LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud kontrollikava, mille alusel tõendatakse liidu eesmärgi saavutamist

1.   VALIMIALUS

Valimialuse moodustavad määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 5 sätestatud riiklike kontrolliprogrammide raames kõik broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjad.

2.   KALKUNITE SEIRE

2.1.   Proovivõtusagedus

a)

Toidukäitlejad võtavad kõigilt broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjadelt proove järgmiselt: i) broilerkalkuni ja aretuskalkuni karjadelt võetakse proove kolm nädalat enne lindude tapmist. Pädev asutus võib lubada võtta proove kuus nädalat enne lindude tapmist juhul, kui kalkuneid on peetud üle 100 päeva või kui nende tootmine on komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (1) kohaselt mahepõllumajanduslik tootmine; ii) aretuskalkuni karjadelt võetakse proove: — tootmiskarjade puhul: ühepäevastelt tibudelt, neljanädalastelt lindudelt ja kaks nädalat enne lindude munemisperioodi algust või nende munemisüksusesse üleviimist; — täiskasvanud karjade puhul: ettevõttes või haudejaamas munemisperioodil vähemalt iga kolme nädala tagant; — ettevõttes, kui tegemist on liidusiseseks kauplemiseks ette nähtud haudemune munevate aretuskalkuni karjadega; iii) pädev asutus võib otsustada kasutada ühte punkti ii teises lõigus osutatud võimalustest kogu kontrollikava ulatuses kõigi karjade suhtes. Liidusiseseks kauplemiseks ette nähtud haudemune munevate aretuskarjade puhul tuleb proovid võtta alati ettevõttes; iv) kui Euroopa Liidu eesmärk on kogu liikmesriigis olnud täidetud vähemalt kahel järjestikusel kalendriaastal, võib erandina punkti ii teisest lõigust ja pädeva asutuse äranägemisel pikendada proovide võtmise vaheaega nii, et proove võetakse iga nelja nädala tagant. Pädev asutus võib siiski otsustada, et kontrollid toimuvad ka edaspidi kolmenädalaste vaheaegadega, või pöörduda tagasi kolmenädalaste vaheaegade juurde, kui ettevõttes oleval aretuskarjal tuvastatakse asjaomased Salmonella serotüübid, ja/või igal muul juhul, kui pädev asutus leiab selle olevat vajalik.

b)

Pädeva asutuse võetavad proovid peavad hõlmama vähemalt: i) aretuskalkunitelt võetavaid proove: — üks kord aastas kõikidest karjadest, kus on vähemalt 250 täiskasvanud aretuskalkunit vanuses 30–45 nädalat ning kõikidest ettevõtetest, kus on aretuskalkunite vanavanavanavanemate, vanavanavanemate ja vanavanemate põlvkonnad; pädev asutus võib otsustada, et neid proove võetakse ka haudejaamas, ning — juhul kui toidukäitleja haudejaamas võetud proovist või ametliku kontrolli raames on tuvastatud Salmonella Enteritidis’t või Salmonella Typhimurium’i, siis ettevõttes peetavatelt kõikidelt karjadelt, et selgitada nakkuse päritolu; ii) broilerkalkunitelt võetavaid proove üks kord aastas vähemalt ühelt karjalt, mis kuulub 10 % ettevõtete hulka, kus peetakse vähemalt 500 broilerkalkunit; iii) proove võib võtta ka riskidest lähtuvalt ja kogu aeg, kui pädev asutus seda vajalikuks peab; iv) pädeva asutuse läbi viidav proovide võtmine võib asendada toidukäitleja algatusel toimuvat proovide võtmist vastavalt punktis a sätestatule.

2.2.   Proovivõtuprotokoll

2.2.1.   Üldised juhised proovide võtmiseks

Pädev asutus või toidukäitleja peab tagama, et proove võtaksid ainult vastava koolitusega töötajad.

Aretuskalkunite karjadelt võetakse proove kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 200/2010 (2) lisa punktis 2.2 sätestatuga.

Broilerkalkunite karjadelt võetakse proove vähemalt kahe paari proovivõtujalatsitega ühe karja kohta. Proovivõtujalatsid pannakse jalatsite peale ja proov võetakse kõndides läbi lindla. Ühe kalkunikarja puhul kasutatud proovivõtujalatsid võib koondada üheks prooviks.

