7.6.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/105

---

NÕUKOGU OTSUS,

26. mai 2014,

Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta

(2014/335/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 311 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu omavahendite süsteem peab tagama liidu poliitikasuundade korrapäraseks arenguks vajalikud vahendid, võttes arvesse vajadust range eelarvedistsipliini järele. Omavahendite süsteemi arendamise kaudu saab ja tuleks toetada liikmesriikide üldisi jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks ning see võimaldab tagada võimalikult aktiivse osalemise liidu poliitika kujundamisel.

(2)	Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust.

(3)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati muu hulgas, et omavahendite süsteem peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel. Kooskõlas 1984. aasta Fontainebleau's toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise asjakohaste järeldustega peaks see süsteem seega tagama, et ühegi liikmesriigi eelarvelised kohustused ei oleks liiga suured võrreldes tema suhtelise jõukusega. Seepärast on asjakohane kehtestada sätted konkreetsete liikmesriikide jaoks.

(4)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et üksnes ajavahemikul 2014–2020 kohaldatakse Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi puhul nende käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmise määra vähendamist. Samuti otsustati, et üksnes ajavahemikul 2014–2020 kohaldatakse Taani, Madalmaade ja Rootsi puhul nende kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist ning et Austria puhul kohaldatakse üksnes ajavahemikul 2014–2016 tema kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist. Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et jätkatakse Ühendkuningriigi puhul kasutatava korrigeerimismehhanismi kohaldamist.

(5)	Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et traditsiooniliste omavahendite sissenõudmise süsteem jääb samaks. Alates 1. jaanuarist 2014 jätavad liikmesriigid endale siiski sissenõudmiskuludena 20 % enda poolt sisse nõutud summadest.

(6)

Selleks et tagada range eelarvedistsipliin ja võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2010. aasta teatist omavahendite ja kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade kohandamise kohta vastavalt otsusele võtta kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) arvesse omavahendite kindlaksmääramise eesmärgil, peaks omavahendite piirmäär maksete assigneeringute puhul olema 1,23 % liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust turuhindades ning kulukohustuste assigneeringute puhul 1,29 % liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Kõnealused piirmäärad põhinevad ESA 95-l, sealhulgas kaudselt mõõdetavatel finantsvahendusteenustel (FISIM), kuna käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud kättesaadavad andmed, mis põhinevad Euroopa arvepidamise muudetud süsteemil, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (1) („ESA 2010”). Liidu käsutusse antud rahaliste vahendite summa muutumatuna hoidmiseks on otstarbekas kohandada neid piirmäärasid, mis on väljendatud protsendina kogurahvatulust. Kõnealuseid piirmäärasid tuleks kohandada niipea, kui kõik liikmesriigid on oma andmed edastanud ESA 2010 alusel. Juhul kui ESA 2010 muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus, tuleks omavahendite ja kulukohustuste assigneeringute piirmäärasid taas kohandada.

(7)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel kutsuti nõukogu üles jätkama tööd komisjoni ettepanekuga uute käibemaksupõhiste omavahendite kohta, et teha see võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks, tugevdada seost ELi käibemaksupoliitikaga ja tegelikult sissenõutud käibemaksuga ning tagada maksumaksjate võrdne kohtlemine kõigis liikmesriikides. Euroopa Ülemkogu otsustas, et uued käibemaksupõhised omavahendid võiksid asendada kehtivaid käibemaksupõhiseid omavahendeid. Samuti märkis Euroopa Ülemkogu, et 22. jaanuaril 2013 võttis nõukogu vastu nõukogu otsuse, millega antakse luba teha tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (2). Euroopa Ülemkogu palus osalevatel liikmesriikidel analüüsida, kas sellest võiks saada ELi eelarve uus omavahendite baas. Euroopa Ülemkogu otsustas, et see ei mõjutaks koostöös mitteosalevaid liikmesriike ega Ühendkuningriigi puhul tehtava korrigeerimise arvutamist.

(8)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et vastu tuleb võtta nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 311 neljandas lõigus. Seepärast peaksid kõnealuses määruses sisalduma üldist laadi sätted, milleks on eelkõige aastaeelarve jäägi arvutamise ja eelarves kajastamise kord ning tulude kontrolli ja järelevalve aspektid, mida rakendatakse kõigi omavahendite suhtes ja mille puhul on nõutav aluslepingutes sätestatud asjakohane parlamentaarne järelevalve.

