20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/4

(1)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutumisest, tuleb põhimõtteliselt omavahendite elementide hulgast välja jätta. Rangele kaasrahastamisele või tasakaalu põhimõttele tuginevate ärimudelite puhul nimetatud reeglit ei kohaldata, eeldusel et kohustuse väärtuse languse või kasvu tasakaalustab täielikult vastava vara väärtuse sama suur langus või kasv.

(2)

On tähtis kehtestada nõuded, millest lähtudes määrataks kindlaks, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (2) artikli 52 lõike 4 kohastest pandikirjadest koosnevate kohustuste ja pandikirjade aluseks olevate krediidiasutuse või investeerimisühingu varade väärtuse vahel on tihe seos või mitte.

(3)

Tihe seos peaks väljenduma kõnealuste võlakirjade ja nende aluseks olevate hüpoteeklaenude käsitlemises raamatupidamises — muidu ei oleks krediidiriski muutumisest tingitud kasu ja kahju kajastamine mõistlik.

(4)

Ülekandevõimalus võimaldab laenuvõtjal hüpoteeklaenu rahastamiseks kasutatud konkreetse pandikirja turul tagasi osta ja edastada see hüpoteeklaenu varaseks tagasimaksmiseks pangale. Kuna laenuvõtja saab seda võimalust kasutada, peaks hüpoteeklaenude õiglane väärtus olema alati võrdne kõnealuste hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatud pandikirjade väärtusega. See tähendab, et hüpoteeklaenude õiglase väärtuse arvutamine peaks hõlmama ka ülekandevõimaluse õiglase väärtuse leidmist vastavalt kehtivale turutavale.

(5)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(6)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklile 37 asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud pandikirjade õiglase väärtuse mis tahes muutus põhjustab alati samasuguse muutuse pandikirjade alusvara väärtuses. Õiglane väärtus määratakse kindlaks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 77;

b)

pandikirjade aluseks olevad hüpoteeklaenud, mille krediidiasutus või investeerimisühing on laenude rahastamiseks emiteerinud, võib igal hetkel tagasi maksta, ostes pandikirja turu- või nimiväärtusega tagasi ehk kasutades ülekandevõimalust;

c)

hüpoteeklaenude ja pandikirjade õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks on olemas läbipaistev mehhanism. Hüpoteeklaenude väärtuse kindlaksmääramine hõlmab ka ülekandevõimaluse õiglase väärtuse leidmist.