(6)

Kui algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus kõrvale jätta on Ecogreeni jaoks kehtestatud dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata alla 2 % ja seega loetakse see algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt tühiseks. Seega tuleks Ecogreeni suhtes uurimine lõpetada ilma meetmeid kehtestamata.

(7)

Dumpingumarginaal, mida kohaldatakse kõikide Indoneesia äriühingute suhtes, mis ei kuulu teiste individuaalse dumpingumarginaaliga äriühingute kategooriasse, ja mis põhineb koostööd teinud Indoneesia eksportivate tootjate kõrgeimal dumpingumarginaalil, tuleks läbi vaadata, et selles oleks arvesse võetud Ecogreeni jaoks uuesti arvutatud dumpingumarginaal.

(8)

Asjaomaseid huvitatud isikuid teavitati kahe teate edastamisega (üks teade saadeti 13. juunil 2012 ja teine 25. septembril 2012) ettepanekust vaadata läbi dumpinguvastase tollimaksu määrad. Kõigile neile isikutele anti aeg, mille jooksul nad said pärast iga teate saamist esitada algmääruse sätetega ettenähtud korras oma märkuseid.

(9)

13. juunil 2012 saadetud teate kohta saadi märkused äriühingult P.T. Musim Mas (PTMM), kes on Indoneesia teine eksportiv tootja, ühelt liidu tootjalt ja ühelt Malaisia eksportivalt tootjalt. PTMM soovis samuti ärakuulamist komisjoni talituste poolt ja talle anti selleks võimalus.

(10)

PTMM, kelle puhul oli samuti tehtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus, väitis, et liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud kohtuotsuse tulemusena tuleks uuesti arvutada ka tema dumpingumarginaal, samuti nagu seda tehti Ecogreeni puhul, st ilma et tehtaks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust, sest kui ühtse majandusüksuse moodustavad eksportiv tootja ja kaupleja, siis ei ole algmääruse artikli 2 lõike 10 punktil i põhinev kohandamine võimalik. Äriühing väitis veel, et kohanduse vajalikkust peavad tõendama institutsioonid ja et PTMMi puhul nad seda teinud ei ole. Väideti ka, et PTMMi puhul oli tegemist täpselt samade asjaoludega nagu Ecogreeni puhul ja nende erinev kohtlemine oleks seega diskrimineerimine.

(11)

PTMMi esitatud märkustega seoses tuleks märkida, et liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud kohtuotsusest ei järeldu, et niipea kui ühtse majandusüksuse olemasolu on kindlaks tehtud, ei saa algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust teha. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i sätestatud kohandust peetakse PTMMi puhul põhjendatuks, nagu on selgitatud lõplikus määruses, äriühingule esitatud teatises ja järgnevalt.

(12)

Kahe Indoneesia eksportiva tootjaga seotud asjaoludes on hulgaliselt erinevusi, eelkõige järgmiste asjaolude koosmõju: tootja poolt otse müüdava ekspordi osakaal; kaupleja tegevuse ja funktsioonide olulisus toodete puhul, mida hangitakse sõltumatutelt äriühingutelt; kaupleja ja tootja vaheline leping, mille kohaselt sai kaupleja eksportmüügilt komisjonitasu. Kahe äriühingu asjaoludega seotud erinevusi arvesse võttes lükati diskrimineerimisele osutav väide tagasi.

(13)

Märgitaks veel, et PTMM esitas ka üldkohtule kaebuse (juhtum T-26/12) lõpliku määruse kehtetuks tunnistamiseks selles osas, mis käsitleb PTMMi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu.

(14)

Üks Malaisia eksportiv tootja väitis, et Ecogreeni dumpingumarginaali uuesti arvutamine algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i kohandust tegemata ei olnud põhjendatud liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud otsuse või selles esitatud faktidega. See tootja rõhutas, et ilmne hindamisviga, mille üldkohus leidis seoses juhtumiga T-249/06 algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaldamises, puudutab nõukogu tehtud kohandust äriühingult Sepco küsitud ekspordihinnas nende tehingute eest, mis olid seotud äriühingu Interpipe NTRP VAT toodetud torudega, mitte aga Interpipe Niko Tube ZAT toodetud torudega. Ecogreeni juhtumi faktilised asjaolud ei saa olla samal ajal sarnased nii Interpipe NTRP VAT kui ka Interpipe Niko Tube ZAT asjaoludega, sest nende kahe äriühingu olukord oli erinev.

(15)

Selle väitega nõustuti. Ecogreeni olukord on tõepoolest võrreldav just Interpipe NTRP VATi olukorraga. Selle järelduse põhjal on õigustatud otsus arvutada uuesti Ecogreeni dumpingumarginaal ilma algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase kohanduseta.