(9)	Ühtsuse, järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada sätted, mis reguleerivad üleminekut nõukogu otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (3) kohaselt süsteemilt käesolevast otsusest tulenevale süsteemile.

(10)	Otsus 2007/436/EÜ, Euratom tuleks tunnistada kehtetuks.

(11)	Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks kõik summad esitada eurodes.

(12)	Kontrollikoja ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega on konsulteeritud ning nad on vastu võtnud arvamused (4).

(13)	Selleks et tagada üleminek muudetud omavahendite süsteemile ja selle kokkulangevus eelarveaastaga, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad liidu omavahendite eraldamise kohta, et Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 311 kohaselt tagada liidu aastaeelarve rahastamine.

Artikkel 2

Omavahendite kategooriad ja nende arvutamise erimeetodid

1.   Liidu eelarvesse kavandatud omavahenditena käsitatakse tulu, mille allikaks on:

a)

traditsioonilised omavahendid, mis koosnevad järgmisest: impordimaksud, lisatasud, täiendavad summad või hüvitissummad, lisasummad või lisaelemendid, ühise tollitariifistiku tollimaksud ja muud tollimaksud, mille liidu institutsioonid on kehtestanud või kehtestavad kolmandate riikidega kauplemise suhtes, endise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ning suhkruturu ühise korralduse raames sätestatud osamaksud ja muud tollimaksud;

b)

ilma et see piiraks lõike 4 teise lõigu kohaldamist, ühtse määra kohaldamine kõigi liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvestusbaaside suhtes, mis määratakse kindlaks kooskõlas liidu eeskirjadega. Sel eesmärgil arvessevõetav arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50 % kogurahvatulust vastavalt lõikele 7;

c)	ilma et see piiraks lõike 5 teise lõigu kohaldamist, kõigi liikmesriikide summaarse kogurahvatulu suhtes ühtse määra kohaldamine, mis määratakse kindlaks eelarvemenetluse kohaselt kõiki muid tulusid arvesse võttes.

2.   Liidu eelarvesse kavandatud omavahenditena käsitatakse ka tulusid, mis on saadud võimalikest uutest maksudest, mis on kehtestatud ühise poliitika raames vastavalt ELi toimimise lepingule, tingimusel et on järgitud ELi toimimise lepingu artiklis 311 sätestatud korda.

3.   Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuluna endale 20 % lõike 1 punktis a osutatud summadest.

4.   Lõike 1 punktis b osutatud ühtseks määraks kehtestatakse 0,30 %.

Üksnes ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatakse Saksamaale, Madalmaadele ja Rootsile käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks 0,15 %.

5.   Lõike 1 punktis c osutatud ühtset määra kohaldatakse iga liikmesriigi kogurahvatulu suhtes.

Üksnes ajavahemikul 2014–2020 kohaldatakse Taani, Madalmaade ja Rootsi puhul nende kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist vastavalt 130 miljonit eurot, 695 miljonit eurot ja 185 miljonit eurot. Austria puhul vähendatakse tema kogurahvatulul põhinevaid iga-aastasi brutomakseid vastavalt 30 miljonit eurot 2014. aastal, 20 miljonit eurot 2015. aastal ja 10 miljonit eurot 2016. aastal. Kõik kõnealused summad on 2011. aasta hindades, mida kohandatakse jooksevhindadega, kohaldades viimast kättesaadavat, eurodes väljendatud ELi SKP deflaatorit, mille komisjon on kindlaks määranud ja mis on kättesaadav eelarveprojekti koostamise ajal. Kõnealune brutomaksete vähendamine tehakse pärast käesoleva otsuse artiklites 4 ja 5 osutatud Ühendkuningriigi puhul kasutatavat korrigeerimist ja selle rahastamise arvutamist ning need ei avalda sellele mingit mõju. Kõnealust brutomaksete vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid.

6.   Kui eelarveaasta alguseks ei ole eelarvet vastu võetud, kohaldatakse kuni uute määrade jõustumiseni kehtivaid käibemaksu ja kogurahvatulu sissenõudmismäärasid.

7.   Lõike 1 punktis c osutatud kogurahvatulu tähendab aastast kogurahvatulu turuhindades, nagu komisjon on selle arvutanud määruse (EL) nr 549/2013 („ESA 2010”) kohaldamisel.

Kui ESA 2010 muutmisega peaks kaasnema lõike 1 punktis c osutatud kogurahvatulu taseme märkimisväärne muutumine, otsustab nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kas neid muudatusi kohaldatakse käesoleva otsuse rakendamisel.

