1.   Agentuuri organid on

2.   Agentuuri organid täidavad oma ülesandeid vastavalt artiklites 6, 8 ja 11 sätestatule.

3.   Haldusnõukogu ja tegevdirektor, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimees teevad koostööd, et tagada agentuuri toimimine ja selle organite tegevuse koordineerimine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud agentuuri sise-eeskirjades, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.

1.   GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   Agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Agentuur võib teha otsuse luua liikmesriikides nende nõusolekul või agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.

4.   Kõnealuste esinduste asukoha valimisel tuginetakse objektiivsetele kriteeriumitele, mis on töötatud välja agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.

Sätted, mis käsitlevad agentuuri sisseseadmist ja toimimist asukohaliikmesriikides ja kolmandates riikides ning nende liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt tegevdirektorile, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmetele, agentuuri töötajatele ja nende pereliikmetele antavaid soodustusi, määratakse kindlaks agentuuri ning liikmesriikide või kolmandate riikide vaheliste erikokkulepetega. Haldusnõukogu kinnitab erikokkulepped.

5.   Asukohaliikmesriik ja kolmas riik tagavad lõikes 4 osutatud erikokkulepete kaudu vajalikud tingimused agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.

6.   Agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11a lõike 1 punktist f ei tulene teisiti.

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukogu koosneb:

Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametisse nimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase.

Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist.

Süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees või aseesimees, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) esindaja ning Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana haldusnõukogu töökorras sätestatud tingimustel.

3.   Asjakohasel juhul määratakse artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes kindlaks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja tingimused, mis peavad olema kooskõlas haldusnõukogu töökorraga.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat, seda saab ühe korra pikendada ning mõlema ametiaeg lõpeb, kui kõnealused isikud ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

Haldusnõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada.

5.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Tegevdirektor osaleb üldjuhul aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb see kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorrast ei tulene teisiti.

Agentuur osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.

6.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks ja ametist vabastamiseks, millele on osutatud lõikes 4, ning eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmiseks on vaja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

7.   Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Tegevdirektor ei hääleta. Artikli 6 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 6 lõike 5 alusel tehtavaid otsuseid, välja arvatud III peatükiga hõlmatud küsimustes, ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta.

Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

1.   Haldusnõukogu tagab, et agentuur täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see piiraks pädevust, mis on turvalisuse akrediteerimise nõukogule antud III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.

2.   Peale selle täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:

3.   Agentuuri töötajate küsimustes on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused ja lepinguid sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades (*3) („personalieeskirjad”) ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor annab haldusnõukogule aru kõnealuste delegeeritud volituste täitmise kohta. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektorile.

Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud töötajate suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.

Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud töötajate suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

Haldusnõukogu võtab samuti vastu otsuse eeskirjade kohta, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist agentuuri. Enne otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu III peatükis osutatud turvalisuse akrediteerimisega tegelevate riiklike ekspertide lähetamise asjus turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

4.   Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib pikendada või lõpetada tema ametiaja vastavalt artikli 15b lõigetele 3 ja 4.

5.   Haldusnõukogu teostab tegevdirektori üle distsiplinaarjärelevalvet seoses tema tööga, eelkõige agentuuri pädevusse jäävates julgeolekuküsimustes, välja arvatud III peatüki kohase tegevusvaldkonna osas.

1.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud agentuuri mitmeaastase tööprogrammiga nähakse ette meetmed, mis agentuur võtab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikus, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Kõnealuses programmis nähakse ette üldine strateegiline programmitöö, sealhulgas eesmärgid, programmi etapid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad ning ressursside kavandamine, sealhulgas personal ja rahalised vahendid iga meetme jaoks. Selles võetakse arvesse käesoleva määruse artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemusi. Teavitamise eesmärgil kirjeldatakse kõnealuses mitmeaastases tööprogrammis ka ülesannete üleandmist komisjonilt agentuurile, mis hõlmab ka määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud programmijuhtimise ülesandeid.

