27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/143

(1)

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (edaspidi „fond”) loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (4).

(2)

On oluline, et liidu käsutuses on usaldusväärne ja paindlik vahend, mis võimaldab tal näidata üles solidaarsust, saata selge poliitiline signaal ja anda tõelist abi kodanikele, keda on tabanud suured looduskatastroofid, millel on tõsised tagajärjed majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

(3)

Suurte looduskatastroofide kahjulikud mõjud ei tohiks takistada ellu viimast liidu väljendatud kavatsust abistada kandidaatriike teel stabiilsuse ning jätkusuutliku majandusliku ja poliitilise arengu suunas selge Euroopa perspektiivi kaudu. Liit peaks seetõttu jätkuvalt üles näitama solidaarsust kolmandate riikidega, kes peavad temaga ühinemisläbirääkimisi ja kellega on avatud valitsustevaheline ühinemiskonverents. Kõnealuste riikide lisamise tõttu käesoleva määruse kohaldamisalasse tuleb täiendavaks õiguslikuks aluseks võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 212.

(4)

Komisjonil peaks olema õigus teha kiireid otsuseid konkreetsete rahaliste vahendite määramise kohta ja nende võimalikult kiire kasutuselevõtmise kohta. Haldusmenetlust tuleks vastavalt kohandada ja see peaks piirduma ainult vältimatult vajalike toimingutega. Sel eesmärgil sõlmisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 2. detsembril 2013 institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5).

(5)

Määruses (EÜ) nr 2012/2002 sisalduvad mõisted ja seal sätestatud menetlused tuleks viia vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (6).

(6)

Looduskatastroofi määratlus, mis määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 2012/2002 kohaldamisala, peaks olema üheti mõistetav.

(7)

Muud liiki katastroofide põhjustatud kahju, mis kaskaadiefekti tõttu on looduskatastroofi otsene tagajärg, tuleks määruse (EÜ) nr 2012/2002 kohaldamisel käsitada kõnealuse looduskatastroofi põhjustatud otsese kahju osana.

(8)

Väljakujunenud tava kodifitseerimiseks ja taotluste võrdsetel alustel käsitlemise tagamiseks tuleks fondist anda rahalist toetust üksnes otsese kahju korral.

(9)

„Suur looduskatastroof” määruse (EÜ) nr 2012/2002 tähenduses tuleks täiendavalt määratleda õnnetusena, mille tulemusena tekkinud otsene kahju ületab rahas väljendatud künnist. Kõnealust kahju tuleks väljendada võrdlusaasta hindades või asjaomase riigi kogurahvatulu protsendina.

(10)

Selleks et võtta paremini arvesse looduskatastroofide eripära, millel on küll tõsised tagajärjed asjaomaste piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kuid millest tekkinud kahju suurus ei ületa nõutavat miinimumi fondi rahalise toetuse saamiseks, tuleks määrata kindlaks piirkondlike looduskatastroofide kriteeriumid, mis põhinevad piirkondliku sisemajanduse koguprodukti (SKP) viitemääraga arvutataval kahjul, kusjuures konkreetne struktuuriline sotsiaalne ja majanduslik olukord, mis on seotud Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Réunioni, Mayotte’i, Saint-Martini, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte kui ELi toimimise lepingu artikli 349 tähendusele vastavate äärepoolseimate piirkondade eripäraga, õigustab neile erandina erikünnise 1 % SKPst kehtestamist. Kõnealused kriteeriumid tuleks määrata kindlaks selgelt ja lihtsalt, et vähendada selliste taotluste esitamist, mis ei vasta määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud nõuetele.

(11)

Otsese kahju kindlaksmääramisel tuleks taotluste õiglase käsitlemise tagamiseks kasutada Eurostati ühtlustatud andmeid.

