20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/20

(1)

Nõukogu kehtestas määruse (EL) nr 791/2011 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) rakendamisega Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kõigile äriühingutele, keda ei ole loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 või I lisas. Tegemist on kehtivate meetmetega ning meetmete võtmiseni viinud uurimine kujutab endast esialgset uurimist.

(2)

Kehtivate meetmete kohaldamisala laiendati varem nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 672/2012, (3) hõlmates Malaisia ja Taiwani, ning nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 21/2013, (4) hõlmates Tai.

(3)

25. veebruaril 2013 esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist HRVst pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Indiast ja Indoneesiast saadetud teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Indiast ja Indoneesiast pärinevatena või mitte.

(4)

Taotluse esitasid neli liidu hõreda koega klaaskiust kangaste tootjat: Saint-Gobain Adfors CZ s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozo es Muszakiszovet-gyarto Bt., Valmieras „Stikla Skiedra” AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH.

(5)

Taotluses esitati piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimus oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti HRVst, Indiast ja Indoneesiast Euroopa Liitu ja millele ei ole muud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust kui kehtivate meetmete kehtestamine. Väidetavalt oli kaubandusstruktuuri sellise muutuse põhjuseks HRVst pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste ümberlaadimine Indias ja Indoneesias ja/või Hiina toodete vale päritolu deklareerimine.

(6)

Lisaks nähtus tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Indiast ja Indoneesiast toimus hinnaga, mis oli madalam kui esialgses uurimises kindlaksmääratud mittekahjustav hind.

(7)

Lisaks kõigele muule viitasid tõendid, et teatavaid Indiast ja Indoneesiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaid müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes esialgse uurimise ajal kindlaks määratud samasuguse toote normaalväärtusega.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 322/2013 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 esitas komisjon algatamismääruse kohaselt tolliasutustele nõude registreerida Indiast ja Indoneesiast saadetud teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste import.

(9)

Komisjon teatas ametlikult HRV, India ja Indoneesia ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest. HRV, India ja Indoneesia tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 15 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustikud. Küsimustikud saadeti ka liidu importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(10)

Endast andsid teada ja küsimustikule vastasid kaks India eksportivat tootjat ja üks liidu sõltumatu importija. Liidu importija teavitas hiljem komisjonile, et importis teisi tooteid ning ei ole uurimisalust toodet varem importinud. Ükski Indoneesia eksportiv tootja vastust ei esitanud. Vabastamisvormile esitasid vastuse järgmised India eksportivad tootjad:

(11)

Urja Products Pvt.Ltd. teatas seejärel komisjonile, et ta ei tooda uurimisaluseid tooteid ning tema toodetel on teistsugused tehnilised põhiomadused ning teistsugune kasutusotstarve (mis on hõlmatud erinevate CN-koodidega). Seetõttu korraldati kontrollkäik ainult Montexi valdustesse.

(12)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprill 2009 kuni 31. märts 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Uurimisperioodi kohta koguti andmeid muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi. Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. aprill 2012 kuni 31. märts 2013 hõlmava aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

(13)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas HRV, India, Indoneesia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas need muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju kahjustati uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse toote jaoks esialgse uurimise käigus varem kindlaks määratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

(14)

Vaatlusalune toode on määratletud esialgses uurimises: hõreda koega klaaskiust kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad rohkem kui 35 g/m2, välja arvatud klaaskiust plaadid, mis pärinevad HRVst ja kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla.

(15)

Uurimisalune toode on eelmises põhjenduses määratletud toode, mis on saadetud Indiast ja Indoneesiast, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte.

(16)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Indiast ja Indoneesiast liitu saadetud eespool määratletud hõreda koega klaaskiust kangastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama otstarve, mistõttu neid käsitatakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Nagu eespool põhjenduses 10 märgitud, esitas vabastamisvormi ainult kaks India äriühingut. Kuna ühe puhul neist (Urja Products Pvt.Ltd.) leiti, et tegemist ei ole uurimisaluse toote tootjaga, tegi koostööd ainult üks äriühing, kelleks oli Montex. Kõnealuse äriühingu toodang moodustas ainult 1 % India koguekspordist liitu. Selle tulemusena tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 ning järeldused India suhtes tuli teha kättesaadavate andmete põhjal.

