14.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/1

(1)

Euroopa Kohus tegi kohtuasjas C-249/10 P (2) otsuse, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (3) artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut ei tohi kasutada selleks, et kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks määrata, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele.

(2)

Euroopa Kohtu otsuse kohaselt peaks komisjon olenemata tootjate võimalikust suurest arvust läbi vaatama kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused, mille on esitanud valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad. Selline tegevus tekitaks aga liidu uurimisasutustele ebaproportsionaalset halduskoormust. Seepärast on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1225/2009.

(3)

Lisaks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade kohaselt lubatud kasutada määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut selleks, et kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks määrata, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi vaekogu leidis näiteks vaidlusküsimuses DS405 Euroopa Liit – dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast pärit jalatsite suhtes, (4) (aruanne heaks kiidetud 22. veebruaril 2012), et Hiina ei tõendanud, nagu oleks liidu tegevus olnud vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.4 ja 6.10.2, Hiina WTOga liitumise protokolli lõike 15 punkti a alapunktiga ii ning Hiina WTOga liitumise töörühma aruande punkti 151 alapunktidega e ja f, kui ta jättis läbi vaatamata nende Hiina koostööd teinud eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlused, kes ei olnud kaasatud algse uurimise käigus moodustatud valimisse.

(4)

Neid asjaolusid arvesse võttes on õiguskindluse eesmärgil asjakohane lisada säte, milles selgitatakse, et otsust piirata uurimist mõistliku arvu isikutega, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 17 kohast väljavõttelist uuringut, kohaldatakse ka isikute puhul, keda uuritakse kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punktidega b ja c. Sellest tulenevalt on samuti asjakohane selgitada, et kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohast otsust ei tuleks teha valimisse kaasamata eksportivate tootjate puhul, välja arvatud juhul, kui kõnealused tootjad taotlevad individuaalset uurimist ning see võimaldatakse neile kooskõlas kõnealuse määruse artikli 17 lõikega 3.

(5)

Peale selle peetakse vajalikuks selgitada, et nende eksportijate või tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimisse ei kaasatud, ei ületa valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaks määratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määrati nende isikute puhul kindlaks kõnealuse määruse artikli 2 lõigete 1–6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.

(6)

Lisaks tuleb märkida, et on osutunud võimatuks järgida kolmekuulist tähtaega, mille jooksul tuleks teha otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punktile c, ning seda eelkõige menetluste puhul, kus kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut. Seepärast peetakse asjakohaseks kõnealust tähtaega pikendada.

(7)

Õiguskindluse ja hea juhtimistava huvides tuleks ette näha, et käesolevas määruses sätestatud määruse (EÜ) nr 1225/2009 muudatusi kohaldatakse niipea kui võimalik kõigi uute ja kõigi käimasolevate uurimiste suhtes.

(8)

Määrust (EÜ) nr 1225/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 9 lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kui komisjon on vastavalt artiklile 17 oma uurimist piiranud, ei ületa nende eksportijate või tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimine ei hõlmanud, valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaks määratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määratakse nende isikute puhul kindlaks artikli 2 lõigete 1–6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.”