtide kohta; ning
110. „piirkondlike prognooside ülemaailmne süsteem (WAFS)“– ülemaailmne süsteem, mille raames ülemaailmsed piirkondlike ilmaprognooside keskused teevad aeronavigatsioonilisi meteoroloogilisi prognoose ühtses standardses vormingus.
II LISA
NÕUDED PÄDEVATELE ASUTUSTELE – TEENUSTE OSUTAMINE JA MUUD LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONID
(Osa ATM/ANS.AR)
A-ALAJAGU – ÜLDNÕUDED
ATM/ANS.AR.A.001 Kohaldamisala
Käesolevas lisas on sätestatud haldus- ja juhtimissüsteemide nõuded pädevatele asutustele, kes vastutavad sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise eest seoses III–XIII lisas sätestatud nõuete täitmisega teenuseosutajate poolt, kes kuuluvad vastavalt artiklile 5 käesoleva määruse kohaldamisalasse.
ATM/ANS.AR.A.005 Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesanded
(a) |
Pädev asutus peab täitma sertifitseerimise, järelevalve ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate nõuete tagamisega seotud ülesandeid, jälgima, et pakutav teenus oleks ohutu ning kontrollima, et kohaldatavad nõuded on täidetud. |
(b) |
Pädevad asutused peavad kindlaks määrama ohutusalase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustused ning täitma neid viisil, millega on tagatud järgmine:
Asjaomased pädevad asutused peavad korrapäraselt läbi vaatama kokkuleppe, milles käsitletakse järelevalve teostamist teenuseosutajate üle, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3 osutatud funktsionaalsetes õhuruumiosades (FAB), mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluvat õhuruumiosa, ja piiriüleste aeronavigatsiooniteenuste osutamise korral määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 5 kohase kokkuleppe järelvalve tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta, ning asjaomaste lepingute praktilise rakendamise, eriti nende järelevalve alla kuuluvate teenuseosutajate poolt saavutatud tulemused ohutusnõuete täitmisel. |
(c) |
Pädev asutus kehtestab koostöös teiste pädevate asutustega kokku korra, mille kohaselt kooskõlastatakse teiste pädevate asutuste järelevalve all olevaid teenuseosutajaid hõlmavate funktsionaalsete süsteemide teatatud muutused. Kõnealune kooskõlastamiskord tagab asjaomaste teatatud muutuste tulemusliku valiku ja läbivaatamise kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.025. |
ATM/ANS.AR.A.010 Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise dokumendid
Pädev asutus tagab oma töötajatele kõikide nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike õigusaktide, standardite, eeskirjade, tehniliste väljaannete ja seonduvate dokumentide kättesaadavuse.
ATM/ANS.AR.A.015 Nõuete täitmise meetodid
(a) |
Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida saab kasutada käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Kui nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC) järgitakse, loetakse käesoleva määruse kohased nõuded täidetuks. |
(b) |
Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid (AltMOC). |
(c) |
Pädev asutus kehtestab süsteemi nii tema enda kui ka tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite järjekindlaks hindamiseks, et nende rakendamisel oleks tagatud käesoleva määruse nõuete täitmine. |
(d) |
Pädev asutus hindab kõiki teenuseosutaja esitatud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.020, analüüsides esitatud dokumente, ning vajaduse korral viib läbi teenuseosutaja kontrolli. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid on piisavad selleks, et tagada käesoleva määruse kohaste nõuete täitmine, siis ta teatab ilma põhjendamatu viivituseta:
|
(e) |
Kui pädev asutus ise kasutab nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid käesoleva määruse kohaste nõuete täitmiseks, siis ta:
Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik vajalikud muudatused protseduurides ning hinnangu, mis kinnitab käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist. |
ATM/ANS.AR.A.020 Ametile teatamine
(a) |
Pädev asutus teatab ametile ilma põhjendamatu viivituseta mis tahes olulisest probleemist seoses määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade, või määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 (ühtse Euroopa taeva õigusaktid) selliste asjakohaste sätete rakendamisega, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtes. |
(b) |
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (1) kohaldamist, peab pädev asutus edastama ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis talle on teatavaks saanud talle esitatud juhtumiaruannetest. |
ANS.AR.A.025 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile
(a) |
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks. |
(b) |
Amet rakendab süsteemi pädevatelt asutustelt saadud mis tahes olulise ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks, ning annab liikmesriikidele ja komisjonile (vastavalt vajadusele) põhjendamatu viivituseta edasi mis tahes teabe, sealhulgas soovitusi või rakendatavaid parandusmeetmeid käsitleva teabe, mis on asjaosalistele vajalik selleks, et õigeaegselt reageerida teenuseosutajatega seotud ohutusprobleemile. |
(c) |
Alapunktides a ja b viidatud teabe saamise korral võtab pädev asutus asjakohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks, sealhulgas annab välja punkti ATM/ANS.AR.A.030 kohased ohutusettekirjutused. |
(d) |
Kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.060 tuleb punktis c osutatud meetmete rakendamisest viivitamata teatada teenuseosutajatele, kes peavad neid täitma. Pädev asutus teatab meetmetest ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse korral teistele asjaomastele pädevatele asutustele. |
ATM/ANS.AR.A.030 Ohutusettekirjutused
(a) |
Pädev asutus annab välja ohutusettekirjutuse, kui funktsionaalses süsteemis on tuvastatud ohuolukord, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid. |
(b) |
Ohutusettekirjutus edastatakse asjaomastele teenuseosutajatele ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
|
(c) |
Pädev asutus saadab ühe ohutusettekirjutuse eksemplari ametile ning teistele asjasse- puutuvatele pädevatele asutustele ühe kuu jooksul peale selle väljaandmist. |
(d) |
Pädev asutus kontrollib, kas teenuseosutajad täidavad kohaldatavate ohutusettekirjutuste nõudeid. |
B-ALAJAGU – JUHTIMINE (ATM/ANS.AR.B)
ATM/ANS.AR.B.001 Juhtimissüsteem
(a) |
Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
|
(b) |
Pädev asutus määrab juhtimissüsteemi iga tegevusvaldkonna jaoks ühe või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjasse puutuvate ülesannete juhtimise eest. |
(c) |
Pädev asutus kehtestab korra osalemiseks kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste pädevate asutustega, mis muu hulgas hõlmab ka ühe liikmesriigi territooriumil tegutsevate, ent teise liikmesriigi või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide poolt tehtud järelevalve raames avastatud puudusi ja võetud järelmeetmeid. |
(d) |
Ametile tehakse kättesaadavaks koopia juhtimissüsteemiga seotud menetluste ja neis tehtud muudatuste kohta, mida amet kasutab standardimise eesmärgil. |
ATM/ANS.AR.B.005 Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele
(a) |
Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele oma käesoleva määruse kohaseid teenuseosutajate sertifitseerimise või järelevalvega seotud ülesandeid, v.a sertifikaatide väljastamine. Kõnealuste ülesannete andmisel tagab pädev asutus järgmise:
|
(b) |
Pädev asutus tagab, et punkti ATM/ANS.AR.B.001 punkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditimenetlus ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmab kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid ülesandeid. |
ATM/ANS.AR.B.010 Juhtimissüsteemi muudatused
(a) |
Pädev asutus peab kehtestama süsteemi, mille abil saab kindlaks teha muudatused, mis mõjutavad tema suutlikkust täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid ja kohustusi. Kõnealune süsteem võimaldab tal vajaduse korral võtta meetmeid, et tagada juhtimissüsteemi sobivus ja tulemuslikkus. |
(b) |
Pädev asutus on kohustatud uuendama oma juhtimissüsteemi nii, et see kajastaks õigeaegselt mis tahes käesoleva määruse muudatust ja tagaks selle tõhusa rakendamise. |
(c) |
Pädev asutus on kohustatud teatama ametile olulistest muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid ja kohustusi. |
ATM/ANS.AR.B.015 Andmete säilitamine
(a) |
Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurdepääsu, nende nõuetekohase säilitamise ja usaldusväärse jälgitavuse:
|
(b) |
Pädev asutus peab haldama nimekirja kõikide teenuseosutajatele välja antud sertifikaatide ning neilt saadud deklaratsioonide kohta. |
(c) |
Kõiki andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat peale sertifikaadi kehtivuse lõppu või peale deklaratsiooni tagasivõtmist, vastavalt kohaldatavale andmekaitseseadusele. |
C-ALAJAGU – JÄRELEVALVE, SERTIFITSEERIMINE JA JÕUSTAMINE (ATM/ANS.AR.C)
ATM/ANS.AR.C.001 Ohutusnõuete täitmise jälgimine
(a) |
Pädevad asutused peavad pidevalt jälgima ja hindama ohutusnõuete täitmist nende järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt. |
(b) |
Pädevad asutused kasutavad ohutusnõuete täitmise jälgimise tulemusi eelkõige oma riskide hindamisel põhinevas järelevalvetöös. |
ATM/ANS.AR.C.005 Teenuseosutajate sertifitseerimine, deklaratsioonid ja nõuetele vastavuse kontrollimine
(a) |
Punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunkti 1 raames peab pädev asutus kehtestama menetluse, et kontrollida järgmist:
|
(b) |
Lõikes a osutatud menetlus peab:
|
ATM/ANS.AR.C.010 Järelevalve
(a) |
Pädev asutus või tema nimel tegutsevad kvalifitseeritud üksused viivad auditeid läbi kooskõlas artikli 4 lõikega 9. |
(b) |
Punktis a osutatud auditid:
|
(c) |
Tema käsutuses olevale tõendusmaterjalile toetudes jälgib pädev asutus käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete pidevat täitmist tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt. |
ATM/ANS.AR.C.015 Järelevalveprogramm
(a) |
Pädev asutus koostab ja ajakohastab igal aastal järelevalveprogrammi, võttes arvesse teenuseosutajate erisusi, nende tegevuse keerukust, eelnevate sertifitseerimiste ja/või järelevalvetegevuste tulemusi, ning võtab aluseks kaasnevatele riskidele antud hinnangu. Hinnang sisaldab auditeid, mis peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
(b) |
Pädev asutus võib vajaduse korral otsustada muuta eelnevalt kavandatud auditite, kaasa arvatud dokumentide läbivaatamise ja täiendavate auditite eesmärke ja ulatust. |
(c) |
Pädev asutus otsustab, milliseid kokkuleppeid, elemente, teenuseid, funktsioone, asukohti ja toiminguid tuleb ettenähtud ajavahemiku jooksul auditeerida. |
(d) |
Auditi käigus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohaselt tehtud vaatluse tulemused ja järeldused tuleb dokumenteerida. Kõik mittevastavused tuleb tõendada ja identifitseerida vastavalt kohaldatavatele nõuetele ja rakenduskorrale, mille suhtes audit tehti. |
(e) |
Tuleb koostada auditiaruanne, mis muu hulgas hõlmab puuduste ja vaatluse tulemuste üksikasju, ning edastada see asjaomasele teenuseosutajale. |
ATM/ANS.AR.C.020 Sertifikaatide väljaandmine
(a) |
Punkti ATM/ANS.AR.C.005 alapunktis a sätestatud menetluse kohaselt peab pädev asutus pärast seda, kui ta on saanud teenuseosutajalt taotluse sertifikaadi väljaandmiseks, kontrollima, kas teenuseosutaja täidab käesoleva määruse kohaseid nõudeid. |
(b) |
Pädev asutus võib enne sertifikaadi väljaandmist nõuda mis tahes auditite, kontrollide või hindamiste läbiviimist, kui ta peab seda vajalikuks. |
(c) |
Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Toimingud, mille tegemiseks teenuseosutajale õigused antakse, täpsustatakse sertifikaadi juurde kuuluvates teenuseosutamise tingimustes. |
(d) |
Sertifikaati ei anta välja juhul, kui esimese astme puudus on jäänud kõrvaldamata. Erandkorras, kui tegemist on puudus(t)ega, mis ei ole esimese astme puudus(ed), peab teenuseosutaja seda (neid) hindama ja vastavalt vajadusele leevendama, ning pädev asutus peab enne sertifikaadi väljaandmist heaks kiitma parandusmeetmete kava puudus(t)e kõrvaldamiseks. |
ATM/ANS.AR.C.025 Muudatused
(a) |
Pärast punkti ATM/ANS.OR.A.045 kohase muudatusi käsitleva teate saamist toimib pädev asutus kooskõlas punktidega ATM/ANS.AR.C.030, ATM/ANS.AR.C.035 ja ATM/ANS.AR.C.040. |
(b) |
Pärast seda, kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.040 alapunkti a alapunkti 2 kohase muudatusi käsitleva teate, mille puhul on nõutav eelnev heakskiitmine, peab ta tegema järgmist:
|
(c) |
Võimaldamaks teenuseosutajal rakendada vajaduse korral muutusi oma juhtimis- ja/või ohutusjuhtimissüsteemis ilma punktiATM/ANS.OR.A.040 alapunkti b kohase heakskiidu saamiseta, peab pädev asutus heaks kiitma protseduuri, millega määratakse kindlaks selliste muutuste ulatus ja kirjeldatakse, kuidas kõnealustest muutustest tuleb teada anda ning neid juhtida. Pädev asutus hindab teates esitatud teavet pideva järelevalvemenetluse käigus, et kontrollida, kas ellu viidud tegevused vastavad heakskiidetud menetlustele ja kohaldatavatele nõuetele. Nõuete rikkumise korral teeb pädev asutus järgmist:
|
ATM/ANS.AR.C.030 Funktsionaalse süsteemi muutuste juhtimise menetluste heakskiitmine
(a) |
Pädev asutus vaatab üle järgmise:
|
(b) |
Pädev asutus peab heaks kiitma alapunktis a viidatud menetlused, muutused ja kõrvalekalded, kui ta on kindlaks teinud, et need on vajalikud ja sobivad selleks, et teenuseosutaja vastaks (vajaduse korral) punktide ATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210 nõuetele. |
ATM/ANS.AR.C.035 Funktsionaalse süsteemi teatatud muutuse läbivaatamist käsitlev otsus
(a) |
Kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunkti 1 kohase teate või punktiATM/ANS.OR.A.045 alapunkti b kohase muudetud teabe, võtab ta vastu otsuse, kas muutus tuleks läbi vaadata või mitte. Pädev asutus peab teenuseosutajalt nõudma mis tahes täiendavat teavet, mis on kõnealuse otsuse vastuvõtmiseks vajalik. |
(b) |
Pädev asutus teeb läbivaatamise vajaduse kindlaks konkreetsete, kehtivate ja dokumenteeritud kriteeriumide alusel, mis tagavad vähemalt selle, et teatatud muutus vaadatakse üle juhul, kui esineb suur tõenäosus, et argumendid on keerulised või teenuseosutajale vähetuntud ja et muutusel võivad olla tõsised tagajärjed. |
(c) |
Kui pädev asutus kasutab läbivaatamisevajaduse üle otsustamisel lisaks alapunktis b osutatud kriteeriumidele ka teistel riskidel põhinevaid kriteeriume, peavad need kriteeriumid olema konkreetsed, kehtivad ja dokumenteeritud. |
(d) |
Pädev asutus teatab teenuseosutajale oma otsusest funktsionaalse süsteemi teatatud muutuse läbivaatamise kohta ning esitab teenuseosutaja nõudmise korral talle asjakohase põhjenduse. |
ATM/ANS.AR.C.040 Funktsionaalse süsteemi teatatud muutuse läbivaatamine
(a) |
Kui pädev asutus vaatab läbi teatatud muutuse argumendid, siis ta:
|
(b) |
Pädev asutus:
|
ATM/ANS.AR.C.045 Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonid
(a) |
Kui pädev asutus saab lennuinfoteenuseid osutada kavatsevalt lennuinfoteenuste osutajalt deklaratsiooni, kontrollib ta, kas deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida nõutakse punktis ATM/ANS.OR.A.015, ja saadab kõnealusele teenuseosutajale teate deklaratsiooni kättesaamise kohta. |
(b) |
Kui deklaratsioon ei sisalda nõutavat teavet või sisaldab kohaldatavate nõuetega mittevastavusele viitavat teavet, teatab pädev asutus asjaomasele lennuinfoteenuse osutajale nõuetele mittevastavusest ning nõuab täiendavat teavet. Vajaduse korral viib pädev asutus läbi lennuinfoteenuste osutaja auditi. Kui mittevastavus leiab kinnitust, tegutseb pädev asutus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohaselt. |
(c) |
Pädev asutus peab pidama lennuinfoteenuste osutajate poolt talle kooskõlas käesoleva määrusega esitatud deklaratsioonide registrit. |
ATM/ANS.AR.C.050 Puudused, parandus- ja täitemeetmed
(a) |
Pädeval asutusel peab olema süsteem, mille abil analüüsida puuduste mõju ohutusele ja otsustada täitemeetmete üle, lähtudes ohutusriskist, mida teenuseosutaja nõuetele mittevastavus endast kujutab. |
(b) |
Kui täiendavaid riske ohutusele ei ole või need on väga väikesed ja viivitamata rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, võib pädev asutus teenuste osutamise pakkumise vastu võtta, et tagada teenuse järjepidevus, kui samas võetakse parandusmeetmed. |
(c) |
Pädev asutus teeb järelduse esimese astme puuduse esinemise kohta juhul, kui avastatakse tõsine mittevastavus määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja menetlustele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, määramisaktile (kui see on asjakohane) või deklaratsiooni sisule, mis kujutab endast tõsist riski lennuohutusele või tekitab muul viisil kahtlusi teenuseosutaja suutlikkuses tegevust jätkata. Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
(d) |
Pädev asutus teeb järelduse teise astme puuduse esinemise kohta juhul, kui avastatakse mõni muu mittevastavus määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade, samuti määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja menetlustele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, või deklaratsiooni sisule. |
(e) |
Kui puudus on kindlaks tehtud, kas järelevalve käigus või muul viisil, peab pädev asutus, ilma et see seaks piiranguid muudele tegevustele, mille näevad ette määrus (EÜ) nr 216/2008 ning käesolev määrus, samuti määrused (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjad, teatama puudustest teenuseosutajale kirjalikult ning nõudma parandusmeetmete võtmist avastatud puudus(t)e kõrvaldamiseks.
|
(f) |
Juhtumite korral, mis ei vaja nimetamist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus väljastada tähelepanekuid. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).
III LISA
ÜHTSED NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE
(Osa ATM/ANS.OR)
A-ALAJAGU – ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.OR.A)
ATM/ANS.OR.A.001 Kohaldamisala
Käesolevas lisas on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtesvastavalt käesoleva määruse artiklile 5.
ATM/ANS.OR.A.005 Teenuseosutaja sertifikaadi taotlemine
(a) |
Teenuseosutaja sertifikaadi või olemasoleva sertifikaadi muudatuse taotlemine toimub pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kohaldatavaid nõudeid. |
(b) |
Kooskõlas artikliga 5 peab sertifikaati taotlev teenuseosutaja täitma käesoleva määruse nõudeid, mis on järgmised:
|
ATM/ANS.OR.A.010 Piirangutega sertifikaadi taotlemine
(a) |
Vaatamata punkti ATM/ANS.OR.A.010 alapunktile b võib lennuliiklusteenuste osutaja taotleda sertifikaati, mille alusel teenuseosutamine on piiratud selle liikmesriigi õhuruumiga, kus asub tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht, kui see on olemas, juhul kui ta osutab või kavatseb hakata osutama teenuseid ühes või mitmes alljärgnevas kategoorias:
|
(b) |
Lisaks võivad piiratud sertifikaati taotleda ka järgmised aeronavigatsiooniteenuse osutajad:
|
(c) |
Vastavalt pädeva asutuse poolt kindlaksmääratule peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb alapunkti a või alapunkti b alapunkti 1 kohast piiratud sertifikaati, täitma vähemalt järgmiseid nõudeid:
|
(d) |
Vastavalt pädeva asutuse poolt kindlaksmääratule peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb piiratud sertifikaati kooskõlas alapunkti b alapunktiga 2, täitma vähemalt punkti c alapunktides 1–4 ning IV lisas sätestatud erinõudeid. |
(e) |
Piiratud sertifikaadi taotleja esitab pädevale asutusele taotluse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil. |
ATM/ANS.OR.A.015 Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonid
(a) |
Kooskõlas artikliga 6 võib lennuinfoteenuste osutaja esitada deklaratsiooni oma suutlikkuse ja vahendite kohta teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmiseks juhul, kui ta täidab lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 viidatud nõuetele ka järgmisi nõudeid:
|
(b) |
Lennuinfoteenuste osutaja, kes esitab deklaratsiooni oma toimingute kohta, peab:
|
(c) |
Enne teenuste osutamise lõpetamist teatab oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitanud lennuinfoteenuste osutaja pädevale asutusele sellest pädeva asutuse poolt kindlaks määratud tähtajaks. |
(d) |
Oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitav lennuinfoteenuste osutaja peab täitma järgmisi nõudeid:
|
(e) |
Oma toiminguid deklareeriv lennuinfoteenuse osutaja võib alustada toimingutega alles peale pädevalt asutuselt deklaratsiooni kättesaamise kohta kinnituse saamist. |
ATM/ANS.OR.A.020 Nõuete täitmise meetodid
(a) |
Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib teenuseosutaja kasutada ameti poolt vastu võetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditealternatiivseid meetodeid (AltMOC). |
(b) |
Kui teenuseosutaja soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, esitab ta enne selle rakendamist, pädevale asutusele asjaomase alternatiivse meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama käsiraamatute ja protseduuride mis tahes vajalikke muudatusi ning käesoleva määruse nõuete täitmist tõendavat hinnangut. Teenuseosutaja võib kõnealuseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada alles pärast pädeva asutuse poolt antud heakskiitu ning punkti ATM/ANS.AR.A.015 alapunkti d kohase teate saamist. |
ATM/ANS.OR.A.025 Sertifikaadi jätkuv kehtivus
(a) |
Teenuseosutaja sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:
|
(b) |
Kui sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või sellest loobutakse, tuleb sertifikaat viivitamata pädevale asutusele tagastada. |
ATM/ANS.OR.A.030 Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonide jätkuv kehtivus
Lennuinfoteenuste osutaja poolt kooskõlas punktigaATM/ANS.OR.A.015 tehtud deklaratsioon kehtib järgmistel tingimustel:
(a) |
lennuinfoteenuseid osutatakse jätkuvalt kooskõlas käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega, sealhulgas nendega, milles käsitletakse pädevale asutusele antud volituste teostamist ja sellega seotud koostööd, ning puuduste menetlemise nõuetega, mis on sätestatud vastavalt punktides ATM/ANS.OR.A.050 ja ATM/ANS.OR.A.055, ning |
(b) |
kõnealuste teenuste osutaja ei ole deklaratsiooni tagasi võtnud ning pädev asutus ei ole seda registrist kustutanud. |
ATM/ANS.OR.A.035 – Nõuetele vastavuse tõendamine
Pädeva asutuse taotlusel esitab teenuseosutaja kõik asjakohased tõendid, et näidata vastavust käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele.
ATM/ANS.OR.A.040 – Muudatused – üldnõuded
(a) |
Teatamine ja juhtimine:
|
(b) |
Mis tahes alapunkti a alapunktis 2 viidatud muutuse korral tuleb see enne rakendamist heaks kiita, välja arvatud juhul, kui asjaomasest muutusest on juba teatatud ja seda juhitakse kooskõlas pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduuriga, nagu on sätestatud punktiATM/ANS.AR.C.025 alapunktis c. |
ATM/ANS.OR.A.045 Funktsionaalse süsteemi muudatused
(a) |
Teenuseosutaja, kes kavandab oma funktsionaalse süsteemi muutmist, peab tegema järgmist:
|
(b) |
Pärast muutusest teatamist peab teenuseosutaja teavitama pädevat asutust, kui alapunkti a alapunktide 1 ja 2 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud, ning asjaomaseid teenuseosutajaid ja lennundusettevõtjaid, kui alapunkti a alapunkti 3 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud. |
(c) |
Teenuseosutaja kohaldab teenuste osutamisel ainult neid muutusi, mille puhul punktis ATM/ANS.OR.B.010 osutatud protseduuride kohased toimingud on lõpule viidud. |
(d) |
Kui muutus tuleb pädeva asutuse poolt kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.035 läbi vaadata, kohaldab teenuseosutaja teenuse osutamisel ainult neid muutusi, mille argumendid pädev asutus on heaks kiitnud. |
(e) |
Kui muutus mõjutab teisi alapunkti a alapunktis 3 kindlaksmääratud teenuseosutajaid ja/või lennundusettevõtjaid, siis määrab teenuseosutaja pärast teiste asjaomaste teenuseosutajatega kooskõlastamist kindlaks järgmise:
|
(f) |
Asjaomased teenuseosutajad, keda mõjutavad alapunkti e alapunktis 2 viidatud prognoosid ja riskide maandamise meetmed, kasutavad muutust käsitlevates argumentides vaid omavahel, ja võimaluse korral ka lennundusettevõtjatega kokkulepitud ja kooskõlastatud prognoose ning riskide maandamise meetmeid. |
ATM/ANS.OR.A.050 Hõlbustamine ja koostöö
Teenuseosutaja peab hõlbustama pädeval asutusel või tema nimel tegutseval kvalifitseeritud üksusel kontrollide ja auditite läbiviimist ning ta teeb vajaduse korral koostööd artikli 4 lõikes 9 viidatud pädevate asutuste volituste tõhusa ja tulemusliku kasutamise huvides.