(12)

Fondi vahendeid tuleks kasutada infrastruktuuri töökorra taastamiseks, katastroofipiirkondade puhastamiseks, päästeteenistuste kulude katmiseks ja asjaomase elanikkonna ajutise majutuse korraldamiseks kogu rakendusperioodi jooksul. Tuleks määratleda infrastruktuuri töökorra taastamise tähendus ja selgitada, millises ulatuses saab fond kaasa aidata vastavate kulude katmisele. Samuti tuleks kindlaks määrata ajavahemik, mille jooksul võib looduskatastroofi tõttu kodu kaotanud inimeste majutamist käsitada ajutise majutamisena.

(13)

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 sätted tuleks seoses käibemaksuga viia vastavusse liidu üldise rahastamispoliitikaga.

(14)

Samuti tuleks täpsustada, millises ulatuses saab rahastamiskõlblike meetmetega hõlmata tehnilise abiga seotud kulusid.

(15)

Selleks et välistada abisaajariikide puhaskasu teenimine fondi toetusest, tuleks täpsustada tingimused, mille alusel võib fondi rahastatud meetmetest saada tulu.

(16)

Teatavat liiki looduskatastroofid, näiteks muu hulgas põuad, kujunevad välja pikema aja jooksul, enne kui nende mõju on tunda. Tuleks sätestada, et fondi vahendeid lubatakse kasutada ka niisugustel juhtudel.

(17)

On tähtis tagada, et abikõlblikud riigid teeksid vajalikke jõupingutusi looduskatastroofide toimumise ennetamiseks ja nende mõjude leevendamiseks, sealhulgas rakendaksid täielikult asjakohaseid liidu õigusakte seoses katastroofiriski ennetamise ja ohjamisega ning kasutaksid olemasolevaid liidu vahendeid asjaomaste investeeringute rahastamiseks. Seepärast tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid juhul, kui Euroopa Liidu Kohtu lõpliku otsusega on tuvastatud, et liikmesriik ei kohalda asjaomaseid katastroofiriski ennetamist ja ohjamist käsitlevaid liidu õigusakte, olles saanud fondist rahalist toetust varasema looduskatastroofi puhul, samalaadse looduskatastroofiga seoses uue taotluse esitamisel taotluse tagasi lükata või toetussummat vähendada.

(18)

On võimalik, et liikmesriigid vajavad looduskatastroofile reageerimiseks rahalist toetust kiiremini, kui see on võimalik tavamenetluse kaudu. Sellega seoses on vaja ette näha asjaomase liikmesriigi taotlusel ettemakse tegemise võimalus kohe pärast taotluse esitamist komisjonile fondist rahalise toetuse saamiseks. Ettemakse ei tohiks ületada teatavat summat ning seda tuleks lõpliku toetussumma väljamaksmisel arvesse võtta. Alusetult tehtud ettemaksed peaks liikmesriik tagasi maksma kindlaksmääratud lühikese ajavahemiku jooksul. Ettemakse tegemine ei tohiks mõjutada lõplikku otsust fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

(19)

Haldusmenetlus toetusmakse tegemiseks peaks olema võimalikult lihtne ja aega säästev. Seepärast peaksid rahalise toetuse andmist käsitlevad rakendusaktid sisaldama liikmesriikidele üksikasjalikke sätteid fondist saadud rahaliste toetuste rakendamise kohta. Siiski tuleks õiguslikel põhjustel säilitada eraldi rakenduskokkulepped abisaajariikide jaoks, kes ei ole veel liikmesriigid.

(20)

Komisjon peaks andma suunised, et abistada liikmesriike selles, kuidas saada fondile tulemuslik juurdepääs, kuidas fondi kasutada ja kuidas kõige lihtsamalt fondist abi taotleda.

(21)

Määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 viidi sisse muudatused eelarve täitmisse koostöös liikmesriikidega ja kaudsesse eelarve täitmisse, sealhulgas konkreetsed aruandlusnõuded. Aruandluskohustused peaksid kajastama fondi toimingute lühikest rakendusperioodi. Liidu rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise eest vastutavate asutuste määramise menetlus peaks kajastama vahendi olemust ja mitte põhjustama viivitusi fondist rahalise toetuse maksmisel. Seepärast on vaja teha erand määrusest (EL, Euratom) nr 966/2012.