(16)

Malaisia eksportiv tootja väitis ka, et lõplikus määruses kirjeldatud Ecogreeni olukord ei ole isegi mitte sarnane Interpipe NTRP VAT omaga. Ecogreeni käsitlevate täpsete faktiliste asjaolude ümberhindamisel leiti siiski, et need asjaolud on piisavalt sarnased Interpipe NTRP VAT omadega, sest kontroll, mille üldkohus Interpipe NTRP VAT juhtumi uurimise käigus kindlaks tegi (hinnati, kas äriühingu müügitegevus on eksportiva tootja kontrolli all või kas kontrollitakse ühiselt), tehti kindlaks ka Ecogreeni puhul, ning ka muid põhjenduses 4 osutatud tegureid arvesse võttes saab teha järelduse, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust ei oleks olnud vaja.

(17)

Sama Malaisia eksportiv tootja väitis lisaks Ecogreeni ja juhtumi T-249/06 asjaolude sarnasusele osutavale väitele, et 13. juunil 2012 saadetud teade ei olnud piisav ja et tuleks saata täiendav teade oluliste faktide ja kaalutluste kohta, mille põhjal leiti, et Ecogreeni suhtes tehtud uued arvutused on põhjendatud. Ka üks liidu tootja märkis, et mõlemad põhjenduses 8 osutatud teated olid ebapiisavad, ja väitis, et tema õigust end kaitsta rikuti.

(18)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et konkreetsete äriühingutega seotud teatavad faktid on konfidentsiaalsed ja neid ei saa kolmandatele isikutele avaldada. Samas Ecogreeni puhul kehtivate faktiliste asjaolude laad, mis oli sarnane äriühingu Interpipe NTRP VAT omale, nagu on märgitud põhjenduses 5, tehti huvitatud isikutele teatavaks 13. juunil 2012 ja 25. septembril 2012 ning neile anti algmääruses sätestatud korras aega esitada iga teatavakstegemise järgselt oma arvamus.

(19)

Vastuseks 25. septembril 2012 saadetud teisele teatele kordasid huvitatud isikud suuremalt jaolt esimesele, 13. juuni 2012 teatele vastuseks saadetud väiteid.

(20)

PTMM täiendas oma märkusi, mis põhinesid tema peamisel väitel, et ühtse majandusüksuse olemasolu PTMMi ja kaupleja puhul välistab algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i ettenähtud kohanduse tegemise ja et institutsioonid on muutnud kohtute poolt sätestatud ühtse majandusüksuse doktriini funktsionaalseks lähenemiseks, kus seotud kaupleja ülesandeid oleks olnud vaja analüüsida.

(21)

Märgitakse, et see teema käsitleb seadusandluse seda osa, mida käsitleb menetluses olev kohtuasi.

(22)

Veel väitis PTMM, et eespool põhjenduses 12 esitatud väited ei ole veenvad ning neist ei piisa Ecogreeni ja PTMMi asjaolude erinevuse kinnitamiseks.

(23)

Selles osas piisab märkusest, et kohtupidamise väljakujunenud tava kohaselt ei peeta äriühingute puhul, mille olukord ei ole identne, erinevat kohtlemist diskrimineerimiseks (6). Seda arvesse võttes hinnati kõigi juhtumite konkreetseid näitajaid kohtuotsuses T-249/09 ning liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P tehtud otsuse taustal.

(24)

Esimene väide: tootja poolt otse müüdava ekspordi osakaal. PTMM väitis, et turustamise ja müügi osakond puudub ning et kogu müük toimus otse Indoneesia tootja poolt (ja mitte seotud kaupleja kaudu), täites kõiki õiguslikke nõudeid. Turustuse ja müügiga tegeles tema kaupleja Singapuris. Sellepärast väitis PTMM, et see väide ei ole õigustuseks algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i ettenähtud kohanduse tegemiseks ega PTMMi ja Interpipe NTRP VATi vahelise erinevuse kindlaksmääramiseks.

(25)

Algmääruse artikli 2 lõikes 10 on sätestatud, et ekspordihinda ja normaalväärtust tuleb õiglaselt võrrelda samal kaubandustasandil ning arvestades nõuetekohaselt hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kui kindlaksmääratud normaalväärtus ja ekspordihinnad ei ole võrreldavatel alustel, võetakse igal juhul eraldi kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse neid tegurite väidetavaid ja ilmnenud erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust.

(26)

Selle põhjal ja nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 38, leiti olevat õigustatud need kohandused, mis käsitlesid muu hulgas eksportmüügihinna ja omamaise müügihinna komisjonitasude erinevusi esialgse uurimise ajal, sest müük Euroopa Liitu ja omamaine müük toimusid erinevaid kanaleid kaudu.