Enne proovivõtujalatsite jalga tõmbamist niisutatakse nende pinda:

a)	imavust suurendava lahjendiga (lahjendi koosneb 0,8 % naatriumkloriidist ja 0,1 % peptoonist lahustatuna steriilses deioniseeritud vees) või

b)	steriilse veega või

c)	või mis tahes muu lahjendiga, mille on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 11 lõikes 3 osutatud liikmesriigi tugilabor, või

d)	proovivõtujalatsid autoklaavitakse konteineris koos lahjenditega.

Proovivõtujalatsite niisutamiseks valatakse neisse vedelikku enne, kui need jalga tõmmatakse, või loksutatakse jalatseid lahjendiga täidetud konteineris.

Tuleb tagada, et proove võetakse kõikidest hoone osadest proportsionaalsetes kogustes. Iga proovivõtujalatsite paar peab katma umbes 50 % hoone pinnast.

Pärast proovi kogumise lõpetamist eemaldatakse proovivõtujalatsid ettevaatlikult jalatsite küljest, et vältida nende küljes oleva aine kadu. Proovivõtujalatsid võib kogutud aine säilitamiseks ümber pöörata. Need jalatsid pannakse kotti või nõusse ja varustatakse sildiga.

Pädev asutus võib otsustada, et suurendab võetavate proovide arvu miinimumi, selleks et tagada võetud proovide representatiivsus, hinnates igal konkreetsel juhul epidemioloogilisi näitajaid, näiteks bioohutuse tingimusi, karja koosseisu ja suurust.

Pädev asutus võib lubada asendada ühe jalatsiproovi 100 g tolmuprooviga, mis kogutakse hoone mitmest kohast neilt pindadelt, kus tolmu on näha. Teise võimalusena võib võtta proovi ühe või mitme niisutatud riidelapi abil vähemalt 900 cm2 pindalalt, kogudes tolmu hoone mitmest kohast. Kõik lapid peavad olema mõlemalt küljelt tolmuga kaetud.

2.2.2.   Teatavat tüüpi ettevõtete suhtes kohaldatavad juhised

a)	Vabapidamisel kalkunikarjade puhul peaks proove võtma ainult hoones sees.

b)

Vähem kui 100 kalkunist koosnevates karjades, kus ei ole ruumikitsikuse tõttu võimalik kasutada proovivõtujalatseid, sest hoonetele ei ole ligipääsu, võib jalatsid asendada tolmuproovi võtmiseks kasutatavate riidest lappidega, millega tõmmatakse üle värske väljaheitega saastunud pindade, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse mõnda muud konkreetses olukorras sobivat meetodit väljaheitest proovi võtmiseks.

2.2.3.   Pädeva asutuse läbiviidav proovivõtmine

Pädev asutus peab vajaduse korral lisaanalüüse ja/või dokumentide kontrolle tehes ise veenduma, et proovide tulemusi ei ole mõjutanud mikroobivastaste ainete või muude bakterite kasvu pärssivate ainete olemasolu.

Kui Salmonella Enteritidis’t ja Salmonella Typhimurium’i ei tuvastata, küll aga tuvastatakse mikroobivastaste ainete olemasolu või bakterite kasvu pärssiv toime, loetakse seda kalkunikarja artikli 1 lõikes 2 nimetatud liidu eesmärgi mõistes nakatunud karjaks.

2.2.4.   Transport

Proovid saadetakse põhjendamatute viivitusteta kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Proovide transportimise ajal kaitstakse neid üle 25 °C ulatuva temperatuuri ja otsese päikesevalguse eest.

Kui proove ei ole võimalik saata 24 tunni jooksul proovivõtmisest, tuleb neid säilitada jahutatuna.

3.   LABORIANALÜÜSID

3.1.   Proovide ettevalmistamine

Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist ning 96 tunni jooksul alates proovi võtmisest.

Proovivõtujalatsite/-sokkide paar(id) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud väljaheite mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette. Proovivõtujalatsid/-sokid peavad olema puhverdatud peptoonveega täielikult kaetud, vajadusel võib puhverdatud peptoonvett lisada.

Võimalusel tuleks tolmuproovi analüüsida eraldi. Broilerkarjade puhul võib pädev asutus analüüsimise eesmärgil siiski otsustada selle liita proovivõtujalatsite või -sokkidega.

Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil.

Muid proove (nt aretuskarjadelt või haudejaamast võetud proove) valmistatakse ette vastavalt määruse (EL) nr 200/2010 lisa punktis 2.2.2 sätestatule.

Kui Salmonelloosi tuvastamiseks kasutatava väljaheite ettevalmistamiseks on kokku lepitud Euroopa Standardikomitee (CEN) või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardid, siis kohaldatakse proovide ettevalmistamiseks käesolevas punktis nimetatud sätete asemel neid standardeid.