(22)

Tuleks ette näha sätted, et vältida fondist rahastatavate meetmete topeltrahastamist muudest liidu finantsvahenditest või rahvusvahelistest õiguslikest vahenditest, mis on seotud konkreetsete kahjude hüvitamisega.

(23)

Fondi rahalisest toetusest riikide tehtud kulude deklareerimine peaks olema võimalikult lihtne. Seepärast tuleks euroalasse mittekuuluvate riikide puhul kogu rahalise toetuse maksmise vältel kasutada ühtset vahetuskurssi.

(24)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 2012/2002 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses otsustega fondist konkreetsete rahaliste toetuste andmise või ettemaksete tegemise kohta abikõlblikele riikidele.

(25)

Määruse (EÜ) nr 2012/2002 liidu finantshuvide kaitset käsitlevaid sätteid tuleks muuta konkreetsemaks ning määrata selgelt kindlaks meetmed eeskirjade eiramise vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada kogu liitu hõlmavate solidaarsusmeetmete võtmine looduskatastroofis kannatanud riikide toetamiseks, ei suuda liikmesriigid juhtumipõhise tegevusega piisavalt saavutada, küll aga saab neid kõiki liikmesriike vastavalt nende suutlikkusele hõlmava rahalise toetuse andmise süstemaatilise, korrapärase ja võrdse meetodi kohaldamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Määrust (EÜ) nr 2012/2002 tuleks seepärast vastavalt muuta,

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Liikmesriigi või liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava riigi (edaspidi „abikõlblik riik”) taotluse korral võib fondi vahendid kasutusele võtta juhul, kui kõnealuse abikõlbliku riigi või naabruses paikneva abikõlbliku riigi territooriumil on toimunud suur või piirkondlik looduskatastroof, mis mõjutab tõsiselt elutingimusi, looduskeskkonda või majandust kõnealuse abikõlbliku riigi ühes või mitmes piirkonnas. Otsest kahju, mis on looduskatastroofi otsene tagajärg, käsitatakse kõnealuse looduskatastroofi põhjustatud kahju osana.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „suur looduskatastroof” looduskatastroofi, mis põhjustab abikõlblikus riigis otsest kahju, mis ületab 2011. aasta hindade järgi 3 000 000 000 eurot või on suurem kui 0,6 % kõnealuse riigi kogurahvatulust.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „piirkondlik looduskatastroof” looduskatastroofi, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Erandina esimeses lõigus sätestatust, kui asjaomane piirkond, kus looduskatastroof aset leidis, on ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseim piirkond, tähendab „piirkondlik looduskatastroof” looduskatastroofi, mis põhjustab otsest kahju, mis on suurem kui 1 % kõnealuse piirkonna SKPst.

Kui looduskatastroof on seotud mitme NUTS 2. tasandi piirkonnaga, kohaldatakse künnist kõnealuste piirkondade keskmise SKP suhtes, mis on kaalutud vastavalt kogukahju osale igas piirkonnas.

4.   Fondi vahendeid võib samuti kasutusele võtta abikõlbliku riigi looduskatastroofi korral, mis on suur looduskatastroof ka naabruses paikneva abikõlbliku riigi jaoks.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse Eurostati ühtlustatud statistilisi andmeid.”

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1.   Liikmesriik võib taotluse esitamisel komisjonile fondist rahalise toetuse saamiseks taotleda ettemakset. Komisjon hindab esialgselt, kas taotlus vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele, ning kontrollib eelarvevahendite olemasolu. Kõnealuste tingimuste täitmise korral ja piisavate vahendite olemasolul võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse ettemakse tegemise kohta ja teha ettemakse viivitamatult enne artikli 4 lõikes 4 osutatud otsuse tegemist. Ettemakse tegemine ei piira fondi vahendite kasutuselevõttu käsitleva lõppotsuse tegemist.

2.   Ettemakse summa ei ületa 10 % eeldatavast rahalise toetuse summast ning see ei ületa mingil juhul 30 000 000 eurot. Kui rahalise toetuse lõplik suurus on kindlaks määratud, võtab komisjon ettemakse summat enne rahalise toetuse lõppmakse tegemist arvesse. Komisjon nõuab sisse alusetult tehtud ettemaksed.