ATM/ANS.OR.A.055 Puudused ja parandusmeetmed
Pärast pädevalt asutuselt puuduste kohta teate saamist peab teenuseosutaja tegema järgmist:
(a) |
selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse; |
(b) |
koostama sellise parandusmeetmete kava, mille pädev asutus heaks kiidab, ning |
(c) |
tõendama pädevale asutusele, et parandusmeetmed on rakendatud ja saavutama pädeva asutuse heakskiidu teenuseosutaja väljapakutud ja pädeva asutuse heakskiidetud ajavahemiku jooksul, kooskõlas punkti ATM/ANS.AR.C.050 alapunktiga e. |
ATM/ANS.OR.A.060 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile
Teenusepakkuja peab rakendama kõik ohutusmeetmed, sealhulgas ohutusettekirjutused, mille pädev asutus on talle kooskõlas punktiATM/ANS.AR.A.025 punktiga c kohustuseks teinud.
ATM/ANS.OR.A.065 Juhtumitest teatamine
(a) |
Teenuseosutaja peab teatama pädevale asutusele ja mis tahes muule organisatsioonile, nagu nõuab liikmesriik, kus teenuseosutaja teenuseid osutab, mis tahes õnnetusjuhtumist, tõsisest vahejuhtumist ja juhtumist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 996/2010 (1) ja määrusega (EL) nr 376/2014. |
(b) |
Ilma et see piiraks alapunkti a, peab teenuseosutaja teatama pädevale asutusele ning süsteemi ja selle osade kavandamise eest vastutavale organisatsioonile, kui kellelgi teisel on esinenud rike, tehniline defekt, lubatud tehniliste piiride ületamine, vahejuhtum või muu eeskirjadevastane asjaolul, mis ohustas või oleks võinud ohustada teenuste osutamist, kuid mis ei põhjustanud õnnetust või tõsist intsidenti. |
(c) |
Ilma et see mõjutaks määruste (EL) nr 996/2010 ja (EL) nr 376/2014 kohaldamist, edastatakse alapunktides a ja b nimetatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kõiki teenuseosutajale sündmuse kohta teadaolevaid andmeid. |
(d) |
Kui erandlikud asjaolud ei takista, saadetakse teade võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui teenuseosutaja on kindlaks teinud selle sündmuse üksikasjad, mille kohta teade saadetakse. |
(e) |
Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, koostab teenuseosutaja vajaduse korral järelmeetmete aruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste juhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil. |
ATM/ANS.OR.A.070 Hädaolukorra lahendamise plaanid
Teenuseosutajal peavad olema hädaolukorra lahendamise plaanid kõigi tema pakutavate teenuste kohta niisuguste juhtumite puhuks, mille tulemusel tema tegevus võiks oluliselt halveneda või katkeda.
ATM/ANS.OR.A.075 Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus
(a) |
Teenuseosutaja peab osutama oma teenuseid avatud ja läbipaistval viisil. Ta avalikustab oma teenuse osutamise tingimused ja neis tehtavad muutused, ning seab sisse oma teenuse kasutajatega regulaarse konsultatsioonimenetluse või kui see on vajalik konkreetsete muudatuste puhul teenuse osutamises, individuaalse või kollektiivse konsultatsioonimenetluse. |
(b) |
Teenuseosutaja ei tohi diskrimineerida oma teenuse kasutajat või kasutajate gruppi rahvuse või muude tunnusjoonte alusel viisil, mis on vastuolus liidu õigusaktidega. |
B-ALAJAGU – JUHTIMINE (ATM/ANS.OR.B)
ATM/ANS.OR.B.001 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
Teenuseosutaja peab tagama, et ta suudab pakkuda oma teenuseid ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästlikul moel vastavalt asjaomase õhuruumi üldise nõudluse prognoositavale tasemele. Sel eesmärgil säilitab ta sobivat tehnilist ning operatiivset suutlikkust ja asjatundlikkust.
ATM/ANS.OR.B.005 Juhtimissüsteem
(a) |
Teenuseosutaja peab sisse seadma ja haldama juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmist:
|
(b) |
Teenuseosutaja peab dokumenteerima kõik juhtimissüsteemi võtmemenetlused, sealhulgas menetluse, millega tehakse töötajatele teatavaks nende kohustused, ning menetluse kõnealuste protsesside muutmiseks. |
(c) |
Teenuseosutaja peab tegema kellelegi kohustuseks jälgida tema organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele ning protseduuride asjakohasust. Vastavuse kontrollimine hõlmab ka süsteemi, millega antakse vastutavale juhile puuduste kohta tagasisidet, et vajaduse korral tagada tõhusate parandusmeetmete võtmine; |
(d) |
Teenuseosutaja peab jälgima oma funktsionaalse süsteemi toimimist, ja kui tehakse kindlaks, et süsteem toimib oodatust halvemini, välja selgitama selle põhjused ning need kõrvaldama või, olles kindlaks teinud ootustele mittevastava toimimise mõju, seda mõju leevendama. |
(e) |
Juhtimissüsteem peab olema proportsionaalne teenuseosutaja suurusega ning tema toimingute keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja riske. |
(f) |
Teenuseosutaja peab oma juhtimissüsteemi raames looma ametlikud sidemed teiste asjakohaste teenuseosutajate ning lennundusettevõtjatega, et:
|
(g) |
Kui teenuseosutajal on ka lennuvälja käitaja sertifikaat, peab ta tagama, et juhtimissüsteem hõlmab sertifikaadis nimetatud kõiki tegevusi. |
ATM/ANS.OR.B.010 Muutuste juhtimise kord
(a) |
Teenuseosutaja juhib, hindab ja vajaduse korral leevendab oma funktsionaalse süsteemi muutuste mõjusid kooskõlas punktidegaATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210. |
(b) |
Alapunktis a viidatud menetluste või mis tahes asjaomaste menetluste oluliste muudatuste suhtes tuleb kohaldada järgmist:
|
(c) |
Kui alapunktis b viidatud heakskiidetud menetlused ei ole konkreetse muutuse jaoks sobivad, peab teenuseosutaja tegema järgmist:
|
ATM/ANS.OR.B.015 Allhanked
(a) |
Allhanked on kõik teenuseosutaja sertifitseerimistingimustes märgitud tegevusvaldkonda kuuluvad toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud või sertifikaadi puudumise korral teenuseosutaja järelevalve all tegutsev organisatsioon. Teenuseosutaja peab tagama, et kui ta sõlmib allhankelepingu või ostab mis tahes osa oma tegevustest väljastpoolt sisse, siis kõnealune tegevus, süsteem või osa peab olema vastavuses kohaldatavate nõuetega. |
(b) |
Kui teenuseosutaja sõlmib mis tahes oma tegevuse osa teostamiseks lepingu organisatsiooniga, kes ei ole ise käesoleva määrusega kooskõlas sertifitseeritud asjaomase tegevuse teostamiseks, peab ta tagama, et lepingupartner töötab tema järelevalve all. Teenuseosutaja peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist. |
ATM/ANS.OR.B.020 Nõuded töötajatele
(a) |
Teenuseosutaja määrab tegevjuhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Tegevjuht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest. |
(b) |
Teenuseosutaja määrab kindlaks ametisse nimetatud töötajate volitused, ülesanded ja vastutuse, eelkõige juhtivate töötajate puhul, kes vastustavad ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse, rahastamise ja tööjõuga seotud funktsioonide eest. |
ATM/ANS.OR.B.025 Nõuded vahenditele
Teenuseosutaja tagab, et kõikide ülesannete ja tegevuste teostamiseks kooskõlas kohaldatavate nõuetega on olemas piisaval hulgal sobivaid vahendeid.
ATM/ANS.OR.B.030 Andmete säilitamine
(a) |
Teenuseosutaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab vastavalt vajadusele talletada ja usaldusväärselt jälgida tema kõiki toiminguid ning mis hõlmab eelkõige kõiki punktis ATM/ANS.OR.B.005 märgitud elemente. |
(b) |
Alapunktis a viidatud andmete vorming ja säilitusperiood peab olema märgitud teenuseosutaja juhtimissüsteemi menetlustes. |
(c) |
Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest. |
ATM/ANS.OR.B.035 Tegevusjuhendid
(a) |
Teenuseosutaja koostab tema poolt pakutavate teenuste kohta operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks ettenähtud tegevusjuhendid ja ajakohastab neid. |
(b) |
Teenuseosutaja tagab, järgmise:
|
C-ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE, KES EI OSUTA LENNULIIKLUSTEENUSEID (ATM/ANS.OR.C)
ATM/ANS.OR.C.001 Kohaldamisala
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lisaks A- ja B-alajaos sätestatud nõuetele nende teenuseosutajate suhtes, kes ei osuta lennuliiklusteenuseid.
ATM/ANS.OR.C.005 Hinnangu andmine ohutuse tagamisele ja funktsionaalse süsteemi muutmisele
(a) |
Mis tahes muudatuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuse osutaja tegema järgmist:
|
(b) |
Teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuse osutaja, peab tagama, et alapunktis a nimetatud hinnangu andmine ohutuse tagamisele hõlmaks ka järgmist:
|
D-ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEENUSE JA LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE NING VÕRGUSTIKU HALDAJATELE (ATM/ANS.OR.D)
ATM/ANS.OR.D.001 Kohaldamisala
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lisaks A-, B- ja C-alajaos sätestatud nõuetele aeronavigatsiooniteenuste (ANS) ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste (ATFM) osutajate ning võrgustiku haldaja suhtes.
ATM/ANS.OR.D.005 Äri-, aasta- ja tulemusplaanid
(a) ÄRIPLAAN
(1) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad koostama äriplaani vähemalt viieks aastaks. Kõnealune äriplaan peab vastama järgmistele tingimustele::
|
(2) |
Alapunktides i ja ii loetletud teave peab olema ühtlustatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 viidatud tulemusplaaniga, ning ohutusandmed peavad olema kooskõlas riikliku lennuohutusprogrammiga, millele viidatakse Chicago konventsiooni 19. lisa standardis 3.1.1 (juuli 2013, 1. väljaanne). |
(3) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad edastavad suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta alapunkti 1 alapunktis ii osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määravad kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud. |
(b) AASTAPLAAN
(1) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad koostavad aastaplaani järgmise aasta kohta, milles täpsustatakse äriplaani punkte ja kirjeldatakse võrreldes eelmise aastaga plaani tehtavaid muudatusi. |
(2) |
Aastaplaan peab hõlmama järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks eeldatava suutlikkuse ohutuse, keskkonna ja kulutõhususe tasemega:
|
(c) PLAANIDE TULEMUSLIKKUSE OSA
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad võimaldavad komisjonil nõudmise korral tutvuda nende äriplaanide ja aastaplaanide tulemuslikkust käsitleva osaga pädeva asutuse poolt siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustel.
ATM/ANS.OR.D.010 Julgestusalane juhtimine
(a) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad juhtimissüsteemi lahutamatu osana kehtestamavastavalt punktile ATM/ANS.OR.B.005 julgestusalase juhtimissüsteemi, et tagada:
|
(b) |
Julgestusalase juhtimise süsteemis määratakse kindlaks järgmine:
|
(c) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja korraldavad oma töötajate julgestuskontrolli ning vajaduse korral teevad koostööd asjaomaste tsiviil- ja militaarasutustega oma ruumide, töötajate ja andmete kaitsmiseks. |
(d) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võtavad vajalikud meetmed oma süsteemide, nende koostisosade ja andmete kaitsmiseks ning selleks, et vältida võrgu ohustamist andmete ja küberkuritegevusega seotud ohtude poolt, mis võib olla suunatud õigusvastastele tegudele nende poolt osutatavate teenuste suhtes. |
ATM/ANS.OR.D.015 Finantsseis
MAJANDUSLIK JA FINANTSSUUTLIKKUS
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad olema suutelised täitma oma finantskohustusi, näiteks katma tegevuse püsi- ja muutuvkulusid ning kapitali investeerimiskulusid. Nad peavad kasutama asjakohast raamatupidamissüsteemi. Nad tõendavad oma suutlikkust punkti ATM/ANS.OR.D.005 alapunktis b viidatud aastaplaani ning bilansi ja kontode abil, vastavalt sellele, kuidas näeb ette nende põhikiri, ning regulaarsete sõltumatute auditite läbimisega.
ATM/ANS.OR.D.020 Vastutus- ja kindlustuskaitse
(a) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad olema kehtestanud korra, mille alusel kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega tagatakse nende ülesannete täitmisest tulenev vastutus. |
(b) |
Vastutuse katmiseks kasutatav meetod on vastavuses võimaliku kahjuga, võttes arvesse asjaomaste teenuseosutajate ning võrgustiku haldaja õiguslikku seisundit ning olemasolevat ärikindlustuse taset. |
(c) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja, kes kasutavad teise teenuseosutaja teenuseid, peavad tagama, et lepingutes, mis nad sel eesmärgil sõlmivad, on täpsustatud ka vastutuse jagunemine nende vahel. |
ATM/ANS.OR.D.025 Nõuded aruannete kohta
(a) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajad esitavad pädevale asutusele oma tegevuse kohta aastaaruande. |
(b) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajate aastaaruanne peab, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, hõlmama nende finantstulemusi ning tegevusaruannet, samuti muid olulisi toiminguid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas. |
(c) |
Võrgustiku haldaja peab kooskõlas määruse (EL) nr 677/2011 artikliga 20 esitama oma aastaaruande komisjonile ja ametile. Kõnealuses aruandes käsitletakse tema tegevuse tulemusi ning kõiki märkimisväärseid meetmeid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas. |
(d) |
Alapunktides a ja c nimetatud aastaaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist:
|
(e) |
Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võimaldavad komisjonil ja ametil taotluse korral tutvuda nende aastaaruannetega. Nad teevad asjaomased aruanded ka üldsusele kättesaadavaks pädeva asutuse poolt ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaselt kehtestatud tingimustel. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).
(2) Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 128, 9.5.2013, lk 1).
IV LISA
LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED
(osa ATS)
A-ALAJAGU – TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.OR)
1. jagu – Üldnõuded
ATS.OR.100 Omand
(a) |
Lennuliiklusteenuse osutaja teatab pädevatele asutustele:
|
(b) |
Lennuliiklusteenuste osutaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti, mis võiks kahjustada teenuste osutamist objektiivsel ja erapooletul viisil. |
ATS.OR.105 Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus
Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.A.075 ei tohi lennuliiklusteenuste osutaja osaleda toimingutes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega toimingutes, millega vastavalt kohaldatavale liidu õigusele kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.
2. jagu – Teenuste ohutus
ATS.OR.200 Ohutusjuhtimissüsteem
Lennuliiklusteenuste osutaja peab kehtestama ohutusjuhtimissüsteemi (SMS), mis võib olla punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi lahutamatu osa ja mis peab sisaldama järgmist:
(1) OHUTUSPOLIITIKA JA -EESMÄRGID:
(i) |
juhtkonna pühendumine ja vastutus ohutuse tagamise eest, mis kajastub ohutuspoliitikas; |
(ii) |
vastutusvaldkonnad ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisel ja säilitamisel, ning õigus vastu võtta ohutusalaseid otsuseid; |
(iii) |
tõhusa ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise ja korrashoiu eest vastutava ohutusjuhi ametisse määramine; |
(iv) |
hädaolukorras reageerimise kavade kooskõlastamine teiste teenuseosutajatega ning lennundusettevõtjatega, kellega lennuliiklusteenuste osutaja on teenuse osutamise kaudu seotud, ning |
(v) |
ohutusjuhtimissüsteemi dokumendid, mis kirjeldavad ohutusjuhtimissüsteemi elemente, sellega seonduvaid menetlusi ja tulemusi. |
(2) OHUTUSRISKIDE JUHTIMINE:
(i) |
menetlus teenusega seotud ohtude kindlaksmääramiseks, mis peab põhinema reaktiivsetel, proaktiivsetel ning ennetavatel ohutusteabe kogumise meetoditel; |
(ii) |
menetlus, mis tagab kindlakstehtud ohtudega seotud ohutusriskide analüüsi, hindamise ja kontrollimise, ning |
(iii) |
menetlus, millega tagatakse, et nende õhusõidukitega seotud õnnetusjuhtumite risk on viidud miinimumini niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav. |
(3) OHUTUSE TAGAMINE:
(i) |
ohutusnõuete täitmise kontroll ja mõõtmine tähendab, et organisatsiooni ohutusnõuete täitmist tuleb kontrollida ning ohutusriskide kontrollimise tõhusus tuleb kinnitada; |
(ii) |
menetlus selliste muutuste kindlakstegemiseks, mis võivad mõjutada teenuste ohutuse riskitaset, ning kõnealustest muutustest ohutusele tulenevate riskide kindlaksmääramine ja juhtimine, ning |
(iii) |
menetlus ohutusjuhtimissüsteemi tõhususe kontrollimiseks ja hindamiseks, et tagada ohutusjuhtimissüsteemi pidev üldine täiustumine. |
(4) OHUTUSE EDENDAMINE:
(i) |
koolitusprogramm, millega tagatakse, et töötajad on koolitatud ning pädevad täitma oma ülesandeid ohutusjuhtimissüsteemis ja |
(ii) |
ohutusalase teabe edastamine, millega tagatakse, et töötajad on teadlikud ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisest. |
ATS.OR.205 Ohutuse hindamine ning funktsionaalse süsteemi muutuste tagamine
(a) |
Mis tahes muutuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab lennuliiklusteenuse osutaja:
|
(b) |
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et alapunktis a viidatud ohutuse hindamine hõlmaks ka järgmist:
|
ATS.OR.210. Ohutuskriteeriumid
(a) |
Lennuliiklusteenuste osutaja määrab kindlaks funktsionaalse süsteemi muutuse vastuvõetavuse ohutuse seisukohast, analüüsides selleks muutuse sisseviimise riske, vajaduse korral toimingute ja sidusrühmade kategooriate kaupa. |
(b) |
Muutuse vastuvõetavust ohutuse seisukohast hinnatakse konkreetsete ja kontrollitavate ohutuskriteeriumide abil, kusjuures iga kriteerium väljendatakse selge kvantitatiivse ohutusriskitasemena või muu ohutusriskiga seonduva mõõtarvuna. |
(c) |
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et ohutuskriteeriumid vastaksid järgmistele nõuetele:
|
ATS.OR.215 Lennujuhtide lube ja tervisetõendeid käsitlevad nõuded
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et lennujuhid omavad nõuetekohaseid lube ja kehtivaid meditsiinitõendeid vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 2015/340 (1).
3. jagu – Inimteguriga seotud nõuded lennujuhtimisteenuse osutajatele
ATS.OR.300 Kohaldamisala
Käesolevas jaos on kehtestatud inimvõimeid käsitlevad nõuded lennujuhtimisteenuse osutajatele, et:
(a) |
ära hoida ja leevendada riski, et lennujuhtimisteenust osutavad lennujuhid, kes kuritarvitavad psühhoaktiivseid aineid; |
(b) |
ära hoida ja leevendada stressi negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust, ning |
(c) |
ära hoida ja leevendada väsimuse negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust. |
ATS.OR.305 Lennujuhtimisteenuse osutaja kohustused seoses psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisega lennujuhtide poolt
(a) |
Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ja rakendab poliitikasuuna koos kaasnevate menetlustega, tagamaks et psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ei mõjuta lennujuhtimisteenuste osutamist. |
(b) |
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (2) ja kohaldatavate üksikisikute testimist käsitlevate siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist, peab lennujuhtimisteenuse osutaja välja töötama ja rakendama objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse lennujuhtide poolt psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise juhtumite avastamiseks. Kõnealuses menetluses tuleb arvesse võtta määruse (EL) nr 2015/340 punkti ATCO.A.015 sätteid. |
(c) |
Alapunktis b nimetatud menetluse peab pädev asutus heaks kiitma. |
ATS.OR.310 Stress
Kooskõlas punktiga ATS.OR.200 peab lennujuhtimisteenuse osutaja tegema järgmist:
(a) |
välja töötama ja kasutusele võtma poliitikasuuna lennujuhtide stressi juhtimiseks, sealhulgas tuleb rakendada kriitiliste intsidentidega seotud stressi juhtimiseprogrammi, ning |
(b) |
lennujuhtidele tuleb läbi viia koolitused ja teavitusprogrammid stressi, sealhulgas kriitilise intsidendi stressi vältimise kohta, lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega. |
ATS.OR.315 Väsimus
Kooskõlas punktiga ATS.OR.200 peab lennujuhtimisteenuse osutaja tegema järgmist:
(a) |
välja töötama ja kasutusele võtma poliitikasuuna lennujuhtide väsimuse juhtimiseks; |
(b) |
viima lennujuhtidele läbi teabeprogrammid väsimuse vältimise kohta lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega. |
S.OR.320 Lennujuhtide graafikujärgne töökorraldus
(a) |
Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ja rakendab graafikujärgse töökorralduse ning jälgib seda, et vältida lennujuhtide tööväsimusest tulenevaid riske ja tagada ohutusnõuete kohane töö- ja puhkeaja vaheldumine. Lennujuhtimisteenuse osutaja määrab graafikujärgses töökorralduses täpselt kindlaks järgmised elemendid:
|
(b) |
Lennujuhtimisteenuse osutaja peab graafikujärgse töökorralduse väljatöötamise ja rakendamise ajal nõu pidama nende lennujuhtidega, kes hakkavad selle alusel töötama, või vajaduse korral nende esindajatega, et kindlaks teha ja leevendada väsimusega seotud riske, mille tekkepõhjuseks võib olla graafikujärgne töökorraldus ise. |
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.TR)
1. jagu – Üldnõuded
ATS.TR.100 Lennuliiklusteenuste osutajate töömeetodid ja -kord
(a) |
Lennuliiklusteenuste osutaja peab tõendama oma töömeetodite ja -korra vastavust järgmistes dokumentides sätestatule:
|
(b) |
Olenemata alapunkti a nõuetest võib pädev asutus katselendude puhul kehtestada lennuliiklusteenindusüksuste jaoks lisaks alapunktis a sisalduvatele tingimustele ja protseduuridele täiendavaid või alternatiivseid tingimusi ja protseduure, kui seda on vaja katselendudega seotud lennuliiklusteenuste osutamiseks. |
(1) Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(3) komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).