(18)

Nagu põhjenduses 10 nimetati, ei esitanud vabastamisvormi ükski Indoneesia äriühing. Ükski Indoneesia äriühing koostööd ei teinud. Selle tulemusena tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 ning järeldused Indoneesia suhtes tuli teha kättesaadavate andmete põhjal.

(19)

Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Selle tulemusena tuli kohaldada algmääruse artiklit 18 ning järeldused HRV suhtes tuli teha kättesaadavate andmete põhjal.

(20)

Selleks, et määrata kindlaks, kas kaubanduse struktuuris esines muutusi, hinnati uurimisaluse toote importi Indiast ja Indoneesiast liitu ning uurimisaluse toote eksporti HRVst Indiasse ja Indoneesiasse. Nimetatud import määrati kindlaks algmääruse artikli 18 lõike 1 alusel kättesaadavate andmete põhjal, võttes arvesse India, Indoneesia ja Hiina äriühingute suhteliselt piiratud või olematut koostööd (vt punkt 2.3 eespool).

(21)

Analüüsimiseks kasutati COMEXTi statistikat (6) ning Global Trade Information Services'ilt (7) ja vastavatelt riiklikelt ametiasutustelt saadud Indiat ja Indoneesiat käsitlevat kaubandusstatistikat. 12kuuliste ajavahemike kasutamiseks võeti aluseks 1. aprillist kuni 31. märtsini kestvad majandusaastad.

(22)

COMEXTi statistikas registreeritud impordimaht hõlmab laiemat tooterühma kui vaatlusalune toode ja uurimisalune toode. Kuid liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal on siiski võimalik kindlaks teha, et olulise osa sellest impordimahust moodustasid vaatlusalune toode ja uurimisalune toode. Seega sai neid andmeid kasutada, et teha kindlaks kaubandusstruktuuri muutus.

(23)

COMEXTi statistika näitab uurimisperioodi jooksul märkimisväärset kaubandusstruktuuri muutust (vt tabel 1).

Tabel 1

(24)

COMEXTi statistika kohaselt vähenes vaatlusaluse toote import HRVst liitu oluliselt pärast ajutiste meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris (9) ja pärast lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis (10). Tabelist 1 nähtub, et ajavahemikus 2010/2011 kuni 2011/2012 vähenes HRV import liitu 385,85 miljonist m2-st 110,30 miljoni m2-ni (ligikaudu 70 % võrra) ning ajavahemikus 2010/2011 kuni 2012/2013 (ligikaudu 80 % võrra) 85,9 miljoni m2-ni.

(25)

COMEXTi statistika kohaselt ulatusid majandusaastal 2009/2010 Indiast liitu imporditud kogused 0,35 miljoni m2-ni, majandusaastal 2010/2011 0,28 miljoni m2-ni ning ajavahemikus 2011/2012 kuni 2012/2013 suurenesid kogused hüppeliselt, ulatudes majandusaastal 2012/2013 13,13 miljoni m2-ni.

(26)

Nagu eespool põhjenduses 17 märgiti, eksportis äriühing Montex uurimisperioodil– liitu väga väikese koguse uurimisalust toodet; võrreldes India koguekspordiga moodustas see 1 % India ekspordist liitu ajavahemikus 2012/2013. Lisaks sellele tuvastati, et Montex ekspordib uurimisalust toodet vale CN-koodi– 7019 52 all. Seetõttu tuli Montexi eksport lisada COMEXTi statistikasse (vt tabel 1).

(27)

COMEXTi statistika kohaselt ulatusid majandusaastal 2009/2010 Indoneesiast liitu imporditud kogused 0,004 miljoni m2-ni, majandusaastal 2010/2011 0,16 miljoni m2-ni ning ajavahemikus 2011/2012 kuni 2012/2013 suurenesid kogused hüppeliselt 3,22 miljonist m2-st 33,31 miljoni m2-ni.

(28)

Ekspordi tohutut kasvu on samal perioodil märgata ka HRVst Indiasse ja Indoneesiasse.

Tabel 2

(29)

Hiina tollistatistika kohaselt suurenes uurimisaluse toote import HRVst Indiasse 4,8 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 29,3 miljoni m2-ni majandusaastal 2012/2013.

(30)

Hiina tollistatistika kohaselt suurenes uurimisaluse toote import HRVst Indoneesiasse 5,78 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 11,54 miljoni m2-ni majandusaastal 2012/2013.

