Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32012R0456

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 456/2012, 30. mai 2012 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 141, 31.5.2012, p. 7–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 20/04/2021; mõjud tunnistatud kehtetuks 32020R0689

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2012/456/oj

    31.5.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 141/7

    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 456/2012,

    30. mai 2012,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määruses (EÜ) nr 1266/2007 (2) on sätestatud lammaste katarraalse palavikuga seotud tõrje-, järelevalve- ja seire-eeskirjad ning loomade veo piirangud kitsendustega tsoonides ja sealt välja. Samuti on seal kindlaks määratud tingimused, mille alusel tehakse direktiiviga 2000/75/EÜ ette nähtud väljaviimiskeelu suhtes erandeid vastuvõtlike loomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote veo puhul, sealhulgas lammaste katarraalse palaviku vastaste vaktsiinide kasutamise eeskirjad.

    (2)

    Praegu kehtivate eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud direktiivis 2000/75/EÜ, ei ole lubatud väljaspool kaitstud alasid lammaste katarraalse palaviku vastaseid vaktsiine kasutada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta direktiiviga 2012/5/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas, (3) on direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud vaktsineerimise eeskirjad muudetud paindlikumaks, et lammaste katarraalse palaviku vastaseid inaktiveeritud vaktsiine saaks kasutada vaktsineerimisel ka väljaspool neid alasid, mille suhtes kehtivad loomade veo piirangud. Seega tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 muuta. Lisaks on vaja teha muudatusi, et lihtsustada järelevalve- ja seireprotsesse ning kohandada määruses (EÜ) nr 1266/2007 kehtestatud eeskirju uusimate teaduslike seisukohtade kohaselt.

    (3)

    Lammaste katarraalset palavikku käsitleva epidemioloogilise teabe kogumise ja analüüsimise jaoks on määruses (EÜ) nr 1266/2007 ette nähtud, et liikmesriigid peavad edastama lammaste katarraalse palaviku seire ja järelevalve programmide rakendamise raames kogutud andmed lammaste katarraalse palaviku kohta rakenduse BlueTongue NETwork (edaspidi „süsteem BT-Net”) kaudu.

    (4)

    Kuid kogemused näitavad, et muude olemasolevate liidus kehtivate teavitamis- ja aruandluskohustuste raames on teave piisavalt kättesaadav. Seega ei ole enam vaja kohustust, mille alusel tuleb teavet vahetada süsteemi BT-Net kaudu.

    (5)

    Määruses (EÜ) nr 1266/2007, nagu seda on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 123/2009, (4) on antud liikmesriikidele võimalus piiritleda teatud tingimustel „väiksema riskiga piirkonnad”, et liikmesriigi territooriumi osades, kus viirus ei levi, oleks lihtsam ennetavaid vaktsineerimisi teha. Direktiivi 2012/5/EL (millega lubatakse lammaste katarraalse palaviku vastu vaktsineerida ka väljaspool kitsendustega tsoone) jõustumise tulemusena ei ole enam vaja sätteid „väiksema riskiga piirkondade” piiritlemise kohta.

    (6)

    Määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 6 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik otsustada, et eemaldab epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna kitsendustega tsoonist ja kuulutab asjaomase piirkonna haigusevabaks piirkonnaks, kui järelevalvega on tõendatud, et selles piirkonnas ei ole viirust kahe aasta jooksul esinenud.

    (7)

    Ent kitsendustega tsooni neis osades, kus vähemalt aasta jooksul (sealhulgas vektori ühe aktiivsusperioodi jooksul) on seire- ja järelevalvetulemused näidanud, et lammaste katarraalse palaviku viiruse eriomane serotüüp või eriomased serotüübid ei ole seal levinud, valitseb oht, et haigus võib seal uuesti levima hakata, kui sama kitsendustega tsooni teistest osadest (kus esineb lammaste katarraalset palavikku) tuuakse sisse nakkusohuga loomi. Taolistes olukordades ja selleks et tagada soodsate epidemioloogiliste tingimuste korral ohutu üleminek haigusvaba piirkonna staatuse omandamisele, tuleks liikmesriikidel lubada piiritleda „ajutiselt haigusvaba ala” juhul, kui tõendamaks viiruse leviku puudumist on võetud seire- ja järelevalvemeetmeid.

