Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R0527

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 527/2013, 21. mai 2013 , millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust

ELT L 165, 18.6.2013, p. 59–61 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 27/07/2016; kehtetuks tunnistatud 32016R1076

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/527/oj

18.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/59


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 527/2013,

21. mai 2013,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1528/2007 seoses mitme riigi väljajätmisega läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelust

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Läbirääkimised majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks:

 

ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 16. detsembril 2007;

 

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika poole vahel jõudsid lõpule 17. detsembril 2007 (Kameruni Vabariik);

 

ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 13. detsembril 2007;

 

ühelt poolt Côte d’Ivoire’i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 7. detsembril 2007;

 

ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel jõudsid lõpule 28. novembril 2007 (Seišelli Vabariik ja Zimbabwe Vabariik), 4. detsembril 2007 (Mauritiuse Vabariik), 11. detsembril 2007 (Komoori Liit ja Madagaskari Vabariik) ning 30. septembril 2008 (Sambia Vabariik);

 

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahel jõudsid lõpule 23. novembril 2007 (Botswana Vabariik, Lesotho Kuningriik, Svaasimaa Kuningriik, Mosambiigi Vabariik) ja 3. detsembril 2007 (Namiibia Vabariik);

 

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahel jõudsid lõpule 27. novembril 2007;

 

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel jõudsid lõpule 23. novembril 2007.

(2)

Antigua ja Barbuda, Bahama Ühenduse, Barbadose, Belize’i, Botswana Vabariigi, Burundi Vabariigi, Côte d’Ivoire’i Vabariigi, Dominica Ühenduse, Dominikaani Vabariigi, Fidži Vabariigi, Ghana Vabariigi, Grenada, Guyana Vabariigi, Haiti Vabariigi, Jamaica, Kameruni Vabariigi, Kenya Vabariigi, Komoori Liidu, Lesotho Kuningriigi, Madagaskari Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Mosambiigi Vabariigi, Namiibia Vabariigi, Paapua Uus-Guinea Iseseisvusriigi, Rwanda Vabariigi, Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Sambia Vabariigi, Seišelli Vabariigi, Suriname Vabariigi, Svaasimaa Kuningriigi, Tansaania Ühendvabariigi, Trinidadi ja Tobago Vabariigi, Uganda Vabariigi, ning Zimbabwe Vabariigiga majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste lõpuleviimine võimaldas kanda need riigid nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1528/2007 (millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus) (2) I lisasse.

(3)

Botswana Vabariik, Burundi Vabariik, Côte d’Ivoire’i Vabariik, Fidži Vabariik, Ghana Vabariik, Haiti Vabariik, Kameruni Vabariik, Kenya Vabariik, Komoori Liit, Lesotho Kuningriik, Mosambiigi Vabariik, Namiibia Vabariik, Rwanda Vabariik, Sambia Vabariik, Svaasimaa Kuningriik, Tansaania Ühendvabariik ja Uganda Vabariik ei ole astunud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

(4)

Seepärast tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 1528/2007 artikli 2 lõikele 3 ning eelkõige selle punktile b kõnealuse määruse I lisa muuta ja need riigid sellest lisast välja jätta.

(5)

Tagamaks, et kõnealused riigid saaks kiiresti määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisasse ennistada, niipea kui nad on astunud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks ja oodates lepingute jõustumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse kohaselt määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisast välja jäetud riikide ennistamiseks kõnealusesse lisasse. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning ajakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1528/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 2b vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et ennistada sellesse need AKV riikide rühma piirkonnad või riigid, mis jäeti nimetatud lisast välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 527/2013 (3) kohaselt ning kes on pärast väljajätmist astunud vajalikke samme oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.

Artikkel 2b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 2a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. juunist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 2a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 2a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

2)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 21. mai 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON


(1)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. detsembri 2012. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 39 E, 12.2.2013, lk 1). Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2013. aasta seisukoht.

(2)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(3)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 59”.


LISA

„I LISA

Läbirääkimised lõpule viinud piirkondade ja riikide loetelu artikli 2 lõike 2 tähenduses

 

ANTIGUA JA BARBUDA

 

BAHAMA ÜHENDUS

 

BARBADOS

 

BELIZE

 

DOMINICA ÜHENDUS

 

DOMINIKAANI VABARIIK

 

GRENADA

 

GUYANA VABARIIK

 

JAMAICA

 

MADAGASKARI VABARIIK

 

MAURITIUSE VABARIIK

 

PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIK

 

SAINT KITTSI JA NEVISE FÖDERATSIOON

 

SAINT LUCIA

 

SAINT VINCENT JA GRENADIINID

 

SEIŠELLI VABARIIK

 

SURINAME VABARIIK

 

TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIK

 

ZIMBABWE VABARIIK”


Top