(31)

HRVst liitu toimuva ekspordi üldine vähenemine ja ekspordi samaaegne suurenemine Indiast ja Indoneesiast liitu ning HRVst vastavalt Indiasse ja Indoneesiasse pärast esialgsete meetmete kehtestamist 2011. aasta veebruaris ja lõplike meetmete kehtestamist 2011. aasta augustis toovad kaasa muutused ühelt poolt eespool nimetatud riikide kaubandusstruktuurides ning teiselt poolt nende riikide ekspordis liitu.

(32)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel peab kaubandusstruktuuri muutus tulenema tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas meetmetega hõlmatud toote saatmist läbi kolmandate riikide vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

(33)

Uurimise käigus leiti tõendeid Indoneesia ja India kaudu ümberlaadimise ja/või valede päritolusertifikaatide kohta. Näiteks osa liitu imporditavatest vaatlusalustest toodetest laaditi ümber Dubais või Singapuris, kasutades Indoneesia/India päritolusertifikaate, ning osa liitu imporditavatest toodetest laaditi ümber India äriühingu kaudu, kes ei teinud uurimise raames koostööd. Koostöö puudumine kõigi uurimisaluse toote tootjatega, välja arvatud Montexiga, on samuti viide sellele, et Indoneesias ja Indias ei toimu tõelist tootmist, mis põhjendaks Indoneesiast ja Indiast liitu suunduvat eksporti. On mõistlik arvata, et kui tegemist oleks tegelike tootjatega, sooviksid nad end meetmetest kõrvalehoidmisest distantseerida, osaledes käesolevas uurimises. Lisaks sellele ei leidnud uurimine tõendeid tegeliku tootmise kohta vaatlusalustes riikides, välja arvatud äriühingus Montex. Lisaks viitab kõnealusest kahest riigist lähtuva impordi kasv sellele, et Hiina tooted laaditakse teel liitu Indias ja Indoneesias ümber ja/või kasutatakse valesid päritolusertifikaate.

(34)

Seetõttu on Hiina päritolu toodete Indias ja Indoneesias ümberlaadimine kinnitust leidnud.

(35)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusaluse toote suhtes kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit teatava hõreda koega klaaskiust kangaste Indias ja Indoneesias ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud.

(36)

Järgmisena hinnati, kas uurimisaluse toote import liitu kahjustas koguste ja hinna osas kehtivate meetmete parandavat mõju. Koostööd mitte tegevate India ja Indoneesia äriühingute ekspordi koguseid ja hindu käsitlevate sobivaimate kättesaadavate andmetena kasutati COMEXTi andmeid. Sellisel viisil kindlaksmääratud hindu võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis kehtestati liidu tootjatele esialgse määruse põhjenduses 74.

(37)

Indiast liitu suunatud impordi kasv 0,35 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 13,10 miljoni m2-ni uurimisperioodil oli koguste osas märkimisväärne, kui võrrelda seda India (väga madala) impordimahuga enne ajutiste meetmete kehtestamist majandusaastal 2009/2010. Indoneesiast liitu suunatud impordi kasv 0,04 miljonist m2-st majandusaastal 2009/2010 33,31 miljoni m2-ni uurimisperioodil oli koguste osas märkimisväärne, kui võrrelda seda Indoneesia (väga madala) impordimahuga enne ajutiste meetmete kehtestamist majandusaastal 2009/2010.

(38)

Hindamaks, kas Indoneesiast ja Indiast imporditud toodete kogused ja hind kahjustavad kehtivate meetmete parandavat mõju, võrreldi Indoneesiast ja Indiast imporditud toodete hindu esialgse määrusega kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega. Esialgse määrusega kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldavat taset kohandati inflatsiooniga. Indiast ja Indoneesiast imporditud toodete kaalutud keskmist ekspordihinda kohandati esialgses uurimises HRVst imporditud toodete jaoks kindlaksmääratud impordijärgsete kulude ja kvaliteedi kohandustega. Võrdlus näitas kõnealustest riikidest liitu eksporditavate toodete märkimisväärselt madalamaid ekspordihindu. Seetõttu järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(39)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt uuriti, kas leidub tõendeid dumpingu kohta.

(40)

Esialgses määruses kehtestati normaalväärtus Kanada hindade alusel; Kanada leiti kõnealuse uurimise käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik HRV-le. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 kasutati eelnevalt esialgses uurimises kindlaksmääratud normaalväärtust.