    (8)

    EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni 11. septembril 2008 vastu võetud teadusliku arvamuse „Risk of Bluetongue Transmission in Animal Transit” („Lammaste katarraalse palaviku ülekandumise oht loomade transiidi korral”) (5) kohaselt on olemas teoreetiline võimalus, et loomade transportimisel tuuakse nakkust kandvad sääsed nendega kaasa. Selle ohu võib kõrvaldada, kui sõidukeid puhastataks ja töödeldaks insektitsiidiga või tõrjevahendiga kas enne loomade peale- või mahalaadimist või siis, kui loomi veetakse läbi ala, kus oht on teadaolevalt väike, või siis ajal, mil oht on teadaolevalt väike Et piirata nende ainete ebasoovitavat mõju keskkonnale ja vältida võimalikke probleeme, näiteks seoses ooteperioodidega ja jääkide võimaliku kandumisega loomadele, ei tuleks enam nõuda loomade töötlemist heakskiidetud insektitsiidi või tõrjevahendiga, sest sellise töötlemise tulemusena suureneb ohutus vaid piiratud ulatuses.

    (9)

    Määruses (EÜ) nr 1266/2007, nagu seda on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 648/2011, (6) on üleminekuperioodi jooksul neil sihtliikmesriikidel, kuhu mitteimmuunsete loomade toomine teatud tingimuste korral võiks ohustada loomade tervist, lubatud nõuda selliste loomade veol teatud täiendavate tingimuste täitmist. Kuna käesolevas määruses on sätestatud vektorite eest kaitstud rajatiste kriteeriumid, ei ole kõnealune üleminekusäte enam vajalik.

    (10)

    Kuna viiruse leviku tasemed, keskkonnatingimused ja vaktsineerimisstrateegiad on liikmesriigiti erinevad, siis võib lammaste katarraalse palavikuga seonduv epidemioloogiline olukord olla liidu eri piirkondades vägagi erinev. Kogemused on näidanud, et soovitud eesmärkide saavutamiseks võib edukalt rakendada erinevaid seirestrateegiaid. Võttes arvesse EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni teaduslikku arvamust lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire kohta, (7) tuleks seega määruse (EÜ) nr 1266/2007 I lisas sätestatud järelevalve ja seire suhtes kehtivaid ühtlustatud miinimumnõuded lihtsustada, et liikmesriigid saaksid oma riiklikke järelevalve- ja seireprogramme paindlikumalt koostada.

    (11)

    Kõnealuse teadusliku arvamuse kohaselt peaks seire seisukohast piisama valimi minimaalsest suurusest, et avastada 95 % usaldusväärsusega viiruse 5 % levimus vastuvõtlike liikide populatsiooni hulgas ja tõendada, et viirus ei ole epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas kahe aasta jooksul levinud.

    (12)

    See, et lammaste katarraalse palaviku kahtlusega loomi hoitakse teatud kindla aja jooksul vektorikindlates rajatistes, on üks oluline nõue, kui soovitakse vastata teatud tingimustele, mille alusel võib teha erandi väljaviimiskeelu suhtes, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisas. Kogemused on näidanud, et liikmesriikidel on raske kehtestada õigeid kriteeriume vektorikindla rajatise kasutuselevõtuks vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade, näiteks veiste, lammaste ja kitsedega kauplemisel toimuvate tavapäraste vedude korral.

    (13)

    Vektorikindlate rajatiste tõhususe suurendamiseks ja selleks, et aidata liikmesriike tõrjemeetmete rakendamisel, tuleks kehtestada kriteeriumid. Need kriteeriumid peaksid põhinema liikmesriikide kogemustel ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskirjadel. Et viia määruses (EÜ) nr 1266/2007 kasutatud terminoloogia vastavusse OIE terminoloogiaga, asendatakse mõiste „vektorikindel rajatis” mõistega „vektorite eest kaitstud rajatis”.

