a)

Kütusena kasutamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb sel eesmärgil kasutada nii kiiresti kui võimalik või ladustada turvaliselt kuni kasutamiseni.

b)

Keskkonna saastumisriski vältimiseks peavad põletustehased rakendama asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mahuteid ja veokeid puhastatakse ja desinfitseeritakse nende territooriumil selleks ettenähtud kohas, millest saab reovee kokku koguda ja kõrvaldada vastavalt liidu õigusaktidele.

Erandina esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib sulatatud rasvade veoks kasutatud mahuteid ja veokeid puhastada ja desinfitseerida täitmisettevõttes või muus määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõttes.

c)

Põletustehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d)

Põletustehastes peavad olema asjakohased meetmed kaitseks kahjurite eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e)

Põllumajandusloomade või nende sööda käitlemisvahendite saastumise vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f)

Kogu põletustehase kõigi osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise ja desinfitseerimise kord. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g)

Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

h)

Kui sulatatud rasvu kasutatakse kütusena paiksetes sisepõlemismootorites, mis asuvad tunnustatud või registreeritud toidu või sööda töötlemisettevõtetes, peab samas kohas toidu või sööda töötlemine toimuma range eraldatuse tingimustes.

a)

peab põletusvarustus olema füüsiliselt täiesti eraldatud kariloomadest ning nende söödast ja allapanust;

b)

peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletustehases, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne kasutamist tõhusalt puhastada ja desinfitseerida;

c)

peavad põletustehase töötajad vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid ning võtma isikliku hügieeni meetmeid enne loomade või nende sööda või allapanu käitlemist kõnealuses või mõnes teises põllumajandusettevõttes.

a)

kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni kõigepealt töödelda, kasutades:

b)

rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti.

a)

põletada tuleb punkti 1 alapunktides a ja b osutatud rasvafraktsioonid:

b)

ei tohi lubada põletada muud loomset materjali kui rasva;

c)

1. või 2. kategooria materjalist saadud loomne rasv, mis on põletatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 183/2005 tunnustatud või registreeritud ruumides, või avatud kohtades, peab olema töödeldud kasutades IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodit 1;

d)

loomse rasva põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normide ja nõuetega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

a)

Sõnnik ladustatakse turvaliselt suletud ladustamisalal, et vähendada täiendava käitlemise vajadust ja ristsaastumist toiduloomaliike pidava põllumajandusettevõtte muude aladega.

b)

Põllumajandusettevõttes asuvas põletustehases peab olema:

a)

Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide (nimelt lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi summa, mis on väljendatud lämmastikdioksiidina) heide ja tahked osakesed ei tohi ületada järgmisi heidete piirväärtusi, mis on väljendatud mg/Nm3 temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja hapnikusisaldusega 11 %, pärast jäätmegaaside veeaurusisalduse paranduse sisseviimist:

b)

Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja mõõdab aastas vähemalt korra vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste piirnorme.

Esimeses lõigus osutatud vääveldioksiidi heite kindlaksmääramiseks võib alternatiivse mõõtmisena kasutada pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud muid määramismeetodeid.

Käitaja poolt või tema nimel teostatakse seiret CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

c)

Kõik tulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust heite piirväärtustele.

d)

Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste järgimiseks sekundaarset saastetõrjeseadet, teostatakse pidevalt järelevalvet kõnealuse tõrjeseadme tõhusa toimimise üle ning selle tulemused registreeritakse.

e)

Punktis a osutatud heite piirväärtustele mittevastavuste puhul või kui põllumajandusettevõttes asuv põletustehas ei vasta IV peatüki 2. jao punkti 1 nõuetele, teavitavad käitajad viivitamata pädevat asutust ja võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks. Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik taastada, peatab pädev asutus tehase töö ja tühistab selle tunnustuse.

a)

Käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõttes asuva põletustehase heidet, vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist.

b)

Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käivitamise ja seiskamise ning kõigi talitushäirete aeg oleks võimalikult lühike. Käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirest või rikkest.”