V LISA
ERINÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE
(osa MET)
A-ALAJAGU – TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE
1. jagu – Üldnõuded
MET.OR.100 Meteoroloogilised andmed ja meteoroloogiateave
(a) |
Meteoroloogiateenuste osutaja varustab meteoroloogiateabega käitajaid, lennumeeskonna liikmeid, lennuliiklusteenindusüksusi, päästeüksusi, lennuvälja käitajaid, õnnetusi ja intsidente uurivaid asutusi ja teisi teenusteosutajaid ning lennuettevõtjaid, kellele meteoroloogiateave on vajalik pädeva asutuse kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks. |
(b) |
Meteoroloogiateenuste osutaja määrab kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika, samuti tagab ta kõnealuse teabe õigeaegse edastamise ning vajaliku ajakohastamise. |
MET.OR.105 Meteoroloogiateabe säilitamine
(a) |
Meteoroloogiateenuste osutaja säilitab väljastatud meteoroloogiateavet vähemalt 30 päeva alates teabe väljastamise kuupäevast. |
(b) |
Kõnealune meteoroloogiateave tehakse nõudmise korral kättesaadavaks seoses järelpärimiste või uurimistega, kusjuures sel juhul säilitatakse teavet seni, kuni järelepärimine või uurimine on lõpetatud. |
MET.OR.110 Nõuded meteoroloogiateabe vahetamiseks
Meteoroloogiateenuste osutaja peab tagama süsteemide ja menetluste olemasolu, samuti juurdepääsu asjakohastele sidevahenditele, mis võimaldaks tal:
(a) |
vahetada operatiivset meteoroloogiateavet teiste meteoroloogiateenuste osutajatega, ning |
(b) |
varustada kasutajaid õigeaegselt nõutava meteoroloogiateabega. |
MET.OR.115 Meteoroloogiline bülletään
Meteoroloogiateenuste osutaja, kes vastutab asjaomase piirkonna eest, varustab piirkonna kasutajaid meteoroloogiliste bülletäänidega aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse või interneti kaudu.
MET.OR.120 Ülemaailmsele piirkondlike ilmaprognooside keskusele (WAFC) lahknevustest teatamine
Meteoroloogiateenuste osutaja, kes vastutab asjaomase piirkonna eest, peab WAFS BUFR andmeid kasutades viivitamata teavitama asjakohast ülemaailmset piirkondlike ilmaprognooside keskust (WAFC), kui on kindlaks tehtud või teatatud olulistest lahknevustest piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi prognoosidest (SIGWIX), kui need käsitlevad:
(a) |
jäätumist, turbulentsi ja pimendatud, sagedasi, varjatud või pagijoonelisi rünkpilvi ning liiva-või tolmutorme, ning |
(b) |
vulkaanipurskeid või radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumist õhusõidukite käitamist mõjutaval määral. |
2. jagu — Erinõuded
1. peatükk — Nõuded lennumeteoroloogiajaamadele
MET.OR.200 Ilmateated ja muu teave
(a) |
Lennumeteoroloogiajaam edastab:
|
(b) |
Lennumeteoroloogiajaam teatab lennuliiklusteeninduse üksustele ja lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele muudatustest raja nähtavuse hindamiseks kasutatavate automaatseadmete kasutatavuse töökorras. |
(c) |
Lennumeteoroloogiajaam annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja ilmavaatlusjaamale teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja vulkaanituhapilve kohta. |
(d) |
Lennumeteoroloogiajaam koostab nimekirja kriteeriumidest, mille alusel koostada kohalikke eriettekandeid kooskõlastatult asjaomase lennuliiklusteenindusüksuse, käitajate ning teiste asjaosalistega |
MET.OR.205 Ettekanded meteoroloogiliste elementide kohta
Regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti teenindava lennujaama lennumeteoroloogiajaam teeb ettekandeid alljärgneva kohta:
(a) |
pinnatuule suund ja kiirus; |
(b) |
nähtavus; |
(c) |
nähtavus rajal (vajaduse korral); |
(d) |
ilm lennuväljal ja selle ümbruses; |
(e) |
pilved; |
(f) |
õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur; |
(g) |
õhurõhk, ning |
(h) |
täiendav teave (vajaduse korral). |
Kui pädev asutus on vastava loa andnud, võib regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti mitte teenindava lennuvälja lennumeteoroloogiajaam teha ettekandeid ainult selliste meteoroloogiliste elementide kohta, mis on asjakohased kõnealusel lennuväljal toimuvate lendude jaoks. Kõnealune teave avaldatakse lennundusteabe kogumikus.
MET.OR.210 Meteoroloogiliste elementide vaatlemine
Lennuväljadel, mis teenindavad regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti, vaatleb ja/või mõõdab lennumeteoroloogiajaam:
(a) |
pinnatuule suunda ja kiirust; |
(b) |
nähtavus; |
(c) |
nähtavus rajal (vajaduse korral); |
(d) |
ilm lennuväljal ja selle ümbruskonnas; |
(e) |
pilved; |
(f) |
õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur; |
(g) |
õhurõhku, ning |
(h) |
annab täiendavat teavet (vajaduse korral). |
Kui pädev asutus on vastava loa andnud, võib l regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti mitte teenindava lennuvälja lennumeteoroloogiajaam vaadelda ja/või mõõta ainult neid meteoroloogilisi elemente, mis on asjakohased kõnealusel lennuväljal toimuvate lendude jaoks. Kõnealune teave avaldatakse lennundusteabe kogumikus.
2. peatükk – Nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele
MET.OR.215 Ilmaprognoosid ja muu teave
Lennuvälja meteoroloogiatalitus:
(a) |
koostab ja/või hangib ilmaprognoose ja muud asjakohast meteoroloogiateavet, mis on vajalik tema asjaomaste funktsioonide täitmiseks pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud lendude jaoks; |
(b) |
edastab ilmaprognoose ja/või hoiatusi kohalike ilmastikutingimuste kohta lennuväljadel, mis on tema vastutusalas; |
(c) |
vaatab ilmaprognoose ja hoiatusi pidevalt läbi ning väljastab vajaduse korral viivitamata muudatused ning tühistab kõik sama tüüpi sama koha kohta ja sama kehtivusajaga varem väljastatud ilmaprognoosid või selle osad; |
(d) |
edastab lennumeeskonna liikmetele ja/või teistele lennutegevusega seotud töötajatele kokkuvõtliku teabe ja lennudokumendid ning nõustab neid; |
(e) |
edastab klimatoloogilist teavet; |
(f) |
annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja ilmavaatlusjaamale teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja vulkaanilise tuhapilve kohta; |
(g) |
annab vajaduse korral meteoroloogiateavet päästeüksustele ning peab päästeüksus(t)ega ühendust kogu päästeoperatsiooni ajal; |
(h) |
annab vajaduse korral meteoroloogiateavet asjaomastele aeronavigatsiooniteabe teenistustele, kui see on vajalik nende ülesannetetäitmiseks; |
(i) |
koostab ja/või hangib ilmaprognoose ning muud meteoroloogiateavet, mis on vajalik ATS-üksuste ülesannete täitmiseks kooskõlas punktiga MET.OR.242 ja |
(j) |
annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja ilmavaatlusjaamale teavet radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta; |
MET.OR.220 Lennuvälja ilmaprognoosid
(a) |
Lennuvälja meteoroloogiatalitus annab lennuvälja ilmaprognoosid määratud ajal välja lähenemisala prognoosidena. |
(b) |
Lähenemisala ilmaprognoosi väljastamisel tagab lennuvälja meteoroloogiatalitus, et lennuväljal ei kehtiks ühel ja samal ajal rohkem kui üks lähenemisala prognoos. |
MET.OR.225 Ilmaprognoosid maandumiseks
(a) |
Lennuvälja meteoroloogiatalitus koostab maandumiseks ilmaprognoosid, nagu on pädeva asutuse poolt kindlaks määratud. |
(b) |
Kõnealune maandumisprognoos antakse välja TREND-prognoosi vormis. |
(c) |
TREND-prognoosi kehtivusaeg on kaks tundi alates ettekande väljastamisest, mis moodustab osa maandumisprognoosist. |
MET.OR.230 Ilmaprognoosid stardiks
Lennuvälja meteoroloogiatalitus:
(a) |
koostab stardiks ilmaprognoosid, nagu on pädeva asutuse poolt kindlaks määratud ning |
(b) |
esitab käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele (nõudmise korral) kolm tundi enne arvatavat väljumisaega ilmaprognoosi stardiks. |
MET.OR.235 Hoiatused lennuvälja kohta, hoiatused tuule nihke kohta ja häired
Lennuvälja meteoroloogiatalitus:
(a) |
annab teavet, mis hõlmab hoiatusi lennuvälja kohta; |
(b) |
vastavalt asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajatega sõlmitud kohalikele kokkulepetele koostab hoiatusi tuule nihke kohta lennuväljadele jaoks, kus üks faktor on tuulenihe; |
(c) |
annab lennuväljadel, kus tuulenihe tehakse kindlaks automaatsete maapealsete, tuulenihke kaugseireks või avastamiseks mõeldud seadmetega, häiret tuulenihke kohta, mis on kõnealuste seadmete abil kindlaks tehtud ning |
(d) |
tühistab hoiatused, kui asjaomased tingimused enam ei esine ja/või eeldatavalt enam ei esine lennuväljal. |
MET.OR.240 Teave käitajale või lennumeeskonnale
(a) |
Lennuvälja meteoroloogiatalitus varustab käitajaid ja lennumeeskonna liikmeid järgmisega:
|
(b) |
Kui meteoroloogiateave, mis lisatakse lennudokumentidele. erineb oluliselt sellest, mis tehti kättesaadavaks lennu planeerimisel, siis lennuvälja meteoroloogiatalitus:
|
MET.OR.242 Lennuliiklusteenindusüksustele edastatav teave
(a) |
Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähilennujuhtimisüksusele vajaduse korral järgmise teabe:
|
(b) |
Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähenemislennujuhtimisüksusele järgmise teabe:
|
3. peatükk – Nõuded ilmavaatlusjaamadele
MET.OR.245 Meteoroloogiline jälgimine ja muu teave
Ilmavaatlusjaam peab oma vastutusalas:
(a) |
pidevalt jälgima lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi; |
(b) |
kooskõlastama NOTAM- ja/või ASHTAM-teadete väljastamise eest vastutavate organisatsioonidega, et SIGMET- ja NOTAM- ja/või ASHTAM-teadetes sisalduv meteoroloogiateave vulkaanituha kohta oleks järjepidev; |
(c) |
kooskõlastama valitud vulkaanivaatluskeskustega, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt; |
(d) |
varustama temaga seotud vulkaanituha teabekeskust purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipurske ja vulkaanituhapilve kohta saadud teabega, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud; |
(e) |
varustama oma aeronavigatsiooniteabe üksusi teabega, mis on saadud radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta tema jälgitavas piirkonnas või selle lähipiirkondades, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, ning |
(f) |
varustama oma piirkondlikku juhtimiskeskust ja lennuinfokeskust (ACC/FIC) vajaduse korral järgmise teabega:
|
MET.OR.250 SIGMET-teated
Ilmavaatlusjaam:
(a) |
annab ja levitab SIGMET-teateid; |
(b) |
tagab SIGMET-teate tühistamise, kui nähtust enam ei esine või eeldatavalt enam ei esine piirkonnas, mida asjaomane SIGMET-teade hõlmab; |
(c) |
tagab, et SIGMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi, ja erijuhtudel, kui SIGMET-teade käsitleb vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid, pikeneb kehtivusaeg kuni kuue tunnini, ning |
(d) |
tagab, et SIGMET-teateid ei antaks välja varem kui neli tundi enne nende kehtivusaja algust, ja erijuhtudel, vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete puhul, nii kiiresti kui võimalik, ent mitte varem kui 12 tundi enne teate kehtivusaja algust, kusjuures neid uuendatakse iga kuue tunni järel. |
MET.OR.255 AIRMET-teated
Ilmavaatlusjaam:
(a) |
annab ja levitab AIRMET-teateid, kui pädev asutus on kindlaks määranud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka sellest kõrgemal) annab põhjust piirkonnaprognooside väljaandmiseks ja levitamiseks selliste lendude jaoks; |
(b) |
tühistab AIRMET-teate, kui nähtused enam piirkonnas ei esine või eeldatavalt enam ei esine, ning |
(c) |
tagab, et AIRMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi. |
MET.OR.260 Piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel
Ilmavaatlusjaam:
(a) |
väljastab piirkonnaprognoosi lendude jaoks väikestel kõrgustel, kui liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral sellest kõrgemal), annab põhjust tavapäraste piirkonnaprognooside väljaandmiseks ja levitamiseks selliste lendude jaoks; |
(b) |
tagab, et väikestel kõrgustel toimuvate lendude kohta väljastatavate piirkonnaprognooside väljaandmise sagedus, vorm ning kindlaksmääratud aeg või kehtivusaeg ning paranduste kriteeriumid vastavad pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud nõuetele, ning |
(c) |
tagab, et piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel, mis koostatakse AIRMET-teate täienduseks, antakse välja iga kuue tunni järel kuuetunnise kehtivusajaga, ning edastatakse asjakohastele ilmavaatlusjaamadele mitte hiljem kui üks tund enne nende kehtivusaja algust. |
4. peatükk – Nõuded vulkaanituha teabekeskusele (VAAC)
MET.OR.265 Vulkaanituha teabekeskuse kohustused
Vulkaanituha teabekeskus peab oma vastutusalas:
(a) |
kui vulkaan on pursanud või eeldatavalt hakkab purskama või kui on teatatud vulkaanilisest tuhast, hoiatama ja andma teavet vulkaanilise tuhapilve ulatuse ning prognoositava liikumissuuna kohta:
|
(b) |
kooskõlastama valitud vulkaanivaatluskeskustega, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt; |
(c) |
andma alapunktis a viidatud hoiatuse ja meteoroloogiateabe vähemalt iga kuue tunni järel kuni ajani, mil vulkaaniline tuhapilv ei ole enam satelliidiandmete alusel eristatav ja asjaomasest piirkonnast ei ole enam saabunud meteoroloogilise vaatluse andmeid vulkaanilise tuha kohta ega ka järgmiste vulkaanipursete kohta, ning |
(d) |
pidama ööpäevaringselt valvet. |
5. peatükk – Nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskusele (TCAC)
MET.OR.270 Troopiliste tsüklonite teabekeskuse kohustused
Troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC) väljastab:
(a) |
hoiatusi ja teavet tsükloni keskme paiknemise, selle liikumise suuna ja kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta lühidalt ja lihtsas keeles:
|
6. peatükk – Nõuded ülemaailmsele piirkondlike ilmaprognooside keskusele (WAFC)
MET.OR.275 Ülemaailmse piirkondlike ilmaprognooside keskuse kohustused
(a) |
Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus edastab digitaalsel kujul:
|
(b) |
Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC) tagab, et ülemaailmsete piirkondlike ilmaprognooside süsteemi tooted edastatakse digitaalsel kujul, kasutades binaarse andmeside tehnikat. |
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (MET.TR)
1. jagu – Üldnõuded
MET.TR.115 Meteoroloogilised bülletäänid
(a) |
Meteoroloogilise bülletääni pealkiri peab sisaldama järgmist:
|
(b) |
Meteoroloogilised bülletäänid, mis sisaldavad operatiivset meteoroloogiateavet, mis edastatakse aeronavigatsioonilise fikseeritud elekterside võrgu (AFTN) kaudu, peavad AFTN sõnumiformaadi tekstiosas olema kokkuvõtlikult väljendatud. |
2. jagu – Erinõuded
1. peatükk – Tehnilised nõuded lennumeteoroloogiajaamadele
MET.TR.200 Meteoroloogilised ettekanded ja muu teave
(a) Kohalikud regulaarsed ja eriettekanded ning METAR-teave peavad sisaldama järgmisi elemente näidatud järjekorras:
(1) |
ettekande tüüp; |
(2) |
asukohatähis; |
(3) |
vaatluse aeg; |
(4) |
automaatse või puuduva ettekande kindlakstegemine (vajaduse korral); |
(5) |
pinnatuule suund ja kiirus; |
(6) |
nähtavus; |
(7) |
nähtavus rajal, kui ettekande kriteeriumid on täidetud; |
(8) |
ilm; |
(9) |
pilvede hulk, pilvede tüüp ainult rünksajupilvede ja võimsa vertikaalarenguga rünkpilvede kohta ning pilvede alumise piiri kõrgus või, kui võimalik määrata, vertikaalne nähtavus; |
(10) |
õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur; |
(11) |
QNH, ja vajaduse korral QFE kohalikes regulaarsetes ettekannetes ja kohalikes eriettekannetes, ning |
(12) |
vajaduse korral täiendav teave. |
(b) Kohalikes regulaarsetes ettekannetes ja kohalikes eriettekannetes:
(1) |
kui pinnatuult vaadeldakse enam kui ühes kohas lennurajal, tuleb ära märkida kohad, kus asjaomased väärtused esinesid; |
(2) |
kui kasutuses on rohkem kui üks lennurada ning asjaomaste lennuradade pinnatuult vaadeldakse, tuleb ära märkida tuule väärtused igal lennurajal ning lennurajad, mille kohta kõnealused väärtused käivad; |
(3) |
kui kooskõlas punkti MET.TR.205 alapunkti a alapunkti 3 taande ii alapunktiga B teatatakse keskmise tuulesuuna muutustest, märgitakse ära kaks äärmist tuulesuunda, mille vahemikus pinnatuul on muutunud, ning |
(4) |
kui kooskõlas punkti MET.TR.205 alapunkti a alapunkti 3 taandega iii teatatakse tuule keskmise kiiruse muutustest (puhangutest), märgitakse maksimaalne ja minimaalne saavutatud tuulekiirus. |
(c) METAR-teave
(1) |
METAR-teave väljastatakse 5. liites esitatud vormis ning seda levitatakse Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni poolt ettenähtud METAR-koodi kujul. |
(2) |
Digitaalsel kujul levitatuna peab METAR-kood olema:
|
(3) |
METAR-kood tuleb edastada mitte hiljem kui viis minutit pärast vaatluse toimumist. |
(d) Teave nähtavuse, raja nähtavuse, ilma ja pilvede hulga, pilvede tüübi ning pilvede alumise piiri kõrguse kohta asendatakse kõikides meteoroloogilistes ettekannetes lühendiga „CAVOC“, kui vaatluse ajal esinevad üheaegselt järgmised tingimused:
(1) |
nähtavus vähemalt 10 km ja madalaimat nähtavust ei ole teatatud; |
(2) |
lennutegevust mõjutavad pilved puuduvad ning |
(3) |
lennuliiklust mõjutavad ilmaolud puuduvad. |
(e) Kriteeriumide loetelu, mille alused tuleb välja anda kohalik eriettekanne, peab sisaldama järgmist:
(1) |
väärtused, mis on lähedal lennuvälja kasutavate käitajate käitamismiinimumidele; |
(2) |
väärtused, mis on kooskõlas teiste kohalike lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajate suhtes kohaldatavate nõuetega; |
(3) |
õhutemperatuuri tõus 2 oC või enam viimases kohalikus ettekandes märgitud temperatuurist, või alternatiivne läve väärtus, kooskõlas kokkuleppega meteoroloogiateenuste osutajate, asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajate vahel; |
(4) |
kättesaadav täiendav teave olulist mõju avaldavate ilmastikutingimuste kohta lähenemisalas ja stardijärgse tõusu alas; |
(5) |
kui kohaldatakse müra vähendamise protseduure ning pinnatuule keskmine kiirus on muutunud 5 kt (2,5 m/s) võrra või enam eelmises kohalikus ettekandes märgitust, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 15 kt (7,5 m/s) või enam; |
(6) |
kui keskmine pinnatuule suund on muutunud 60° või enam võrreldes eelmises ettekandes märgituga, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 10 kt (5 m/s) või enam; |
(7) |
kui keskmine pinnatuule kiirus on muutunud 10 kt (5 m/s) võrra või enam võrreldes eelmises kohalikus ettekandes märgituga; |
(8) |
kui erinevus keskmisest pinnatuule kiirusest (puhangud) on muutunud 10 kt (5 m/s) võrra või enam eelmises kohalikus ettekandes märgitust, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 15 kt (7,5 m/s) või enam; |
(9) |
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab, lõpeb või selle intensiivsus muutub:
|
(10) |
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab või lõpeb:
|
(11) |
pilvede hulk madalamal kui 1 500 jalga (450 m) muutub järgmiselt:
|
(f) Kui meteoroloogiateenuste osutaja ja pädev asutus omavahel nii kokku lepivad, antakse kohalikke eriettekandeid välja alati, kui toimuvad järgmised muutused:
(1) |
tuul muutub sedavõrd, et see mõjutab lennutegevust; Meteoroloogiateenuste osutaja kehtestab läveväärtused kooskõlastatult asjakohase lennuliiklusteenindusüksuse ning asjaomaste käitajatega, võttes arvesse tuule muutusi, mis:
|
(2) |
kui nähtavus paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle, või kui nähtavus halveneb ja väheneb ühe või mitmeni järgmistest näitajatest:
|
(3) |
kui nähtavus rajal paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle, või kui nähtavus rajal halveneb ja väheneb ühe või mitme järgmise näitajani või sellest allapoole: 50, 175, 300, 550 või 800 m; |
(4) |
kui mis tahes järgmine ilmanähtus algab, lõpeb või selle intensiivsus muutub:
|
(5) |
kui üks järgmistest ilmanähtustest algab või lõpeb:
|
(6) |
kui pilvekihi (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus suureneb ja tõuseb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või kui pilvede (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus väheneb ja langeb ühe või mitme järgmise näitajani, või sellest/nendest allapoole:
|
(7) |
kui taevas on pime ning vertikaalne nähtavus paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või kui vertikaalne nähtavus halveneb ja langeb ühe või mitme järgmise näitajani, või sellest/nendest allapoole,: 100, 200, 500 või 1 000 jalga (30, 60, 150 või 300 m); ja |
(8) |
esinevad mis tahes muud tingimused, mis põhinevad kohaliku lennuvälja käitamismiinimumidel, nagu on kokku lepitud meteoroloogiateenuste osutajate ja käitajate vahel. |
MET.TR.205 Meteoroloogilistest elementidest teatamine
(a) Pinnatuule suund ja kiirus
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse pinnatuule suund ja kiirus vastavalt tegeliku 10-kraadise ja 1 kt (0,5 m/s) sammuga. |
(2) |
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima skaalatasemeni. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes:
|
(b) Nähtavus
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse nähtavus 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 800 m; 100 m sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 800 m, aga mitte rohkem kui 5 km; kilomeetrise sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 5 km, aga mitte rohkem kui 10 km; selle väärtuseks märgitakse 10 km juhul, kui nähtavus on vähemalt 10 km, välja arvatud juhul, kui esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused. |
(2) |
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes esitatakse nähtavus piki lennurada(sid) koos nähtavuse märkimiseks kasutatud mõõtühikutega. |
(c) Nähtavus rajal (RVR)
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse RVR 25 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 400 m; 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on 400–800 m ja 100 m sammuga, kui nähtavus on üle 800 m. |
(2) |
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes:
|
(4) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes:
|
(d) Hetke ilmanähtused
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes esitatakse vaadeldud hetke ilmanähtuste tüüp ja omadused ning vajaduse korral täpsustus nende intensiivsuse kohta. |
(2) |
METAR-teadetes esitatakse vaadeldud hetke ilmanähtuste tüüp ja omadused ning vajaduse korral täpsustus, mis käsitleb nende intensiivsust või kaugust lennuväljast. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse hetke ilmanähtuste kohta vastavalt vajadusele järgmised omadused koosvastavate lühendite ja asjakohaste kriteeriumidega:
|
(4) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes:
|
(e) Pilved
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse pilvede alumise piiri kõrgus 100 jala (30 m) pikkuse sammuga kuni kõrguseni 10 000 jalga (3 000 m). |
(2) |
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes:
|
(f) Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur täiskraadides Celsiuse järgi. |
(2) |
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima täiskraadini Celsiuse järgi. Väärtuse esimesel kümnendkohal olev 0,5° ümardatakse ülespoole järgmise täiskraadini Celsiuse järgi. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes eristatakse alla 0°C jäävat temperatuuri. |
(g) Õhurõhk
(1) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatav merepinnale teisendatud õhurõhk (QNH) ja õhurõhk lennuvälja kõrgustasandil (QFE) arvutatakse hektopaskalites kümnendiku täpsusega ja esitatakse täishektopaskalites nelja numbriga. |
(2) |
Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima täishektopaskalini. |
(3) |
Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes:
|
(4) |
METAR-teates märgitakse ainult QNH väärtused. |
MET.TR.210 Meteoroloogiliste elementide mõõtmine
Automaatse või poolautomaatse meteoroloogilise vaatlussüsteemiga vaadeldakse ja/või mõõdetakse kindlaksmääratud täpsusega ning edastatakse teavet järgimiste meteoroloogiliste elementide kohta.
