27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/31

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 12 on sätestatud, et nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset ähvardava ohuga, võib võtta erakorralisi meetmeid. Komisjon võib liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid maksimaalselt kuuekuuliseks ajavahemikuks, et seda ohtu vähendada.

(2)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) teaduslike nõuannete kohaselt on huntahvena (Dicentrarchus labrax) biomass Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi püügipiirkonnad IVb,c ja VIIa, d–h) järsult vähenenud väheneva juurdekasvu ja suureneva kalastussuremuse tõttu. Kudekarja biomass on lähenemas madalaimale ajalooliselt täheldatud tasemele. Praegune kalastussuremus on peaaegu neli korda suurem, kui varud suudavad vastu pidada. Seega soovitab ICES rakendada meetmeid, et märkimisväärselt vähendada kalastussuremust kalavaru kogu ulatuses.

(3)

Ühendkuningriik taotles 19. detsembri 2014. aasta kirjaga, et komisjon peaks võtma meetmeid määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohaselt, et sulgeda ICESi püügipiirkond VIIe huntahvena pelaagilise püügi suhtes ajavahemikul jaanuar–aprill 2015, et vähendada püügisurvet huntahvena kudekogumite kaitseks. Taotlusest teatati Belgiale, Prantsusmaale, Iirimaale ja Madalmaadele ning nii loodepiirkonna vete kui ka Põhjamere nõuandekomisjonile. Belgia, Prantsusmaa ja Madalmaad on esitanud komisjonile oma märkused.

(4)

Prantsusmaa märkused on seotud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohaldatavusega, püügitegevusest tulenevate ohtude ja menetlusega, tõsise ohu tõendamisega ning erinevate püügiviiside võimaliku diskrimineerimisega. Belgia reageeris positiivselt Ühendkuningriigi taotlusele. Madalmaad tegid ettepaneku meetmete laiendamiseks, et hõlmata suuremaid piirkondi ja muud kalapüüki. Seoses määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohase reguleerimisala ja menetlusega tuleb märkida, et see säte ei ole piiratud ühegi põhjusega ja seega võib seda kohaldada igasuguse ohu korral, mis on tingitud kalapüügist või muudest põhjustest, ja kõnealuse artikliga ettenähtud tähtajad on põhjendatud kiireloomulise vajadusega tegeleda tõsise ohuga. Tõendid selle kohta, et huntahvenat ähvardab praegusel juhul oht, põhinevad teaduslikel alustel, nagu on sätestatud allpool.

(5)

Huntahven tuleb detsembrist kuni aprillini teatavatesse piirkondadesse kudema. Huntahvena varud sõltuvad sellest sigimisfaasist. Kõnealusel ajavahemikul toimub kudekogumite sihtpüük, mis oluliselt mõjutab varude üldist kalastussuremust ja eelkõige nende täiskasvanud kalade arvukust, kes võiksid edukalt paljuneda. Püügistatistika kinnitab, et sellise püügiviisiga tõmmatakse välja peamiselt täiskasvanud kalad, kes ei saa seetõttu aidata kaasa kalavarude taastootmisele.

(6)

Vastavalt ICESi ja STECFi teaduslikule hinnangule vastutab kutseline kalapüük pelaagiliste traalidega rohkem kui 25 % kalastussuremuse eest.

(7)

Tõsine oht mere bioloogiliste ressursside kaitsele tuleneb kalavarude paljunemisvõimele tehtavast suurest kahjust, sest kudekarja biomass on järsult langenud, koos eeldusega, et jätkuv sihtpüük võib põhjustada kudekarjale pöördumatut kahju. Komisjon leiab, et nõuetekohaselt põhjendatud tungiv kiireloomulisus on olemas, sest 1) kudemisaeg on alanud ja 2) kõnealuste kudekarjade püüki on samuti alustatud. Teaduslikud tõendid toetavad kiiret tegutsemist huntahvena käimasoleval kudemisajal, võttes meetmeid, mida kohaldatakse viivitamata ja mis kehtivad kuni 30. aprillini 2015.

(8)

Seetõttu on hädavajalik võtta meetmeid, et keelata huntahvena sihtpüük pelaagiliste traalidega väga tundlikul kudemisajal jaanuarist kuni 30. aprillini 2015. Edasised viivitused varude kaitsmisel võivad märkimisväärselt vähendada erakorraliste meetmete tõhusust või selle sootuks kõrvaldada. Meetmete tõhususe tugevdamiseks kutsutakse ka ettevõtjaid üles mitte teostama käesoleva määruse kohaldamise ajal püütud huntahvena lossimist ja ümberlaadimist.

(9)

Selleks et tõhusalt kaitsta kudemispiirkondi, mille asupaigad on väga erinevad, peaksid erakorralised meetmed katma kogu kalavarude levikuala, st Keldi mere, La Manche'i väina, Iiri mere ja Põhjamere lõunaosa (ICESi püügipiirkonnad IVb,c ning VIIa, d–h) ja hõlmama püüki pelaagilise traaliga. Lisaks on hõlmatud ICESi piirkonnad VIIj,k, et vältida püügitegevuse ümberpaiknemist, sest varude jagunemine ei ole täielikult kindlaks määratud.

(10)

Prantsusmaa pakutud alternatiivsed meetmed ei võimaldaks saavutada sama tulemust kui käesolevas määruses sätestatud meetmed, sest nende tõhusus on teadmata. Selleks et huntahvena varusid veelgi paremini kaitsta, võib hilisemas etapis võtta täiendavaid meetmeid seoses teiste püügiviiside mõjuga.

(11)

Prantsusmaa on esitanud teabe, mis tõendab, et pelaagilise püügi laevad, mis kasutavad püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vahemikus 32–69 mm, ei soovi püüda huntahvenat ning selliste laevade kaaspüügi mõju on minimaalne.

(12)

Huntahvenavarude olukord määrusega hõlmatavates piirkondades vastab kõigile nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse kriteeriumidele, mis on seotud tõsise ohuga kõnealuste varude säilimisele, ja komisjon võib seega vastu võtta käesolevas määruses sisalduvad meetmed määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohaselt omal algatusel ja Ühendkuningriigi taotlusel.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed saadetakse kalanduse ja vesiviljeluse komiteele arvamuse avaldamiseks,