18.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 195/24

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. Nõukogu otsustas oma 3. mail 1998. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel, millest võtsid osa riigipead või valitsusjuhid, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 1999 (3).

(2)

Otsusega 2000/427/EÜ (4) otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2001. Otsusega 2006/495/EÜ (5) otsustas nõukogu, et Sloveenia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2007. Otsustega 2007/503/EÜ (6) ja 2007/504/EÜ (7) otsustas nõukogu, et Küpros ja Malta on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008. Otsusega 2008/608/EÜ (8) otsustas nõukogu, et Slovakkia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks. Otsusega 2010/416/EL (9) otsustas nõukogu, et Eesti on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks.

(3)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule (edaspidi „EÜ asutamisleping”) lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teatas Ühendkuningriik nõukogule, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Seda teadet ei ole muudetud. Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade või valitsusjuhtide poolt vastu võetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 140 lõikes 2 osutatud menetluse algatamist.

(4)

Otsusega 98/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (10) artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Läti, Leedu, Ungari ja Poola suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratud erand. Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti (11) artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt Horvaatis ühinemisakti (12) artiklile 5 on Horvaatia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratud erand.

(5)

Euroopa Keskpank („EKP”) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (13). Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel 16. märtsil 2006. aastal sõlmitud lepinguga, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (14).

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtestatud erandi tühistamise menetlus. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja EKP nõukogule aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 sätestatud menetlusele. 5. märtsil 2013 esitas Läti ametliku taotluse vastastikuse lähenemise hindamiseks.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ning EKP põhikirjaga („EKPSi ja EKP põhikiri”). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Läti õigusaktide kooskõlale ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 140 nimetatud lähenemiskriteeriume käsitleva protokolli nr 13 artiklile 1 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes ettenähtud hindade stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel võetakse inflatsiooni mõõtmisel aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis on määratletud nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (15). Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. Komisjoni ja EKP aruannetes vaadeldi kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti hindade stabiilsuse osas kolme parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. 2013. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus oli 2,7 protsenti, kusjuures Rootsi, Läti ja Iirimaa olid hindade stabiilsuse seisukohast kolm kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriiki ning nende riikide inflatsioonimäärad olid vastavalt 0,8 protsenti, 1,3 protsenti ja 1,6 protsenti.

Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide määramisel välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada põhjendatud võrdlusalusena. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004. ja 2010. aasta lähenemisaruannetes. Praeguses olukorras on põhjendatud mitte võtta parimate näitajate määramisel arvesse Kreekat, kuna kõnealuse riigi inflatsioonimäär ja profiil erinevad oluliselt euroala keskmisest, kajastades suurt kohandamisvajadust ja Kreeka majanduse erandlikku olukorda; Kreeka arvesse võtmine mõjutaks põhjendamatult kontrollväärtust ja seega muudaks kriteeriumi ebaõiglasemaks (16).

(9)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 2 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teise taande kohane riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 6 nimetatud nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 3 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik on täitnud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma vääringu kahepoolset keskmist vahetuskurssi euro suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on ERM II vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel analüüsisid komisjon ja EKP oma aruannetes 2013. aasta 16. mail lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 4 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületa keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär liikmesriigis rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse seisukohast kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuse seisukohast parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Selle põhjal oli 2013. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus 5,5 %.

(12)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 5 esitab lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad andmed komisjon. Komisjon esitas käesoleva ettepaneku koostamiseks vajalikud andmed. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed pärast seda, kui liikmesriigid olid 1. aprilliks 2013. aastaks andnud aru vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 (17) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Läti on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustusi, tehakse järgmised järeldused.