16.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/49

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist alusmääruse artikli 5 alusel kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadile. Algsete meetmete suhtes algatati hiljem erinevaid läbivaatamisi (3). Selle tulemusena on eraldi nimetatud Indoneesia tootja puhul tollimaksu määr 0,24 eurot kilogrammi kohta koos jääktollimaksu määraga 0,27 eurot kilogrammi kohta teiste Indoneesia tootjate toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes, samal ajal kui Hiina Rahvavabariigi puhul on tollimaksu määr vahemikus 0–0,23 eurot kilogrammi kohta eraldi nimetatud Hiina tootjate suhtes koos jääktollimaksu määraga 0,26 eurot kilogrammi kohta teiste Hiina tootjate toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(2)

Kehtivaid meetmeid kohaldatakse kogu naatriumtsüklamaadi impordi suhtes, mis pärineb Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast, välja arvatud Hiina eksportivate tootjate Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes. Esialgu määrati nendele ettevõtetele nullmääraga tollimaks, sest dumpingut ei avastatud (4).

(3)

Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu aruandega „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes“ (edaspidi „WTO apellatsioonikogu aruanne“) ei kontrollitud Hiina eksportivaid tootjaid Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited määrusega (EÜ) nr 435/2004 kehtestatud meetmete järgnevatel läbivaatamistel ning nende suhtes ei kohaldata kehtivaid meetmeid.

(4)

Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete (5) eelseisvat aegumist käsitleva teate avaldamist laekus komisjonile 6. märtsil 2015 taotlus kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel. Taotluse esitas liidu ainus naatriumtsüklamaadi tootja Productos Aditivos S.A., kes toodab 100 % liidu kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et lõplike dumpinguvastaste meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja kordumise.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 6. juunil 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(7)

12. augustil 2015 algatas komisjon ka uurimise alusmääruse artikli 5 alusel seoses sama toote impordiga, mida toodavad ja ekspordivad liitu Fang Da Food Additive (Shenzhen) Limited ning Fang Da Food Additive (Yan Quan) Limited (mõlemad äriühingud edaspidi „Fang Da“) (edaspidi „paralleelne artikli 5 kohane uurimine“) (7). Fang Da impordi suhtes ei kohaldata aegumise läbivaatamise uurimist.

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Samuti andis komisjon uurimise algatamisest eraldi teada kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja uurimise algatamisega teadaolevalt seotud vahendajatele ning kutsus neid osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga, et kavatseb turumajandusliku riigina alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Indoneesiat (edaspidi „võrdlusriik“).

(11)

Pidades samas silmas kättesaadavaid statistilisi andmeid (vt allpool põhjendus 32), teavitas komisjon ka Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) ametiasutusi uurimise algatamisest ning kutsus neid üles esitama USA võimalike naatriumtsüklamaadi tootjate nimed ja andmed. USAs aga ei leidunud ühtegi naatriumtsüklamaadi tootjat. Toimikus ei olnud ühtegi märki, mis osutanuks naatriumtsüklamaadi võimalikule tootmisele teistes kolmandates riikides.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Algatamisteates märkis komisjon, et Productos Aditivos S.A. on ainuke naatriumtsüklamaadi tootja liidus ja tema toodang moodustab seega 100 % liidu kogutoodangust. Seega ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(15)

Kuna üksnes üks sõltumatu importija esitas nõutava teabe, ei olnud vaja sõltumatute importijate väljavõttelist uuringut teha.

(16)

Pidades silmas piiratud arvu teadaolevaid eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides, ei olnud eksportivate tootjate väljavõttelist uuringut ette nähtud.

(17)

Komisjon saatis küsimustikud liidu ainsale tootjale, kõikidele teadaolevatele eksportivatele tootjatele Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias, ühele liidu sõltumatule importijale ning ühele liidu sõltumatule kasutajale, kes näitasid üles huvi uurimise vastu.

(18)

Küsimustiku vastus saadi ainsalt liidu tootjalt ja osaline vastus ühelt liidu kasutajalt. Küsimustike vastuseid ei saadud liidu sõltumatutelt importijatelt ega Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia eksportivatelt tootjatelt.

(19)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, sellest tuleneva kahju ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(21)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad lõplikud dumpinguvastased meetmed jõusse. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Ükski pool ei esitanud märkusi enne avalikustamist.

(22)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit naatriumtsüklamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2929 90 00 (TARICi kood 2929900010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(23)

Naatriumtsüklamaat on toidu lisaainena tarvitatav tooraine, mida kasutatakse laialdaselt magusainena toiduainetööstuses, samuti väikese kalorisisaldusega ja dieetlauamagusainete tootjate poolt. Väikestes kogustes kasutatakse seda ka ravimitööstuses.

(24)

Naatriumtsüklamaat on keemiliselt puhas aine. Samas, nagu iga puhta keemilise aine puhul, võib see sisaldada väikest osa lisandeid koguses mg/kg toote kohta. Lisandite sisaldus, mis määratakse kindlaks liidu õigusnormidega, määrab naatriumtsüklamaadi kvaliteedi. Naatriumtsüklamaati leidub kahes vormis: hüdraatunud, 15 % niiskusesisaldusega; ja veevaba, kuni 1 % niiskusesisaldusega. Neil naatriumtsüklamaadi kahel vormil on samad põhiomadused ja kasutusotstarbed ning need erinevad üksnes magususastme poolest. Hüdraatunud naatriumtsüklamaat on veesisalduse tõttu vähem magus. Samal põhjusel erinevad ka hinnad. Veevaba naatriumtsüklamaat on kallim kui hüdraatunud naatriumtsüklamaat. Mõlemat vormi tuleks selles menetluses käsitleda seega ühe tootena.