3.2.   Tuvastusmeetod

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ELi referentlabori soovitatud meetodit Salmonella tuvastamiseks.

Meetodit kirjeldatakse EN/ISO 6579 (2002) D lisas: „Salmonella spp. tuvastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”.

Selle tuvastusmeetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

3.3.   Serotüüpide määramine

Aretuskalkuni karjade puhul määratakse igas positiivses proovis White-Kaufmann-Le Minor’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

Broilerkalkuni karjade puhul määratakse igas pädeva asutuse võetud positiivses proovis White-Kauffmann-Le Minor’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

Toidukäitlejad tagavad vähemalt selle, et ükski isolaatidest ei kuulu Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i serotüüpide (sealhulgas monofaasiliste tüvede, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) hulka.

3.4.   Muud meetodid

Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, tuvastamismeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (3) artiklis 11 sätestatud analüüsimeetodeid, kui need on tunnustatud vastavalt standardile EN/ISO 16140.

3.5.   Tüvede säilitamine

Laborid tagavad, et pädev asutus eraldab oma kogutud proovidest vähemalt ühe Salmonella spp. tüve asjaomase karja ja aasta kohta ning säilitab seda võimalikuks faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimise jaoks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt kaks aastat pärast analüüsi kuupäeva.

Pädev asutus võib otsustada, et Salmonella spp. isolaate säilitatakse faagitüübi võimalikuks kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimiseks ka toidukäitleja algatusel võetud proovide puhul, et isolaate saaks kontrollida kooskõlas komisjoni otsuse 2007/407/EÜ (4) artikliga 2.

4.   TULEMUSED JA ARUANDLUS

4.1.   Esinemissageduse arvutamine liidu eesmärgi saavutamise tõendamiseks

Liidu eesmärgi saavutamise tõendamisel loetakse kalkunikari nakatunuks, kui asjaomase karja proovis tuvastatakse Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium (välja arvatud vaktsiinitüved, kuid sealhulgas monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-).

Nakatunud kalkunikarja arvestatakse ainult üks kord, sõltumata proovide võtmise ja analüüside arvust, ning esitatakse aruandes ainult sel aastal, kui võeti esimene positiivse tulemuse andnud proov. Esinemissagedust arvestatakse eraldi broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade puhul.

4.2.   Aruandlus

4.2.1.   Aruandlus hõlmab järgmist:

a)	vähemalt üks kord aruandlusaasta jooksul analüüsitud broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade koguarv;

b)	mis tahes Salmonella serotüübi suhtes positiivsete broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade koguarv liikmesriigis;

c)	vähemalt ühe Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i serotüübi (sealhulgas monofaasiliste tüvede, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) suhtes positiivsete broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade arv;

d)	positiivsete broilerkalkunite ja täiskasvanud aretuskalkunite karjade arv iga Salmonella serotüübi või määratlemata Salmonella kohta (isolaadid, millel puudub tüüp või mis ei ole serotüpiseeritud).

4.2.2.   Punkti 4.2.1 alapunktides a–d osutatud teave proovivõtmise kohta riiklike salmonelloositõrje programmide raames esitatakse eraldi

a)	toidukäitlejate võetud proovide kohta (vastavalt punktile 2.1.a) ja

b)	pädevate asutuste võetud proovide kohta (vastavalt punktile 2.1.b).

4.2.3.   Analüüside tulemused loetakse asjakohaseks teabeks toiduahela kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004  (5) II lisa III jaos sätestatule.

Pädevale asutusele tehakse iga uuritud kalkunikarja puhul kättesaadavaks vähemalt järgmine teave:

a)	ajakohastatud andmed asjaomase ettevõtte kohta;

b)	ajakohastatud andmed asjaomase karja kohta;

c)	proovivõtmise kuu;

d)	lindude arv karjas.

Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ (6) artikli 9 lõikes 1 sätestatud arengute ja allikate aruande osana.

Toidukäitleja teavitab pädevat asutust viivitamata Salmonella Enteritidis’e ja Salmonella Typhimurium’i (sealhulgas monofaasiliste tüvede, mille antigeenne valem on 1,4,[5],12:i:-) tuvastamisest. Toidukäitleja annab analüüsi teostavale laborile vastavad juhised.

---

(1)  ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.

(2)  ELT L 61, 11.3.2010, lk 1.

(3)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 153, 14.6.2007, lk 26.

(5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(6)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.