3.   Iga tagasimakse liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) artikli 78 kohaselt koostatud sissenõudekorralduses. Kõnealune tähtpäev on sissenõudekorralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

4.   Kui see on vajalik selleks, et tagada eelarvevahendite õigeaegne olemasolu, teeb komisjon asjaomase eelarveaasta liidu üldeelarve ettepaneku vastuvõtmisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta kasutusele fondi vahendid summas kuni 50 000 000 eurot ettemaksete tegemiseks ning kanda vastavad assigneeringud liidu üldeelarvesse.

Eelarvevahendid peavad olema kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (8) artikli 10 lõikes 1 osutatud ülemmääradega.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)."

(8)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).”"

5)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.   Artikli 4 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakti lisas esitatakse üksikasjalikud sätted fondi rahalise toetuse rakendamise kohta.

Kõnealustes sätetes kirjeldatakse abikõlbliku riigi ettepaneku põhjal eelkõige fondist rahastatavate meetmete liiki ja nende teostamise kohta.

2.   Enne fondist rahalise toetuse väljamaksmist abikõlblikule riigile, kes ei ole liikmesriik, sõlmib komisjon kõnealuse riigiga delegeerimislepingu, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud üksikasjalikud sätted fondi rahalise toetuse rakendamiseks kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (9), samuti looduskatastroofiriski ennetamise ja ohjamisega seotud kohustused.

3.   Üksikmeetmete valiku ja fondi rahalise toetuse rakendamise eest vastutab abisaajariik vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige selle artikli 3 lõigetele 2 ja 3, artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendusaktile ning kui see on kohaldatav, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimislepingule.

4.   Fondi rahalist toetust liikmesriigile rakendatakse eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Fondi rahalist toetust abikõlblikule riigile, kes ei ole liikmesriik, rakendatakse kaudse eelarve täitmise põhimõtte kohaselt kooskõlas nimetatud määrusega.

5.   Ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad abisaajariigid fondist toetatava tegevuse juhtimise ja finantskontrolli eest. Selleks võtavad nad järgmised meetmed:

6.   Abisaajariigid määravad asutused, kes vastutavad fondist kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 59 ja 60 toetust saavate meetmete haldamise ja kontrolli eest. Seejuures võtavad nad arvesse sisekeskkonna, kontrollimeetmete, teabe ja selle edastamisega ning järelevalvega seotud kriteeriume. Liikmesriigid võivad selleks määrata asutused, mis on juba määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (10) kohaselt.

Kui kõnealused määratud asutused esitavad komisjonile käesoleva määruse artikli 8 lõikes 3 osutatud aruande ja selgituse, esitavad nad määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 või artikli 60 lõike 5 kohase kogu rakendusperioodi hõlmava teabe.

7.   Eeskirjade eiramise kindlakstegemise korral teeb abisaajariik nõutavad finantskorrektsioonid. Abisaajariigi tehtavad korrektsioonid seisnevad fondi rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Abisaajariik nõuab tagasi kõik eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summad.

8.   Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või abisaajariigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt tehtavat kontrolli, võib komisjon kohapeal kontrollida fondist rahastatavate meetmete rakendamist. Komisjon teatab sellest abisaajariigile, et saada kõikvõimalikku vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda ka asjaomase liikmesriigi ametnikud või muud teenistujad.

9.   Abisaajariik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

(9)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1)."

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).”"

6)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Abisaajariik vastutab artiklis 3 osutatud meetmetele mõeldud fondi rahalist toetuse koordineerimise eest ühelt poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja Euroopa Investeerimispangast ning teiselt poolt liidu teistest rahastamisvahenditest saadava abiga.

2.   Abisaajariik tagab, et käesoleva määruse kohaselt hüvitatavaid kulusid ei hüvitata muudest liidu rahastamisvahenditest, eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- või kalanduspoliitika vahenditest.