Artikkel 3

Omavahendite piirmäärad

1.   Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei või ületada 1,23 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

2.   Liidu eelarvesse kantud iga-aastased kulukohustuste assigneeringud ei või ületada 1,29 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

Kulukohustuste assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks mõeldud assigneeringute vahel säilitatakse korrapärane suhe, et tagada nende omavaheline kokkusobivus ning võimaldada lõikes 1 nimetatud piirmäära järgida järgnevatel aastatel.

3.   Käesoleva otsuse kohaldamise eesmärgil arvutab komisjon, niipea kui kõik liikmesriigid on oma andmed edastanud ESA 2010 alusel, lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad ümber vastavalt järgmisele valemile:

Selles valemis on „t” viimane täisaasta, mille kohta on kättesaadavad andmed kogurahvatulu arvutamiseks.

4.   Kui ESA 2010 muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus, arvutab komisjon lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad, mis on ümber arvutatud lõike 3 kohaselt, ümber vastavalt järgmisele valemile:

Selles valemis on „t” viimane täisaasta, mille kohta on kättesaadavad andmed kogurahvatulu arvutamiseks.

Selles valemis on „x” ja „y” piirmäärad, mis on lõike 3 kohaselt ümber arvutatud.

Artikkel 4

Ühendkuningriigi puhul kohaldatav korrigeerimismehhanism

Ühendkuningriigil võimaldatakse korrigeerida eelarvelist tasakaalustamatust.

Korrigeerimine arvutatakse järgmiselt:

a)	arvutatakse välja erinevus järgmiste eelnenud eelarveaasta näitajate vahel: — Ühendkuningriigi protsentuaalne osa piiristamata käibemaksu arvestusbaaside summast ja — Ühendkuningriigi protsentuaalne osa eraldatud kogukulust;

b)	niiviisi saadud erinevus korrutatakse eraldatud kogukuluga;

c)	punkti b tulemus korrutatakse 0,66ga;

d)

punkti c tulemusest lahutatakse see, kuidas üleminek piiristatud käibemaksule ja artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud maksetele mõjutab Ühendkuningriiki, ehk erinevus järgmiste elementide vahel: — summa, mida Ühendkuningriik oleks pidanud maksma artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud vahenditest rahastatud summade puhul, kui piiristamata käibemaksubaaside suhtes oleks kohaldatud ühtset määra, ja — summad, mida Ühendkuningriik maksab vastavalt artikli 2 lõike 1 punktidele b ja c;

e)	punkti d tulemusest lahutatakse netotulu, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et suureneb artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud vahendite protsendimäär, mille liikmesriigid jätavad endale, et katta omavahendite sissenõudmise ja sellega seotud kulud;

f)	arvutust kohandatakse, vähendades eraldatud kogukulu nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulu võrra, kes on liiduga ühinenud pärast 30. aprilli 2004, välja arvatud põllumajanduse otsetoetused ja turuga seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud.

Artikkel 5

Ühendkuningriigi puhul kohaldatava korrigeerimismehhanismi rahastamine

1.   Artiklis 4 sätestatud korrigeerimise kulud kannavad liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuningriigid, järgmise korra kohaselt:

a)	kulude jaotumine arvutatakse esmalt lähtuvalt iga liikmesriigi osast artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud maksetes, arvestamata Ühendkuningriigi osa ja võtmata arvesse artikli 2 lõikes 5 osutatud Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate brutomaksete vähendamist;

b)	seejärel kohandatakse seda nii, et Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osa käesoleva arvutuse tulemusel saadavast summast piirduks ühe neljandikuga nende tavapärasest osast.

2.   Võimaldamaks Ühendkuningriigile korrigeerimist, vähendatakse makseid, mida ta peab tasuma tulenevalt artikli 2 lõike 1 punkti c kohaldamisest. Teiste liikmesriikide kantud kulud lisatakse maksetele, mida nad peavad tasuma tulenevalt artikli 2 lõike 1 punkti c kohaldamisest iga liikmesriigi suhtes.

3.   Komisjon teeb artikli 2 lõike 5, artikli 4 ja käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud arvutused.

4.   Kui eelarveaasta alguseks ei ole eelarvet vastu võetud, kohaldatakse Ühendkuningriigile võimaldatavat korrigeerimist ja teiste liikmesriikide kantavaid kulusid nii, nagu on kavandatud viimases lõplikult vastu võetud eelarves.