2.   Käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud iga-aastane tööprogramm põhineb mitmeaastasel tööprogrammil. Selles nähakse ette meetmed, mida agentuur võtab eesseisval aastal, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Selles on selgelt märgitud, millised ülesanded on lisatud või välja jäetud ja milliseid on muudetud võrreldes eelmise eelarveaastaga ning tulemusnäitajate muutused ja nende sihtväärtused. Programmis nähakse samuti ette personal ja rahalised vahendid iga meetme kohta. Teavitamise eesmärgil sisaldab iga-aastane tööprogramm ülesandeid, mille täitmise on komisjon delegeerimislepinguga nõuetekohaselt üle andnud agentuurile määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 2 kohaselt.

3.   Tegevdirektor edastab haldusnõukogu vastuvõetud mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele ning avaldab programmide kokkuvõtte.

4.   Käesoleva määruse artikli 8 punktis h osutatud aastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

Aastaaruande kokkuvõte avalikustatakse.”

1.   Käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks luuakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks määrusega (EL) nr 1285/2013 komisjonile usaldatud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning liikmesriikide pädevust turvalisuse akrediteerimise osas.

3.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab turvalisuse akrediteerimise asutusena Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses järgmisi ülesandeid:

4.   Peale selle täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järgmisi ülesandeid:

5.   Komisjon annab turvalisuse akrediteerimise nõukogule pidevalt teada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.

6.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

7.   Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. Liikmesriigid, komisjon ja kõrge esindaja püüavad piirata oma esindajate vahetumist turvalisuse akrediteerimise nõukogus. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib koosolekutele vaatlejatena osalema kutsuda ka kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi. Selline kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja osalemise tingimused määratakse kindlaks artikli 23 lõikes 1osutatud lepingutes ja kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.

8.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Mõlema isiku ametiaeg lõpeb, kui nad ei ole enam turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed.

9.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kogu personalile ja kõikidele materiaalsetele vahenditele, mida on vaja asjakohase haldustoe andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute käitlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks ja mis on agentuuri käsutuses, ilma et see piiraks artikli 10 punktis i osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.

10.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses olevad agentuuri töötajad töötavad viisil, mis tagab iseseisvuse ja sõltumatuse muust agentuuri tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtegevusest, kooskõlas programmi eesmärkidega. Selleks luuakse agentuuris tegelik organisatsiooniline lahusus käesoleva peatükiga hõlmatud ülesandeid täitvate töötajate ja muude agentuuri töötajate vahel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu teavitab tegevdirektorit, haldusnõukogu ja komisjoni viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad kahjustada tema iseseisvust ja sõltumatust. Juhul kui agentuur ei suuda olukorda ise parandada, hindab olukorda komisjon, konsulteerides asjakohaste isikutega. Selle hindamise tulemusel võtab komisjon asjakohaseid leevendusmeetmeid, mida rakendab agentuur, ja teavitab nendest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

11.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eelkõige moodustab ta töö vajaliku järjepidevuse tagamise eesmärgil toimkonna, mis tegeleb turvaanalüüside läbivaatamise ja testimisega, et abistada turvalisuse akrediteerimise nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib moodustada eksperdirühmi, mis toetavad toimkonna tööd, või nende tegevuse lõpetada.

12.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud liikmesriikide pädevust ja agentuuri ülesandeid Galileo programmi kasutuselevõtuetapil, moodustatakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriikide eksperdirühm, mis täidab krüptitud materjali levitamise asutuse ülesandeid seoses ELi krüptitud materjali haldamisega eelkõige järgmistel eesmärkidel:

13.   Kui käesoleva määruse artiklis 10 osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsused.

14.   Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

15.   Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes asjakohaseid meetmeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1285/2013.

16.   Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.

17.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 27 osutatud iga-aastast tööprogrammi.”

