Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014D0496

    Nõukogu otsus 2014/496/ÜVJP, 22. juuli 2014 , Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, ning millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2004/552/ÜVJP

    ELT L 219, 25.7.2014, p. 53–55 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2020; kehtetuks tunnistatud 32021D0698

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/496/oj

    25.7.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 219/53


    NÕUKOGU OTSUS 2014/496/ÜVJP,

    22. juuli 2014,

    Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtu, toimimise ja kasutamise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, ning millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2004/552/ÜVJP

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28,

    võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Pidades eelkõige silmas Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) strateegilist mõõdet, piirkondlikku ja ülemaailmset ulatust ning mitmesuguseid kasutusvaldkondi, moodustab see tundliku infrastruktuuri, mille kasutuselevõtmine ja kasutamine võib mõjutada liidu ja liikmesriikide julgeolekut.

    (2)

    Juhul, kui rahvusvaheline olukord nõuab liidu operatiivset tegevust ja kui GNSSi toimimine võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, või süsteemi toimimist ähvardava ohu puhul, peaks nõukogu otsustama vajalike meetmete võtmise üle.

    (3)

    Sel põhjusel võttis nõukogu 12. juulil 2004 vastu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (1).

    (4)

    Pärast Lissaboni lepingu jõustumist peaks ülesandeid ja kohustusi, mida varem täitis nõukogu peasekretär/kõrge esindaja, nüüdsest täitma liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”).

    (5)

    Galileo programmil põhineva süsteemi arengu edusammud, kasutuselevõtmise alustamine ja eelseisev käivitamine nõuavad ühismeetmes 2004/552/ÜVJP ette nähtud menetluse kohandamist.

    (6)

    Teavet ja eksperditeadmisi selle kohta, kas mõni süsteemiga seotud sündmus ohustab liitu, liikmesriike või GNSSi, peaks nõukogule ja kõrgele esindajale edastama Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), liikmesriigid ja komisjon. Peale selle võivad sellist teavet edastada ka kolmandad riigid.

    (7)

    Tuleks täpsustada nõukogu, kõrge esindaja, GSA kui Galileo turvaseirekeskuse käitaja ning liikmesriikide vastavaid ülesandeid kehtestatavas operatiivkohustuste ahelas, kuidas reageerida ohule liidu, liikmesriikide või GNSSi suhtes.

    (8)

    Sellega seoses on põhilisi ohte käsitletud süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatises, milles on esitatud põhilised üldohud, millele GNSS peab tervikuna ise reageerima, ja süsteemi turvaplaanis, mis sisaldab turvalisuse akrediteerimise korra raames koostatud turvariskide registrit. Need on lähtedokumendid selleks, et tuvastada ohud, millega konkreetselt tuleb tegeleda käesoleva otsuse alusel, ja luua korralduslikud meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks.

    (9)

    Kiireloomulistel juhtudel võib vajalikuks osutuda otsuste tegemine kõigest mõne tunni jooksul pärast ohtu käsitleva teabe saamist.

    (10)

    Kui asjaolud ei võimalda nõukogul teha otsust, et kõrvaldada ohtu või leevendada tõsist kahju liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulistele huvidele, peaks kõrgel esindajal olema õigus võtta vajalikke ajutisi meetmeid.

    (11)

    Euroopa GNSSi juhtimist on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 683/2008 (2) ja (EL) nr 1285/2013 (3). Eelkõige näeb määruse (EL) nr 1285/2013 artikkel 14 ette, et GSA tagab Galileo turvaseirekeskuse tegevuse.

    (12)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 512/2014 (4) pannakse GSA tegevdirektorile ülesanne tagada, et GSA suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida ühismeetme 2004/552/ÜVJP (mis asendatakse käesoleva otsusega) alusel antud juhiseid. Lisaks sellele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1104/2011/EL (5) sätestatud eeskirjad, mille alusel liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, liidu agentuurid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada juurdepääsu Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutavale avalikule reguleeritud teenusele. Iseäranis on otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 6 määratletud Galileo turvaseirekeskus kui avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavate asutuste, nõukogu, kõrge esindaja ning kontrollikeskuste operatiivliides,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Käesoleva otsusega kehtestatakse kohustused, mida täidavad nõukogu ning kõrge esindaja, et kõrvaldada sellist ohtu liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või leevendada sellist tõsist kahju liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulistele huvidele, mis tuleneb Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisest, toimimisest või kasutamisest, eelkõige liidu tegevust nõudvast rahvusvahelisest olukorrast, või süsteemi või selle teenuste toimimist ähvardava ohu korral.

