12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/13

---

NÕUKOGU OTSUS 2014/75/ÜVJP,

10. veebruar 2014,

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. juulil 2001 vastu ühismeetme 2001/554/ÜVJP (1).

(2)

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut („instituut”) peaks aitama Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel rakendada nõukogu poliitilise järelevalve all ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) tegevusjuhiste kohaselt ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP), sealhulgas ühiste julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) ning samuti muid liidu välistegevusi.

(3)	Instituudil peaks olema juriidilise isiku staatus ja ta peaks toimima intellektuaalselt täiesti sõltumatult, ilma et see mõjutaks nõukogu ja kõrge esindaja kohustusi.

(4)	Kõrge esindaja esitas 20. septembril 2011 nõukogule ühismeetme 2001/554/ÜVJP artikli 19 kohaselt aruande instituudi toimimise läbivaatamise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis selle aruande teadmiseks ja soovitas 1. veebruaril 2012, et nõukogu muudaks ühismeedet 2001/554/ÜVJP.

(5)	Õigusselguse huvides on asjakohane konsolideerida varasemad muudatused ja täiendavad kavandatavad muudatused ühte uude otsusesse ning tunnistada ühismeede 2001/554/ÜVJP kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Järjepidevus ja asukoht

1.   Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut, mis on loodud ühismeetmega 2001/554/ÜVJP („instituut”), jätkab tegevust kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Muutmata jäävad kõik õigused ja kohustused, mis on tekkinud ühismeetme 2001/554/ÜVJP raames, ning kõik eeskirjad, mis on vastu võetud ühismeetme 2001/555/ÜVJP raames. Eelkõige jäävad kehtima kõik töölepingud ning kõik nendest tulenevad õigused.

3.   Instituudi peakontor asub Pariisis. Brüsselis toimuva tegevuse korraldamise hõlbustamiseks on instituudil Brüsselis kontaktasutus. Instituudi korraldus on paindlik ning erilist tähelepanu pööratakse kvaliteedile ja tõhususele, sealhulgas seoses personali suurusega.

Artikkel 2

Tegevus ja ülesanded

1.   Instituut annab tihedas koostöös liikmesriikidega panuse ELi strateegilise mõtlemise arengusse liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) alal, sealhulgas konfliktide ennetamisel ja rahu kindlustamisel, ning muu liidu välistegevuse alal, et tugevdada ELi analüüsi-, prognoosi- ja võrgustike loomise suutlikkust välismeetmete võtmisel.

2.   Instituudi tegevuses keskendutakse poliitikale suunatud analüüsi, teavitamise, levitamise ja arutelude läbiviimisele; kontaktide loomise ürituste ja seminaride korraldamisele ning asjakohaste dokumentide kogumisele liidu ja liikmesriikide ametnike ja ekspertide jaoks.

3.   Instituut edendab ka kontakte teadusringkondade, eksperdirühmade ja asjakohaste kodanikuühiskonna liikmetega kogu Euroopa mandril, Atlandi ookeani ümbruses ja laiema rahvusvahelise üldsuse hulgas, toimides vahendajana liidu institutsioonide ja välisekspertide maailma, sealhulgas turvalisuse eest vastutajate vahel.

Artikkel 3

Poliitiline järelevalve ja tegevusjuhised

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel poliitilist järelevalvet instituudi tegevuse üle. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) annab instituudile tegevusjuhised vastavalt oma kohustustele ÜVJP ja eelkõige ÜJKP valdkonnas.

2.   Nimetatud poliitilist järelevalvet teostatakse ja tegevusjuhiseid antakse mõjutamata instituudi intellektuaalset sõltumatust ja tegevusautonoomiat oma tegevuse ja ülesannete elluviimisel.

Artikkel 4

Juriidilise isiku staatus

Instituudil on juriidilise isiku staatus, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Instituut võib eelkõige sõlmida lepinguid, omandada või võõrandada vallas- ja kinnisasju ning osaleda kohtumenetlustes. Instituut on mittetulunduslik asutus. Liikmesriigid võtavad meetmeid selleks, et anda instituudile oma siseriikliku õiguse kohaselt juriidilistele isikutele omistatav vajalik õigus- ja teovõime.

Artikkel 5

Juhatus

1.   Instituudil on juhatus, kes kinnitab selle iga-aastase ja pikaajalise tööprogrammi ning asjakohase eelarve. Juhatus arutab instituudi ülesannete, tegevuse, toimimise ja töötajatega seotud küsimusi.

2.   Juhatuse eesistuja on kõrge esindaja või kõrge esindaja esindaja. Euroopa välisteenistus täidab juhatuse sekretariaadi funktsiooni.

3.   Iga liikmesriik nimetab juhatusse ühe esindaja. Iga juhatuse liiget võib esindada või temaga koos juhatuse töös osaleda asendusliige. Komisjon osaleb juhatuse töös ja nimetab samuti esindaja.

