EUR-Lex Baza aktów prawnych Unii Europejskiej

Powrót na stronę główną portalu EUR-Lex

Ten dokument pochodzi ze strony internetowej EUR-Lex

Dokument 32013D0046

Nõukogu rakendusotsus 2013/46/ÜVJP, 22. jaanuar 2013 , millega rakendatakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

ELT L 20, 23.1.2013, str. 65—69 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Status prawny dokumentu Obowiązujące

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2013/46/oj

23.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/65


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2013/46/ÜVJP,

22. jaanuar 2013,

millega rakendatakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) ja eriti selle artiklit 6,

ning arvestades, et

(1)

Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP.

(2)

Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt asutatud Julgeolekunõukogu komitee ajakohastas 31. detsembril 2012 nimekirja isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravad meetmed, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1596 (2005) punktidele 13 ja 15.

(3)

Otsuse 2010/788/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt ajakohastada,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud ja üksused lisatakse otsuse 2010/788/ÜVJP lisas esitatud isikute ja üksuste nimekirja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 22. jaanuar 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN


(1)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.


LISA

Artiklis 1 osutatud isikute ja üksuste loetelu

a)   Isikud

Nimi

Varjunimi

Sünniaeg ja -koht

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

BADEGE, Eric

 

1971

 

Kongo Demokraatlikku Vabariiki tundvate ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt on kolonelleitnant Eric Badegest saanud koos teise sõjalise juhiga rühmituse M23 keskne isik Masisis ja juhitud ühisoperatsioonides. Samuti võimaldasid mitmed kolonelleitnant Badege poolt augustis [2012] koordineeritud rünnakud rühmitusel M23 destabiliseerida märkimisväärse osa Masisi territooriumist. Endiste võitlejate sõnul kavandas kolonelleitnant Badege nimetatud rünnakuid kolonel Makenga korraldusel.

31.12.2012

 

 

 

 

M23 sõjalise juhina vastutab Badege tõsiste rikkumist eest, mis puudutavad naiste või laste sihtmärgiks seadmist relvastatud konflikti olukorras. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes on märgitud mitmeid tsiviilisikute, sealhulgas naiste ja laste valimatu tapmise juhtumeid. 2012. aasta maist on Raia Mutomboki tapnud M23 alluvuses sadu tsiviilisikuid mitme koordineeritud rünnaku käigus. Augustis korraldas Badege ühisrünnakuid, mille käigus tapeti valimatult tsiviilisikuid. Ekspertide rühma novembri aruandes on tõdetud, et Badege ja kolonel Makoma Semivumbi Jacques kavandasid need rünnakud ühiselt. Ekspertide rühma aruande kohaselt on Masisi kohalikud juhid teatanud, et Badege juhtis nimetatud Raia Mutomboki rünnakuid kohapeal.

 

 

 

 

 

Vastavalt Radio Okapi 28. juuli 2012. aasta artiklile teatas „Masisi haldusjuht täna, laupäeval, 28. juulil, Kongo Demokraatliku Vabariigi relvajõudude (FARDC) Nabiondo baasi 410. rügemendi teise pataljoni juhi lahkumisest umbes kolmkümmend kilomeetrit Gomast loodes Põhja-Kivus. Tema sõnade kohaselt liikusid kolonel Eric Badege ja rohkem kui sada sõdurit reedel Rubaya poole, mis on 80 kilomeetri kaugusel Nabiondost. Seda teadet on kinnitanud mitmed allikad.”

Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCsse, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena Rahvakaitse Rahvuslik Kongress integreeriti FARDCsse, täieliku rakendamise puudumise pärast.

 

 

 

 

 

IPISe 2012. aasta novembri aruande kohaselt on M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumi idaosa üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumi idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCd Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDC Kibumbast välja 17. novembril 2012 ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012.

Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast seda, kui nad olid värvatud M23 lapssõduriteks.

 

 

 

 

 

Human Rights Watch’i (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 juht, kes andis tema tapmise korralduse, ütles seejärel väidetavalt teistele värvatutele põhjendusena, miks poiss tapeti: „Ta tahtis meid maha jätta.” Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajad väitsid, et põgenemiskatse eest hukati kokku vähemalt 33 uut värvatutja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW-le, et „kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe”.

 

RUNIGA, Jean-Marie Lugerero

 

umbes 1960

 

M23 juht Sultani Makenga kirjutas 9. juulil 2012 alla dokumendile, millega Runiga nimetati M23 poliitilise tiiva koordinaatoriks. Selle dokumendi kohaselt tingis Runiga nimetamise vajadus tagada M23 eesmärkide nähtavus.

Runigat on rühmituse veebisaidil avaldatud tekstides nimetatud presidendiks. Tema juhirolli on kinnitatud ka ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes, milles osutatakse Runigale kui M23 juhile.