(25)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugune põhiline kasutusotstarve:

(26)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping toimub ja kas kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(28)

Ehkki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines vaatlusaluse toote märkimisväärne import, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja selles uurimises koostööd. Seega põhinesid allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta statistilistel andmetel ja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetel.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tehti nõutaval määral kindlaks kolmas turumajandusriik, et kehtestada hinnad või arvestuslik väärtus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(30)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb võrdlusriigiks valida Indoneesia, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud. Komisjon soovis teha koostööd Indoneesia tootjatega. Kõikidele teadaolevatele Indoneesia eksportivatele tootjatele saadeti kirjad ja asjaomased küsimustikud.

(31)

Üks Indoneesia eksportiv tootja andis endast teada ja esitas küsimustikule väga ebatäieliku vastuse. Komisjon ei saanud ühtegi vastust järgnevale kirjale, milles paluti äriühingul oma vastust täiendada. Kõik saadud andmed olid nii ebatäielikud, et neid ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada. Selle tulemusena ei saanud Indoneesia eksportivat tootjat enam koostööd tegevana käsitleda. Seega ei saanud Indoneesiaga koostööd teha.

(32)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt toodetakse vaatlusalust toodet ainult liidus ja kahes asjaomases riigis. Samas viitas Eurostati statistika vaatlusaluse toote ekspordi piiratud kogustele Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) liitu vaatlusalusel perioodil. Kuna naatriumtsüklamaadi kasutamine USAs on keelatud, oli tõenäoliselt tegu vale liigitusega, ent komisjon võttis siiski ühendust USA ametiasutustega, et teha kindlaks võimalikud vaatlusaluse toote tootjad USAs, kui neid on. Selliste tootjate olemasolust seejärel märku ei antud.

(33)

Seega ei toimunud ühegi võimaliku võrdlusriigi tootjaga koostööd.

(34)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis“) kehtiva hinna alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul kolmandast riigist muudesse riikidesse, sealhulgas liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(35)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 30–32, ei saadud ühegi võrdlusriigi tootjaga koostööd algatada. Seega tuli alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestada normaalväärtus mõistlikkuse alusel. Sel eesmärgil pidas komisjon mõistlikuks võtta normaalväärtuse puhul aluseks kontrollitud hind ja liidu tootja kulude andmed.

(36)

Liidu tootmisharu müüs samasugust toodet tüüpilises koguses. Liidu tootmisharu omamaine müük oli siiski kahjumis. Seetõttu saadi normaalväärtus liidu tootmisharu tootmiskulude põhjal, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid liidu tootja tegelikel andmetel. Lisatud kasumimäär põhines teise magusaine ehk aspartaami hiljutise dumpinguvastase uurimise hinnangulisel mõistlikul kasumimarginaalil. Selles uurimises tegi komisjon esialgses etapis kindlaks, (8) et kasum 5–10 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsusega seotud põhjustel) vastab mõistlikule kasumile. Seega leiab komisjon, et seda taotletavat kasumit on mõistlik kasutada ka praeguses uurimises normaalväärtuse leidmisel. Kasutati liidu tootja toodetava ja müüdava kahe toote kaalutud keskmise kulu andmeid, sest koostöö puudumise tõttu puudus teave Hiina eksportivate tootjate müüdava toote liikide kohta.

(37)

Hiina eksportivate tootjatega koostöö puudumise tõttu põhines ekspordihind alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud statistikal (9) (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) kogu vaatlusaluse toote liitu suunduva Hiina ekspordi puhul (välja arvatud Fang Da) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Kuna ei avaldatud mingit teavet seoses müüdava vormiga (toote liigiga), kasutati ekspordihinna arvutamiseks tavalist keskmist.

(38)

Komisjon võrdles saadud normaalväärtust ja Hiina eksportijate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(39)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(40)

Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pangatasusid kohandati asjakohaselt, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ning kontrollitud tõenditega põhjendatuks. Täpsema teabe puudumisel põhinesid need kohandused tegelikel andmetel, mis olid seotud äriühinguga Fang Da paralleelsel artikli 5 kohasel uurimisel.

(41)

Dumpingumarginaal arvutati summana, mille võrra keskmine normaalväärtus ületas keskmist ekspordihinda. Sel viisil saadud tulemused viitavad üldisele dumpingumarginaalile, mis on üle 100 %. Kindlakstehtud dumpingumarginaal oli oluliselt suurem kui esialgse uurimisega kindlaks tehtud dumpingumarginaalid.

(42)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu jätkumine oleks tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Uuriti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina Rahvavabariigis, ekspordihinnad teistesse sihtkohtadesse ning muude kolmandate riikide turgude vastuvõtmissuutlikkus.

(43)

Analüüs põhines eelkõige taotluses esitatud teabel ning teabel, mis oli avalikult kättesaadav ja/või esitati selle uurimise raames. Muid teabeallikaid on samuti kasutatud, näiteks Eurostati impordistatistikat ja asjaomasest riigist pärit ekspordi statistikat.

(44)

Koostöö puudumisel kasutati läbivaatamise taotluses esitatud teavet, artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi ja Hiina ekspordistatistikat. Hiina tootmisvõimsust hinnati konservatiivselt, kasutades avalikult kättesaadavaid tootmisvõimsuse andmeid üksnes ühe Hiina eksportiva tootja kohta (10). Selle tulemusena leiti, et tootmisvõimsus on vähemalt 40 000 tonni, ent toimikus esitatud teabe kohaselt on veel vähemalt kaks Hiina tootjat (v.a Fang Da), ning et see konservatiivne näitaja alahindab Hiina Rahvavabariigi tegelikku tootmisvõimsust.

(45)

Hiina ekspordistatistika järgi ning artikli 14 lõike 6 kohase vaatlusaluse toote liitu importimise (v.a Fang Da) statistika järgi viitab ülaltoodud hinnang ligikaudu 17 000 tonnile vabale tootmisvõimsusele Hiina ja liidu turu jaoks kokku või vabale tootmisvõimsusele, mille maht on suurem kui kolmekordne liidu turu maht.