(a) Pinnatuule suund ja kiirus
Mõõdetakse pinnatuule keskmist suunda ja keskmist kiirust, samuti tuule suuna ja kiiruse olulisi muutusi (puhanguid) ning saadud andmed esitatakse vastavalt tegelikes kraadides ja sõlmedes.
(1) Koha valik
Pinnatuule suuna ja kiiruse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(2) Teabeesitus
Iga anduri näite vahendavad pinnatuule näidikud peavad asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millisel lennurajal ja millises rajalõigus iga andur asub.
(3) Keskmise leidmine
Pinnatuule mõõtmise korral on keskmistamisperiood:
(i) |
kaks minutit kohalike regulaarsete ja spetsiaalsete teadete ja lennuliiklusteenindusüksuse tuulenäidikute jaoks ja |
(ii) |
10 minutit METAR-teadete jaoks, välja arvatud juhul, kui 10-minutilise ajavahemiku jooksul esineb tuule suunas ja/või kiiruses selge katkestus; keskväärtuste leidmiseks kasutatakse vaid pärast katkestust kogutud andmeid; seega vähendatakse vastavalt ajavahemikku. |
(b) Nähtavus
(1) Nähtavust mõõdetakse või vaadeldakse ja saadud andmed esitatakse meetrites või kilomeetrites.
(2) Koha valik
Nähtavuse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(3) Teabeesitus
Kui nähtavuse mõõtmiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, peavad iga anduri näite vahendavad nähtavuse näidikud asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha iga anduriga mõõdetavat ala.
(4) Keskmise leidmine
METAR-teadete korral on keskmistamisperiood 10 minutit, välja arvatud juhul, kui vaatlushetkele vahetult eelnenud 10-minutilisel perioodil esines nähtavuses selge katkestus; sellisel juhul kasutatakse keskväärtuste leidmiseks ainult pärast katkestust esinenud väärtusi.
(c) Nähtavus rajal (RVR)
(1) Koha valik
RVR-i hindamiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(2) Instrumendisüsteemid
II ja III kategooria instrumentaallähenemiseks ja maandumisoperatsioonideks ette nähtud lennuradadel ning pädeva asutuse nõudmisel ka I kategooria instrumentaallähenemiseks ja maandumisoperatsioonideks ette nähtud lennuradadel kasutatakse RVR-i hindamiseks nähtavusmõõtjatel või edasihajumise mõõtjatel põhinevaid instrumendisüsteeme.
(3) Teabeesitus
Kui RVR-i määramiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, peab meteoroloogiajaamas asuma üks näidik või vajaduse korral rohkem näidikuid. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millisel lennurajal ja millises rajalõigus iga andur asub.
(4) Keskmise leidmine
(i) |
Kui RVR-i hindamiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, tuleb nende väljundit uuendada vähemalt iga 60 sekundi järel, et oleks võimalik saada hetkel kehtivaid tüüpilisi väärtusi. |
(ii) |
RVR-i väärtuste keskmistamisperiood on:
|
(d) Hetke ilmanähtused
(1) Teated esitatakse vähemalt järgmiste hetke ilmanähtuste kohta: vihm, uduvihm, lumesadu ja allajahtunud sademed, sh nende intensiivsus, somp, uduvine, udu, allajahtunud udu ja äike, sh läheduses asuv äike.
(2) Koha valik
Lennuväljal ja selle läheduses valitseva hetkeilma mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(e) Pilved
(1) Lennutegevust mõjutavate pilvede kirjeldamiseks vaadeldakse pilvede hulka, tüüpi ja nende alumise piiri kõrgust ning esitatakse vajaduse korral selle kohta andmed. Pimeda taeva korral vaadeldakse pilvede hulga, tüübi ja nende alumise piiri kõrguse asemel vertikaalset nähtavust ning selle mõõtmise korral esitatakse vastavad andmed. Pilvede alumise piiri kõrguse ja vertikaalse nähtavuse andmed esitatakse jalgades.
(2) Koha valik
Pilvede hulga ja nende alumise piiri kõrguse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.
(3) Teabeesitus
Kui pilvede alumise piiri kõrguse mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peab vähemalt üks näidik asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha iga anduriga mõõdetavat ala.
(4) Võrdlustase
(i) |
Pilvede alumise piiri kõrguse andmed esitatakse lennuvälja kõrgustasandi suhtes. |
(ii) |
Kui kasutatava instrumentaalraja läve kõrgus on 50 jalga (15 m) või rohkem lennuvälja kõrgustasandist allpool, rakendatakse kohalikke meetmeid tagamaks, et õhusõidukitele edastatav pilvede alumise piiri kõrgus oleks arvestatud läve kõrgustasandi suhtes. |
(iii) |
Kui andmed saadakse veekogul asuvast rajatisest, esitatakse pilvede alumise piiri kõrgus keskmise merepinna suhtes. |
(f) Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur
(1) |
Õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõdetakse, näidatakse ja edastatakse kraadides Celsiuse järgi. |
(2) |
Kui õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peavad näidikud asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite. |
(g) Õhurõhk
(1) Õhurõhku mõõdetakse ning QNH ja QFE väärtused arvutatakse ja esitatakse hektopaskalites.
(2) Teabeesitus
(i) |
Kui õhurõhu, QNH ja punkti MET.TR.205 alapunkti g alapunkti 3 alapunktis ii osutatud asjaoludel nõutava QFE mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peavad baromeetriga seotud QFE näidikud asuma meteoroloogiajaamas ning vastavad näidikud peavad asuma ka neid vajavates lennuliiklusteenindusüksustes. |
(ii) |
Kui QFE väärtusi mõõdetakse rohkem kui ühel lennurajal, peavad näidud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millise lennuraja QFE väärtust kuvatakse. |
(3) Võrdlustase
QFE arvutamiseks kasutatakse võrdlustaset.
2. peatükk. Tehnilised nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele
MET.TR.215 Ilmaprognoosid ja muu teave
(a) |
Käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele esitatav meteoroloogiateave peab:
|
(b) |
Päästekoordinatsioonikeskustele esitatav meteoroloogiateave peab hõlmama meteoroloogilisi tingimusi, mis valitsesid kadunud õhusõiduki viimases teadaolevas asukohas ja õhusõiduki kavandatud marsruudil, pöörates erilist tähelepanu elementidele, mida korrapäraselt ei edastata. |
(c) |
Aeronavigatsiooniteabe teenistustele esitatav meteoroloogiateave peab sisaldama:
|
(d) |
Lennudokumentides sisalduv meteoroloogiateave esitatakse järgmiselt:
|
(e) |
Lennudokumendid sisaldavad:
Lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomaste käitajate kokkuleppel on lennudokumentides lubatud piirduda üksnes operatiivselt vajaliku teabega juhul, kui lennu kestus pärast lühikest peatust või tagasilennuks valmistumist ei ületa kahte tundi, kuid lennudokumentatsioon peab igal juhul sisaldama vähemalt punktides 3, 4, 5 ja 6 osutatud meteoroloogiateavet. |
(f) |
Digitaalse ilmaprognoosi põhjal koostatud kaardid 3. liitele vastavate fikseeritud piirkondade kohta tehakse kättesaadavaks käitajate nõudmisel. |
(g) |
Kui punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktis 1 osutatud kõrgemate õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosid esitatakse kaardi kujul, peavad need olema fikseeritud ajaga prognoosikaardid lennutasandite kohta vastavalt punkti MET.TR.275 alapunkti b alapunkti 3 alapunktides i ja ii esitatud kirjeldusele. Kui punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktis 2 osutatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosid esitatakse kaardi kujul, peavad need olema fikseeritud ajaga prognoosikaardid lennutasandiga piirduva õhukihti kohta vastavalt punkti MET.TR.275 alapunkti c alapunktis 3 esitatud kirjeldusele. |
(h) |
Lennutasandist 100 kõrgemal asuvate õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri ning SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosid tuleb esitada kohe, kui need on saadaval, aga mitte hiljem kui kolm tundi enne väljumist. |
(i) |
Lennuklimatoloogiline teave koostatakse lennuvälja klimatoloogiliste andmete ja lennuvälja klimatoloogiliste iseloomustuste kujul. |
MET.TR.220 Lennuvälja prognoosid
(a) Lennuvälja prognoosid ja muudatused koostatakse TAF-koodis ja sisaldavad allpoolesitatud järjekorras järgmisi andmeid:
(1) |
prognoosi tüübi tunnus; |
(2) |
asukohatunnus; |
(3) |
prognoosi väljastamise aeg; |
(4) |
puuduva prognoosi tähis, kui on kohaldatav; |
(5) |
prognoosi kehtivuse kuupäev ja aeg; |
(6) |
tühistatud prognoosi tähis, kui on kohaldatav; |
(7) |
pinnatuul; |
(8) |
nähtavus; |
(9) |
ilm; |
(10) |
pilved ja |
(11) |
ühe või enama eelneva elemendi prognoositavad olulised muutused teate kehtivusajal. |
(b) TAF-teave antakse välja vastavalt 4. liites esitatud vormile ja edastatakse TAF-koodi kujul.
(c) Regulaarse TAF-koodi kehtivusaeg on 9, 24 või 30 tundi ja see esitatakse edastamiseks kõige varem üks tund enne selle kehtivusaja algust.
(d) Digitaalselt edastatav TAF-teave peab vastama järgmistele nõuetele:
(1) |
see on vormindatud vastavalt rahvusvaheliselt toimivale teabevahetusmudelile; |
(2) |
selles kasutatakse geograafia märgistuskeelt (GML) ja |
(3) |
sellega on kaasas vajalikud metaandmed. |
(e) TAF-teave peab sisaldama teavet järgmiste meteoroloogiliste elementide kohta:
(1) Pinnatuul
(i) |
Pinnatuule prognoosis esitatakse eeldatav valdav tuulesuund. |
(ii) |
Kui pinnatuule eeldatava muutlikkuse tõttu ei ole võimalik selle valdavat suunda prognoosida, märgitakse, et prognoositav tuulesuund on muutlik, kasutades lühendit VRB. |
(iii) |
Kui prognoositav tuulekiirus on väiksem kui 1 kt (0,5 m/s), märgitakse tuulekiiruse prognoosiks tuulevaikus. |
(iv) |
Kui prognoositud maksimaalne tuulekiirus ületab prognoositud keskmist tuulekiirust vähemalt 10 kt (5 m/s) võrra, märgitakse prognoositud maksimaalne tuulekiirus. |
(v) |
Kui prognoositav tuulekiirus on 100 kt (50 m/s) või suurem, märgitakse, et tuule kiirus ületab 99 kt (49 m/s). |
(2) Nähtavus
(i) |
Kui prognoositav nähtavus on väiksem kui 800 m, esitatakse see 50 m sammuga; kui prognoositav nähtavus on 800 m ja 5 km vahel, kasutatakse 100 m sammu; kui prognoositav nähtavus on 5 km ja 10 km vahel, kasutatakse ühe kilomeetri pikkust sammu; kui prognoositav nähtavus on 10 km või rohkem, märgitakse nähtavuskauguseks 10 km, välja arvatud juhul, kui prognoosi kohaselt esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused. Prognoositakse domineerivat nähtavust. |
(ii) |
Kui nähtavus on prognoosi kohaselt eri suundades erinev ja domineerivat nähtavust ei ole võimalik prognoosida, esitatakse kõige väiksem prognoositud nähtavus. |
(3) Ilmanähtused
(i) |
Kui võib ette näha järgmiste ilmanähtuste esinemist lennuväljal, prognoositakse ühte kuni kolme järgmistest ilmanähtustest või nende kombinatsioone koos nende omaduste ja vajaduse korral intensiivsusega:
|
(ii) |
Kõnealuste nähtuste prognoositava lõppemise tähistamiseks kasutatakse lühendit NSW. |
(4) Pilved
(i) |
Pilvede hulga prognoosis kasutatakse vastavalt vajadusele lühendeid FEW, SCT, BKN või OVC. Kui võib eeldada, et taevas jääb või muutub pimedaks, pilvkatet ei saa prognoosida ja lennuväljal on olemas teave vertikaalse nähtavuse kohta, esitatakse vertikaalse nähtavuse prognoos lühendiga VV, millele järgneb vertikaalse nähtavuse prognoositav väärtus. |
(ii) |
Kui prognoositakse mitme pilvekihi või -massi esinemist, esitatakse nende hulk ja alumise piiri kõrgus järgmises järjekorras:
|
(iii) |
Pilveteave esitatakse ainult lennutegevust mõjutavate pilvede kohta; kui lennutegevust mõjutavate pilvede esinemist ei ole ette näha ja lühendit CAVOK ei saa kasutada, kasutatakse lühendit NSC. |
(f) Muutuserühmade kasutamine
(1) |
Muutuserühmade TAF-koodi lisamiseks või TAF-koodi muutmiseks kasutatavad kriteeriumid põhinevad mõnel järgmisel ilmanähtusel või nende kombinatsioonil, mille algust või intensiivsuse muutust prognoositakse:
|
(2) |
Kui tekib vajadus muuta mõnda alapunktis a loetletud elementi, kasutatakse muutuse indikaatorit BECMG või TEMPO, mille järele lisatakse muutuse toimumise eeldatav ajavahemik. Ajavahemikku näidatakse vahemiku alguse ja lõpu ajaga UTC järgi täistundides. Muutuse indikaatori järel esitatakse ainult need elemendid, mille puhul on ette näha olulist muutust. Pilvedega seotud oluliste muutuste korral märgitakse siiski kõik pilverühmad, kaasa arvatud need kihid või massid, mis eeldatavasti ei muutu. |
(3) |
Muutuse indikaatorit BECMG ja sellega seotud ajavahemikke kasutatakse selliste muutuste korral, milles ettenähtavad meteoroloogilised tingimused saavutavad ühtlase või ebaühtlase kiirusega teatud kindla piirväärtuse või ületavad seda täpsustamata ajahetkel teatava ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku pikkus ei tohi ületada nelja tundi. |
(4) |
Muutuse indikaatorit TEMPO ja sellega seotud ajavahemikke kasutatakse meteoroloogiliste tingimuste ettenähtava sagedase või harva ajutise kõikumise korral, milles saavutatakse teatud kindel piirväärtus või ületatakse seda, mille kestus on iga kord lühem kui üks tund ja mille summaarne kestus ei ületa poolt ajavahemikust, mille jooksul kõikumised eeldatavasti aset leiavad. Kui ajutise kõikumise prognoositav kestus on üks tund või rohkem, kasutatakse vastavalt alapunktile 3 muutuserühma BECMG või jagatakse kehtivusaeg osadeks vastavalt alapunktile 5. |
(5) |
Kui prognoosi kohaselt toimub ühes valdavate ilmatingimuste kogumis oluline muutus nii, et see asendub enam-vähem täielikult teistsuguse tingimuste kogumiga, jagatakse kehtivusaeg iseseisvateks ajavahemikeks, kasutades lühendit FM, millele järgneb vahetult kuuekohaline ajamäärang, mis näitab muutuse eeldatavat aega päevades, tundides ja minutites UTC järgi. Jagamise tulemusena tekkinud ajavahemik, mis märgitakse lühendi FM järel, on iseseisev, ning lühendi järel esitatud tingimused asendavad kõiki lühendi ees esitatud prognoositud tingimusi. |
(g) Prognoositud elemendi või elementide alternatiivse väärtuse esinemise tõenäosus märgitakse juhul, kui:
(1) |
kindlal prognoosiga hõlmatud ajavahemikul on alternatiivsete meteoroloogiliste tingimuste tekkimise tõenäosus 30 või 40 % või |
(2) |
kindlal prognoosiga hõlmatud ajavahemikul on meteoroloogiliste tingimuste ajutise kõikumise tõenäosus 30 või 40 %. |
Seda näidatakse TAF-teates lühendiga PROB, millele järgneb tõenäosuse protsent täiskümnetes ning alapunktis 1 osutatud juhul ajavahemik, mille jooksul vastav tõenäosus eeldatavasti esineb, ja alapunktis 2 osutatud juhul muutuse indikaator TEMPO ja sellega seotud ajamäärang.
MET.TR.225 Maandumisprognoosid
(a) TREND-prognoosid esitatakse vastavalt 5. liitele.
(b) TREND-prognoosi ühikud ja skaalad on samad, mida kasutatakse selle juurde kuuluvas teates.
(c) TREND-prognoosis näidatakse ühe või enama järgmise elemendi olulisi muutusi: pinnatuul, nähtavus, ilmanähtused ja pilved. Esitatakse ainult need elemendid, mille puhul on ette näha olulist muutust. Pilvedega seotud oluliste muutuste korral märgitakse siiski kõik pilverühmad, kaasa arvatud need kihid või massid, mis eeldatavasti ei muutu. Nähtavuse olulise muutuse korral märgitakse ka nähtavuse vähenemist põhjustav nähtus. Kui muutusi ei ole ette näha, märgitakse seda lühendiga NOSIG.
(1) Pinnatuul
TREND-prognoosis näidatakse järgimisi pinnatuule muutusi:
(i) |
keskmise tuulesuuna muutus vähemalt 60° võrra, kui keskmine tuulekiirus enne ja/või pärast muutust on vähemalt 10 kt (5 m/s); |
(ii) |
keskmise tuulekiiruse muutus vähemalt 10 kt (5 m/s) võrra ja |
(iii) |
lennutegevust mõjutavad tuulenäitajate muutused. |
(2) Nähtavus
(i) |
Kui nähtavus muutub eeldatavasti paremaks ja saavutab ühe või mitu järgmistest väärtustest või ületab selle/need, või kui nähtavus muutub eeldatavasti halvemaks ja langeb ühest või mitmest järgmistest väärtusest allapoole: 150, 350, 600, 800, 1 500 või 3 000 m, näidatakse muutust trendiprognoosis. |
(ii) |
Kui oluline arv lendudest toimub visuaallennureeglite kohaselt, näidatakse prognoosis lisaks ka väärtuse 5 000 m saavutamist või selle ületamist. |
(iii) |
METAR-teatele lisatud TREND-prognoosides esitatakse prognoositud valdava nähtavuse väärtus. |
(3) Ilmanähtused
(i) |
TREND-prognoosis märgitakse järgmiste ilmanähtuste või nende kombinatsioonide eeldatava alguse, lõppemise või intensiivsuse muutumise aeg:
|
(ii) |
TREND-prognoosis märgitakse järgmiste ilmanähtuste või nende kombinatsioonide eeldatava alguse või lõppemise aeg:
|
(iii) |
Alapunktide i või ii kohaselt teates käsitletavate nähtuste koguarv ei või olla suurem kui kolm. |
(iv) |
Ilmanähtuste prognoositava lõppemise tähistamiseks kasutatakse lühendit NSW. |
(4) Pilved
(i) |
Kui prognoositakse, et pilvekihi (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või langeb ühest või mitmest järgmisest näitajast allapoolet: 100, 200, 500, 1 000 ja 1 500 jalga (30, 60, 150, 300 ja 450 m), näidatakse muutust TREND-prognoosis. |
(ii) |
Kui pilvekihi alumise piiri kõrgus on alla 1 500 jala (450 m) või langeb eeldatavasti sellest allapoole, või tõuseb kõrgemale, märgitakse TREND-prognoosis ka pilvede hulga suurenemine tasemelt FEW või SCT tasemele BKN või OVC, või selle vähenemine tasemelt BKN või OVC tasemele FEW või SCT. |
(iii) |
Kui lennutegevust mõjutavate pilvede esinemist ei ole ette näha ja lühendit CAVOK ei saa kasutada, kasutatakse lühendit NSC. |
(5) Vertikaalne nähtavus
Kui võib eeldada, et taevas jääb või muutub pimedaks, lennuväljal tehakse vertikaalse nähtavuse vaatlusi ning prognoosi kohaselt vertikaalne nähtavus paraneb ja saavutab ühe või mitut järgmist väärtust või ületab selle/need, või vertikaalne nähtavus halveneb ja langeb ühest või mitmest järgmisest väärtusest allapoole: 100, 200, 500 või 1 000 jalga (30, 60, 150 või 300 m), näidatakse muutust TREND-prognoosis.
(6) Lisakriteeriumid
Lennuvälja meteoroloogiatalitus ja kasutajad võivad kokku leppida kasutatavates lisakriteeriumides, mis põhinevad kohaliku lennuvälja käitamismiinimumidel.
(7) Muutuserühmade kasutamine
(i) |
Eeldatava muutuse korral alustatakse TREND-prognoosi muutuse indikaatoriga BECMG või TEMPO. |
(ii) |
Muutuse indikaatorit BECMG kasutatakse selliste muutuste korral, milles meteoroloogilised tingimused saavutavad ühtlase või ebaühtlase kiirusega teatud kindla piirväärtuse või ületavad selle. Muutuse toimumise prognoositud ajavahemiku või aja märkimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lühendit FM, TL või AT koos järgneva ajamääranguga tundides ja minutites. |
(iii) |
Muutuse indikaatorit TEMPO kasutatakse meteoroloogiliste tingimuste prognoositava ajutise kõikumise korral, milles saavutatakse teatud kindel väärtus või ületatakse seda ja mille kestus on iga kord lühem kui üks tund ja mille summaarne kestus ei ületa poolt ajavahemikust, mille jooksul kõikumised eeldatavasti aset leiavad. Ajutiste kõikumiste prognoositud ajavahemiku või aja märkimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lühendit FM ja/või TL koos järgneva ajamääranguga tundides ja minutites. |
(8) Tõenäosusindikaatori kasutamine
TREND-prognoosides ei kasutata indikaatorit PROB.