(41)

India ja Indoneesia ekspordihindade puhul võeti algmääruse artiklist 18 lähtudes aluseks kättesaadavad andmed. Ekspordihind on COMEXTis esitatud, kahest vaatlusalusest riigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste keskmine ekspordihind uurimisperioodil. Statistika ei hõlmanud India äriühingu Montex eksporti, kuna tema tooted olid valesti klassifitseeritud (vt põhjendus 25) ning Montexi andmeid ei kasutatud dumpingumarginaali arvutamisel.

(42)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakkimiskulude erinevusi. Võttes arvesse, et kättesaadavad andmed ei võimaldanud kindlaks määrata tehtavate kohanduste ulatust, tuli kohandused teha sobivaimate kättesaadavate andmete alusel. Seega põhines vastav kohandamine protsendil, mis arvutati võrdeliselt transpordi-, kindlustus- ja pakkimiskuludega seoses nende müügitehingute väärtusega, mis tehti liitu esialgses uurimises koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate CIF tarnetingimustel.

(43)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 arvutati dumping, võrreldes esialgses määruses esitatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu kahes vaatlusaluses riigis käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(44)

Sel viisi kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati dumping.

(45)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et teatavate HRVst pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust on hoitud kõrvale algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Indias ja Indoneesias.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka uurimisalusele tootele ehk Indiast ja Indoneesiast saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte.

(47)

Laiendatavad meetmed peaksid olema määruse (EL) nr 791/2011 artikli 1 lõikes 2 „kõigi muude äriühingute suhtes” kehtestatud meetmed, st 62,9 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega on ette nähtud, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on liitu sisse toodud algatamismäärusega kehtestatud registreerimise nõuet järgides, tuleb tollimaksud sisse nõuda teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste registreeritud impordilt, mis on saadetud Indiast ja Indoneesiast.

(49)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, andsid kaks eksportivat tootjat pärast uurimise algatamist endast teada ja esitasid küsimustikule vastused ning taotlesid laiendatud meetmetest vabastamist vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4– Montex ja Urja Products.

(50)

Nagu põhjenduses 11 märgitud, tuvastati, et üks kahest äriühingust (Urja Products) ei tooda uurimisalust toodet. Algmääruse artikli 13 lõikele 4 vastavat vabastamist ei saa kõnealuse äriühingu suhtes kohaldada.

(51)

Montexi puhul ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega. Äriühing tõestas, et tema puhul on tegemist tegeliku tootjaga, kelle tootmisvõimsus ületab uurimisaluse toote liitu eksportimise mahu. Äriühing esitas täielikud andmed, mida kontrolliti kohapeal. Äriühingu asutamise, seadmete ostmise, tootmisprotsessi, võimekuse, laovarude, toormaterjalide ostmise ja tootmiskuludega seotud kontrollitud andmed kinnitavad seda järeldust. Lisaks sellele suutis kõnealune tootja tõendada, et ta ei ole seotud ühegi Hiina tootja/eksportijaga, kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid meetmeid, või äriühingutega, kes on seotud menetlusest kõrvalehoidmisega. Seega võib asjaomase äriühingu laiendatud tollimaksust vabastamise taotluse rahuldada.

(52)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, ei esitanud ükski Indoneesia eksportiv tootja taotlust algmääruse artikli 13 lõike 4 kohase vabastamise kohta. Uurimine ei tuvastanud Indoneesias ühtegi uurimisaluse toote tegelikku tootjat.

(53)

India ja Indoneesia tootjad, kes ei osalenud kõnealuses uurimises ja/või ei eksportinud uurimisperioodil liitu uurimisalust toodet, võivad taotleda algmääruse artikli 11 lõigete 3–4 ja artikli 13 lõike 4 alusel laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamist. Tootjatel palutakse täita küsimustik, et komisjon saaks kindlaks teha, kas vabastamine on põhjendatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud vaatlusaluse toote turuolukorda, äriühingu tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid ning selliste tavade jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus, ning tõendeid dumpingu kohta. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb komisjonile saata koos kogu vajaliku teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(54)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku kehtivaid laiendatud meetmeid vastavalt muuta. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanud äriühinguid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(55)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust lõplikke järeldusi muuta,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 8/20

1049 Brussels

Belgium

Faks (32 2) 295 65 05