(46)

Hiina ekspordistatistika kohaselt on Hiina keskmised hinnad tema muudel põhiturgudel (nt Lõuna-Aafrika, Brasiilia, Argentina ja Türgi) samal tasemel või veidi madalamal kui müügihinnad liidus.

(47)

See näitab, et vaatlusaluse toote dumping toimub ka kolmandate riikide turgudel ja et liit oleks endiselt atraktiivne turg Hiina eksportivate tootjate jaoks, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(48)

Naatriumtsüklamaati on keelatud kasutada toiduainetes, jookides ja farmaatsiatoodetes mitmel suurel kolmanda riigi turul, sealhulgas USAs. Toimikus ei olnud märke, mis osutaksid naatriumtsüklamaadi puhul muu kolmanda riigi turgude eeldatavale kasvule, samuti ei olnud toimikus märke Hiina siseturu suuruse ja selle eeldatava kasvu kohta.

(49)

Seega arvatakse, et muude turgude kui liidu turu vastuvõtmissuutlikkus on suhteliselt väike ja seega oleks liit atraktiivne turg, kui meetmed kehtetuks tunnistataks.

(50)

Eespool nimetatud tegurite hindamine näitas, et käesoleva uurimisega seotud eksportijad on jätkanud vaatlusaluse toote eksportimist liitu märkimisväärsetes kogustes ja dumpinguhinnaga. Hiina eksport kolmandatesse riikidesse toimub ka dumpinguhindadega. Võttes arvesse Hiina eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust, muude suuremate realiseerimisturgude puudumist ja liidu turu atraktiivsust, on Hiina eksportivad tootjad huvitatud vaatlusaluse toote veelgi suuremas mahus toomisest liidu turule dumpinguhinnaga, juhul kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(51)

Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse, et Hiina Rahvavabariigist lähtuv dumping meetmete aegumise korral tõenäoliselt jätkuks.

(52)

Pärast algatamist andis üks Indoneesia eksportiv tootja endast teada. Esitati mittetäielik vastus küsimustikule, mille järel komisjon nõudis puuduste kõrvaldamise menetluse osana, et äriühing täidaks küsimustiku. Sellele nõudele vastust ei saadud ja seega ei saa ühtegi teadaolevat Indoneesia eksportivat tootjat käsitleda koostööd tegevana.

(53)

Eespool esitatut arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikliga 18 põhineb koostööst hoidunud Indoneesia eksportivate tootjate puhul teave kodumaiste hindade, teistesse riikidesse suunatud ekspordi hindade, tootmise ja toomisvõimsuse kohta Indoneesias kättesaadavatel faktidel, sealhulgas taotlusel ning avalikult kättesaadaval teabel.

(54)

Indoneesiaga koostöö puudumisel kasutati taotluses kajastatud Indoneesia normaalväärtust, sest muud andmed ei olnud toimikus kättesaadavad. Taotluses oli Indoneesia normaalväärtuse saamiseks kasutatud liidu tootja kulude struktuuri ja kohandatud iga kuluelementi Indoneesia tasemetega. Kuluelemendid olid toorained, tööjõud, energia ja vesi, hooldus, kulum ning üldkulud. Taotluses tehtud kohanduste puhul leiti, et need on mõistlikud. Muu kättesaadava teabe puudumisel peeti taotluses sisalduvat teavet seega Indoneesia normaalväärtuse parimaks hinnanguks.

(55)

Indoneesia eksportivate tootjatega koostöö puudumisel pidi ekspordihindade kehtestamiseks kasutama muud kättesaadavat teavet. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesiast liitu suunduv import peaaegu lõppes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud import oli vähetähtis (ligikaudu 19 tonni) ja seega ei saanud kasutada artikli 14 lõike 6 kohast liitu importimise statistikat. Selle asemel kasutati Indoneesia ekspordistatistikat ekspordihindade kehtestamiseks. Tehti kindlaks kaksteist ekspordi sihtkohta. Liitu eksportimise hinnana meetmete ärakaotamise korral kasutati võrdlusnäitajana kõikidesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi keskmist hinda.

(56)

Komisjon võrdles saadud normaalväärtust ja Indoneesia eksportijate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(57)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(58)

Kohandused tehti selleks, et viia FOB-ekspordihinnad tehasehindade tasemele. Täpsema teabe puudumisel põhinesid need kohandused tegelikel andmetel, mis olid seotud äriühinguga Fang Da paralleelsel artikli 5 kohasel uurimisel ja mida komisjon peab kohanduste arvutamisel asjakohaseks võrdlusnäitajaks. Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pangatasusid kohandati asjakohaselt, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ning kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

(59)

Dumpingumarginaal arvutati summana, mille võrra põhjenduse 54 kohaselt arvutatud normaalväärtus ületas põhjenduses 55 kindlaksmääratud ekspordihinda. Selle tulemusena saadi dumpingumarginaaliks 33,6 %, mis on kõrgem kui esialgsel uurimisel kindlaks tehtud kõrgeim dumpingumarginaal (18,1 %). See näitab, et isegi kui vaatlusaluse toote eksport liitu on peaaegu peatunud, on Indoneesia äriühingute dumping kolmandatesse riikidesse jätkunud tasemel, mis on kõrgem kui esialgsel uurimisel kindlaks tehtud.

(60)

Komisjon analüüsis, kas meetmete aegumise korral esineb dumpingu kordumise tõenäosus. Uuriti järgmisi elemente: ekspordihinnad teistesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Indoneesias ning muude kolmandate riikide turgude vastuvõtmissuutlikkus.

(61)

Koostöö puudumise tõttu pidi komisjon tuginema läbivaatamise taotluses olevatele andmetele, Eurostati andmebaasile ja Indoneesia ekspordistatistikale. Ühe Indoneesia eksportiva tootja kohta kättesaadavate andmete põhjal on Indoneesia tootmisvõimsus hinnanguliselt vähemalt 10 000 tonni. Indoneesia ekspordistatistikat kasutades sai kindlaks teha, et Indoneesia eksport kolmandatesse riikidesse oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 700 tonni. Selle alusel saab öelda, et Indoneesia vaba tootmisvõimsus koduturu ja liidu turu jaoks on konservatiivse hinnangu järgi 5 300 tonni. Tuleb märkida, et eelmisel aegumise läbivaatamisel (11) oli Indoneesia koguvõimsus 2008. aastal hinnangute järgi 18 000 tonni.

(62)

Kuna kahe Indoneesia tootja omamaise läbimüügi andmed ei ole kättesaadavad, saab vaba (kättesaadavat) tootmisvõimsust, mida saaks suunata liidu turule, hinnata üksnes ligilähedaselt. Samas ulatus eelmise aegumise läbivaatamise andmetele tuginedes kahe Indoneesia äriühingu omamaine läbimüük ligikaudu 2 000 tonnini, mis jätaks praeguse tootmisvõimsuse hinnangu järgi 3 300 tonni vaba tootmisvõimsust liidu turu jaoks. See moodustaks üle 80 % liidu turust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(63)

Kasutades Indoneesia ekspordistatistikat muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi kohta, võib täheldada, et kahe peamise ekspordituru ehk Pakistani ja Filipiinide (mis moodustavad üle 50 % Indoneesia eksportmüügist kolmandatesse riikidesse) keskmised müügihinnad on märkimisväärselt madalamad kui keskmine müügihind liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu selgitatud põhjendustes 55–59, saadi dumpingumarginaal 33,6 %, tuginedes Indoneesia ekspordihinna puhul kogu kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi müügihindadele. Seega oleks liit Indoneesia eksportivate tootjate jaoks meetmete aegumisel atraktiivne turg.

(64)

Nagu selgitatud põhjendustes 48 ja 49, peetakse muude turgude kui liidu turu vastuvõtmissuutlikkust väheseks. Koostöö puudumise tõttu ei sisalda toimik andmeid vaatlusaluse toote Indoneesia omamaise tarbimise kohta, aga hinnangulise vaba tootmisvõimsusega 5 300 tonni nii Indoneesia kui ka liidu turu jaoks, arvestades teiste turgude väikest vastuvõtmissuutlikkust, on selge, et Indoneesial oleks väga suur vaba tootmisvõimsus liidu turu katmiseks.

(65)

Seega ei saa eeldada, et Indoneesia ülemäärane tootmisvõimsus suunataks märkimisväärses ulatuses muudele turgudele kui liit.

(66)

Eespool osutatud tegurite hindamine näitas, et Indoneesia eksport muudele turgudele kui liidu turg oleks toimunud hindadega, mis on palju madalamad kui keskmine hinnatase liidus. Võttes arvesse Indoneesia eksportijate suurt vaba tootmisvõimsust ja muude suuremate realiseerimisturgude puudumist, on seega tõenäoline, et Indoneesia eksportivad tootjad suunavad suure dumpinguhinnaga koguse liidu turule, juhul kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(67)

Võttes arvesse eespool esitatud andmeid ja teavet, järeldatakse, et meetmete aegumise korral Indoneesiast lähtuv dumping tõenäoliselt korduks.

(68)

Kuna liidu tootmisharusse kuulub ainult üks tootja ning dumpinguhinnaga import puudutab üksnes piiratud arvul Hiina ja Indoneesia eksportivaid tootjaid, tuli kahjunäitajad ja impordiandmed indekseerida, et tagada tundliku äriteabe konfidentsiaalsus.

(69)

Samasugust toodet tootis liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üksnes üks tootja, kes moodustab seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(70)

Naatriumtsüklamaati toodetakse üksnes liidus, Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul, millele lisati Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi maht, nagu on selgitatud põhjenduses 73.

(71)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(72)

Naatriumtsüklamaadi tarbimine liidus vähenes esialgu 7 % ajavahemikul 2011–2013 ja suurenes järgneval perioodil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tarbimine enam-vähem samal tasemel nagu 2011. aastal.

(73)

Selle uurimise puhul on Hiina Rahvavabariigist pärit import Hiina Rahvavabariigi koguimport, v.a Fang Da import, mis ei ole selle uurimise objekt. Fang Da importi võeti arvesse üksnes liidu kogutarbimise arvutamisel. Selles uurimises Hiina ja Indoneesia eksportivate tootjatega koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist kättesaadavat statistikat neist kahest riigist vaatlusalusel perioodil pärit impordi mahu ja -hindade kindlaksmääramiseks, sest see sisaldas piisavalt üksikasjalikku teavet kümnekohaliste TARICi koodide ning TARICi lisakoodide tasandil.

(74)

Arvestades, et Indoneesiast pärit impordi maht on alusmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses vähetähtis, hinnati asjaomastest riikidest pärit importi eraldi.

(75)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht 23 %. Esialgu see suurenes ajavahemikul 2011–2012 ja seejärel langes märkimisväärselt, kusjuures väga järsk 41-indeksipunktine langus toimus ajavahemikul 2012–2013. Ajavahemikul 2013–2014 esines veel väike langus, millele järgnes kuue indeksipunkti suurune tõus alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(76)

Vastav turuosa vaatlusalusel perioodil muutus samamoodi ja vähenes kokku 23 %.