    (14)

    Uute teaduslike andmete põhjal, milles kinnitatakse, et lammaste katarraalse palaviku viirus, eriti serotüüp 8 viirus, võib tõenäoliselt kanduda üle platsenta kaudu, võeti määrusega (EÜ) nr 1266/2007, nagu seda on muudetud määrusega (EÜ) nr 384/2008, (8) kasutusele ettevaatusabinõud lammaste katarraalse palaviku võimaliku leviku takistamiseks tiinete loomade või teatavate vastsündinud loomade puhul.

    (15)

    Vastavalt EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni teaduslikule arvamusele lammaste katarraalse palaviku serotüüp 8 viiruse kohta (9) on teaduslikult tõestatud, et lammaste katarraalse palaviku serotüüp 8 viirus, mis toodi liitu sisse 2006. aastal, võib kanduda üle platsenta kaudu. Lammaste katarraalse palaviku muude serotüüpide ülekandumist platsenta kaudu ei ole siiski täheldatud neis nakkuspiirkondades, kus ei ole kasutatud nõrgestatud elusvaktsiine. Kõnealuse teadusliku arvamuse järelduste põhjal tuleks tiinete loomade veo suhtes rakendada ettevaatusabinõusid üksnes neis tsoonides, kus kehtivad kitsendused seoses lammaste katarraalse palaviku serotüüp 8 viirusega.

    (16)

    Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta.

    (17)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 1266/2007 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 4

    Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid

    Liikmesriigid rakendavad lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programme vastavalt I lisas sätestatud miinimumnõuetele.”

    2)

    Artikkel 5 jäetakse välja.

    3)

    Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Enne kui otsustatakse epidemioloogiliselt asjakohane geograafiline piirkond kitsendustega tsoonist eemaldada, esitavad liikmesriigid komisjonile põhjendatud andmed, mis tõendavad, et selles piirkonnas ei ole pärast I lisa punkti 3 kohase lammaste katarraalse palaviku järelevalve- ja seireprogrammi rakendamist lammaste katarraalse palaviku viirust kahe aasta, sealhulgas vektori kahe täispika aktiivsusperioodi jooksul esinenud.”

    4)

    Artikli 7 lõige 2a asendatakse järgmisega:

    „2a.   Liikmesriigid võivad piiritleda kitsendustega tsoonis paikneva epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna „ajutise haigusvaba piirkonnana” eeldusel, et ühe aasta, sealhulgas vektori ühe täispika aktiivsusperioodi jooksul on I lisa punkti 3 kohaselt toimunud järelevalve ja seire tõendanud, et kitsendustega tsooni selles osas ei ole lammaste katarraalse palaviku viirust esinenud kas siis viiruse teatud konkreetse serotüübi või serotüüpide kombinatsioonide osas.

    Liikmesriik, kellel on kavas piiritleda kitsendustega tsoon või kitsendustega tsooni osa „ajutise haigusvaba piirkonnana”, teatab oma kavatsusest komisjonile. Liikmesriik lisab teatele I lisa punktis 3 osutatud teabe.

    Komisjon teavitab liikmesriike „ajutiste haigusvabade piirkondade” nimekirjast toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

    Loomade vedu sama kitsendustega tsooni piires piirkonnast, kus levib/levivad lammaste katarraalse palaviku viiruse sama/samad serotüüp/serotüübid, sama kitsendustega tsooni ossa, mis on piiritletud kui „ajutine haigusvaba piirkond”, võib lubada ainult juhul, kui

    a)

    loomad vastavad III lisas sätestatud tingimustele või

    b)

    loomad vastavad mis tahes muudele asjakohastele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist, või

    c)

    loomad viiakse otse tapamajja.”

    5)

    Artikli 8 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

    „Teave määratud tapamajade kohta tehakse teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks.”