MET.TR.230 Stardiprognoosid
(a) |
Stardiprognoosis käsitletakse kindlaksmääratud ajavahemikku ja see sisaldab teavet lennurajakompleksi kohal eeldatavalt valitsevate tingimuste kohta, sh pinnatuule suund, kiirus ja muutused, temperatuur, rõhk ja muud elemendid vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja käitajate kokkuleppele. |
(b) |
Stardiprognoosides kajastatavate elementide järjekord ning kasutatavad terminid, ühikud ja skaalad on samad, mida kasutatakse sama lennuvälja käsitlevates teadetes. |
MET.TR.235 Hoiatused lennuvälja ja tuulenihke kohta
(a) |
Tuulenihke hoiatusi väljastatakse vastavalt 6. liites esitatud vormile. |
(b) |
6. liites esitatud vormis osutatud järjekorranumber peab vastama lennuvälja kohta välja antud tuulenihke hoiatuste arvule alates sama päeva kellaajast 00.01 UTC järgi. |
(c) |
Tuulenihke hoiatustes esitatakse lühidalt uusim teave vaadeldud tuulenihke olemasolu kohta, kui vastutuule/taganttuule muutus on vähemalt 15 kt (7,5 m/s) ning see võib avaldada lähenemistrajektoori lõpuosas või starditrajektoori algusosas olevale õhusõidukile ja maandumise järel või stardi eel lennurajal ruleerivale õhusõidukile kahjulikku mõju. |
(d) |
Võimaluse korral tuleb tuulenihke hoiatused esitada kindlate lennuraja lõikude ja lähenemis- või starditrajektooril esinevate teepikkuste kohta vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ning asjaomaste ATS-üksuste ja käitajate kokkuleppele. |
3. peatükk. Tehnilised nõuded ilmavaatlusjaamadele
MET.TR.250 SIGMET-teated
(a) |
SIGMET-teate sisu ja elementide järjestus peab vastama 1. liites esitatud vormile. |
(b) |
Kasutatakse kolme liiki SIGMET-teateid:
|
(c) |
SIGMET-teate järjekorranumber koosneb kolmest märgist, millest üks on täht ja kaks on numbrid. |
(d) |
SIGMET-teates käsitletakse ainult ühte 1. liites loetletud nähtust, kasutades sellele vastavat lühendit, millele troopilise tsükloni korral järgneb pinnatuule kiirus alates läviväärtusest 34 kt (17 m/s). |
(e) |
Äikest või troopilist tsüklonit käsitlevas SIGMET-teabes ei osutata sellega seotud turbulentsile ega jäätumisele. |
(f) |
Digitaalselt edastatav SIGMET-teade peab vastama järgmistele nõuetele:
|
MET.TR.255 AIRMET-teated
(a) |
AIRMET-teate sisu ja elementide järjestus peab vastama 1. liites esitatud vormile. |
(b) |
1. liites esitatud vormis osutatud järjekorranumber peab vastama lennuinfopiirkonna kohta välja antud AIRMET-teadete arvule alates sama päeva kellaajast 00.01 UTC järgi. |
(c) |
AIRMET-teates käsitletakse ainult ühte 1. liites loetletud nähtust, kasutades vastavaid lühendeid ja järgmisi läviväärtusi juhul, kui kõnealune nähtus esineb lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka juhul, kui asjaomane nähtus esineb sellest kõrgemal ):
|
(d) |
Äikest või rünksajupilvi käsitlevates AIRMET-teadetes ei osutata sellega seotud turbulentsile ega jäätumisele. |
MET.TR.260 Piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel
(a) |
Kui väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosid esitatakse kaardi kujul, väljastatakse ülemiste õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosid punktide kohta, mille vahekaugus ei ületa 300 NM, ja vähemalt järgmiste kõrguste kohta: 2 000, 5 000 ja 10 000 jalga (600, 1 500 ja 3 000 m) ning mägises piirkonnas 15 000 jalga (4 500 m). Ülemiste õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosides kõrguse 2 000 jalga (600 m) kohta võidakse arvesse võtta kohalikke orograafilisi tingimusi, kui pädev asutus peab seda vajalikuks. |
(b) |
Kui väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosid esitatakse kaardi kujul, väljastatakse väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks koostatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoos kuni lennutasandini 100 (või mägises piirkonnas kuni lennutasandini150, või vajaduse korral sellest kõrgema lennutasandini). Väikeste kõrguste kohta koostatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosides käsitletakse:
|
(c) |
Kui pädev asutus on otsustanud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal annab põhjust väljastada AIRMET-teateid, tuleb väljastada piirkonnaprognoosid, mis hõlmavad maapinna ja lennutasandi 100 vahele (või mägises piirkonnas maapinna ja lennutasandi 150 vahele, või vajaduse korral ka maapinna ja lennutasandist 150 kõrgemal asuva lennutasandi vahele) jäävat õhukihti ning sisaldavad teavet väikestel kõrgustel toimuvate lendude marsruudil esinevate ohtlike ilmanähtuste kohta, et toetada AIRMET-teate ja väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks vajaliku lisateabe väljastamist. |
4. peatükk – Tehnilised nõuded vulkaanituha teabekeskustele (VAAC)
MET.TR.265 Vulkaanituha teabekeskuse kohustused
(a) |
Teave vulkaanituha kohta esitatakse lühendatud tavakeeles ja vastavalt 7. liites olevale vormile. Lühendite puudumise korral kasutatakse võimalikult lühikest ingliskeelset tavakeeleteksti. |
(b) |
Kui teave vulkaanituha kohta esitatakse graafikavormingus, peab see vastama allpool esitatud kirjeldusele
ja selle esitamiseks tuleb kasutada
|
5. peatükk. Tehnilised nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC)
MET.TR.270 Troopiliste tsüklonite teabekeskuse kohustused
(a) |
Troopiliste tsüklonitega seotud teave esitatakse troopilise tsükloni kohta juhul, kui teates käsitletava ajavahemiku jooksul esinev prognoositav pinnatuule viimase 10 minuti keskmine maksimumväärtus on 34 kt või suurem. |
(b) |
Troopiliste tsüklonite teave peab vastama 8. liitele. |
6. peatükk – Tehnilised nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC)
MET.TR.275 Ülemaailmse piirkondlike ilmaprognooside keskuse (WAFC) kohustused
(a) |
WAFC-d koostavad oluliste ilmanähtuste prognoose ülemaailmse võrgustiku prognoosidest saadud GRIB-koodi alusel. |
(b) |
WAFC-d kasutavad rahvusvahelist prognoosvõrgustikku
|
(c) |
Marsruudil asuvate oluliste ilmanähtuste rahvusvaheliste prognooside koostamiseks teevad WAFC-d järgmist:
|
(d) |
Lennutasandite 100 kuni 250 puhul esitatakse keskmisel kõrgusel toimuvate lendude SIGWX-prognoosid piiratud geograafiliste piirkondade kohta. |
1. liide
SIGMET- ja AIRMET-teadete ning õhust edastatavate eriettekannete vormid (üleslink)
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates; |
C |
= |
kasutamine tingimuslikult juhul, kui on kohaldatav, ja |
= |
= |
kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale. |
Märkus. |
SIGMET-/AIRMET-teadetes ja õhust edastatavates eriettekannetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites. |
Elemendid |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
Näited |
||
SIGMET |
AIRMET |
ERIETTEKANNE ÕHUST |
|||
FIR/CTA asukohatunnus (M) |
SIGMET-/AIRMET-teates käsitletavat lennuinfopiirkonda (FIR) või lennujuhtimispiirkonda (CTA) teenindava lennuliiklusteenindusüksuse ICAO asukohatähis (M) |
Nnnn |
|
— |
YUCC YUDD |
Identifitseerimistunnus (M) |
Teate identifitseerimistunnus ja järjekorranumber (M) |
SIGMET nnn |
AIRMET [nn]n |
ARS |
SIGMET 5 SIGMET A3 AIRMET 2 ARS |
Kehtivusaeg (M) |
Ajamäärangud, mis näitavad teate kehtivusperioodi UTC järgi (M) |
VALID nnnnnn/nnnnnn |
— |
VALID 221215/221600 VALID 101520/101800 VALID 251600/252200 |
|
MWO asukohatunnus (M) |
Teate koostanud ilmavaatlusjaama (MWO) asukohatunnus koos eralduskriipsuga (M) |
nnnn– |
|
YUDO– YUSO– |
|
FIR/CTA nimi või õhusõiduki tunnus (M) |
SIGMET-/AIRMET-teates käsitletava lennuinfo-/lennujuhtimispiirkonna (FIR/CTA) asukohatunnus ja nimi või õhusõiduki raadioside kutsung (M) |
nnnn nnnnnnnnnn FIR[/UIR] või nnnn nnnnnnnnnn CTA |
nnnn nnnnnnnnnn FIR[/n] |
nnnnnn |
YUCC AMSWELL FIR YUDD SHANLON FIR/UIR YUCC AMSWELL FIR/2 YUDD SHANLON FIR VA812 |
SIGMET-TEATE TÜHISTAMISE KORRAL VT VORMI LÕPUS OLEVAD ÜKSIKASJAD |
|||||
Nähtus (M) |
SIGMET-/AIRMET-teate väljaandmise põhjuseks oleva nähtuse kirjeldus (C) |
OBSC TS[GR] EMBD TS[GR] FRQ TS[GR] SQL TS[GR] TC nnnnnnnnnn või NN SEV TURB SEV ICE SEV ICE (FZRA) SEV MTW HVY DS HVY SS [VA ERUPTION] [MT] [nnnnnnnnnn] [PSN Nnn[nn] või Snn[nn] Ennn[nn] või Wnnn[nn]] VA CLD RDOACT CLD |
SFC WSPD nn[n]MPS (või SFC WSPD nn[n]KT) SFC VIS nnnnM (nn) ISOL TS[GR] OCNL TS[GR] MT OBSC BKN CLD nnn/[ABV]nnnnM (või BKN CLD nnn/[ABV]nnnnFT) OVC CLD nnn/[ABV]nnnnM (või OVC CLD nnn/[ABV]nnnnFT) ISOL CB OCNL CB FRQ CB ISOL TCU OCNL TCU FRQ TCU MOD TURB MOD ICE MOD MTW |
TS TSGR SEV TURB SEV ICE SEV MTW HVY SS VA CLD [FL nnn/nnn] VA [MT nnnnnnnnnn] MOD TURB MOD ICE |
SEV TURB FRQ TS OBSC TSGR EMBD TSGR TC GLORIA TC NN VA ERUPTION MT ASHVAL PSN S15 E073 VA CLD MOD TURB MOD MTW ISOL CB BKN CLD 120/900M (BKN CLD 400/3000FT) OVC CLD 270/ABV3000M (OVC CLD 900/ABV10000FT) SEV ICE RDOACT CLD |
Vaadeldud või prognoositav nähtus (M) |
Märge selle kohta, kas nähtust on vaadeldud ja eeldatakse selle jätkumist või seda on prognoositud (M) |
OBS [AT nnnnZ] FCST [AT nnnnZ] |
OBS AT nnnnZ |
OBS AT 1210Z OBS FCST AT 1815Z |
|
Asukoht (C) |
Asukoht (pikkus ja laius (kraadides ja minutites)) |
Nnn[nn] Wnnn[nn] või Nnn[nn] Ennn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Snn[nn] Ennn[nn] või N OF Nnn[nn] või S OF Nnn[nn] või N OF Snn[nn] või S OF Snn[nn] või [AND] W OF Wnnn[nn] või E OF Wnnn[nn] või W OF Ennn[nn] või E OF Ennn[nn] või [N OF, NE OF, E OF, SE OF, S OF, SW OF, W OF, NW OF] [LINE] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] või WI Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – [Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] või ENTIRE FIR (3) või ENTIRE CTA (3) |
NnnnnWnnnnn või NnnnnEnnnnn või NnnnnWnnnnn või SnnnnEnnnnn |
S OF N54 N OF N50 N2020 W07005 N2706 W07306 N48 E010 N OF N1515 AND W OF E13530 W OF E1554 N OF LINE S2520 W11510 – S2520 W12010 WI N6030 E02550 – N6055 E02500 – N6050 E02630 ENTIRE FIR ENTIRE CTA |
|
Tasand (C) |
Lennutasand või kõrgus ja ulatus (C) (1) |
[SFC/]FLnnn või [SFC/]nnnnM (või [SFC/]nnnnFT) või FLnnn/nnn või TOP FLnnn või [TOP] ABV FLnnn või (2) CB TOP [ABV] FLnnn WI nnnKM OF CENTRE (või CB TOP [ABV] FLnnn WI nnnNM OF CENTRE) või CB TOP [BLW] FLnnn WI nnnKM OF CENTRE (või CB TOP [BLW] FLnnn WI nnnNM OF CENTRE) või (3) FLnnn/nnn [APRX nnnKM BY nnnKM] [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] [Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]] (või FLnnn/nnn [APRX nnnNM BY nnnNM] [Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]]) |
FLnnn või nnnnM (või nnnnFT) |
FL180 FL050/080 TOP FL390 SFC/FL070 TOP ABV FL100 FL310/450 CB TOP FL500 WI 270KM OF CENTRE (CB TOP FL500 WI 150NM OF CENTRE) FL310/350 APRX 220KM BY 35KM FL390 |
|
Liikumine või eeldatav liikumine (C) |
Liikumine või eeldatav liikumine (suund ja kiirus), mille märkimiseks kasutatakse ühte 16 ilmakaaretähisest, või paigalseis (C) |
MOV N [nnKMH] või MOV NNE [nnKMH] või MOV NE [nnKMH] või MOV ENE [nnKMH] või MOV E [nnKMH] või MOV ESE [nnKMH] või MOV SE [nnKMH] või MOV SSE [nnKMH] või MOV S [nnKMH] või MOV SSW [nnKMH] või MOV SW [nnKMH] või MOV WSW [nnKMH] või MOV W [nnKMH] või MOV WNW [nnKMH] või MOV NW [nnKMH] või MOV NNW [nnKMH] (või MOV N [nnKT] või MOV NNE [nnKT] või MOV NE [nnKT] või MOV ENE [nnKT] või MOV E [nnKT] või MOV ESE [nnKT] või MOV SE [nnKT] või MOV SSE [nnKT] või MOV S [nnKT] või MOV SSW [nnKT] või MOV SW [nnKT] või MOV WSW [nnKT] või MOV W [nnKT] või MOV WNW [nnKT] või MOV NW [nnKT] või MOV NNW [nnKT]) või STNR |
— |
MOV E 40KMH (MOV E 20KT) MOV SE STNR |
|
Intensiivsuse muutused (C) |
Eeldatavad intensiivsuse muutused (C) |
INTSF või WKN või NC |
— |
WKN |
|
Prognoositud asukoht (C) |
Vulkaanituhapilve, troopilise tsükloni keskme või muu ohtliku nähtuse (6) prognoositud asukoht SIGMET-teate kehtivusaja lõpus (C) |
FCST nnnnZ TC CENTRE Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] või FCST nnnnZ VA CLD APRX [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] [ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] [AND] või (4) FCST nnnnZ ENTIRE FIR (3) või FCST nnnnZ ENTIRE CTA (3) või FCST nnnnZ NO VA EXP või (6) [FCST nnnnZ Nnn[nn] Wnnn[nn] või Nnn[nn] Ennn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Snn[nn] Ennn[nn] või N OF Nnn[nn] või S OF Nnn[nn] või N OF Snn[nn] või S OF Snn[nn] [AND] W OF Wnnn[nn] või E OF Wnnn[nn] või W OF Ennn[nn] või E OF Ennn[nn] või [N OF, NE OF, E OF, SE OF, S OF, SW OF, W OF, NW OF] [LINE] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] või WI (5) Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] |
— |
— |
FCST 2200Z TC CENTRE N2740 W07345 FCST 1700Z VA CLD APRX S15 E075 – S15 E081 – S17 E083 – S18 E079 – S15 E075 FCST 0500Z ENTIRE FIR FCST 0500Z ENTIRE CTA FCST 0500Z NO VA EXP |
VÕI |
|||||
SIGMET-/ AIRMET-teate tühistamine (C) |
Märge SIGMET/AIRMET-teate tühistamise kohta koos viitega selle identifitseerimistunnusele |
CNL SIGMET [nn]n nnnnnn/nnnnnn või CNL SIGMET [nn]n nnnnnn/nnnnnn [VA MOV TO nnnn FIR] (3) |
CNL AIRMET [nn]n nnnnnn/nnnnnn |
— |
CNL SIGMET 2 101200/101600 CNL SIGMET 3 251030/251430 VA MOV TO YUDO FIR CNL AIRMET 151520/151800 |
(1) Kasutatakse ainult vulkaanituhapilvi ja troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete korral.
(2) Kasutatakse ainult troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete korral.
(3) Kasutatakse ainult vulkaanituhka käsitlevate SIGMET-teadete korral.
(4) Kasutatakse juhul, kui lennuinfopiirkonda mõjutavad korraga kaks vulkaanituhapilve või kaks troopilise tsükloni keset.
(5) Koordinaatide arv peaks olema võimalikult väike ja ei tohiks üldjuhul olla suurem kui seitse.
(6) Kasutatakse muude ohtlike nähtuste korral peale vulkaanituhapilvede ja troopiliste tsüklonite.
Märkus. |
Teatesse ei märgita äikese, rünksajupilvede või troopiliste tsüklonitega seotud tugevat või mõõdukat jäätumist ega tugevat või mõõdukat turbulentsi (SEV ICE, MOD ICE, SEV TURB, MOD TURB). |
2. liide
Vulkaanituhka ja troopilisi tsükloneid käsitlevates teavitustes, SIGMET/AIRMET-teadetes ning lennuvälja ja tuule nihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid.
Elemendid |
Vahemik |
Resolutsioon |
|
Tipu kõrgus: |
M |
000–8 100 |
1 |
FT |
000–27 000 |
1 |
|
Teavituse number: |
vulkaanituhk (indeks) (*) |
000–2 000 |
1 |
troopilised tsüklonid (indeks) (*) |
00–99 |
1 |
|
Maksimaalne pinnatuul |
MPS |
00–99 |
1 |
KT |
00-199 |
1 |
|
Rõhk keskmes: |
hPa |
850–1 050 |
1 |
Pinnatuule kiirus: |
MPS |
15-49 |
1 |
KT |
30–99 |
1 |
|
Nähtavus maapinnal: |
M |
0 000 -0 750 |
50 |
M |
0 800 –5 000 |
100 |
|
Pilved: alumise piiri kõrgus: |
M |
000-300 |
30 |
FT |
000–1 000 |
100 |
|
Pilved: ülemise piiri kõrgus: |
M |
000–2 970 |
30 |
M |
3 000 –20 000 |
300 |
|
FT |
000–9 900 |
100 |
|
FT |
10 000 –60 000 |
1 000 |
|
Laiused: |
° (kraadid) |
00-90 |
1 |
(minutid) |
00-60 |
1 |
|
Pikkused: |
° (kraadid) |
000-180 |
1 |
(minutid) |
00-60 |
1 |
|
Lennutasandid |
|
000-650 |
10 |
Liikumine: |
KMH |
0-300 |
10 |
KT |
0-150 |
5 |
(*) Ühikuta
3. liide
Kaardi kujul esitatavates piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi (WAFS) prognoosides kasutatavad fikseeritud piirkonnad
Mercatori projektsioon
Polaarne stereograafiline projektsioon (põhjapoolkera)
Polaarne stereograafiline projektsioon (lõunapoolkera)
4. liide
TAF-teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik, sõltub meteoroloogilistest tingimustest või vaatlusmeetodist; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik. |
Märkus 1. |
TAF-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud vormi järel. |
Märkus 2. |
Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400). |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
Näited |
|||||
Prognoosi tüübi tunnus (M) |
Prognoosi tüüp (M) |
TAF või TAF AMD või TAF COR |
TAF TAF AMD |
|||||
Asukohatunnus (M) |
ICAO asukohatähis (M) |
Nnnn |
YUDO |
|||||
Prognoosi väljastamise aeg (M) |
Prognoosi väljastamise päev ja kellaaeg UTC järgi (M) |
nnnnnnZ |
160000Z |
|||||
Puuduva prognoosi identifitseerimistunnus (C) |
Puuduva prognoosi tunnus (C) |
NIL |
NIL |
|||||
TAF-TEATE LÕPP PROGNOOSI PUUDUMISE KORRAL. |
||||||||
Prognoosi kehtivuse päevad ja ajavahemik (M) |
Prognoosi kehtivuse päevad ja ajavahemik UTC järgi (M) |
nnnn/nnnn |
1606/1624 0812/0918 |
|||||
Tühistatud prognoosi identifitseerimistunnus (C) |
Tühistatud prognoosi tunnus (C) |
CNL |
CNL |
|||||
TAF-TEATE LÕPP PROGNOOSI TÜHISTAMISE KORRAL. |
||||||||
Pinnatuul (M) |
Tuule suund (M) |
nnn või VRB |
24004MPS; VRB01MPS (24008KT); (VRB02KT) 19005MPS (19010KT) |
|||||
Tuule kiirus (M) |
[P]nn[n] |
00000MPS (00000KT) 140P49MPS (140P99KT) |
||||||
Kiiruse olulised muutused (C) |
G[P]nn[n] |
12003G09MPS (12006G18KT) 24008G14MPS (24016G28KT) |
||||||
Mõõtühikud (M) |
MPS (või KT) |
|||||||
Nähtavus (M) |
Valdav nähtavus (M) |
Nnnn |
C A V O K |
0350 7000 9000 9999 |
CAVOK |
|||
Ilm (C) |
Ilmanähtuste intensiivsus (C) (1) |
– või + |
— |
|
||||
Ilmanähtuste omadused ja tüüp (C) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG |
RA +TSRA –FZDZ PRFG +TSRASN SNRA FG |
HZ FG |
||||
Pilved (M) (2) |
Pilvede hulk ja kõrgus või vertikaalne nähtavus (M) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn |
VVnnn või VV/// |
NSC |
FEW010 OVC020 |
VV005 VV/// |
NSC |
|
SCT005 BKN012 |
||||||||
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU |
— |
|
SCT008 BKN025CB |
||||
Temperatuur (O) (3) |
Elemendi nimetus (M) |
TX |
TX25/1013Z TN09/1005Z TX05/2112Z TNM02/2103Z |
|||||
Maksimumtemperatuur (M) |
[M]nn/ |
|||||||
Maksimumtemperatuuri esinemise päev ja kellaaeg (M) |
nnnnZ |
|||||||
Elemendi nimetus (M) |
TN |
|||||||
Miinimumtemperatuur (M) |
[M]nn/ |
|||||||
Miinimumtemperatuuri esinemise päev ja kellaaeg (M) |
nnnnZ |
|||||||
Ühe või mitme eespool nimetatud elemendi eeldatavad olulised muutused teate kehtivusajal (C) |
Muutuse või tõenäosuse tunnus (M) |
PROB30 [TEMPO] või PROB40 [TEMPO] või BECMG või TEMPO või FM |
|
|||||
Esinemise või muutuse periood (M) |
nnnn/nnnn või nnnnnn |
|||||||
Tuul (C) |
nnn[P]nn[n][G[P]nn[n]]MPS või VRBnnMPS (või nnn[P]nn[G[P]nn]KT või VRBnnKT) |
TEMPO 0815/0818 25017G25MPS (TEMPO 0815/0818 25034G50KT) TEMPO 2212/2214 17006G13MPS 1000 TSRA SCT010CB BKN020 (TEMPO 2212/2214 17012G26KT 1000 TSRA SCT010CB BKN020) |
||||||
Valdav nähtavus (C) |
Nnnn |
C A V O K |
BECMG 3010/3011 00000MPS 2400 OVC010 (BECMG 3010/3011 00000KT 2400 OVC010) PROB30 1412/1414 0800 FG |
|||||
Ilmanähtuse intensiivsus (C) |
– või + |
— |
NSW |
BECMG 1412/1414 RA TEMPO 2503/2504 FZRA TEMPO 0612/0615 BLSN PROB40 TEMPO 2923/3001 0500 FG |
||||
Ilmanähtuse omadused ja tüüp (C) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG |
|
|||||
|
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (C) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn |
VVnnn või VV/// |
NSC |
|
FM051230 15015KMH 9999 BKN020 (FM051230 15008KT 9999 BKN020) BECMG 1618/1620 8000 NSW NSC |
||
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU |
— |
BECMG 2306/2308 SCT015CB BKN020 |
TAF-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid
Elemendid |
Vahemik |
Resolutsioon |
|
Tuule suund: |
° tegelik |
000-360 |
10 |
Tuule kiirus: |
MPS |
00–99 (*) |
1 |
|
KT (*) |
0-199 |
1 |
Nähtavus: |
M |
0 000 -0 750 |
50 |
M |
0 800 –4 900 |
100 |
|
M |
5 000 –9 000 |
1 000 |
|
M |
10 000 – |
0 (fikseeritud väärtus: 9 999 ) |
|
Vertikaalne nähtavus: |
30’s M (100’s FT) |
000-020 |
1 |
Pilved: alumise piiri kõrgus: |
30’s M (100’s FT) |
000-100 |
1 |
Õhutemperatuur (maksimum ja miinimum) |
°C |
– 80 – + 60 |
1 |
(1) Märgitakse, kui on kohaldatav. Mõõduka intensiivsuse korral täpsustust ei lisata.
(2) Kuni neli pilvekihti.
(3) Kirje koosneb kuni neljast temperatuurist (kaks maksimumtemperatuuri ja kaks miinimumtemperatuuri).
(*) Pinnatuule kiirusest 100 kt (50 m/s) või rohkem teatamine ei ole aeronavigatsiooniteabe jaoks nõutav, kuid sellegipoolest on loodud võimalus teatada vajaduse korral muul eesmärgil tuulekiirustest kuni 199 kt (99 m/s).