(27)

PTMMi esitatud väited ei ole esimese väitega vastuolus, nimelt on PTMMi poolt otse müüdud ekspordi osakaal suurem kui Interpipe NTRP VAT oma ja see fakt eristab PTMMi Ecogreenist. Tõepoolest, arvestades otsese eksportmüügi osakaalu, saab teha üksnes sellise järelduse, et PTMMi eksportmüük ei toimunud mitte ainult temaga seotud Singapuris paikneva kaupleja kaudu, vaid et müüdi ka otse Indoneesiast.

(28)

Teine väide: kaupleja tegevuse ja funktsioonide olulisus toodete puhul, mida hangitakse sõltumatutelt äriühingutelt. PTMM väitis, et kuigi ta ei eita, et temaga seotud kaupleja oli seotud mitmesuguste palmiõlist saadud toodetega, on see väide eksitav, sest selle aluseks on tegevused, mis ei kuulunud esialgse uurimise kohaldamisalasse.

(29)

Et hinnata, kas kaupleja funktsioonid on või ei ole samad, mis äriühingu müügiosakonna omad, vaid võrreldavad nendega, mida teeb müügiagent, kes töötab komisjonitasu alusel üldkohtu poolt kohtuasjas T-249/06 tehtud otsuse tähenduses, tuleb hinnata kaupleja tegevust tegeliku majandusolukorra taustal. Mis puutub kaupleja funktsioonidesse, siis esineb sarnasusi vaatlusaluse toote ja muude müüdavate toodete osas. Seda kinnitab fakt (vt põhjendused 30 ja 31), et PTMMi ja temaga seotud kaupleja, sealhulgas viimatinimetatu funktsioonid, on suures osas, kui mitte kõigi toodete osas ja sealhulgas vaatlusaluse toote osas, kaetud ainult ühe lepinguga ilma tooteid omavahel eristamata. Tuleks märkida, et kaupleja tegevus tervikuna toetus suurel määral tarnetele, mida tegid sõltumatud äriühingud. Kaupleja funktsioonid on seega sarnased sellise müügiagendi omadega, kes töötab komisjonitasu alusel.

(30)

Kolmas väide: oli sõlmitud kaupleja ja tootja vaheline leping, mille kohaselt sai kaupleja eksportmüügilt komisjonitasu. PTMM väitis, et leping oli raamkokkulepe reguleerimaks siirdehindu seotud äriühingutega, et järgida Indoneesias ja Singapuris kohaldatavaid maksunõudeid ja rahvusvaheliselt tunnustatud siirdehindade kujundamise suuniseid.

(31)

Asjaolu, et seda kokkulepet saab kasutada ka tavapäraste turuhindade arvutamiseks vastavalt kohaldatavale maksueeskirjadele, ei ole vastuolus järeldusega, et vastavalt kokkuleppele sai kaupleja komisjonitasu fikseeritud ulatuses üksnes rahvusvahelise müügi ja turundustegevuse eest. Tõepoolest tõendavad kokkuleppe olemus ja üksikasjad järeldust, et kokkulepe oli ette nähtud suhete reguleerimiseks PTMMi ja kauplejaga ning et selles ei piirdutud siirdehindade või maksustamise küsimustega. Seega tõendab kokkulepe asjaolu, et kaupleja funktsioonid sarnanevad sellise müügiagendi omadega, kes töötab komisjonitasu alusel.

(32)

Eespool esitatud väited näitavad, et institutsioonid täitsid väljakujunenud kohtupraktikaga (7) nõutavad tõendamiskohustused: nad tegid oma järeldused otseste või vähemalt kaudsete tõendite põhjal. PTMMi osas ja eespool kirjeldatud põhjustel, on algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt ekspordihindades tehtud kohandus õigustatud ja seega tuleb säilitada dumpinguvastase tollimaksu praegune tase.

(33)

Eelkirjeldatut arvesse võttes tuleks muuta Ecogreeni ja kõigi teiste Indoneesia äriühingute (v.a P.T. Musim Mas) suhtes kohaldatavaid tollimaksu määrasid. Muudetud tollimaksumäärasid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 jõustumise kuupäevast impordi puhul, mille suhtes kohaldati 12. maist 2011 kuni 11. novembrini 2011 ajutist dumpinguvastast tollimaksu. Järelikult kuulub rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 artikli 1 esialgse versiooni kohane lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on tasutud või arvele kantud, ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis sama määruse artikli 2 alusel on lõplikult sisse nõutud summas, mis ületab rakendusmääruse (EL) nr 1138/2011 artikli 1 lõike 2 esialgses versioonis sätestatud tollimaksumäära, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, tagasimaksmisele või vähendamisele. Tagasimaksmist või vähendamist tuleks taotleda liikmesriikide tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega,