(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohaselt võeti vastu komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, (2) millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited.

(3)

Samuti on määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „amet“) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse ameti arvamust.

(5)

Innovatsiooni edendamiseks antakse uutel teaduslikel andmetel põhinevate ja/või konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust hõlmavate tervisealaste väidete puhul luba kiirendatud korras.

(6)

Pärast seda, kui Roquette Frères oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi amet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses tootega Nutriose®, millega tuleks asendada kääritatavad süsivesikud toidus ja jookides, et saavutada asjaomase väite kohane mõju, st hammaste mineraalisisalduse säilitamine demineraliseerumise vähendamise kaudu (küsimus nr EFSA-Q-2013-00040) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Suhkrute sage tarbimine soodustab hammaste demineraliseerumist. Suhkru asemel toodet Nutriose® sisaldava toidu/joogi tarbimine võib aidata demineraliseerumise vähendamise kaudu säilitada hammaste mineraalisisaldust.“

(7)

Amet esitas 26. juulil 2013 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et kõige asjakohasem omadus kõnealuse väidetava mõju puhul (st tarbimise ajal ja kuni 30 minuti vältel pärast tarbimist hambakatu pH säilitamine tasemel vähemalt 5,7) ei ole väites käsitletavale toidule (4) ainuomane, vaid iseloomustab muidki mittekääritatavaid süsivesikuid (nt polüoolid, D-tagatoos, isomaltuloos ja polüdekstroos). Amet lisas, et suhkruasendajaid ksülitooli, sorbitooli, mannitooli, maltitooli, laktitooli, isomalti, erütritooli, D-tagatoosi, isomaltuloosi, sukraloosi ja polüdekstroosi käsitlevat väidet hammaste mineraalisisalduse säilitamise kohta demineraliseerumise vähendamise kaudu on juba hinnatud ning tulemus oli positiivne (5). Amet jõudis järeldusele, et põhjuslik seos vähemalt neli korda päevas kasutatava kääritatavaid süsivesikuid sisaldava toidu või joogi tarbimise ja hammaste kiirema demineraliseerumise vahel on tõendatud ning et kääritatavate süsivesikute asemel mittekääritatavaid süsivesikuid sisaldava toidu või joogi tarbimisega võidakse säilitada hammaste mineraalisisaldust demineraliseerumise vähendamise kaudu tingimusel, et selline toit või jook ei põhjusta hammaste erosiooni. Sellest lähtuvalt tuleks seda järeldust kajastav tervisealane väide lugeda määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele vastavaks ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 432/2012.

(8)

Pärast seda, kui Beneo-Orafti S.A., Sensus B.V. ja Cosucra-Groupe Warcoing S.A. olid esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi amet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses inuliinis sisalduvate fruktooligosahhariidide ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2013-00615) (6). Taotlejate esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Sellise toidu/joogi tarbimine, mis suhkrute asemel sisaldab sigurist pärit oligofruktoosi, põhjustab väiksemat vere glükoositaseme tõusu.“

(9)

Amet esitas 10. jaanuaril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles märgiti, et kõige asjakohasem omadus kõnealuse väidetava mõju puhul (st söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähendamine suhkrute asendamisega toidus või joogis) ei ole fruktooligosahhariididele ainuomane, vaid iseloomustab muidki seedumatuid süsivesikuid (nt muud polüsahhariidid kui tärklis, samuti vähelõhustuvad oligosahhariidid ja vähelõhustuv tärklis), sest nii nagu fruktooligosahhariidid ei hüdrolüüsu ega absorbeeru ka need peensooles ega soodusta seega söömisjärgse glükeemia teket. Samuti märkis amet, et on juba hinnanud ühte suhkruasendajaid ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemist käsitlevat väidet ning tulemus oli positiivne (7). Amet jõudis esitatud andmete alusel järeldusele, et on tuvastatud põhjuslik seos suhkrute asemel seedumatuid süsivesikuid sisaldava toidu või joogi tarbimise ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemise vahel, võrrelduna suhkruid sisaldava toidu või joogi tarbimisega. Sellest lähtuvalt tuleks seda järeldust kajastav tervisealane väide lugeda määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele vastavaks ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 432/2012.