5. liide
METAR-teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates; |
C |
= |
kasutamine tingimuslik, sõltub meteoroloogilistest tingimustest või vaatlusmeetodist; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik. |
Märkus 1. |
METAR-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud vormi järel. |
Märkus 2. |
Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400). |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
Näited |
|||||||
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp (M) |
METAR, METAR COR, |
METAR METAR COR |
|||||||
Asukohatunnus (M) |
ICAO asukohatähis (M) |
Nnnn |
YUDO |
|||||||
Vaatluse aeg (M) |
Vaatluse päev ja tegelik aeg UTC järgi (M) |
nnnnnnZ |
221630Z |
|||||||
Automaatse või puuduva teate identifitseerimistunnus (C) |
Automaatse või puuduva teate identifitseerimistunnus (C) |
AUTO või NIL |
AUTO NIL |
|||||||
METAR-TEATE LÕPP TEATE PUUDUMISE KORRAL. |
||||||||||
Pinnatuul (M) |
Tuule suund (M) |
Nnn |
VRB |
24004MPS (24008KT) 19006MPS (19012KT) 00000MPS (00000KT) 140P149MPS (140P99KT) |
VRB01MPS (VRB02KT) |
|||||
Tuule kiirus (M) |
[P]nn[n] |
|||||||||
Kiiruse olulised muutused (C) |
G[P]nn[n] |
12003G09MPS (12006G18KT) |
||||||||
Mõõtühikud (M) |
MPS (või KT) |
24008G14MPS (24016G28KT) |
||||||||
Olulised suunamuutused (C) |
nnnVnnn |
— |
02005MPS 350V070 (02010KT 350V070) |
|||||||
Nähtavus (M) |
Valdav või minimaalne nähtavus (M) |
Nnnn |
C A V O K |
0350 7000 9999 0800 |
CAVOK |
|||||
Minimaalne nähtavus ja minimaalse nähtavuse suund (C) |
nnnn[N] või nnnn[NE] või nnnn[E] või nnnn[SE] või nnnn[S] või nnnn[SW] või nnnn[W] või nnnn[NW] |
2000 1200NW 6000 2800E 6000 2800 |
||||||||
Nähtavus rajal (C) (1) |
Elemendi nimetus (M) |
R |
R32/0400 R12R/1700 R10/M0050 R14L/P2000 |
|||||||
Lennurada (M) |
nn[L]/või nn[C]/või nn[R]/ |
|||||||||
|
Nähtavus rajal (M) |
[P või M]nnnn |
R16L/0650 R16C/0500 R16R/0450 R17L/0450 |
|||||||
|
Nähtavus rajal, minevikutrend (C) |
U, D või N |
R12/1100U R26/0550N R20/0800D R12/0700 |
|||||||
Hetke ilm (C) |
Hetke ilmanähtuse intensiivsus või kaugus (C) |
– või + |
— |
VC |
|
|
||||
Hetke ilmanähtuste omadused ja tüüp (M) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või FZUP või FC (2) või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või SHUP või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN või TSUP või UP |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või TS või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG või // |
FG või PO või FC või DS või SS või TS või SH või BLSN või BLSA või BLDU või VA |
|
RA +TSRA +DZ –SN +TSRASN –SNRA DZ FG +SHSN BLSN UP FZUP TSUP FZUP // |
HZ FG VA MIFG |
VCFG VCSH VCTS VCBLSA |
|||
Pilved (M) |
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (M) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn või FEW/// või SCT/// või BKN/// või OVC/// või ///nnn või ////// |
VVnnn või VV/// |
NSC või NCD |
FEW015 VV005 OVC030 VV/// SCT010 OVC020 BKN/// |
NSC ///015 |
||||
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU või /// |
— |
|
BKN009TCU SCT008 BKN025CB //////CB |
NCD BKN025/// |
|||||
Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur (M) |
Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur (M) |
[M]nn/[M]nn |
17/10 02/M08 M01/M10 |
|||||||
Rõhu väärtused (M) |
Elemendi nimetus (M) |
Q |
Q0995 Q1009 Q1022 Q0987 |
|||||||
QNH (M) |
Nnnn |
|||||||||
Lisateave (C) |
Hiljuti esinenud ilmanähtused (C) |
REFZDZ või REFZRA või REDZ või RE[SH]RA või RERASN või RE[SH]SN või RESG või RESHGR või RESHGS või REBLSN või RESS või REDS või RETSRA või RETSSN või RETSGR või RETSGS või RETS või REFC või REVA või REPL või REUP või REFZUP või RETSUP või RESHUP |
REFZRA RETSRA |
|||||||
Tuule nihe (C) |
WS Rnn[L] või WS Rnn[C] või WS Rnn[R] või WS ALL RWY |
WS R03 WS ALL RWY WS R18C |
||||||||
|
Merepinna temperatuur ja mere seisund või oluline lainekõrgus (C) |
W[M]nn/Sn või W[M]nn/Hn[n][n] |
W15/S2 W12/H75 |
|||||||
|
Lennuraja seisund (C) |
Lennuraja tähis (M) |
R nn[L]/ või Rnn[C]/ või Rnn[R]/ |
R/SNOCLO |
R99/421594 R/SNOCLO R14L/CLRD// |
|||||
Lennurajal olev ladestus (M) |
n või / |
CLRD// |
||||||||
Lennuraja kaetuse aste (M) |
n või / |
|||||||||
Ladestuse sügavus (M) |
nn või // |
|||||||||
Hõõrdekoefitsient või pidurdamise efektiivsus (M) |
nn või // |
|||||||||
Trendiprognoos (O) |
Muutuse indikaator (M) |
NOSIG |
BECMG või TEMPO |
NOSIG TEMPO 25018G25MPS (TEMPO 25036G50KT) BECMG FM1030 TL1130 CAVOK BECMG TL1700 0800 FG BECMG AT1800 9000 NSW BECMG FM1900 0500 +SNRA BECMG FM1100 SN TEMPO FM1130 BLSN TEMPO FM0330 TL0430 FZRA |
BECMG FEW020 |
|||||
Muutuse periood (C) |
FMnnnn ja/või TLnnnn või ATnnnn |
|||||||||
Tuul (C) |
nnn[P]nn[n][G[P]nn[n]]MPS (või nnn[P]nn[G[P]nn]KT) |
|||||||||
Valdav nähtavus (C) |
nnnn |
C A V O K |
||||||||
Ilmanähtuse intensiivsus (C) |
– või + |
— |
N S W |
|||||||
Ilmanähtuse omadused ja tüüp (C) |
DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN |
FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG |
||||||||
Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (C) |
FEWnnn või SCTnnn või BKNnnn või OVCnnn |
VVnnn või VV/// |
N S C |
TEMPO TL1200 0600 BECMG AT1200 8000 NSW NSC BECMG AT1130 OVC010 |
||||||
Pilvede tüüp (C) |
CB või TCU |
— |
TEMPO TL1530 +SHRA BKN012CB |
METAR-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid
Element |
Vahemik |
Resolutsioon |
||||
Lennurada: |
(ühikuta) |
01–36 |
1 |
|||
Tuule suund: |
° tegelik |
000–360 |
10 |
|||
Tuule kiirus: |
MPS |
00–99 |
1 |
|||
KT |
00–199 |
1 |
||||
Nähtavus: |
M |
0 000 –0 750 |
50 |
|||
M |
0 800 –4 900 |
100 |
||||
M |
5 000 –9 000 |
1 000 |
||||
M |
10 000 — |
0 (fikseeritud väärtus: 9 999 ) |
||||
Nähtavus rajal: |
M |
0 000 –0 375 |
25 |
|||
M |
0 400 –0 750 |
50 |
||||
M |
0 800 –2 000 |
100 |
||||
Vertikaalne nähtavus: |
30 M (100 FT) |
000–020 |
1 |
|||
Pilved: alumise piiri kõrgus: |
30 M (100 FT) |
000–100 |
1 |
|||
Õhutemperatuur; kastepunkti temperatuur: |
°C |
– 80 – +60 |
1 |
|||
QNH: |
hPa |
0 850 –1 100 |
1 |
|||
Merepinna temperatuur: |
°C |
– 10 – +40 |
1 |
|||
Mere seisund: |
(ühikuta) |
0–9 |
1 |
|||
Oluline lainekõrgus |
M |
0–999 |
0,1 |
|||
Lennuraja seisund |
Lennuraja tähis: |
(ühikuta) |
01–36; 88; 99 |
1 |
||
Lennurajal olev ladestus: |
(ühikuta) |
0–9 |
1 |
|||
Lennuraja saastatuse aste: |
(ühikuta) |
1; 2; 5; 9 |
— |
|||
Ladestuse sügavus: |
(ühikuta) |
00–90; 92–99 |
1 |
|||
Hõõrdekoefitsient / pidurdamise efektiivsus: |
(ühikuta) |
00–95; 99 |
1 |
|||
|
(1) Kasutatakse juhul, kui nähtavus või nähtavus rahal on < 1 500 m; kuni nelja lennuraja kohta.
(2) Märget „tugev“ kasutatakse tornaado või vesipüksi kohta; märget „mõõdukas“ (ilma täpsustuseta) kasutatakse maapinnani mitteküündivate lehtrikujuliste pilvede kohta.
6. liide
Tuule nihke hoiatuste vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates; |
C |
= |
kasutamine tingimuslikult juhul, kui on kohaldatav. |
Märkus 1. |
Tuule nihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites. |
Märkus 2. |
Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400). |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
Näide |
Lennuvälja asukohatunnus (M) |
Lennuvälja asukohatunnus |
nnnn |
YUCC |
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp ja järjekorranumber |
WS WRNG [n]n |
WS WRNG 1 |
Koostamisaeg ja kehtivusperiood (M) |
Väljaandmise päev ja kellaaeg ning vajaduse korral kehtivusperiood UTC järgi |
nnnnnn [VALID TL nnnnnn] või [VALID nnnnnn/nnnnnn] |
211230 VALID TL 211330 221200 VALID 221215/221315 |
TUULE NIHKE HOIATUSE TÜHISTAMISE VAJADUSE KORRAL VT VORMI LÕPUS OLEVAD ÜKSIKASJAD. |
|||
Nähtus (M) |
Nähtuse ja selle asukoha identifitseerimistunnused |
[MOD] või [SEV] WS IN APCH või [MOD] või [SEV] WS [APCH] RWYnnn või [MOD] või [SEV] WS IN CLIMB-OUT või [MOD] või [SEV] WS CLIMB-OUT RWYnnn või MBST IN APCH või MBST [APCH] RWYnnn või MBST IN CLIMB-OUT või MBST CLIMB-OUT RWYnnn |
WS APCH RWY12 MOD WS RWY34 WS IN CLIMB-OUT MBST APCH RWY26 MBST IN CLIMB-OUT |
Vaadeldud, teatatud või prognoositud nähtus (M) |
Märge selle kohta, kas nähtust on vaadeldud või sellest on teatatud ja eeldatakse selle jätkumist või seda on prognoositud |
REP AT nnnn nnnnnnnn või OBS [AT nnnn] või FCST |
REP AT 1510 B747 OBS AT 1205 FCST |
Nähtuse üksikasjad (C) |
Tuule nihke hoiatuse esitamise põhjustanud nähtuse kirjeldus |
SFC WIND: nnn/nnMPS (või nnn/nnKT) nnnM (nnnFT)-WIND: nnn/nnMPS (või nnn/nnKT) või nnKMH (või nnKT) LOSS nnKM (või nnNM) FNA RWYnn või nnKMH (või nnKT) GAIN nnKM (või nnNM) FNA RWYnn |
SFC WIND: 320/5MPS 60M-WIND: 360/13MPS (SFC WIND: 320/10KT 200FT-WIND: 360/26KT) 60KMH LOSS 4KM FNA RWY13 (30KT LOSS 2NM FNA RWY13) |
VÕI |
|||
Tuule nihke hoiatuse tühistamine |
Tuule nihke hoiatuse tühistamine koos viitega selle identifitseerimistunnusele |
CNL WS WRNG [n]n nnnnnn/nnnnnn |
CNL WS WRNG 1 211230/211330 |
7. liide
Vulkaanituhka käsitlevate teadete vorm
Selgitus:
M |
= |
kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates; |
O |
= |
kasutamine vabatahtlik; |
= |
= |
kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale. |
Märkus 1. |
Vulkaanituhka käsitlevates teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites. |
Märkus 2. |
Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400). |
Märkus 3: |
Kooloni kasutamine iga elemendi tähise järel on kohustuslik. |
Märkus 4: |
Numbreid 1–18 kasutatakse üksnes selguse huvides ja need ei ole näitena esitatud teate osad. |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
Näited |
|||
1 |
Teate tüübi identifitseerimistunnus (M) |
Teate tüüp |
VA ADVISORY |
VA ADVISORY |
||
2 |
Koostamise aeg (M) |
Aasta, kuu, päev, kellaaeg UTC järgi |
DTG: |
nnnnnnnn/nnnnZ |
DTG: |
20080923/0130Z |
3 |
VAAC-i nimetus (M) |
Vulkaanituhka käsitleva teate (VAAC) nimetus |
VAAC: |
nnnnnnnnnnnn |
VAAC: |
TOKYO |
4 |
Vulkaani nimi (M) |
Vulkaani nimi ja IAVCEI number |
VOLCANO: |
nnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn [nnnnnn] või UNKNOWN või UNNAMED |
VOLCANO: |
VOLCANO: |
KARYMSKY 1000-13 |
UNNAMED |
|||||
5 |
Vulkaani asukoht (M) |
Vulkaani asukoht kraadides ja minutites |
PSN: |
Nnnnn või Snnnn Wnnnnn või Ennnnn või UNKNOWN |
PSN: |
N5403 E15927 |
PSN: |
UNKNOWN |
|||||
6 |
Riik või piirkond (M) |
Riik või piirkond juhul, kui teates ei märgita riiki, mille kohal tuhk esineb |
AREA: |
nnnnnnnnnnnnnnnn |
AREA: |
RUSSIA |
7 |
Tipu kõrgus (M) |
Tipu kõrgus, m (või ft) |
SUMMIT ELEV: |
nnnnM (või nnnnnFT) |
SUMMIT ELEV: |
1536M |
8 |
Teavituse number (M) |
Teavituse number: täielik aastaarv ja teate number (eraldi numeratsioon iga vulkaani jaoks) |
ADVISORY NR: |
nnnn/nnnn |
ADVISORY NR: |
2008/4 |
9 |
Teabeallikas (M) |
Teabeallika nimetus vabatekstina |
INFO SOURCE: |
Kuni 32 märki sisaldav vabatekst |
INFO SOURCE: |
MTSAT-1R KVERT KEMSD |
10 |
Värvikood (O) |
Lennunduses kasutatav värvikood |
AVIATION COLOUR CODE: |
RED või ORANGE või YELLOW või GREEN või UNKNOWN või NOT GIVEN või NIL |
AVIATION COLOUR CODE: |
RED |
11 |
Vulkaanipurske üksikasjad (M) |
Vulkaanipurske üksikasjad (sh purske/pursete kuupäev/kellaaeg) |
ERUPTION DETAILS: |
Kuni 64 märki sisaldav vabatekst või UNKNOWN |
ERUPTION DETAILS: |
ERUPTION AT 20080923/0000Z FL300 REPORTED |
12 |
Tuha vaatlemise (või hindamise) aeg (M) |
Vulkaanituha vaatlemise (või hindamise) päev ja kellaaeg (UTC järgi) |
OBS (või EST) VA DTG: |
nn/nnnnZ |
OBS VA DTG: |
23/0100Z |
13 |
Tuhapilve vaadeldud või hinnangulised omadused (M) |
Vaadeldud või hinnatud tuhapilve horisontaalne ulatus (kraadides ja minutites) ja vertikaalne ulatus vaatluse ajal või vaadeldud või hinnatud tuhapilve ülemine piir, kui alumine piir ei ole teada. Vaadeldud või hinnatud tuhapilve liikumine |
OBS VA CLD või EST VA CLD: |
TOP FLnnn või SFC/FLnnn või FLnnn/nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] MOV N nnKMH (või KT) või MOV NE nnKMH (või KT) või MOV E nnKMH (või KT) või MOV SE nnKMH (või KT) või MOV S nnKMH (või KT) või MOV SW nnKMH (või KT) või MOV W nnKMH (või KT) või MOV NW nnKMH (või KT) või VA NOT IDENTIFIABLE FM SATELLITE DATA WIND FLnnn/nnn nnn/nn[n]MPS (või KT) (2) või WIND FLnnn/nnn VRBnnMPS (või KT) või WIND SFC/FLnnn nnn/nn[n]MPS (või KT) või WIND SFC/FLnnn VRBnnMPS (või KT) |
OBS VA CLD: |
FL250/300 N5400 E15930 – N5400 E16100 – N5300 E15945 MOV SE 20KT SFC/FL200 N5130 E16130 – N5130 E16230 – N5230 E16230 – N5230 E16130 MOV SE 15KT TOP FL240 MOV W 40KMH VA NOT IDENTIFIABLE FM SATELLITE DATA WIND FL050/070 180/12MPS |
14 |
Tuhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+6 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (6 tundi pärast punktis 12 osutatud tuhapilve vaatlemise (või hindamise aega). Iga pilvemassi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel |
FCST VA CLD +6 HR: |
nn/nnnnZ SFC või FLnnn/[FL]nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] (1) või NO VA EXP või NOT AVBL või NOT PROVIDED |
FCST VA CLD +6 HR: |
23/0700Z FL250/350 N5130 E16030 – N5130 E16230 – N5330 E16230 – N5330 E16030 SFC/FL180 N4830 E16330 – N4830 E16630 – N5130 E16630 – N5130 E16330 NO VA EXP NOT AVBL NOT PROVIDED |
15 |
Tuhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+12 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (12 tundi pärast punktis 12 osutatud tuhapilve vaatlemise (või hindamise aega). Iga pilvemassi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel |
FCST VA CLD +12 HR: |
nn/nnnnZ SFC või FLnnn/[FL]nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] või NO VA EXP või NOT AVBL või NOT PROVIDED |
FCST VA CLD +12 HR: |
23/1300Z SFC/FL270 N4830 E16130 – N4830 E16600 – N5300 E16600 – N5300 E16130 NO VA EXP NOT AVBL NOT PROVIDED |
16 |
Tuhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+18 HR) (M) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (18 tundi pärast punktis 12 osutatud tuhapilve vaatlemise (või hindamise aega). Iga pilvemassi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel |
FCST VA CLD +18 HR: |
nn/nnnnZ SFC või FLnnn/[FL]nnn [nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn][ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]] või NO VA EXP või NOT AVBL või NOT PROVIDED |
FCST VA CLD +18 HR: |
23/1900Z NO VA EXP NOT AVBL NOT PROVIDED |
17 |
Märkused (M) |
Märkused, vastavalt vajadusele |
RMK: |
Kuni 256 märki sisaldav vabatekst või NIL |
RMK: |
LATEST REP FM KVERT (0120Z) INDICATES ERUPTION HAS CEASED. TWO DISPERSING VA CLD ARE EVIDENT ON SATELLITE IMAGERY NIL |
18 |
Järgmine teavitus (M) |
Aasta, kuu, päev ja kellaaeg UTC järgi |
NXT ADVISORY: |
nnnnnnnn/nnnnZ või NO LATER THAN nnnnnnnn/nnnnZ või NO FURTHER ADVISORIES või WILL BE ISSUED BY nnnnnnnn/nnnnZ |
NXT ADVISORY: |
20080923/0730Z NO LATER THAN nnnnnnnn/nnnnZ NO FURTHER ADVISORIES WILL BE ISSUED BY nnnnnnnn/nnnnZ |
(1) Kuni neli valitud pilvekihti.
(2) Kui tuhast on teatatud (nt AIREP-ettekandes), aga seda ei ole satelliidiandmetes näha.
8. liide
Troopilisi tsükloneid käsitlevate teadete vorm
Selgitus:
= |
= |
kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale. |
Märkus 1: |
Troopilisi tsükloneid käsitlevates teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites. |
Märkus 2: |
Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400). |
Märkus 3: |
Kõik elemendid on kohustuslikud. |
Märkus 4: |
Kooloni kasutamine iga elemendi tähise järel on kohustuslik. |
Märkus 5: |
Numbreid 1–19 kasutatakse üksnes selguse huvides ja need ei ole näitena esitatud teate osad. |
Element |
Sisu üksikasjad |
Vorm(id) |
Näited |
|||
1 |
Teate tüübi identifitseerimistunnus |
Teate tüüp |
TC ADVISORY |
TC ADVISORY |
||
2 |
Koostamise aeg |
Väljastamise aasta, kuu, päev ja kellaaeg UTC järgi |
DTG: |
nnnnnnnn/nnnnZ |
DTG: |
20040925/1600Z |
3 |
TCAC-i nimetus |
TCAC-i nimetus (asukohatunnus või täielik nimetus) |
TCAC: |
nnnn või nnnnnnnnnn |
TCAC: TCAC: |
YUFO MIAMI |
4 |
Troopilise tsükloni nimi |
Troopilise tsükloni nimi või nimeta troopilise tsükloni korral lühend NN |
TC: |
nnnnnnnnnnnn või NN |
TC: |
GLORIA |
5 |
Teavituse number |
Teavituse number (iga tsükloni puhul alustatakse nummerdamist numbrist 01) |
NR: |
nn |
NR: |
01 |
6 |
Keskme asukoht |
Troopilise tsükloni keskme asukoht (kraadides ja minutites) |
PSN: |
Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
PSN: |
N2706 W07306 |
7 |
Liikumise suund ja kiirus |
Liikumise suund, mis esitatakse 16 ilmakaaretähisega, ja kiirus, mis esitatakse km/h (või kt) või aeglaselt liikuv (< 6 km/h (3 kt)) või seisev (< 2 km/h (1 kt)) |
MOV: |
N nnKMH (või KT) või NNE nnKMH (või KT) või NE nnKMH (või KT) või ENE nnKMH (või KT) või E nnKMH (või KT) või ESE nnKMH (või KT) või SE nnKMH (või KT) või SSE nnKMH (või KT) või S nnKMH (või KT) või SSW nnKMH (või KT) või SW nnKMH (või KT) või WSW nnKMH (või KT) või W nnKMH (või KT) või WNW nnKMH (või KT) või NW nnKMH (või KT) või NNW nnKMH (või KT) või SLW või STNR |
MOV: |
NW 20KMH |
8 |
Rõhk keskmes |
Rõhk keskmes (hPa) |
C: |
nnnHPA |
C: |
965HPA |
9 |
Maksimaalne pinnatuul |
Maksimaalne pinnatuul keskme lähedal (10 minuti keskmine, m/s (või kt)) |
MAX WIND: |
nn[n]MPS (või nn[n]KT) |
MAX WIND: |
22MPS |
10 |
Keskme prognoositud asukoht (+6 HR) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (6 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG). Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +6 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
FCST PSN +6 HR: |
25/2200Z N2748 W07350 |
11 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+6 HR) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (6 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +6 HR: |
nn[n]MPS (või nn[n]KT) |
FCST MAX WIND +6 HR: |
22MPS |
12 |
Keskme prognoositud asukoht (+12 HR) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (12 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG). Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +12 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
FCST PSN +12 HR: |
26/0400Z N2830 W07430 |
13 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+12 HR) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (12 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +12 HR: |
nn[n]MPS (või nn[n]KT) |
FCST MAX WIND +12 HR: |
22MPS |
14 |
Keskme prognoositud asukoht (+18 HR) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (18 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG). Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +18 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
FCST PSN +18 HR: |
26/1000Z N2852 W07500 |
15 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+18 HR) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (18 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +18 HR: |
nn[n]MPS (või nn[n]KT) |
FCST MAX WIND +18 HR: |
21MPS |
16 |
Keskme prognoositud asukoht (+24 HR) |
Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (24 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG). Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites) |
FCST PSN +24 HR: |
nn/nnnnZ Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] |
FCST PSN +24 HR: |
26/1600Z N2912 W07530 |
17 |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+24 HR) |
Prognoositud maksimaalne pinnatuul (24 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG) |
FCST MAX WIND +24 HR: |
nn[n]MPS (või nn[n]KT) |
FCST MAX WIND +24 HR: |
20MPS |
18 |
Märkused |
Märkused, vastavalt vajadusele |
RMK: |
Kuni 256 märki sisaldav vabatekst või NIL |
RMK: |
NIL |
19 |
Eeldatav järgmise teavituse aeg |
Järgmise teate väljastamise eeldatav aasta, kuu, päev ja kellaaeg (UTC järgi) |
NXT MSG: |
[BFR] nnnnnnnn/nnnnZ või NO MSG EXP |
NXT MSG: |
20040925/2000Z |
VI LISA
ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa AIS)
A-ALAJAGU — ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.OR)
1. jagu – Üldnõuded
AIS.OR.100 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
(a) |
Aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja tagab, et teave ja andmed on kasutamiseks kättesaadavad kujul, mis sobib:
|
(b) |
Aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajad tagavad enne teabe edastamist andmete terviklikkuse ning määravad kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika. |
B-ALAJAGU — TEHNILISED NÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.TR)
1. jagu – Üldnõuded
AIS.TR.100 Töömeetodid ja -kord aeronavigatsiooniteabe teenuste osutamisel
Aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad Chicago konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele niivõrd, kuivõrd need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate aeronavigatsiooniteabe teenuste puhul:
(a) |
4. lisa lennunduskaartide kohta (11. trükk, juuli 2009, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 58 (kaasa arvatud)) ja |
(b) |
15. lisa aeronavigatsiooniteabe teenuste kohta (14. trükk, juuli 2013, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 38 (kaasa arvatud)), ilma et see piiraks määruse (EL) nr 73/2010 (1) kohaldamist. |
(1) Komisjoni määrus (EL) nr 73/2010, 26. jaanuar 2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded (ELT L 23, 27.1.2010, lk 6).