4.   Instituudi direktor või direktori esindaja osaleb üldjuhul juhatuse koosolekutel. Sõjaväelise personali peadirektor ja sõjaväelise komitee esimees või nende esindajad võivad samuti juhatuse koosolekutel osaleda.

5.   Juhatuse otsused võetakse vastu liikmesriikide esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega, hääli kaalutakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 16 lõigetega 4 ja 5, ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Juhatus võtab vastu oma töökorra.

6.   Juhatus võib otsustada moodustada ajutisi töörühmi või alalisi komiteesid, mis tegelevad juhatuse vastutusalasse kuuluvate konkreetsete teemade või probleemidega ja tegutsevad juhatuse järelevalve all. Sellise töörühma või komitee moodustamise otsuses sätestatakse selle volitused, koosseis ja kestus.

7.   Eesistuja kutsub juhatuse kokku vähemalt kaks korda aastas. See kutsutakse kokku ka vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Artikkel 6

Direktor

1.   Juhatus nimetab liikmesriikide kodanike seast kõrge esindaja soovitusel ametisse instituudi direktori. Direktor nimetatakse ametisse kolmeaastaseks ajavahemikuks ning seda ajavahemikku võib ühe kaheaastase ametiaja võrra pikendada.

2.   Direktorikandidaadid peaksid olema isikud, kellel on tunnustatud pikaajalised kogemused ja erialateadmised välissuhetes, julgeolekupoliitikas ja diplomaatias ning nendega seotud teadustöös. Liikmesriigid esitavad direktori kandidaadid kõrgele esindajale, kes teavitab sellest juhatust. Eelvalikumenetlus korraldatakse kõrge esindaja vastutusel. Eelvalikukomisjon koosneb kolmest Euroopa välisteenistuse esindajast ja kolmest eesistujariikide kolmiku hulgast valitud liikmesriikide esindajast ning seda juhib kõrge esindaja või kõrge esindaja esindaja. Eelvaliku tulemuste põhjal esitab kõrge esindaja juhatusele soovituse koos vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirjaga, mis on koostatud eelvalikukomisjoni eelistatud järjekorras.

3.   Direktor on instituudi seaduslik esindaja.

4.   Direktor vastutab kõigi muude instituudi töötajate töölevõtmise eest. Juhatuse liikmetele teatatakse ette analüütikute töölevõtmisest.

5.   Pärast juhatuse heakskiitu ning instituudi aastaeelarve vastuvõtmisest tulenevat rahalist mõju arvesse võttes võib direktor nimetada ametisse asedirektori. Asedirektor nimetatakse ametisse kõige rohkem kolmeks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada ühe kaheaastase ametiaja võrra.

6.   Direktor tagab artiklis 2 sätestatud instituudi ülesannete täitmise. Direktor toetab instituudi asjatundlikkuse ja professionaalsuse kõrget taset ning tagab tõhususe ja tulemuslikkuse instituudi tegevuse läbiviimisel.

Direktor vastutab lisaks järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	instituudi iga-aastase tööprogrammi ning instituudi tegevuse aastaaruande koostamine;

b)	juhatuse töö ettevalmistamine;

c)	instituudi igapäevane juhtimine;

d)	kõik personaliküsimused;

e)	tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning instituudi eelarve täitmine;

f)	poliitika- ja julgeolekukomitee teavitamine iga-aastasest tööprogrammist;

g)	kontaktide ja tiheda koostöö tagamine ühenduse, riiklike ja rahvusvaheliste asjaomase valdkonna institutsioonidega.

Direktor peaks pärast juhatusega konsulteerimist samuti otsima võimalusi saada lisamakseid instituudi eelarve suurendamiseks.

7.   Instituudi kokkulepitud tööprogrammi ja eelarve piires on direktoril õigus sõlmida lepinguid, võtta tööle eelarves kinnitatud töötajaid ja teha mis tahes kulutusi, mis on instituudi toimimiseks vajalikud.

8.   Direktor koostab instituudi tegevuse aastaaruande järgmise aasta 31. märtsiks. Aruanne edastatakse juhatusele ja kõrge esindaja kaudu nõukogule, kes edastab selle Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikidele.

9.   Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele.

Artikkel 7

Töötajad

1.   Instituudi töötajatel, kelleks on analüütikud ja haldustöötajad, on lepingulise töötaja staatus ja nad võetakse teenistusse liikmesriikide kodanike hulgast. Instituudi analüütikud võetakse tööle intellektuaalse võimekuse ning artiklis 2 sätestatud instituudi tegevuse ja ülesannetega haakuvate kogemuste ja erialateadmiste alusel ning õiglaste ja läbipaistvate konkursimenetluste kaudu.

Nõukogu võtab direktori soovituse põhjal vastu instituudi personalieeskirja.

2.   Teadlasi ja praktikante võib tööle võtta ajutiselt ja lühiajaliselt.

Teadlasi võib direktori nõusolekul ja pärast juhatuse teavitamist lähetada instituuti kindlaks perioodiks kas instituudi struktuuris asuvatele ametikohtadele või konkreetsete ülesannete ja projektide raames, mis haakuvad artiklis 2 sätestatud instituudi tegevuse ja ülesannetega.