(77)

Hiina impordihinna suundumused on kindlaks tehtud ja neid on eraldi analüüsitud nii koos dumpinguvastaste tollimaksudega kui ka ilma. Seda tehti käesoleval juhul seetõttu, et nende tollimaksude taset muudeti 2012. aastal, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 1, ja hinnasuundumused, mis hõlmasid dumpinguvastaseid tollimakse, võimaldasid nende muudatuste mõju illustreerida.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/kg) Indeks

(78)

Vaatlusalusel perioodil tõusid Hiina Rahvavabariigist muudelt tootjatelt kui Fang Da pärit impordi keskmised CIF-hinnad liidu piiril (hinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta) 4 %.

(79)

Kui dumpinguvastaste tollimaksude mõju arvesse võtta, tõusid impordihinnad vaatlusalusel perioodil 11 %. Tuleb meelde tuletada, et 2012. aasta mais dumpinguvastased tollimaksud rohkem kui kahekordistati kontserni Rainbow Rich kuuluvate Hiina eksportivate tootjate suhtes, mis kajastub keskmiste impordihindade (koos dumpinguvastaste tollimaksudega) tõusus 2011. aastast 2012. aastani.

(80)

Kuna puudus koostöö ühegi selle läbivaatamise objektiks oleva Hiina eksportiva tootjaga, tegi komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaks, võrreldes liidu tootja kaalutud keskmist müügihinda sõltumatule kliendile liidu turul, korrigeerituna tehasehindade tasemele ja Hiina keskmise impordihinnaga artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Kuna seoses Hiina impordi vormiga (toote liigiga) ei avaldatud mingit teavet, kasutati Hiina keskmise impordihinna arvutamiseks tavalist keskmist.

(81)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine hindade allalöömise marginaal (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu müügihindadest) 22,8 %, võttes arvesse Hiina impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude mõju. Kui meetmetega hõlmatud Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks maha arvata, oleks hinna allalöömise marginaal 32,3 %.

(82)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid nii Indoneesiast liitu imporditava naatriumtsüklamaadi maht kui ka turuosa 91 %. Tuleks märkida, et Indoneesiast pärit impordi absoluutne maht oli 2011. ja 2012. aastal väike, 2013. aastal väga väike ning 2014. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaoluline. Seega, ehkki Indoneesia import kõikus vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, võib selle mõju liidu tootmisharule pidada aastatel 2011–2012 väga piiratuks ja alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini isegi vähetähtsaks.

(83)

Indoneesiast tuleneva impordi keskmised CIF-hinnad liidu piiril tõusid vaatlusalusel perioodil 6 %.

(84)

Kuna puudus koostöö ühegi Indoneesia eksportiva tootjaga, tegi komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaks, võrreldes liidu tootja kaalutud keskmist müügihinda sõltumatule kliendile liidu turul, korrigeerituna tehasehindade tasemele ja Indoneesia keskmise impordihinnaga artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Kuna seoses Indoneesia impordi vormiga (toote liigiga) ei avaldatud mingit teavet, kasutati Indoneesia keskmise impordihinna arvutamiseks tavalist keskmist.

(85)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli keskmine hindade allalöömise marginaal (väljendatud protsendimäärana liidu tootmisharu müügihindadest) 24,1 %. Kui meetmetega hõlmatud Indoneesia eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks maha arvata, oleks hinna allalöömise marginaal 33,6 %.

(86)

Naatriumtsüklamaadi tootmisel on kaks peamist tootmisetappi. Esimese etapi jooksul, mis nõuab reaktorite kasutamist, muudetakse toorained (ebapuhtaks) toornaatriumtsüklamaadiks. Teises tootmisetapis tuleb toornaatriumtsüklamaati puhastada, enne kui seda saab kasutada, pidades silmas asjaomaseid regulatiivseid eeskirju järgnevas toiduaine-, joogi- või ravimitööstuses.

(87)

Tingituna tehnilisest vahejuhtumist, mis toimus 2011. aasta juulis (plahvatus tehases), ei saanud liidu tootmisharu teostada esimest tootmisetappi – reaktsiooniprotsesse – alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini ning pidi ajutiselt tuginema imporditud naatriumtsüklamaadile, mida ta täiendavalt puhastas, et suuta säilitada oma äritegevus.

(88)

Kuna liidu tootjal ei olnud muud valikut kui tugineda ajutiselt impordile ning võttes arvesse impordi piiratud kestust ja mahtu vaatlusalusel perioodil, ei muuda see vahejuhtum ega selle tagajärjed ülaltoodud järeldusi liidu tootmisharu määratlemise kohta kehtetuks. Samas avaldas see olulist mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale aastatel 2011–2012, see tähendab vaatlusaluse perioodi alguses, eelkõige seoses tootmisvõimsuse, tootmis- ja müügimahuga, aga ka kasumlikkuse näitajatega. Peale selle avaldas see teatavat mõju impordi arengule, kuigi see mõju oli väike. Neid elemente võetakse arvesse, analüüsides kahjunäitajate arengut.

(89)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati seoses sellega ning alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis kujundasid liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil. Kahju kindlaksmääramiseks hindas komisjon majandusnäitajaid alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu moodustava ainsa liidu tootjaga seotud andmete alusel.

(90)

Liidu ainsa tootja majandusnäitajad, mida komisjon hindas, on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ning kapitali kaasamise võime.

(91)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(92)

Kokkuvõttes suurenes tootmine vaatlusalusel perioodil 57 %. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 87 ja allpool põhjenduses 93, oli liidu tootmisharu tootmismaht samas aastatel 2011–2012 ebatavaliselt väike. 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes tootmise tase järsult 32 indeksipunkti.

(93)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil samuti märkimisväärselt (71 %), ent seda suundumust selgitab taas tavatult madal tase 2011. ja 2012. aastal, mis tulenes tehnilisest vahejuhtumist tootmisrajatistes. Tootmisvõimsus arvutati nende kuude põhjal, mille jooksul liidu tootmisharu suutis toota enda naatriumtsüklamaati, seega üksnes seitse kuud 2011. aastal, kaheksa kuud 2012. aastal ja 12 kuud järgmistel ajavahemikel. Alates 2013. aastast jäi tootmisvõimsuse tase kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks.