VII LISA
ERINÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa DAT)
A-ALAJAGU – ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.OR)
1. jagu – Üldnõuded
DAT.OR.100 Aeronavigatsioonilised andmed ja teave
(a) |
Andmeteenuste osutaja võtab vastu, koondab, tõlgib, valib, vormindab, edastab ja/või integreerib aeronavigatsioonilisi andmeid ja teavet, mille on avaldanud autoriteetne allikas kasutamiseks sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmete aeronavigatsioonilistes andmebaasides. Erijuhtudel, kui aeronavigatsioonilised andmed ei ole avaldatud lennundusteabe kogumikus (AIP) ega autoriteetses allikas või ei vasta kohaldatavatele andmekvaliteedinõuetele, võivad kõnealused aeronavigatsioonilised andmed pärineda andmeesitajalt endalt ja/või teistelt andmeteenuste osutajatelt. Sellises olukorras valideerib aeronavigatsioonilised andmed see andmeteenuste osutaja, kes need koostas. |
(b) |
Klientide nõudmisel võib andmeteenuste osutaja töödelda õhusõiduki käitaja esitatud või teistelt andmeteenuste osutajatelt pärinevaid kohandatud andmeid nii, et kõnealune käitaja saaks neid kasutada. Kõnealuste andmete ja nende edasise uuendamise eest vastutab jätkuvalt õhusõiduki käitaja. |
DAT.OR.105 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
(a) |
Andmeteenuste osutaja:
|
(b) |
Andmebaaside avaldamiseks määrab vastutav juht sõltumatult punkti DAT.TR100 alapunktis b osutatud tõendajad ja nende kohustused, et tõendada nõuetele vastavuse deklaratsioonis andmete vastavust andmekvaliteedinõuetele ja menetluste järgimist. Lõplik vastutus andmebaaside avaldamist käsitlevate tõendajate allkirjastatud deklaratsioonide eest lasub andmeteenuste osutaja vastutaval juhil. |
DAT.OR.110 Juhtimissüsteem
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.005 esitatud nõuete täitmisele võtab andmeteenuste osutaja kasutusele andmeesitustüübile sobiva juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmiste toimingute kontrolli protseduure:
(a) |
dokumentide väljaandmine, heakskiitmine või muutmine; |
(b) |
andmekvaliteedinõuete muutmine; |
(c) |
kontrollimine, kas sissetulevad andmed on loodud vastavalt kohaldatavatele standarditele; |
(d) |
kasutatavate andmete õigeaegne uuendamine; |
(e) |
identifitseerimine ja jälgitavus; |
(f) |
andmete vastuvõtmise, koondamise, tõlkimise, valimise, vormindamise, edastamise ja/või üldisesse andmebaasi või konkreetse õhusõidukirakenduse või -seadmega ühilduvasse andmebaasi lisamise menetlused; |
(g) |
andmete kontrollimise ja valideerimise meetodid; |
(h) |
tööriistade registreerimine, kaasa arvatud konfiguratsioonihaldus ja kõlblikkuse kontroll vastavalt vajadusele; |
(i) |
vigade/puuduste kõrvaldamine; |
(j) |
2. tüüpi andmeteenuste osutamisel tegevuse koordineerimine aeronavigatsioonilise andmete esitaja(te)ga ja/või andmeteenuste osutaja(te)ga ning seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konkreetse konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga; |
(k) |
nõuetele vastavuse deklaratsiooni väljaandmine ja |
(l) |
andmebaaside kontrollitud edastamine kasutajatele. |
DAT.OR.115 Arvestuse pidamine
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.030 esitatud nõuete täitmisele peab andmeteenuste osutaja oma arvestussüsteemis arvestust punktis DAT.OR.110 loetletud elementide üle.
2. jagu – Erinõuded
DAT.OR.200 Teatamiskohustused
(a) |
Andmeteenuste osutaja:
|
(b) |
Andmeteenuste osutaja võtab ohutuse huvides kasutusele sisemise teatamissüsteemi, et võimaldada teadete kogumist ja hindamist negatiivsete suundumuste kindlakstegemiseks või puuduste kõrvaldamiseks ning välja selgitada teatamisele kuuluvaid sündmusi ja toiminguid. Kõnealuse sisemise teatamissüsteemi võib ühendada punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohaselt nõutava juhtimissüsteemiga. |
B-ALAJAGU – TEHNILISED NÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.TR)
1. jagu – Üldnõuded
DAT.TR.100 Töömeetodid ja -kord
Andmeteenuste osutaja peab tegema järgmist:
(a) |
seoses kõigi vajalike aeronavigatsiooniliste andmetega:
|
(b) |
tagab seoses tõendajatega, kes allkirjastavad punkti DAT.OR.105 alapunkti b kohaselt välja antavaid nõuetele vastavuse deklaratsioone, et:
|
DAT.TR.105 Nõutavad kontaktid
Andmeteenuste osutaja tagab, et tal on vajalikud ametlikud kontaktid
(a) |
aeronavigatsiooniliste andmete allika(te)ga ja/või teiste andmeteenuste osutajatega; |
(b) |
2. tüüpi andmete esitamise korral seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omanikuga või selle konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga ja |
(c) |
õhusõidukite käitajatega vastavalt vajadusele. |
VIII LISA
ERINÕUDED SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE
(Osa CNS)
A-ALAJAGU — ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.OR)
1. jagu – Üldnõuded
CNS.OR.100 Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus
(a) |
Side-, navigeerimis- või seireteenuste osutaja tagab oma teenuste kättesaadavuse, järjepidevuse, täpsuse ja terviklikkuse. |
(b) |
Side-, navigeerimis- või seireteenuste osutaja määrab kindlaks pakutavate teenuste kvaliteeditaseme ning tõendab, et nende seadmeid korrapäraselt hooldatakse ja vajaduse korral kalibreeritakse. |
B-ALAJAGU — TEHNILISED NÕUDED SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.TR)
1. jagu – Üldnõuded
CNS.TR.100 Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutajate töömeetodid ja -kord
Side-, navigeerimis- või seireteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad Chicago konventsiooni 10. lisas (lennunduse telekommunikatsiooni kohta) esitatud standardite järgmistele versioonidele niivõrd, kuivõrd need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate side-, navigeerimis- ja seireteenuste puhul:
(a) |
I köide raadionavigatsioonivahendite kohta (6. trükk, juuli 2006, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)); |
(b) |
II köide sideprotseduuride, sh aeronavigatsiooniteenuste protseduuride (PANS) kohta (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)); |
(c) |
III köide sidesüsteemide kohta (2. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)); |
(d) |
IV köide seireradarite ja kokkupõrke vältimise süsteemide kohta (4. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)) ja |
(e) |
V köide aeronavigatsioonialase raadiosagedusspektri kasutamise kohta (3. trükk, juuli 2013, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)). |
IX LISAERINÕUDED
LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE
(osa ATFM)
TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (ATFM.TR)
1. jagu – Üldnõuded
ATFM.TR.100 Lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajate töömeetodid ja -kord
Lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad komisjoni määrustes (EL) nr 255/2010 (1) ja (EL) nr 677/2011 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse tema teenuste suhtes.
(1) Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (ELT L 80, 26.3.2010, lk 10).
X LISAERINÕUDED
ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE
(Osa ASM)
TEHNILISED NÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE (ASM.TR)
1. jagu – Üldnõuded
ASM.TR.100 Õhuruumi korraldusteenuse osutajate töömeetodid ja -kord
Õhuruumi korraldusteenuse osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad komisjoni määrustes (EÜ) nr 2150/2005 (1) ja (EL) nr 677/2011 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse tema teenuste suhtes.
(1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2150/2005, 23. detsember 2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20).
XI LISAERINÕUDED
PROTSEDUURIDE VÄLJATÖÖTAJATELE
(Osa ASD)
XII LISAERINÕUDED
VÕRGUSTIKU HALDAJALE
(Osa NM)
TEHNILISED NÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (NM.TR)
1. jagu – Üldnõuded
NM.TR.100 Võrgustiku haldaja töömeetodid ja -kord
Võrgustiku haldaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad muudes Euroopa Liidu õigusaktides ja eriti määrustes (EL) nr 255/2010 ja (EL) nr 677/2011 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse tema teenuste suhtes.
XIII LISANÕUDED
TEENUSEOSUTAJATELE SEOSES PERSONALI KOOLITAMISE JA PÄDEVUSE HINDAMISEGA
(Osa PERS)
A-ALAJAGU — LENNULIIKLUSE INSENER-TEHNILINE PERSONAL
1. jagu – Üldine teave
ATSEP.OR.100 Reguleerimisala
(a) |
Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida teenuseosutaja peab täitma seoses lennuliikluse insener-tehnilise personali (ATSEP) koolitamise ja pädevuse hindamisega. |
(b) |
Kui teenusepakkuja taotleb piiratud sertifikaati vastavalt punktiATM/ANS.OR.A.010 alapunktidele a ja b ja/või deklareerib oma tegevust vastavalt punktile ATM/ANS.OR.A.015, võib tema suhtes kohaldatavad miinimumnõuded seoses lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitamise ja pädevuse hindamisega kindlaks määrata pädev asutus. Kõnealused miinimumnõuded peavad põhinema kvalifikatsioonil, töökogemusel ja värsketel kogemustel seoses kindlate seadmete või seadmetüüpide hooldamise ja samaväärse ohutustaseme tagamisega. |
ATSEP.OR.105 Koolitamise ja pädevuse hindamise kava
Vastavalt punkti ATM/ANS.OR.B.005 alapunkti a alapunktile 6 peab lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja koostama koolitamise ja pädevuse hindamise kava, mis hõlmab lennuliikluse insener-tehnilise personali tööülesandeid ja kohustusi.
Kui lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutab lepingu alusel töötav organisatsioon, tagab teenuseosutaja, et vastaval lennuliikluse insener-tehnilisel personalil on käesoleva alajao nõuetele vastav koolitus ja pädevus.
ATSEP.OR.110 Arvestuse pidamine
Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.030 esitatud nõuete täitmisele peab lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja dokumenteerima kõik koolitused ja pädevuse hindamised, mille lennuliikluse insener-tehniline personal läbib, ning võimaldama nende dokumentidega tutvumist:
(a) |
asjaomasele lennuliikluse insener-tehnilisele personalile nende nõudmise korral ja |
(b) |
nõudmise korral ning lennuliikluse insener-tehnilise personali nõusolekul uuele tööandjale juhul, kui lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutab uus majandusüksus. |
ATSEP.OR.115 Keeleoskus
Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal valdab oma töökohustuste täitmiseks vajalikke keeli.
2. jagu – Koolitusnõuded
ATSEP.OR.200 Koolitus – Üldnõuded
Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal
(a) |
on edukalt läbinud:
|
(b) |
on läbinud jätkukoolituse vastavalt punktile ATSEP.OR.220. |
ATSEP.OR.205 Baaskoolitus
(a) |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali baaskoolitus hõlmab
|
(b) |
Teenuseosutaja võib kindlaks määrata lennuliikluse insener-tehnilise personali kandidaatidele esitatavad sobivad haridusnõuded ning võib seega vajaduse korral kohandada punktis a osutatud ainevaldkondade, teemade ja alateemade arvu ja/või taset. |
ATSEP.OR.210 Kvalifikatsioonikoolitus
Lennuliikluse insener-tehnilise personali kvalifikatsioonikoolitus hõlmab
(a) |
3. liites (Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine) loetletud ainevaldkondi, teemasid ja alateemasid ning |
(b) |
vähemalt ühte 4. liites (Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus) esitatud kvalifikatsioonisuunitlust, kui see on nende tegevuse jaoks oluline. |
ATSEP.OR.215 Süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus
(a) |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus peab olema seotud täidetavate töökohustustega ning sisaldama
|
(b) |
Süsteemi- ja seadmepädevuskoolitusega tagatakse, et lennuliikluse insener-tehnilise personali kandidaat omandab teadmised ja oskused, mis on seotud
|
ATSEP.OR.220 Jätkukoolitus
Lennuliikluse insener-tehnilise personali jätkukoolitus hõlmab täienduskoolitust, seadmete/süsteemide täiendusi ja modifikatsioone käsitlevat koolitust ja/või hädaolukorra koolitust.
3. jagu – Pädevuse hindamise nõuded
ATSEP.OR.300 Pädevuse hindamine – Üldnõuded
Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal
(a) |
on tunnistatud pädevaks enne töökohustusi täitma asumist ja |
(b) |
selle suhtes rakendatakse pidevat pädevuse hindamist vastavalt punktile ATSEP.OR.305. |
ATSEP.OR.305 Alg- ja jätkuva pädevuse hindamine
Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja
(a) |
kehtestab, võtab kasutusele ja dokumenteerib menetlused järgmiste toimingute jaoks:
|
(b) |
määratleb järgmised kriteeriumid, mille suhtes hinnatakse alg- ja jätkuvat pädevust:
|
4. jagu – Koolitajad ja hindajad
ATSEP.OR.400 Lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitajad
Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja tagab, et
(a) |
lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitajatel on koolituse valdkonnas piisavad kogemused ja |
(b) |
töökohal koolitajad on edukalt läbinud töökohal koolitamise kursuse ning neil on oskused, mis võimaldavad sekkuda juhul, kui koolituse ajal võib tekkida ohtlik olukord. |
ATSEP.OR.405 Tehniliste oskuste hindajad
Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja tagab, et tehniliste oskuste hindajad on edukalt läbinud hindajate kursuse ja neil on punkti ATSEP.OR.305 alapunktis b nimetatud kriteeriumide hindamiseks piisavad kogemused.
1. Liide
Baaskoolitus. Ühine
1. ainevaldkond: SISSEJUHATAV KOOLITUS
TEEMA 1 BASIND — Sissejuhatav koolitus
Alateema 1.1 BASIND |
— |
Ülevaade koolitusest ja hindamisest |
Alateema 1.2 BASIND |
— |
Riiklik organisatsioon |
Alateema 1.3 BASIND |
— |
Töökoht |
Alateema 1.4 BASIND |
— |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali roll |
Alateema 1.5 BASIND |
— |
Üleeuroopaline/ülemaailmne mõõde |
Alateema 1.6 BASIND |
— |
Rahvusvahelised standardid ja soovitatud tavad |
Alateema 1.7 BASIND |
— |
Andmeturve |
Alateema 1.8 BASIND |
— |
Kvaliteedijuhtimine |
Alateema 1.9 BASIND |
— |
Ohutusjuhtimissüsteem |
Alateema 1.10 BASIND |
— |
Tervishoid ja ohutus |
2. ainevaldkond: LENNULIIKLUSE TUTVUSTUS
TEEMA 1 BASATF — Lennuliikluse tutvustus
Alateema 1.1 BASATF |
— |
Lennuliikluse korraldamine |
Alateema 1.2 BASATF |
— |
Lennujuhtimine |
Alateema 1.3 BASATF |
— |
Maapealsed ohutusabinõud |
Alateema 1.4 BASATF |
— |
Lennujuhtimise ja jälgimise abivahendid |
Alateema 1.5 BASATF |
— |
Tutvumine |
2. Liide
Baaskoolitus. Suunitlus
3. ainevaldkond |
: |
AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSED |
4. ainevaldkond |
: |
METEOROLOOGIA |
5. ainevaldkond |
: |
SIDE |
6. ainevaldkond |
: |
NAVIGEERIMINE |
7. ainevaldkond |
: |
SEIRE |
8. ainevaldkond |
: |
ANDMETÖÖTLUS |
9. ainevaldkond |
: |
SÜSTEEMIDE JÄLGIMINE JA KONTROLLIMINE |
10. ainevaldkond |
: |
HOOLDUSTÖÖD |
3. liide
Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine
1. ainevaldkond: OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusjuhtimine
Allteema 1.1 |
— |
Poliitikasuunad ja põhimõtted |
Allteema 1.2 |
— |
Riski mõiste ja riskihindamise põhimõtted |
Alateema 1.3 |
— |
Ohutustaseme hindamise protsess |
Alateema 1.4 |
— |
Aeronavigatsioonisüsteemide riskiklassifikatsioon |
Alateema 1.5 |
— |
Ohutuseeskiri |
2. ainevaldkond: TERVISHOID JA OHUTUS
TEEMA 1 — Ohuteadlikkus ja õiguslikud nõuded
Alateema 1.1 |
— |
Ohuteadlikkus |
Alateema 1.2 |
— |
Eeskirjad ja protseduurid |
Alateema 1.3 |
— |
Ohtlike ainete käitlemine |
3. ainevaldkond: INIMTEGURID
TEEMA 1 — Sissejuhatus inimteguritesse
Alateema 1.1 |
— |
Sissejuhatus |
TEEMA 2 — Praktilised teadmised ja oskused
Alateema 2.1 |
— |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali teadmised, oskused ja pädevus |
TEEMA 3 — Psühholoogilised tegurid
Alateema 3.1 |
— |
Taju |
TEEMA 4 — Meditsiinilised tegurid
Alateema 4.1 |
— |
Väsimus |
Alateema 4.2 |
— |
Kehaline vorm |
Alateema 4.3 |
— |
Töökeskkond |
TEEMA 5 — Organisatsioonilised ja sotsiaalsed tegurid
Alateema 5.1 |
— |
Inimeste põhivajadused töökohal |
Alateema 5.2 |
— |
Meeskonnatöö korraldamine |
Alateema 5.3 |
— |
Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas |
TEEMA 6 — Teabevahetus
Alateema 6.1 |
— |
Kirjalik teade |
Alateema 6.2 |
— |
Suuline ja mittesuuline teabevahetus |
TEEMA 7 — Stress
Alateema 7.1 |
— |
Stress |
Alateema 7.2 |
— |
Stressi juhtimine |
TEEMA 8 — Inimlik eksimus
Alateema 8.1 |
— |
Inimlik eksimus |
4. Liide
Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus
1. KÕNESIDE
1. ainevaldkond: KÕNETEENUSED
TEEMA 1 — Õhk-maa-õhk
Alateema 1.1 |
— |
Saatmine/vastuvõtt |
Alateema 1.2 |
— |
Raadioantennide süsteemid |
Alateema 1.3 |
— |
Kõnelüliti |
Alateema 1.4 |
— |
Kontrolleri tööasend |
Alateema 1.5 |
— |
Raadioliidesed |
TEEMA 2 — COMVCE — Maa-õhk-maa
Alateema 2.1 |
— |
Liidesed |
Alateema 2.2 |
— |
Protokollid |
Alateema 2.3 |
— |
Lüliti |
Alateema 2.4 |
— |
Sideahel |
Alateema 2.5 |
— |
Kontrolleri tööasend |
2. ainevaldkond: EDASTUSTEE
TEEMA 1 — Liinid
Alateema 1.1 |
— |
Liiniteooria |
Alateema 1.2 |
— |
Digitaalne saatmine |
Alateema 1.3 |
— |
Liinide tüübid |
TEEMA 2 — Eriühendused
Alateema 2.1 |
— |
Mikrolaineühendus |
Alateema 2.2 |
— |
Satelliit |
3. ainevaldkond: SALVESTID
TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 |
— |
Eeskirjad |
Alateema 1.2 |
— |
Põhimõtted |
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
2. ANDMESIDE
1. ainevaldkond: ANDMED
TEEMA 1 — Sissejuhatus võrkudesse
Alateema 1.1 |
— |
Tüübid |
Alateema 1.2 |
— |
Võrgud |
Alateema 1.3 |
— |
Välisvõrgu teenused |
Alateema 1.4 |
— |
Mõõtmisvahendid |
Alateema 1.5 |
— |
Tõrkeotsing |
TEEMA 2 — Protokollid
Alateema 2.1 |
— |
Alusteooria |
Alateema 2.2 |
— |
Üldprotokollid |
Alateema 2.3 |
— |
Eriprotokollid |
TEEMA 3 — Riiklikud võrgud
Alateema 3.1 |
— |
Riiklikud võrgud |
TEEMA 4 — Euroopa võrgud
Alateema 4.1 |
— |
Võrgutehnoloogiad |
TEEMA 5 — Ülemaailmsed võrgud
Alateema 5.1 |
— |
Võrgud ja standardid |
Alateema 5.2 |
— |
Kirjeldus |
Alateema 5.3 |
— |
Rahvusvaheline arhitektuur |
Alateema 5.4 |
— |
Õhk-maa-õhk-alamvõrgud |
Alateema 5.5 |
— |
Maa-õhk-maa-alamvõrgud |
Alateema 5.6 |
— |
Õhusõidukite pardal olevad võrgud |
Alateema 5.7 |
— |
Õhk-maa-rakendused |
2. ainevaldkond: EDASTUSTEE
TEEMA 1 — Liinid
Alateema 1.1 |
— |
Liiniteooria |
Alateema 1.2 |
— |
Digitaalne saatmine |
Alateema 1.3 |
— |
Liinide tüübid |
TEEMA 2 — Eriühendused
Alateema 2.1 |
— |
Mikrolaineühendus |
Alateema 2.2 |
— |
Satelliit |
3. ainevaldkond: SALVESTID
TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 |
— |
Eeskirjad |
Alateema 1.2 |
— |
Põhimõtted |
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
3. NAVIGEERIMINE — RINGSUUNALINE RAADIOMAJAKAS (NDB)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
Operatiivsed nõuded |
Alateema 1.2 |
— |
Suutlikkusel põhinev navigatsioon |
Alateema 1.3 |
— |
Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste |
Alateema 1.4 |
— |
NOTAM |
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID — NDB
TEEMA 1 — NDB/lokaator
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
Alateema 1.2 |
— |
Maapealse jaama arhitektuur |
Alateema 1.3 |
— |
Saatja alamsüsteem |
Alateema 1.4 |
— |
Antenni alamsüsteem |
Alateema 1.5 |
— |
Jälgimise ja kontrolli alamsüsteemid |
Alateema 1.6 |
— |
Pardaseadmed |
Alateema 1.7 |
— |
Süsteemi kontrollimine ja hooldamine |
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 — GNSS
Alateema 1.1 |
— |
Ülevaade |
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 — Pardasüsteemid
Alateema 1.1 |
— |
Pardasüsteemid |
TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 |
— |
Inertsiaalnavigatsioon |
TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 |
— |
Püstsuunaline navigatsioon |
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 1.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
4. NAVIGATSIOON — PEILIMINE (DF)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
Operatiivsed nõuded |
Alateema 1.2 |
— |
Suutlikkusel põhinev navigatsioon |
Alateema 1.3 |
— |
Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste |
Alateema 1.4 |
— |
NOTAM |
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID — DF
TEEMA 1 — DF
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
Alateema 1.2 |
— |
VDF/DDF-seadmete arhitektuur |
Alateema 1.3 |
— |
Vastuvõtja alamsüsteem |
Alateema 1.4 |
— |
Antenni alamsüsteem |
Alateema 1.5 |
— |
Jälgimise ja kontrolli alamsüsteemid |
Alateema 1.6 |
— |
Süsteemi kontrollimine ja hooldamine |
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 — GNSS
Alateema 1.1 |
— |
Ülevaade |
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 — Pardasüsteemid
Alateema 1.1 |
— |
Pardasüsteemid |
TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 |
— |
Inertsiaalnavigatsioon |
TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 |
— |
Püstsuunaline navigatsioon |
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
5. NAVIGATSIOON — VHF-RINGSUUNALINE RAADIOMAJAKAS (VOR)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
Operatiivsed nõuded |
Alateema 1.2 |
— |
Suutlikkusel põhinev navigatsioon |
Alateema 1.3 |
— |
Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste |
Alateema 1.4 |
— |
NOTAM |
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID — VOR
TEEMA 1 — VOR
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
Alateema 1.2 |
— |
CVOR-i ja/või DVOR-i alused |
Alateema 1.3 |
— |
Maapealse jaama arhitektuur |
Alateema 1.4 |
— |
Saatja alamsüsteem |
Alateema 1.5 |
— |
Antenni alamsüsteem |
Alateema 1.6 |
— |
Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem |
Alateema 1.7 |
— |
Pardaseadmed |
Alateema 1.8 |
— |
Süsteemi kontrollimine ja hooldamine |
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 — GNSS
Alateema 1.1 |
— |
Ülevaade |
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 — Pardasüsteemid
Alateema 1.1 |
— |
Pardasüsteemid |
TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 |
— |
Inertsiaalnavigatsioon |
TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 |
— |
Püstsuunaline navigatsioon |
5. ainevaldkond: — FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