31.12.2012

 

 

 

 

Associated Pressi 13. detsembri 2012. aasta artikli kohaselt näitas Runiga Associated Pressile loetelu nõudmistest, mis tema sõnul esitatakse Kongo valitsusele. Nõudmiste hulgas on, et Kabila peaks kohalt tagasi astuma ja rahvuskogu tuleks laiali saata. Runiga teatas, et M23 võiks selleks võimaluse saamisel Goma tagasi võtta. „Ning sel korral me ei taandu,” ütles Runiga Associated Pressile. Ta märkis samuti, et M23 poliitiline haru peaks läbirääkimiste eeltingimusena võtma Goma taas oma kontrolli alla. „Ma arvan, et meid esindavad meie Kampalas olevad liikmed. Kui selleks on õige aeg, olen ka mina seal. Ma ootan asjade korraldamist ja kui Kabila on seal, lähen ka mina sinna,” ütles Runiga.

 

 

 

 

 

Le Figaro 26. novembri 2012. aasta artikli kohaselt kohtus Runiga kõneluste alustamiseks Kongo Demokraatliku Vabariigi presidendi Kabilaga 24. novembril 2012. Le Figarole eraldi antud intervjuus teatas Runiga, et „M23 koosseisu kuuluvad peamiselt endised FARDC sõjalised liikmed, kes lahkusid, et protesteerida 23. märtsi 2009. aasta kokkulepete järgimata jätmise vastu”. Ta lisas, et „M23 sõdurid on armeest deserteerinud isikud, kes lahkusid armee relvadega. Oleme viimasel ajal saanud tagasi palju Bunagana sõjaväebaasi varustust. Praeguseks võimaldab see meil iga päev saada tagasi territooriumi ja lüüa tagasi kõik FARDC rünnakud … Meie revolutsioon on Kongo revolutsioon, mida juhivad kongolased Kongo rahva heaks”.

Reutersi 22. novembri 2012. aasta artikli kohaselt teatas Runiga, et M23 on suuteline Gomat enda valduses hoidma, kuna M23 jõud on täienenud FARDCst lahkunud mässavate Kongo sõduritega: „Kõigepealt on meil distsiplineeritud armee ja samuti on meil FARDC sõdurid, kes on meiega ühinenud. Nad on meie vennad, nad saavad ümberõppe ja siis me töötame koos nendega.”

 

 

 

 

 

Ajalehes The Guardian 27. novembril 2012 avaldatud artikli kohaselt teatas Runiga, et M23 keeldub järgimast Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelise konverentsi piirkondlike juhtide üleskutset lahkuda Gomast, mis sillutaks teed rahuläbirääkimisteks. Runiga teatas hoopis, et M23 tagasitõmbumine Gomast oleks läbirääkimiste tulemus, mitte eeltingimus.

Ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt juhtis Runiga delegatsiooni, mis läks 29. juulil 2012 Kampalasse Ugandas ja viis lõpule M23 liikumise 21 punktist koosneva tegevuskava enne saabuvaid läbirääkimisi Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil.

Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCsse, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe, mille tulemusena Rahvakaitse Rahvuslik Kongress integreeriti FARDCsse, täieliku rakendamise puudumise pärast.

 

 

 

 

 

IPISi 2012. aasta novembri aruande kohaselt on M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosa territooriumi üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCd Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDCd Kibumbast välja 17. novembril 2012; ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012.

Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast seda, kui nad olid värvatud M23 lapssõduriteks.

 

 

 

 

 

Human Rights Watch’i (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 juht, kes andis tema tapmise korralduse, ütles seejärel väidetavalt teistele värvatutele põhjendusena, miks poiss tapeti: „Ta tahtis meid maha jätta.” Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajad väitsid, et põgenemiskatse eest hukati kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõned seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW-le: „Kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõned leiti üles ja tapeti kohe.”

 


b)   Üksused

Nimi

Varjunimi

Sünniaeg ja -koht

Identifitseerimis-andmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

Forces Democratiques De Liberation Du Rwanda (FDLR)

Forces Democratiques De Liberation Du Rwanda

FDLR.

Force Combattante Abacunguzi

FOCA

Combatant Force for the Liberation of Rwanda

 

Fdlr@fmx.de

fldrrse@yahoo.fr

fdlr@gmx.net

Asukoht: Põhja- ja Lõuna-Kivu, KDV.

Rühmitus Forces Democratiques De Liberation Du Rwanda (FDLR) on üks suurimaid võõramaiseid relvastatud rühmitusi, mis tegutseb Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) territooriumil. Rühmitus moodustati 2000. aastal ning vastavalt allpool kirjeldatule on rikkunud tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides Kongo Demokraatlikus Vabariigis sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades ja sunniviisiliselt ümber asustades.

Vastavalt Amnesty Internationali 2010. aasta aruandele inimõiguste kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis oli FDLR vastutav 96 tsiviilelaniku tapmise eest Busurgunis, Walikali territooriumil. Mõned ohvrid põletati elusalt oma kodudes.