(94)

Tootmisvõimsuse rakendusaste alanes 8 % alates 2011. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, ent langes järsult alates 2013. aastast koos tootmismahu kahanemisega.

(95)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(96)

Müügimaht liidu turul ja vastav turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil sarnaselt. Need suurenesid kokku 4 %.

(97)

Kuna mõlemad näitajad kajastavad üksnes liidu tootmisharu enda toodetud naatriumtsüklamaadi müügimahtu, olid 2011. ja 2012. aasta näitajad eespool põhjendustes 87 ja 93 märgitud põhjustel tavatult madalad. Alates 2013. aastast, mil enda naatriumtsüklamaadi tootmine oli juba püsivalt taastatud, kahanes liidu tootmisharu müügimaht 42 indeksipunkti võrra tellimuste vähenemise tõttu.

(98)

Turuosa kahanes samuti märkimisväärselt alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. See on kontrastiks muutustele liidu tarbimises, mis suurenes 8 indeksipunkti võrra.

(99)

Liidu tootmisharu olukord paranes aastatel 2011–2013, kui liidul oli võimalik suurendada oma tootmismahtu, tootmisvõimsust, müügimahtu ja turuosa. Selle kasvu põhjustas kaks tegurit: i) dumpinguvastaste tollimaksude suurenemine teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul, arvestades, et tollimaksud kahekordistati 2012. aasta mais, ning ii) asjaolu, et liidu tootmisharu oli taas ise valmis tootma naatriumtsüklamaati 2013. aastal 12 kuu jooksul võrreldes üksnes 7 kuuga 2011. aastal ja 8 kuuga 2012. aastal.

(100)

Kui 2011. aasta juulis ei oleks plahvatust toimunud, oleksid tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu ja turuosade näitajad olnud 2011. ja 2012. aastal palju suuremad, sest liidu tootmisharu oleks saanud varustada oma kliente enda naatriumtsüklamaadiga imporditud toote asemel, mida ta täiendavalt töötles (puhastas) ajavahemikul 2011. aasta augustist 2012. aasta maini. Selle tulemusena oleks tootmismahu, müügimahu ja turuosade kasv olnud aastatel 2011–2013 palju väiksem, samal ajal kui tootmisvõimsus oleks kogu vaatlusalusel perioodil püsinud isegi 2013. aasta tasemel. Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini muutusid kõik ülalnimetatud mahuga seotud suundumused, välja arvatud tootmisvõimsus, täielikult vastupidiseks. Tegelikult sisenes liidu tootmisharu hoolimata asjaolust, et liidu tarbimine suurenes alates 2013. aastast, majanduslanguse faasi. Samal ajal jäi liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kindlalt negatiivseks, mis pärssis tootmisharu kasvuväljavaateid.

(101)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(102)

Hoolimata suutmatusest toota alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise, otsustas liidu tootmisharu säilitada sel ajavahemikul tööhõive muutumatuna, sest igasugust vähendamist peeti liiga kulukaks ja tarbetuks. Ehkki 2012. aastal koondati üks töötaja, ei muutunud tööhõive tase aastatel 2011–2012, sest liidu tootmisharu palkas samal aastal uue töötaja. Töötajate arvu suurendati veidi 2013. aastal ja seejärel jäi see kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks.

(103)

Tehases toimunud plahvatuse tõttu avaldus liidu tootmisharu tootlikkusele samasugune mõju nagu muudele ülalnimetatud majandusnäitajatele. Nii nagu tootmismaht, oli ka tootlikkus 2011. ja 2012. aastal erakordselt väike ning seejärel see suurenes järsult 2013. aastal ligikaudu 80 indeksipunkti võrra. Samas kahanes see sellest ajast saadik tellimuste vähenemise tõttu 2014. aastal 30 indeksipunkti võrra ja jäi sellele tasemele kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(104)

Dumpinguvastased meetmed on kehtinud Indoneesia eksportivate tootjate ja kõikide Hiina eksportivate tootjate (välja arvatud Fang Da) impordi suhtes alates 2004. aastast.

(105)

Nagu eespool märgitud, olid Indoneesia ja Hiina tootjate (välja arvatud Fang Da) dumpingumarginaalid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt üle miinimumtaseme. Mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale on suur, arvestades märkimisväärses koguses ja dumpinguhinnaga naatriumtsüklamaadi jätkuvat importi Hiina tootjate poolt.

(106)

Ainsa liidu tootja keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihind liidus

(107)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind tõusis vaatlusalusel perioodil 6 %. Esmalt tõusis see aastatel 2011–2012 viie indeksipunkti võrra ja jäi seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks.

(108)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku tootmiskulu tõusis aastatel 2011–2012 seitsme indeksipunkti võrra ja langes seejärel 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga kümne indeksipunkti võrra. Alates 2013. aastast jäi see kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks. Need muutused tulenesid peamiselt tooraine kulude kõikumisest.

(109)

Seoses ülaltooduga tuleks märkida, et liidu tootmisharu ei suutnud täpselt eraldada puhastamiskulusid kõigist tootmiskuludest. Selle tulemusena kajastavad 2011. ja 2012. aasta indeksid vastupidi 2013., 2014. aasta ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi indeksitele ka liidu tootmisharu imporditud naatriumtsüklamaadi puhastamiskulusid.

(110)

Ülaltoodut arvestades tuleks 2011.–2012. aasta ja järgnevate perioodide suundumusi tõlgendada ettevaatusega, sest nende arengut on mõjutanud asjaolu, ehkki vaid vähesel määral, et 2011.–2012. aasta indeksid põhinesid erinevatel andmekogumitel.