6. NAVIGATSIOON — KAUGUSE MÕÕTMISE SEADE (DME)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
Operatiivsed nõuded |
Alateema 1.2 |
— |
Suutlikkusel põhinev navigatsioon |
Alateema 1.3 |
— |
Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste |
Alateema 1.4 |
— |
NOTAM |
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID — DME
TEEMA 1 — DME
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
Alateema 1.2 |
— |
DME alused |
Alateema 1.3 |
— |
Maapealse jaama arhitektuur |
Alateema 1.4 |
— |
Vastuvõtja alamsüsteem |
Alateema 1.5 |
— |
Signaali töötlemine |
Alateema 1.6 |
— |
Saatja alamsüsteem |
Alateema 1.7 |
— |
Antenni alamsüsteem |
Alateema 1.8 |
— |
Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem |
Alateema 1.9 |
— |
Pardaseadmed |
Alateema 1.10 |
— |
Süsteemi kontrollimine ja hooldamine |
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 — GNSS
Alateema 1.1 |
— |
Ülevaade |
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 — Pardasüsteemid
Alateema 1.1 |
— |
Pardasüsteemid |
TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 |
— |
Inertsiaalnavigatsioon |
TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 |
— |
Püstsuunaline navigatsioon |
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
7. NAVIGATSIOON — INSTRUMENTAALMAANDUMISSÜSTEEM (ILS)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
Operatiivsed nõuded |
Alateema 1.2 |
— |
Suutlikkusel põhinev navigatsioon |
Alateema 1.3 |
— |
Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste |
Alateema 1.4 |
— |
NOTAM |
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID — ILS
TEEMA 1 — ILS
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
Alateema 1.2 |
— |
ILS-i alused |
Alateema 1.3 |
— |
2F-süsteemid |
Alateema 1.4 |
— |
Maapealse jaama arhitektuur |
Alateema 1.5 |
— |
Saatja alamsüsteem |
Alateema 1.6 |
— |
Antenni alamsüsteem |
Alateema 1.7 |
— |
Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem |
Alateema 1.8 |
— |
Pardaseadmed |
Alateema 1.9 |
— |
Süsteemi kontrollimine ja hooldamine |
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 — GNSS
Alateema 1.1 |
— |
Ülevaade |
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 — Pardasüsteemid
Alateema 1.1 |
— |
Pardasüsteemid |
TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 |
— |
Inertsiaalnavigatsioon |
TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 |
— |
Püstsuunaline navigatsioon |
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
8. NAVIGATSIOON — MIKROLAINE MAANDUMISSÜSTEEM (MLS)
1. ainevaldkond: SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
Operatiivsed nõuded |
Alateema 1.2 |
— |
Suutlikkusel põhinev navigatsioon |
Alateema 1.3 |
— |
Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste |
Alateema 1.4 |
— |
NOTAM |
2. ainevaldkond: MAAPEALSED SÜSTEEMID — MLS
TEEMA 1 — MLS
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
Alateema 1.2 |
— |
MLS-i alused |
Alateema 1.3 |
— |
Maapealse jaama arhitektuur |
Alateema 1.4 |
— |
Saatja alamsüsteem |
Alateema 1.5 |
— |
Antenni alamsüsteem |
Alateema 1.6 |
— |
Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem |
Alateema 1.7 |
— |
Pardaseadmed |
Alateema 1.4 |
— |
Süsteemi kontrollimine ja hooldamine |
3. ainevaldkond: GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM
TEEMA 1 — GNSS
Alateema 1.1 |
— |
Ülevaade |
4. ainevaldkond: PARDASEADMED
TEEMA 1 — Pardasüsteemid
Alateema 1.1 |
— |
Pardasüsteemid |
TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine
Alateema 2.1 |
— |
Inertsiaalnavigatsioon |
TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon
Alateema 3.1 |
— |
Püstsuunaline navigatsioon |
5. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
9. SEIRE — PRIMAARNE SEIRERADAR
1. ainevaldkond: PRIMAARNE SEIRERADAR
TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 |
— |
Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
Alateema 1.2 |
— |
Antenn (PSR) |
Alateema 1.3 |
— |
Saatjad |
Alateema 1.4 |
— |
Primaarõhusõidukite omadused |
Alateema 1.5 |
— |
Vastuvõtjad |
Alateema 1.6 |
— |
Signaali töötlemine ja diagrammi loomine |
Alateema 1.7 |
— |
Diagrammide ühendamine |
Alateema 1.8 |
— |
Primaarradari omadused |
TEEMA 2 — SURPSR — Maapealse liikluse seireradar
Alateema 2.1 |
— |
Maapealse liikluse seireradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
Alateema 2.2 |
— |
Radari andur |
TEEMA 3 — SURPSR — Katsed ja mõõtmine
Alateema 3.1 |
— |
Katsed ja mõõtmine |
2. ainevaldkond: KASUTAJALIIDES (HMI)
TEEMA 1 — SURPSR — HMI
Alateema 1.1 |
— |
Lennujuhi HMI |
Alateema 1.2 |
— |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI |
Alateema 1.3 |
— |
Piloodi HMI |
Alateema 1.4 |
— |
Näidikud |
3. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 — SDT
Alateema 1.1 |
— |
Tehnoloogia ja protokollid |
Alateema 1.2 |
— |
Kontrollimeetodid |
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — SURPSR — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — SURPSR — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
5. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 — Süsteemi osad
Alateema 1.1 |
— |
Seireandmete töötlemise süsteemid |
10. SEIRE — SEKUNDAARSEIRERADAR
1. ainevaldkond: SEKUNDAARSEIRERADAR (SSR)
TEEMA 1 — SSR ja monopulss-SSR
Alateema 1.1 |
— |
Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
Alateema 1.2 |
— |
Antenn (SSR) |
Alateema 1.3 |
— |
Päringusaatja |
Alateema 1.4 |
— |
Transponder |
Alateema 1.5 |
— |
Vastuvõtjad |
Alateema 1.6 |
— |
Signaali töötlemine ja diagrammi loomine |
Alateema 1.7 |
— |
Diagrammide ühendamine |
Alateema 1.8 |
— |
Katsed ja mõõtmine |
TEEMA 2 — S-režiim
Alateema 2.1 |
— |
S-režiimi tutvustus |
Alateema 2.2 |
— |
S-režiimi süsteem |
TEEMA 3 — Multilateratsioon
Alateema 3.1 |
— |
Kasutatav MLAT |
Alateema 3.2 |
— |
MLAT-i põhimõtted |
TEEMA 4 — SURSSR — Keskkond
Alateema 4.1 |
— |
Sekundaarradari keskkond |
2. ainevaldkond: KASUTAJALIIDES (HMI)
TEEMA 1 — HMI
Alateema 1.1 |
— |
Lennujuhi HMI |
Alateema 1.2 |
— |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI |
Alateema 1.3 |
— |
Piloodi HMI |
Alateema 1.1 |
— |
Näidikud |
3. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 — SDT
Alateema 1.1 |
— |
Tehnoloogia ja protokollid |
Alateema 1.2 |
— |
Kontrollimeetodid |
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
5. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 — Süsteemi osad
Alateema 1.1 |
— |
Seireandmete töötlemise süsteemid |
11. SEIRE — AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE
1. ainevaldkond: AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE (ADS)
TEEMA 1 — ADS-i ülevaade
Alateema 1.1 |
— |
ADS-i mõiste |
TEEMA 2 — SURADS — ADS-B
Alateema 2.1 |
— |
ADS-B tutvustus |
Alateema 2.2 |
— |
ADS-B tehnoloogiad |
Alateema 2.3 |
— |
VDL-i režiim 4 (STDMA) |
Alateema 2.4 |
— |
S-režiimi laiendatud skvitter |
Alateema 2.5 |
— |
UAT |
Alateema 2.6 |
— |
ASTERIX |
TEEMA 3 — ADS-C
Alateema 3.1 |
— |
ADS-C tutvustus |
Alateema 3.2 |
— |
ADS-C meetodid |
2. ainevaldkond: KASUTAJALIIDES (HMI)
TEEMA 1 — HMI
Alateema 1.1 |
— |
Lennujuhi HMI |
Alateema 1.2 |
— |
Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI |
Alateema 1.3 |
— |
Piloodi HMI |
Alateema 1.1 |
— |
Näidikud |
3. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 — SDT
Alateema 1.1 |
— |
Tehnoloogia ja protokollid |
Alateema 1.2 |
— |
Kontrollimeetodid |
4. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak
Alateema 1.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
TEEMA 2 — SURADS — Funktsionaalne ohutus
Alateema 2.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
5. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 — Süsteemi osad
Alateema 1.1 |
— |
Seireandmete töötlemise süsteemid |
12. ANDMED — ANDMETÖÖTLUS
1. ainevaldkond: FUNKTSIONAALNE OHUTUS
TEEMA 1 — Funktsionaalne ohutus
Alateema 1.1 |
— |
Funktsionaalne ohutus |
Alateema 1.2 |
— |
Tarkvara terviklikkus ja turvalisus |
TEEMA 2 — Ohutusalane hoiak
Alateema 2.1 |
— |
Ohutusalane hoiak |
2. ainevaldkond: ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 — Kasutajate nõuded
Alateema 1.1 |
— |
Nõuded kontrollerile |
Alateema 1.2 |
— |
Trajektoorid, prognoosid ja arvutused |
Alateema 1.3 |
— |
Maapealsed ohutusabinõud |
Alateema 1.4 |
— |
Otsustustugi |
TEEMA 2 — Süsteemi osade andmed
Alateema 2.1 |
— |
Töötlussüsteemid |
Alateema 2.2 |
— |
Lennuandmete töötlemise süsteemid |
Alateema 2.3 |
— |
Seireandmete töötlemise süsteemid |
3. ainevaldkond: ANDMEPROTSESS
TEEMA 1 — Tarkvaraprotsess
Alateema 1.1 |
— |
Vahevara |
Alateema 1.2 |
— |
Operatsioonisüsteemid |
Alateema 1.3 |
— |
Konfiguratsiooni kontroll |
Alateema 1.4 |
— |
Tarkvara arendamise protsess |
TEEMA 2 — Riistvaraplatvorm
Alateema 2.1 |
— |
Seadmete täiendamine |
Alateema 2.2 |
— |
COTS |
Alateema 2.3 |
— |
Vastastikune sõltuvus |
Alateema 2.4 |
— |
Hooldatavus |
TEEMA 3 — Katsetamine
Alateema 3.1 |
— |
Katsetamine |
4. ainevaldkond: ANDMED
TEEMA 1 — Andmete olulised omadused
Alateema 1.1 |
— |
Andmete tähtsus |
Alateema 1.2 |
— |
Andmete konfiguratsiooni kontroll |
Alateema 1.3 |
— |
Andmestandardid |
TEEMA 2 — Lennuliikluse korraldamise andmed — Üksikasjalik struktuur
Alateema 2.1 |
— |
Süsteemi ala |
Alateema 2.2 |
— |
Karakteristikupunktid |
Alateema 2.3 |
— |
Õhusõidukite suutlikkus |
Alateema 2.4 |
— |
Ekraanihaldur |
Alateema 2.5 |
— |
Automaatse koordineerimise teated |
Alateema 2.6 |
— |
Konfiguratsiooni kontrolli andmed |
Alateema 2.7 |
— |
Füüsilise konfiguratsiooni andmed |
Alateema 2.8 |
— |
Olulised meteoroloogilised andmed |
Alateema 2.9 |
— |
Hoiatus- ja veateated lennuliikluse insener-tehnilisele personalile |
Alateema 2.10 |
— |
Hoiatus- ja veateated lennujuhile |
5. ainevaldkond: SIDEANDMED
TEEMA 1 — Sissejuhatus võrkudesse
Alateema 1.1 |
— |
Tüübid |
Alateema 1.2 |
— |
Võrgud |
Alateema 1.3 |
— |
Välisvõrgu teenused |
Alateema 1.4 |
— |
Mõõtmisvahendid |
Alateema 1.5 |
— |
Tõrkeotsing |
TEEMA 2 — Protokollid
Alateema 2.1 |
— |
Alusteooria |
Alateema 2.2 |
— |
Üldprotokollid |
Alateema 2.3 |
— |
Eriprotokollid |
TEEMA 3 — DATDP — Riiklikud võrgud
Alateema 3.1 |
— |
Riiklikud võrgud |
6. ainevaldkond: PRIMAARNE SEIRE
TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 |
— |
Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
7. ainevaldkond: SEKUNDAARSEIRE
TEEMA 1 — SSR ja MSSR
Alateema 1.1 |
— |
Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
TEEMA 2 — S-režiim
Alateema 2.1 |
— |
S-režiimi tutvustus |
TEEMA 3 — Multilateratsioon
Alateema 3.1 |
— |
MLAT-i põhimõtted |
8. ainevaldkond: SEIRE — HMI
TEEMA 1 — HMI
Alateema 1.1 |
— |
Lennujuhi HMI |
9. ainevaldkond: SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)
TEEMA 1 — Seireandmete edastamine
Alateema 1.1 |
— |
Tehnoloogia ja protokollid |
13. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — SIDE
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 |
— |
SMCCOM — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus |
TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 |
— |
Poliitikasuund |
TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 |
— |
Lennuliikluse korraldamise kontekst |
TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 |
— |
Haldus |
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 — Mõju tegevusele
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine |
TEEMA 2 — SMCCOM — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 |
— |
Kasutaja töökoht |
Alateema 2.2 |
— |
Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht |
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 — Nõuded
Alateema 1.1 |
— |
SMS |
Alateema 1.2 |
— |
QMS |
Alateema 1.3 |
— |
SMS-i kasutamine töökeskkonnas |
TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 |
— |
Lepingute põhimõtted |
TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 |
— |
Rollid ja vastutusalad |
TEEMA 4 — Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 |
— |
Teatamine |
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 — Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 |
— |
Üldteave |
Alateema 1.2 |
— |
Side |
Alateema 1.3 |
— |
Rajatised |
5. ainevaldkond: KÕNESIDE
TEEMA 1 — Õhk-maa-õhk
Alateema 1.1 |
— |
Kontrolleri tööasend |
TEEMA 2 — Maa-õhk-maa
Alateema 2.1 |
— |
Liidesed |
Alateema 2.2 |
— |
Lüliti |
Alateema 2.3 |
— |
Kontrolleri tööasend |
6. ainevaldkond: SIDE — ANDMED
TEEMA 1 — Euroopa võrgud
Alateema 1.1 |
— |
Võrgutehnoloogiad |
TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 |
— |
Võrgud ja standardid |
Alateema 2.2 |
— |
Kirjeldus |
Alateema 2.3 |
— |
Rahvusvaheline arhitektuur |
Alateema 2.4 |
— |
Õhk-maa-õhk-alamvõrgud |
Alateema 2.5 |
— |
Maa-õhk-maa-alamvõrgud |
Alateema 2.6 |
— |
Õhk-maa-rakendused |
7. ainevaldkond: SIDE — SALVESTID
TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 |
— |
Eeskirjad |
Alateema 1.2 |
— |
Põhimõtted |
8. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — PBN NDB
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
NOTAM |
14. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — NAVIGATSIOON
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 |
— |
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus |
TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 |
— |
Poliitikasuund |
TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 |
— |
Lennuliikluse korraldamise kontekst |
TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 |
— |
Haldus |
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 — Mõju tegevusele
Alateema 1.1 |
— |
SMCNAV — Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine |
TEEMA 2 — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 |
— |
Kasutaja töökoht |
Alateema 2.2 |
— |
Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht |
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 — SMCNAV — Nõuded
Alateema 1.1 |
— |
SMS |
Alateema 1.2 |
— |
QMS |
Alateema 1.3 |
— |
SMS-i kasutamine töökeskkonnas |
TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 |
— |
Lepingute põhimõtted |
TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 |
— |
Rollid ja vastutusalad |
TEEMA 4 — SMCNAV — Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 |
— |
Teatamine |
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 — SMCNAV — Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 |
— |
Üldteave |
Alateema 1.2 |
— |
Side |
Alateema 1.3 |
— |
Rajatised |
5. ainevaldkond: SIDE — ANDMED
TEEMA 1 — SMCNAV — Euroopa võrgud
Alateema 1.1 |
— |
Võrgutehnoloogiad |
TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 |
— |
Võrgud ja standardid |
Alateema 2.2 |
— |
Kirjeldus |
Alateema 2.3 |
— |
Rahvusvaheline arhitektuur |
Alateema 2.4 |
— |
Õhk-maa-õhk-alamvõrgud |
Alateema 2.5 |
— |
Maa-õhk-maa-alamvõrgud |
Alateema 2.6 |
— |
Õhk-maa-rakendused |
6. ainevaldkond: SIDE — SALVESTID
TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 |
— |
Eeskirjad |
Alateema 1.2 |
— |
Põhimõtted |
7. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — PBN NDB
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
NOTAM |
8. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — NDB
TEEMA 1 — NDB lokaator
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
9. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — DFI
TEEMA 1 — SMCNAV — DF
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
10. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — VOR
TEEMA 1 — VOR
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
11. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — DME
TEEMA 1 — DME
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
12. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — ILS
TEEMA 1 — ILS
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi kasutamine |
15. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — SEIRE
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 |
— |
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus |
TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 |
— |
Poliitikasuund |
TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 |
— |
Lennuliikluse korraldamise kontekst |
TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 |
— |
Haldus |
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 — Mõju tegevusele
Alateema 1.1 |
— |
SMCSUR — Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine |
TEEMA 2 — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 |
— |
Kasutaja töökoht |
Alateema 2.2 |
— |
Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht |
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 — Nõuded
Alateema 1.1 |
— |
SMS |
Alateema 1.2 |
— |
QMS |
Alateema 1.3 |
— |
SMS-i kasutamine töökeskkonnas |
TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 |
— |
Lepingute põhimõtted |
TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 |
— |
Rollid ja vastutusalad |
TEEMA 4 — Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 |
— |
Teatamine |
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 — Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 |
— |
Üldteave |
Alateema 1.2 |
— |
Side |
Alateema 1.3 |
— |
Rajatised |
5. ainevaldkond: SIDE — ANDMED
TEEMA 1 — Euroopa võrgud
Alateema 1.1 |
— |
Võrgutehnoloogiad |
TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 |
— |
Võrgud ja standardid |
Alateema 2.2 |
— |
Kirjeldus |
Alateema 2.3 |
— |
Rahvusvaheline arhitektuur |
Alateema 2.4 |
— |
Õhk-maa-õhk-alamvõrgud |
Alateema 2.5 |
— |
Maa-õhk-maa-alamvõrgud |
Alateema 2.6 |
— |
Õhk-maa-rakendused |
6. ainevaldkond: SIDE — SALVESTID
TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 |
— |
Eeskirjad |
Alateema 1.2 |
— |
Põhimõtted |
7. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — PBN
TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
NOTAM |
8. ainevaldkond: SEIRE — PRIMAARNE
TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 |
— |
Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
9. ainevaldkond: SEIRE — SEKUNDAARNE
TEEMA 1 — SSR JA MSSR
Alateema 1.1 |
— |
Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
TEEMA 2 — S-režiim
Alateema 2.1 |
— |
S-režiimi tutvustus |
TEEMA 3 — Multilateratsioon
Alateema 3.1 |
— |
MLAT-i põhimõtted |
10. ainevaldkond: SEIRE — HMI
TEEMA 1 — HMI
Alateema 1.1 |
— |
Lennujuhi HMI |
11. ainevaldkond: SEIRE — ANDMETE EDASTAMINE
TEEMA 1 — Seireandmete edastamine
Alateema 1.1 |
— |
Tehnoloogia ja protokollid |
16. SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — ANDMED
1. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR
TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus
Alateema 1.1 |
— |
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus |
TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm
Alateema 2.1 |
— |
Poliitikasuund |
TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst
Alateema 3.1 |
— |
Lennuliikluse korraldamise kontekst |
TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad
Alateema 4.1 |
— |
Haldus |
2. ainevaldkond: AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE
TEEMA 1 — Mõju tegevusele
Alateema 1.1 |
— |
Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine |
TEEMA 2 — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus
Alateema 2.1 |
— |
Kasutaja töökoht |
Alateema 2.2 |
— |
Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht |
3. ainevaldkond: TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID
TEEMA 1 — SMCDAT — Nõuded
Alateema 1.1 |
— |
SMS |
Alateema 1.2 |
— |
QMS |
Alateema 1.3 |
— |
SMS-i kasutamine töökeskkonnas |
TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega
Alateema 2.1 |
— |
Lepingute põhimõtted |
TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess
Alateema 3.1 |
— |
Rollid ja vastutusalad |
TEEMA 4 — Hooldusjuhtimissüsteemid
Alateema 4.1 |
— |
Teatamine |
4. ainevaldkond: TEHNOLOOGIA
TEEMA 1 — Tehnoloogiad ja põhimõtted
Alateema 1.1 |
— |
Üldteave |
Alateema 1.2 |
— |
Side |
Alateema 1.3 |
— |
Rajatised |
5. ainevaldkond: SIDE — ANDMED
TEEMA 1 — Euroopa võrgud
Alateema 1.1 |
— |
Võrgutehnoloogiad |
TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud
Alateema 2.1 |
— |
Võrgud ja standardid |
Alateema 2.2 |
— |
Kirjeldus |
Alateema 2.3 |
— |
Rahvusvaheline arhitektuur |
Alateema 2.4 |
— |
Õhk-maa-õhk-alamvõrgud |
Alateema 2.5 |
— |
Maa-õhk-maa-alamvõrgud |
Alateema 2.6 |
— |
Õhk-maa-rakendused |
6. ainevaldkond: SIDE — SALVESTID
TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid
Alateema 1.1 |
— |
Eeskirjad |
Alateema 1.2 |
— |
Põhimõtted |
7. ainevaldkond: NAVIGATSIOON — PBN
TEEMA 1 — SMCDAT — Navigatsiooni mõisted
Alateema 1.1 |
— |
NOTAM |
8. ainevaldkond: SEIRE — PRIMAARNE
TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire
Alateema 1.1 |
— |
Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
9. ainevaldkond: SEIRE — SEKUNDAARNE
TEEMA 1 — SSR JA MSSR
Alateema 1.1 |
— |
Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks |
TEEMA 2 — S-režiim
Alateema 2.1 |
— |
S-režiimi tutvustus |
TEEMA 3 — Multilateratsioon
Alateema 3.1 |
— |
MLAT-i põhimõtted |
10. ainevaldkond: SEIRE — HMI
TEEMA 1 — HMI
Alateema 1.1 |
— |
Lennujuhi HMI |
11. ainevaldkond: SEIRE — ANDMETE EDASTAMINE
TEEMA 1 — Seireandmete edastamine
Alateema 1.1 |
— |
Tehnoloogia ja protokollid |
12. ainevaldkond: SEIRE — ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID
TEEMA 1 — Kasutajate nõuded
Alateema 1.1 |
— |
Nõuded kontrollerile |
Alateema 1.2 |
— |
Trajektoorid, prognoosid ja arvutused |
Alateema 1.3 |
— |
Maapealsed ohutusabinõud |
Alateema 1.4 |
— |
Otsustustugi |
13. ainevaldkond: SEIRE — ANDMEPROTSESS
TEEMA 1 — Riistvaraplatvorm
Alateema 1.1 |
— |
Seadmete täiendamine |
Alateema 1.2 |
— |
COTS |
Alateema 1.3 |
— |
Vastastikune sõltuvus |
14. ainevaldkond: SEIRE — ANDMED
TEEMA 1 — Andmete olulised omadused
Alateema 1.1 |
— |
Andmete tähtsus |
Alateema 1.2 |
— |
Andmete konfiguratsiooni kontroll |
Alateema 1.2 |
— |
Andmestandardid |