    Artikkel 2

    Sellise ohu korral teavitavad olenevalt asjaoludest kas liikmesriigid, komisjon või GSA kõrget esindajat viivitamata kõigist neile teadaolevatest asjaoludest, mida nad peavad asjakohaseks.

    Artikkel 3

    1.   Nõukogu otsustab GSAle antavate vajalike juhiste üle, tehes seda ühehäälselt kõrge esindaja ettepanekul.

    2.   GSA ja komisjon annavad nõukogule nõu kavandatavate juhiste tõenäolise laiema mõju kohta GNSSile.

    3.   Vajaduse korral esitab poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogule arvamuse kavandatavate juhiste kohta.

    Artikkel 4

    1.   Kui olukorra kiireloomulisus nõuab viivitamatut tegutsemist enne seda, kui nõukogu on teinud artikli 3 lõike 1 kohase otsuse, on kõrgel esindajal õigus anda GSA-le vajalikke ajutisi juhiseid. Kõrge esindaja võib GSA-le selliste juhiste andmise õiguse delegeerida Euroopa välisteenistuse tegevpeasekretärile või mõnele tema asetäitjale. Kõrge esindaja teavitab viivitamata nõukogu ja komisjoni käesoleva lõike kohaselt antud juhistest.

    2.   Nõukogu kinnitab kõrge esindaja ajutised juhised, muudab neid või tunnistab need kehtetuks nii kiiresti kui võimalik.

    3.   Kõrge esindaja vaatab oma ajutised juhised pidevalt läbi, muudab neid vajaduse korral või tunnistab need kehtetuks, kui viivitamatu tegutsemine ei ole enam nõutav. Igal juhul lõpeb ajutiste juhiste kehtivus nelja nädala möödumisel nende andmisest või lõike 2 kohase nõukogu otsuse alusel.

    Artikkel 5

    Kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest koostab kõrge esindaja liikmesriikide ekspertide toetusel käesoleva otsuse praktiliseks rakendamiseks vajalikud esialgsed korralduslikud meetmed ning esitab need poliitika- ja julgeolekukomiteele heakskiitmiseks. Ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest esitatakse poliitika- ja julgeolekukomiteele heakskiitmiseks korralduslike meetmete lõplik versioon. Poliitika- ja julgeolekukomitee vaatab korralduslikud meetmed läbi ja ajakohastab neid vähemalt iga kahe aasta järel.

    Artikkel 6

    1.   Kooskõlas liidu või liidu ja selle liikmesriikide varem sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega, sealhulgas nendega, millega antakse otsuse nr 1104/2011/EL artikli 3 lõike 5 kohaselt juurdepääs avalikule reguleeritud teenusele, on kõrgel esindajal õigus sõlmida kolmandate riikidega halduskokkuleppeid käesoleva otsuse alusel tehtava koostöö kohta. Nõukogu peab sellised kokkulepped ühehäälselt heaks kiitma.

    2.   Kui sellised kokkulepped eeldavad juurdepääsu liidu salastatud teabele, kiidetakse salastatud teabe avaldamine või vahetamine heaks kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega.

    Artikkel 7

    Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva või liikmesriikide taotlusel või artikli 3 kohaste meetmete võtmise järel vaatab nõukogu läbi käesolevas otsuses sätestatud eeskirjad ja menetlused ning vajaduse korral muudab neid.

    Artikkel 8

    Kui see on asjakohane, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesoleva otsuse rakendamine oma vastutusalas, kooskõlas muu hulgas määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 28. Sel eesmärgil määravad liikmesriigid kontaktpunktid, et aidata kaasa ohuolukorra operatiivsele juhtimisele. Kõnealused kontaktpunktid võivad olla füüsilised või juriidilised isikud.

    Artikkel 9

    Ühismeede 2004/552/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

    Artikkel 10

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

    Brüssel, 22. juuli 2014

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    C. ASHTON


    (1)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 512/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (ELT L 150, 20.5.2014, lk 72).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutavale avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).


    Top