(111)

Igal juhul oli keskmine ühiku müügihind kogu vaatlusalusel perioodil alati allpool liidu tootmisharu keskmisi ühiku tootmiskulusid, mis on esitatud ülaltoodud tabelis.

(112)

Ainsa liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(113)

Kogu vaatlusperioodil vähenesid keskmised tööjõukulud 5 %. Samas suurenesid vastavad kulud 2012. aastal kõigepealt 27 % – eelkõige töölt vabastatud töötajale makstud hüvitiste tõttu – ja seejärel kahanesid need püsivalt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mil need langesid 5 % allapoole oma 2011. aasta taset.

(114)

Liidu ainsa tootja laovaru kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovaru

(115)

Vaatlusperioodil kõikusid protsendina toodangust kajastatavad lõppvarud märkimisväärselt. Need suurenesid esialgu ajavahemikul 2011–2012, seejärel vähenesid järgmisel aastal ja lõpuks kasvasid märkimisväärselt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Vaatlusalusel perioodil kasvasid need kokkuvõttes 351 indeksipunkti võrra. See tõus on osaliselt tingitud liidu tootja suutmatusest müüa oma tooteid põhjusel, et esineb konkurents madala hinnaga impordiga, aga see tuleneb ka tavatult väikestest laovarudest 2011. aastal pärast eespool põhjenduses 87 selgitatud tehnilist vahejuhtumit.

(116)

Liidu ainsa tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(117)

Selleks et määrata kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud naatriumtsüklamaadi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Nagu märgitud eespool põhjenduses 109, tuleks 2011.–2012. aasta kasumi/kahjumi taseme kindlaksmääramiseks kasutatav tootmiskulu teha kindlaks kogunäitajana, mis hõlmaks ka imporditud naatriumtsüklamaadiga seotud kulusid. Selle alusel näitas kasumlikkuse näitajate analüüs, et liidu tootmisharus esinesid kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärsed kahjumid. Eriti suured olid need aastatel 2011–2012, ent alates 2013. aastast olukord paranes.

(118)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus, mis tehti kindlaks seoses naatriumtsüklamaadi kogumüügimahuga (12), muutus võrreldes 2011. aasta positiivse näitajaga ajavahemikul 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tugevalt negatiivseks.

(119)

Ainsad märkimisväärsed investeeringud tehti aastatel 2011–2013 ja need on seotud üksnes 2011. aasta plahvatusest mõjutatud tootmisvahendite asendamisega. Need investeeringud olid kindlustuslepinguga täielikult kaetud.

(120)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina põhivara arvestuslikust netoväärtusest. See oli kogu vaatlusalusel perioodil olulisel määral negatiivne.

(121)

Arvestades liidu tootmisharu kantud kahjumite taset, mõjutas see märkimisväärselt tema kapitali kogumise võimet.

(122)

Isegi kui mõned liidu tootmisharu olukorda kajastavad majandusnäitajad, nagu tootmismaht, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa ja tootlikkus, paranesid ajavahemikul alates 2011–2012 kuni 2013, mõjutasid neid suundumusi vaid osaliselt tegelikud turu muutused, mis tulenesid suuremate dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate suhtes 2012. aasta mais.

(123)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 99, võib tegelikult seda arengut selgitada olulisel määral ka: i) 2011. aasta juulis tehases toimunud plahvatus, ii) asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud selle plahvatuse tõttu alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise toota, ning iii) tootmisharu naasmine täielikule 12kuulisele tootmisprotsessile 2013. aastal pärast hävinud tootmisliinide asendamist. Ilmselgelt oleks nende näitajate tõus 2013. aastaks olnud märkimisväärselt väiksem, kui plahvatust ei oleks toimunud.

(124)

Eespool nimetatud suundumuste positiivne areng muutus selgelt alates 2013. aastast, mil liidu tootmisharu tootmismaht, müügimaht, tootlikkus ja turuosa vähenesid märkimisväärselt.

(125)

Peale selle oli kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu finantsolukord püsivalt ebakindel. Eelkõige olid kokkuvõttes väga negatiivsed sellised näitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus.

(126)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(127)

Nagu eespool põhjendustes 122–126 esitatud järelduses märgitud, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Ehkki Hiina impordi tase püsis märkimisväärne, oli Indoneesiast pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu olematu.

(128)

Et hinnata kahju jätkumise tõenäosust, kui meetmetel lastaks aeguda, analüüsiti alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel ühelt poolt Hiina ja teiselt poolt Indoneesia impordi tegelikku ning potentsiaalset mõju liidu tootmisharule. Liidu tootmisharu olukorrale impordi poolt avaldatava potentsiaalse mõju kindlakstegemisel tugineti i) eksportijate vaba tootmisvõimsuse olemasolule; ii) dumpinguhinnaga impordi mahu tõenäolisele arengule ning iii) Hiina ja Indoneesia impordi hindade tasemele.

(129)

Isegi kui Hiina Rahvavabariigist pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil (vt eespool tabel 2), oli see siiski märkimisväärsel tasemel ja selle turuosa oli vahemikus 40–60 %. Nagu märgitud eespool põhjenduses 81, lõid vastavad hinnad liidu hinnad märkimisväärselt alla, st 23 %, võttes arvesse praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete mõju. Pole kahtlust, et sellise impordimahuga selle hinnataseme juures avaldab Hiina dumpinguhinnaga import liidu turul kahjulikku mõju, suurendades seega ka liidu tootmisharu kantavat kahju.

(130)

Kui vaadelda Hiina impordi potentsiaalset mõju juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks, tuleks kõigepealt meenutada, et Hiina Rahvavabariigis olemasoleva tootmisvõimsuse ülaltoodud analüüs (vt eespool põhjendus 45) on näidanud, et läbivaatamise objektiks olevate Hiina Rahvavabariigi äriühingute vabalt kasutatav tootmisvõimsus on vähemalt kolm korda nii suur kui liidu turu maht. Lisaks tehti järeldus, et liit on Hiina eksportijatele endiselt atraktiivne turg – seda kinnitab ka praegune impordi tase – ja et vähemalt osa täiendavast ülemäärasest tootmisvõimsusest eksporditaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu.