(10)

Pärast seda, kui Olygose oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi amet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses tootega AlphaGOS® ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2014-00044) (8). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Suhkru asemel toodet AlphaGOS® sisaldava toidu või joogi tarbimine põhjustab väiksemat tarbimisjärgset vere glükoositaseme tõusu kui suhkrut sisaldava toidu või joogi tarbimine.“

(11)

Amet esitas 8. oktoobril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles märgiti, et kõige asjakohasem omadus kõnealuse väidetava mõju puhul (st söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähendamine suhkrute asendamisega toidus või joogis) ei ole α-galaktooligosahhariididele ainuomane, vaid iseloomustab muidki seedumatuid süsivesikuid (nt muud polüsahhariidid kui tärklis, samuti vähelõhustuv tärklis), sest nii nagu α-galaktooligosahhariidid ei hüdrolüüsu ega absorbeeru ka need peensooles ega soodusta seega söömisjärgse glükeemia teket. Samuti märkis amet kõnealuses arvamuses, et on juba hinnanud ühte seedumatuid süsivesikuid ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemist käsitlevat väidet ning tulemus oli positiivne (9). Amet jõudis järeldusele, et on tuvastatud põhjuslik seos seedumatuid süsivesikuid sisaldava toidu või joogi tarbimise ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemise vahel, võrrelduna suhkruid sisaldava toidu või joogi tarbimisega. Sellest lähtuvalt tuleks seda järeldust kajastav tervisealane väide lugeda määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele vastavaks ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 432/2012.

(12)

Pärast seda, kui Roquette Italia S.P.A. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi amet esitama arvamuse tervisealase väite kohta seoses tootega Nutriose®06 ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2014-00073) (10). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Suure glükeemilise indeksiga süsivesikute asemel toodet Nutriose®06 sisaldava toidu/joogi tarbimine põhjustab väiksemat tarbimisjärgset vere glükoositaseme tõusu kui suure glükeemilise indeksiga süsivesikuid sisaldava toidu/joogi tarbimine.“

(13)

Amet esitas 8. oktoobril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles märgiti, et kõige asjakohasem omadus kõnealuse väidetava mõju puhul (st söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähendamine suure glükeemilise indeksiga süsivesikute asendamisega toidus või joogis) on väites käsitletavas toidus (11) sisalduva vähelõhustuva dekstriini seedumatus. Samuti leidis amet, et see omadus, mis on kõnealuse väidetava mõju puhul asjakohane, ei ole vähelõhustuvale dekstriinile ainuomane, vaid iseloomustab muidki seedumatuid süsivesikuid (nt muud polüsahhariidid kui tärklis, samuti vähelõhustuvad oligosahhariidid), sest nii nagu vähelõhustuv dekstriin ei hüdrolüüsu ega absorbeeru ka need peensooles ega soodusta seega söömisjärgse glükeemia teket. Amet märkis kõnealuses arvamuses, et on juba hinnanud ühte seedumatuid süsivesikuid ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemist käsitlevat väidet ning tulemus oli positiivne (12). Amet jõudis järeldusele, et on tuvastatud põhjuslik seos seedumatuid süsivesikuid sisaldava toidu või joogi tarbimise ja söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemise vahel, võrrelduna suure glükeemilise indeksiga süsivesikuid sisaldava toidu või joogi tarbimisega. Sellest lähtuvalt tuleks seda järeldust kajastav tervisealane väide lugeda määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele vastavaks ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 432/2012.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärk on tagada, et tervisealased väited oleksid tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et seda võetaks väidete sõnastuse ja esituse puhul arvesse. Seepärast peaksid taotleja esitatud väidete suhtes, mille sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui lubatud tervisealasel väitel, sest need väljendavad sama seost toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel, kehtima samad kasutustingimused kui käesoleva määruse lisas loetletud väidete suhtes.

(15)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 20 kohaselt tuleks toitumis- ja tervisealaste väidete registrit, mis sisaldab kõiki lubatud tervisealaseid väiteid, käesolevat määrust arvesse võttes ajakohastada.

(16)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete sätestamisel on arvesse võetud ühe taotleja märkusi, mis on komisjonile esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6.

(17)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 432/2012 vastavalt muuta.

(18)

Liikmesriikidega on konsulteeritud,