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees täidab järgmiseid ülesandeid:

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seoses käesoleva peatükiga hõlmatud tegevusega paluda turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehel tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi osas.”

1.   Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Agentuuri töötajate hulka kuuluvad kõnealuse agentuuri poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad. Nad on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele.

3.   Agentuuri sise-eeskirjad, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad turvalisuse akrediteerimise toiminguid tegevate töötajate iseseisvuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest kooskõlas artikli 10 punktiga i.

1.   Tegevdirektor võetakse agentuuri tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Haldusnõukogu valitud kandidaat võidakse kutsuda esimesel võimalusel esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab agentuuri haldusnõukogu esimees.

Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles käsitletakse tegevdirektori töö tulemuslikkust, võttes arvesse agentuuri tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.

Ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Enne ametiaja pikendamist võib tegevdirektori kutsuda esinema avaldusega Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

4.   Komisjoni või haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi osas. Selline seisukohtade tutvustus ei puuduta III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimusi.

1.   Pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (*7). Sel eesmärgil ühineb agentuur Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) (*8) sisejuurdluste kohta ning võtab vastu asjakohased agentuuri töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele kohaldatavad sätted, kasutades nimetatud kokkuleppele lisatud näidisotsust.

2.   Kontrollikojal on õigus kontrollida nii kontrollikojale esitatud dokumentide põhjal kui ka kohapeal agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning agentuuri kaudu liidu rahalisi vahendeid saanud töövõtjaid või alltöövõtjaid.

3.   Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (*9) võib OLAF pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi seoses agentuuri rahastatavate toetuste ja sõlmitud lepingutega.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, nähakse agentuuri ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes, agentuuri ja kolmandate pooltega sõlmitud lepingutes ja toetuslepingutes ning agentuuri tehtud rahastamisotsustes sõnaselgelt ette kontrollikoja ja OLAFi õigus teha oma vastava pädevuse piires kontrolle ja korraldada juurdlusi.

1.   Agentuur kohaldab ELi salastatud teabe kaitsmist käsitlevaid komisjoni julgeolekueeskirju.

2.   Agentuur võib näha oma sise-eeskirjades ette sätted salastamata, kuid tundliku teabe käitlemiseks. Sellised sätted hõlmavad muu hulgas sellise teabe vahetamist, käitlemist ja säilitamist.

1.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused.

2.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne igat koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest.

3.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu näevad oma kodukorras ette lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklareerimise ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise praktilise korra.

1.   Agentuur on tegevuses osalemiseks avatud kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Selline osalemine ja osalemistingimused määratakse kindlaks lepinguga, mis sõlmitakse liidu ning kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, tehes seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele.

2.   Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse kõnealuste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide agentuuri töös osalemise praktilist korda, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad agentuuri esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.

1.   Komisjon hindab agentuuri, eelkõige selle mõju, tõhusust, head toimimist, töömeetodeid, vajadusi ja talle eraldatud ressursside kasutust hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja seejärel iga viie aasta tagant. See hindamine hõlmab eelkõige võimalikke muutusi agentuuri ülesannete ulatuses ja olemuses ning selliste muutuste finantsmõju. Hindamisel käsitletakse agentuuri huvide konfliktide alase poliitika elluviimist ning selles kajastatakse samuti kõiki asjaolusid, mis võivad olla kahjustanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu autonoomsust ja sõltumatust.

2.   Komisjon edastab hindamisaruande ja oma sellekohased järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, agentuuri haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3.   Igas teises aruandes hinnatakse agentuuri bilanssi, võttes arvesse selle eesmärke ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et agentuurile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtudes ei ole agentuuri säilitamine enam põhjendatud, võib komisjon teha asjakohasel juhul ettepaneku käesoleva määruse kehtetuks tunnistamiseks.

4.   Haldusnõukogu või komisjoni taotlusel võib agentuuri tegevuse tulemuslikkuse kohta korraldada välisauditeid.”