31.12.2012

 

 

 

 

Vastavalt Amnesty Internationali 2010. aasta aruandele inimõiguste kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis teatas valitsusvälisest organisatsioonist meditsiinikeskus 2010. aasta juunis umbes 60 juhtumist kuus, kus Põhja-Kivu relvastatud rühmitused, sealhulgas FDLR, olid vägistanud tüdrukuid ja naisi.

Human Rights Watch’i (HRW) 20. detsembri 2010. aasta aruande kohaselt on dokumenteeritud tõendeid laste aktiivse värbamise kohta FDLRi poolt. HRW on kindlaks teinud, et FDLR on sunniviisiliselt värvanud vähemalt 83 alla 18-aastast Kongo last, kusjuures mõned neist olid ainult 14-aastased.

 

 

 

 

 

HRW teatas 2012. aasta jaanuaris, et FLDRi võitlejad ründasid mitut küla Masisi territooriumil, tapsid kuus tsiviilelanikku, vägistasid kaks naist ning röövisid vähemalt 48 inimest, kelle asukoht on endiselt teadmata. HRW 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründasid FLDRi võitlejad 2012. aasta mais tsiviilelanikke Lõuna-Kivu provintsis Kamanangas ja Lumenjes ning Walikale territooriumil Chambuchas ning külasid Masisi territooriumi Ufumandu piirkonnas Põhja-Kivu provintsis. FLDRi võitlejad raiusid nendes rünnakutes matšeetede ja nugadega surnuks kümneid tsiviilelanikke, sealhulgas palju lapsi.

 

 

 

 

 

Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruande kohaselt ründas FDLR mitmeid Lõuna-Kivu külasid ajavahemikus 31. detsembrist 2011 kuni 4. jaanuarini 2012. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et rünnaku käigus tapeti vähemalt 33 inimest, sealhulgas üheksa last ja kuus naist, kas elusalt põletamise, pea maharaiumise või mahalaskmise teel. Üks naine ja üks tüdruk vägistati. Ekspertide rühma 2012. aasta juuni aruandes märgiti samuti, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimine kinnitas, et FDLR tappis 2012. aasta mais Lõuna-Kivus vähemalt 14 tsiviilelanikku, sealhulgas viis naist ja viis last. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt dokumenteeris Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vähemalt 106 seksuaalse vägivalla kasutamise juhtumit, mis FDLR pani toime ajavahemikus 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta septembrini. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes märgitakse, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimise kohaselt vägistas FDLR 2012. aasta 10. märtsi ööl Kabare territooriumil Kalinganyas seitset naist, kellest üks oli alaealine. FDLR ründas küla uuesti 10. aprillil 2012 ja vägistas kolme naist uuesti. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt tappis FDLR 6. aprillil 2012 Bushibwambombos, Kalehes 11 inimest ning oli seotud veel 19 tapmisega, mis pandi toime mais Masisi territooriumil, kusjuures viimaste ohvrite seas oli viis alaealist ja kuus naist.

 

M23

 

 

 

Mouvement Du 23 Mars (M23) on Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsev relvastatud rühmitus, kes on saanud Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil relvi ja seotud vahendeid, sealhulgas sõjalise tegevusega seotud nõu, koolitust ja abi. Mitmete tunnistajate sõnul saab M23 üldist sõjaväelist varustust Rwanda kaitsevägedelt, saades neilt lahinguoperatsioonide jaoks lisaks materiaalsele toetusele relvi ja laskemoona.

31.12.2012

 

 

 

 

M23 on osalenud rahvusvahelise õiguse tõsistes rikkumistes ja on olnud nende eest ka vastutav, võttes relvastatud konfliktides Kongo Demokraatlikus Vabariigis sihtmärgiks lapsi ja naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades. Arvukate aruannete, uurimiste ja tunnistajate ütluste kohaselt on M23 vastutav tsiviilelanike massimõrvade, samuti naiste ja laste vägistamiste eest paljudes Kongo Demokraatliku Vabariigi piirkondades. Mitmetes aruannetes on märgitud, et M23 võitlejad on vägistanud 46 naist ja tüdrukut, kellest noorim oli 8-aastane. Lisaks seksuaalse vägivalla kasutamise teadetele on M23 korraldanud ka laiaulatuslikke laste sundvärbamise kampaaniaid, et täiendada rühmituse ridu. Hinnangute kohaselt on M23 alates 2012. aasta juulist ainuüksi Rutshuru territooriumil värvanud sunniviisiliselt 146 noort meest ja poissi. Mõned ohvritest olid ainult 15-aastased.

 

 

 

 

 

M23 poolt Kongo Demokraatliku Vabariigi tsiviilelanike vastu toime pandud julmused, M23 sundvärbamise kampaania ning relvade ja sõjaväelise abi saamine on aidanud märkimisväärselt kaasa ebastabiilsuse ja konfliktide tekkimisele piirkonnas ja mõnel juhul on rikutud rahvusvahelist õigust.

 


Góra