Töötajaid võib instituudi huvides lähetada kindlaksmääratud perioodiks väljaspool instituuti asuvatele ametikohtadele kooskõlas instituudi personalieeskirjaga.

Juhatus võtab direktori ettepanekul vastu lähetamist käsitlevad sätted.

Artikkel 8

Sõltumatus ja autonoomsus

Direktor ja analüütikud on instituudi tegevuse läbiviimisel intellektuaalselt sõltumatud ja toimivad autonoomselt.

Artikkel 9

Tööprogramm

1.   Direktor koostab iga aasta 31. oktoobriks järgmise aasta tööprogrammi kavandi koos soovituslike pikaajaliste perspektiividega järgnevateks aastateks ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks.

2.   Juhatus kinnitab aasta tööprogrammi iga aasta 30. novembriks.

Artikkel 10

Eelarve

1.   Kõik instituudi tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, koostatavates kalkulatsioonides ja need tuleb esitada instituudi eelarves, kuhu kuulub ka töötajate loetelu.

2.   Instituudi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Instituudi tulud koosnevad liikmesriikide osamaksudest, mis arvutatakse kogurahvatulu astmiku järgi. Direktori ettepanekul ning pärast juhatuse nõusoleku saamist võib artiklis 2 sätestatud instituudi tegevuse ja ülesannetega haakuvate konkreetsete projektide jaoks vastu võtta lisamakseid muudest allikatest, eelkõige üksikutelt liikmesriikidelt või liidu institutsioonidelt.

Artikkel 11

Eelarvemenetlus

1.   Direktor esitab juhatusele iga aasta 31. oktoobriks instituudi aastaeelarve projekti, mis sisaldab halduskulusid, tegevuskulusid ja prognoositavaid tulusid, sealhulgas konkreetsetele projektidele suunatud artikli 10 lõikes 3 osutatud lisamakseid.

2.   Juhatus kiidab instituudi aastaeelarve heaks liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega iga aasta 30. novembriks.

3.   Vältimatute, erakorraliste või ettenägematute asjaolude korral võib direktor esitada juhatusele paranduseelarve projekti. Juhatus kiidab olukorra kiireloomulisust asjakohaselt arvesse võttes paranduseelarve heaks liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

4.   Iga aasta 31. märtsiks esitab direktor nõukogule ja juhatusele üksikasjaliku aruande instituudi eelmise eelarveaasta kõikide tulude ja kulude kohta, sealhulgas instituudi tegevusaruande.

5.   Juhatus annab kinnituse direktori tegevusele instituudi eelarve täitmisel.

Artikkel 12

Finantseeskirjad

Juhatus koostab nõukogu nõusolekul ja direktori ettepaneku põhjal üksikasjalikud finantseeskirjad, milles määratakse kindlaks eelkõige instituudi eelarve koostamise, täitmise ja kontrollimise kord.

Artikkel 13

Privileegid ja immuniteedid

1.   Direktori ja instituudi töötajate privileegid ja immuniteedid on sätestatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. oktoobri 2001. aasta otsuses Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ja Euroopa Liidu Satelliidikeskusele antud privileegide ja immuniteetide kohta. Kuni nimetatud otsuse jõustumiseni võib vastuvõttev liikmesriik tagada direktorile ja instituudi töötajatele selles tagatud privileegid ja immuniteedid.

2.   Instituudi privileegid ja immuniteedid on sätestatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

Artikkel 14

Õiguslik vastutus

1.   Instituudi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus vastavalt instituudi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Töötajate isiklikku vastutust instituudi ees reguleerivad instituudi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 15

Juurdepääs dokumentidele

Direktori ettepaneku alusel võtab juhatus vastu eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta instituudi dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (2) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 16

ELi salastatud teabe kaitse

Instituut kohaldab nõukogu otsust 2013/488/EL (3).

Artikkel 17

Koostöö liikmesriikidega ja liidu institutsioonide, organite ja asutustega

Artiklis 2 sätestatud tegevuse ja ülesannete täitmiseks teeb instituut tihedat koostööd liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega. Instituut seab vajalikul määral sisse töösuhted liidu institutsioonide, samuti asjakohaste liidu organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga (ESDC), et vahetada ühist huvi pakkuvates valdkondades erialateadmisi ja nõuandeid. Instituut võib korraldada koos liidu institutsioonide organite ja asutustega ka ühisprojekte.

Artikkel 18

Andmekaitse

Juhatus võtab direktori ettepanekul vastu rakenduseeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (4).

Artikkel 19

Aruannete esitamine

Kõrge esindaja esitab hiljemalt 31. juuliks 2016 nõukogule käesoleva otsuse rakendamist käsitleva aruande, millele vajaduse korral on lisatud asjakohased soovitused.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 2001/554/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeede 2001/554/ÜVJP Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi loomise kohta (EÜT L 200, 25.7.2001, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

---