3.   Kahju, mis likvideeritakse konkreetsete kahjude hüvitamisega seotud liidu või rahvusvaheliste vahendite abil, ei ole kõlblik samal eesmärgil fondist abi saamiseks.”

7)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Fondist rahastatavad meetmed on kooskõlas aluslepingu ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega, liidu poliitika ja meetmetega, eelkõige finantsjuhtimise, riigihangete, keskkonnakaitse, looduskatastroofiriski ennetamise ja ohjamise ning kliimamuutusega kohanemise valdkonnas, sealhulgas asjakohasel juhul ökosüsteemipõhiste lähenemisviisidega, ning ühinemiseelse abi andmise vahenditega. Kui see on asjakohane, aitab fondist rahastatav meede kaasa liidu eesmärkide saavutamisele nimetatud valdkondades.”

8)

Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmistega.

„Artikkel 8

1.   Fondi rahaline toetus kasutatakse ära 18 kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on kogu toetuse välja maksnud. Kõnealuseks tähtajaks kasutamata jäänud või rahastamiskõlbmatutele meetmetele kasutatud rahalise toetuse osa nõuab komisjon abisaajariigilt tagasi.

2.   Abisaajariigid püüavad otsida muid hüvitamisvõimalusi kolmandatelt isikutelt.

3.   Abisaajariik esitab hiljemalt kuus kuud pärast 18 kuu möödumist lõikes 1 osutatud kuupäevast fondi rahalise toetuse rakendamise aruande koos selgitusega kulutuste põhjendatuse kohta ning näitab ära asjaomaste meetmete rahastamiseks muudest allikatest saadud summad, nende hulgas kindlustusmaksed ja hüvitised kolmandatelt isikutelt.

Rakendamisaruandes esitatakse üksikasjalikult:

Rakendamisaruandele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse koostatud arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt ja milles kinnitatakse, et kulutusi põhjendav selgitus annab tõese ja erapooletu ülevaate ning et fondi rahaline toetus on seaduslik ja korrektne ning kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõikega 5 ja artikli 60 lõikega 5.

Esimeses lõigus osutatud menetluse lõppedes lõpetab komisjon fondist abi andmise.

4.   Kui kahjude korvamisega seotud kulud on katnud kolmas isik, nõuab komisjon abisaajariigilt vastava fondist saadud toetussumma osa tagasi.

Artikkel 9

Fondi rahalise toetuse taotlustes ja artikli 4 lõikes 4 osutatud rakendusaktides, samuti delegeerimislepingus, aruannetes ja kõigis nendega kaasnevates dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Riigi vääringus tehtud kulutused konverteeritakse eurodesse Euroopa Liidu Teataja C-seerias komisjoni poolt asjaomase rakendusakti vastuvõtmise päeval avaldatud vahetuskursi alusel. Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole komisjoni poolt asjaomase rakendusakti vastuvõtmise päeval avaldatud euro vahetuskurssi, siis konverteeritakse kuu raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mille komisjon on kehtestanud kõnealuse ajavahemiku suhtes. Kõnealust ühtset vahetuskurssi kasutatakse fondi rahalise toetuse rakendamise kogu ajavahemiku jooksul, samuti rakendamise lõpparuande ja rakendamist käsitleva kinnituse alusena ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 ja artikli 60 lõike 5 elementide puhul.”

9)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega.

„2.   Kui kahju suurus hinnatakse uute andmete põhjal märkimisväärselt väiksemaks, maksab abisaajariik komisjonile fondi toetussumma vastava osa tagasi.”

10)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1.   Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vältimise meetmete kohaldamisega ning tõhusa kontrolliga, ja kui avastatakse rikkumine, siis alusetult makstud summade tagasinõudmisega või vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste ja halduskaristustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) sätestatud korras eesmärgiga teha kindlaks, kas seoses liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikidega sõlmitud delegeerimislepingud, lepingud ja rahalise toetuse andmise otsused, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse selliste auditite ja juurdluste läbiviimiseks vastavalt nende pädevusele.”

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1)."

(12)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”"

11)

Artiklid 13 ja 14 jäetakse välja.