Artikkel 6

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artiklis 2 osutatud tulusid kasutatakse vahet tegemata kõigi liidu aastaeelarvesse kavandatud kulude rahastamiseks.

Artikkel 7

Ülejäägi ülekandmine

Liidu eelarveaasta kulusid ületav tulude summa kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.

Artikkel 8

Omavahendite sissenõudmine ja nende kättesaadavaks tegemine komisjonile

1.   Liikmesriigid nõuavad artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud liidu omavahendid sisse vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, mida kohandatakse vajaduse korral nii, et need vastaksid liidu eeskirjade nõuetele.

Komisjon kontrollib siseriiklikke õigusnorme, mis liikmesriigid on talle saatnud, edastab liikmesriikidele kohandused, mida ta peab liidu eeskirjade täitmiseks vajalikuks, ja esitab vajaduse korral aruande eelarvepädevatele institutsioonidele.

2.   Liikmesriigid teevad artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud vahendid komisjonile kättesaadavaks ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 2 alusel vastu võetud määruste kohaselt.

Artikkel 9

Rakendusmeetmed

Nõukogu sätestab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 311 neljandas lõigus sätestatud korraga rakendusmeetmed omavahendite süsteemi järgmiste elementide suhtes:

a)	aastaeelarve jäägi arvutamise ja eelarves kajastamise kord vastavalt artiklile 7;

b)	sätted ja kord, mis on vajalikud artiklis 2 osutatud tulu kontrollimiseks ja järelevalveks, sealhulgas asjakohased aruandlusnõuded.

Artikkel 10

Lõpp- ja üleminekusätted

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom kehtetuks. Kõiki viiteid nõukogu otsusele 70/243/ESTÜ, EMÜ, Euratom, (5) nõukogu otsusele 85/257/EMÜ, Euratom, (6) nõukogu otsusele 88/376/EMÜ, Euratom, (7) nõukogu otsusele 94/728/EÜ, Euratom, (8) nõukogu otsusele 2000/597/EÜ, Euratom (9) või otsusele 2007/436/EÜ, Euratom käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas esitatud vastavustabelile.

2.   Otsuste 94/728/EÜ, Euratom, 2000/597/EÜ, Euratom ja 2007/436/EÜ, Euratom artikleid 2, 4 ja 5 kohaldatakse jätkuvalt selliste tulude arvutamise ja kohandamise suhtes, mis on saadud kõigi liikmesriikide puhul kehtiva ühtse määra kohaldamisel ühtselt määratletud käibemaksubaasi suhtes, mis on olenevalt aastast piiratud 50–55 %-ga iga liikmesriigi rahvuslikust koguproduktist või kogurahvatulust, ning Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise arvutamise suhtes 1995. aastast kuni 2013. aastani.

3.   Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskulude katteks jätkuvalt endale 10 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest, mille nad oleksid kohaldatavate liidu eeskirjade kohaselt pidanud kättesaadavaks tegema enne 28. veebruari 2001.

Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskulude katteks jätkuvalt endale 25 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest, mille nad oleksid kohaldatavate liidu eeskirjade kohaselt pidanud kättesaadavaks tegema ajavahemikus 1. märtsist 2001 kuni 28. veebruarini 2014.

4.   Käesoleva otsuse kohaldamisel esitatakse kõik summad eurodes.

Artikkel 11

Jõustumine

Nõukogu peasekretär teatab liikmesriikidele käesolevast otsusest.

Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretärile viivitamata oma põhiseadusest tulenevatest nõuetest lähtuvalt käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Käesolev otsus jõustub viimase teises lõigus osutatud teate kättesaamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 12

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(2)  ELT L 22, 25.1.2013, lk 11.

(3)  Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

(4)  Kontrollikoja 20. märtsi 2012. aasta arvamus nr 2/2012 (ELT C 112, 18.4.2012, lk 1) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamus (ELT C 181, 21.6.2012, lk 45).

(5)  Nõukogu 21. aprilli 1970. aasta otsus 70/243/ESTÜ, EMÜ, Euratom liikmesriikide rahaliste osamaksete asendamise kohta ühenduste omavahenditega (EÜT L 94, 28.4.1970, lk 19).

(6)  Nõukogu 7. mai 1985. aasta otsus 85/257/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 128, 14.5.1985, lk 15).

(7)  Nõukogu 24. juuni 1988. aasta otsus 88/376/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 24).

(8)  Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsus 94/728/EÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9).

(9)  Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42).

---

---