(131)

Arvestades dumpingu ja hindade allalöömise märkimisväärset taset – eelkõige kui diskonteerida kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude mõju –, toimuks eespool märgitud täiendav eksport liitu dumpinguhindadega ning oluliselt madalamate hindade ja kuludega kui liidu tootja hinnad ja kulud.

(132)

Selliste mahtude ja hindade ühine mõju tekitaks endiselt ning isegi suurendaks kahju liidu tootmisharule, mis on niigi ebakindlas seisus.

(133)

Indoneesia import oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul peaaegu olematu ja seega keskendub alltoodud analüüs impordi tõenäolisele arengule juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(134)

Eespool esitatud analüüs on näidanud, et Indoneesial oleks vaba tootmisvõimsus, mis vastab ligikaudu tervele liidu naatriumtsüklamaadi turule. Tuginedes Indoneesia ekspordihindadele kolmandate riikide turgudel ning arvestades asjaolu, et naatriumtsüklamaati on keelatud kasutada toiduainetes, jookides ja farmaatsiatoodetes mitmel suurel kolmanda riigi turul, on suur tõenäosus, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, taastaks Indoneesia oma ekspordi liidu turule.

(135)

Seoses hindadega on uurimine näidanud, et Indoneesia ekspordihinnad teistesse kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul olid dumpinguhinnad; need hinnad olid üldjoontes madalad ning palju madalamad kui liidu tootja hinnad ja kulud.

(136)

Eeltoodu põhjal võib teha järelduse, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, siis on väga tõenäoline, et Indoneesia taastaks märkimisväärses koguses naatriumtsüklamaadi ekspordi liitu dumpingu- ja madalate hindadega, mis lööks liidu tootmisharu hinna alla. Suure tõenäosusega tekitaks see endiselt suure kahju liidu tootmisharule ja isegi halvendaks selle olukorda.

(137)

Ülaltoodu põhjal tehakse järeldus, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, esineb kahju jätkumise tõenäosus.

(138)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate/kauplejate ja kasutajate huvide hindamisest.

(139)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(140)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas ülaltoodud järeldustest hoolimata leidub kaalukaid põhjuseid, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(141)

Uurimine näitas, et kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli Indoneesia ja Hiina Rahvavabariigi (välja arvatud Fang Da) suhtes kehtivatest meetmetest hoolimata liidu tootmisharu kahjumis ning selle tootmismaht, müügimaht ja turuosa liidu turul vähenesid. Samal ajavahemikul püsis Hiina Rahvavabariigist pärit import ulatuslik ja lõi liidu tootmisharu hinnad alla. Nagu eespool selgitatud, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral suur tõenäosus, et mujalt Hiinast kui äriühingult Fang Da pärit import suureneb veelgi ning Indoneesia import jätkub dumpingu- ja madalate hindadega. Eespool tehti kindlaks, et kehtivate meetmete aegumine toob tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu juba niigi ebakindla olukorra täiendava halvenemise ning võib lõppkokkuvõttes sundida liidu tootmisharu naatriumtsüklamaadi tootmise üldse lõpetama, mis tekitaks kahju tööhõivele ja alternatiivsetele tarneallikatele liidus.

(142)

Kui meetmed jäävad jõusse, siis eeldatakse, et liidu tootmisharu on suuteline oma hinda tõstma ning tootmis- ja müügimahtu suurendama ning muutuks järk-järgult taas kasumlikuks.

(143)

Seega jõudis komisjon järeldusele, et Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(144)

Importijate/kauplejatega koostööd ei toimunud. Koostöö puudumist arvestades on mõistlik eeldada, et vaatlusalune toode ei moodusta importijate/kauplejate käibest olulist osa ja et puuduvad tegurid, mis viitaksid sellele, et importijatele/kauplejatele avalduks ebaproportsionaalne mõju, kui meetmed jääksid kehtima.

(145)

Selles uurimises tegi üksnes üks kasutaja osalist koostööd.

(146)

Vaatlusaluse toote peamised lõppkasutajad liidus on toiduaine-, joogi- ja ravimitööstus. Naatriumtsüklamaadi importi käsitlevate varasemate uurimiste käigus tehti kindlaks, et naatriumtsüklamaat moodustas nii väikese osa tootmiskulust, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju ei olnud märkimisväärne. Seda kinnitas eespool nimetatud kasutajalt saadud osaline vastus komisjoni küsimustikule. Kuna selles uurimises ei ole ühelgi muul viisil esindatud toiduaine-, joogi- ega ravimitööstus, on mõistlik eeldada, et meetmete pikendamise korral ei oleks kasutajatele avalduv mõju märkimisväärne.

(147)

Pidades silmas ülaltoodud tähelepanekut, et meetmete puudumisel võib liidu tootmisharu olla sunnitud naatriumtsüklamaadi tootmise lõpetama, ja pidades silmas vaid väheste naatriumtsüklamaadi tootjate olemasolu kogu maailmas, on meetmetest tõenäoliselt kasu isegi kasutajatele, kuivõrd need säilitavad naatriumtsüklamaadi tootmise liidus ning kasutajate võimaluse hankida eri konkureerivate tootjate toodetud naatriumtsüklamaati.

(148)

Eelöeldu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(149)

Eeltoodust tuleneb, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel tuleks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes määrusega (EL) nr 492/2010 (muudetud määrusega (EL) nr 398/2012) kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada. Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited tuleks nende meetmete kohaldamisalast välja jätta, sest esialgses uurimises nende eksportijate puhul dumpingut kindlaks ei tehtud.

(150)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,