    6)

    Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

    „Artikkel 9

    Loomade läbiveo lisatingimused

    1.   Pädev asutus lubab loomade läbivedu järgmistel tingimustel:

    a)

    pärast laadimiskoha nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist töödeldakse loomade vedamise vahendeid heakskiidetud insektitsiidide ja/või tõrjevahenditega. Selline töötlemine peab toimuma iga kord enne kitsendustega tsoonist väljumist või tsooni sisenemist;

    b)

    kui kitsendustega tsoonist läbisõitmisel on ette nähtud pikem kui ühepäevane puhkeaeg kontrollpunktis, kaitstakse loomi vektorite rünnaku eest II lisas sätestatud tingimustele vastavas vektorite eest kaitstud rajatises.

    2.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui transiit toimub

    a)

    üksnes kitsendustega tsooni epidemioloogiliselt asjakohasest geograafilisest piirkonnast või läbi selle kooskõlas V lisaga määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel või

    b)

    nendest kitsendustega tsooni osadest, mis on kooskõlas artikli 7 lõikega 2a piiritletud kui „ajutised haigusvabad piirkonnad”, või läbi nende osade.

    3.   Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus: „Töötlemine insektitsiidiga/tõrjevahendiga … (toote nimi) … (kuupäev) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikliga 9.” ”

    7)

    Artikkel 9a jäetakse välja.

    8)

    I, II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 30. mai 2012

    Komisjoni nimel

    president

    José Manuel BARROSO

    (1)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74.

    (2)  ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.

    (3)  ELT L 81, 21.3.2012, lk 1.

    (4)  ELT L 40, 11.2.2009, lk 3.

    (5)  The EFSA Journal (2008) 795, lk 18–65.

    (6)  ELT L 176, 5.7.2011, lk 18.

    (7)  The EFSA Journal (2011); 9(6): 2192.

    (8)  ELT L 116, 30.4.2008, lk 3.

    (9)  The EFSA Journal 2011; 9(5): 2189.

    LISA

    Määruse (EÜ) nr 1266/2007 I, II, III ja V lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    I lisa asendatakse järgmisega:

    „I LISA

    Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuded (viidatud artiklis 4)

    1.   Üldnõuded

    Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide eesmärk on

    a)

    tuvastada lammaste katarraalse palaviku viiruse võimalik esinemine ja

    b)

    vajaduse korral tõendada selle viiruse teatava serotüübi puudumist liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas või

    c)

    määratleda hooajaline vektoritest vaba periood (entomoloogiline seire).

    Kui konkreetsete keskkonnatingimuste tõttu ei ole õigustatud teistsugune suurus, piiritletakse lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire teostamisel viidatavaks geograafiliseks üksuseks umbes 45 x 45 km suurune ala (ligikaudu 2 000 km2).

    Vajaduse korral võivad liikmesriigid järelevalve ja seire teostamisel viidatava geograafilise üksusena kasutada direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis p määratletud piirkonna mõistet või komisjoni 1. märtsi 2005. aasta otsuse 2005/176/EÜ (milles sätestatakse loomahaigustest teatamise kodeeritud vorm ja koodid vastavalt nõukogu direktiivile 82/894/EMÜ) (1) X lisas sätestatud piirkondi.

    2.   Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid, mille eesmärk on tuvastada lammaste katarraalse palaviku viiruse võimalik esinemine

    Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid, mille eesmärk on tuvastada lammaste katarraalse palaviku viiruse võimalik esinemine, peavad koosnema vähemalt passiivse kliinilise seire ja aktiivse laboriseire meetmetest.

    2.1.

    Passiivse kliinilise seire teostamiseks kasutatakse ametlikku ja nõuetekohaselt dokumenteeritud pidevalt toimivat süsteemi lammaste katarraalse palaviku esinemise kahtluse tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemi kahtlastest juhtumitest teatamiseks. Omanikud või pidajad ning veterinaararstid peavad kahtlusest viivitamata pädevale asutusele teatama.

    2.2.

    Aktiivse laboriseire iga-aastane programm koosneb kas seroloogilisest/viroloogilisest järelevalvest kontroll-loomadega, seroloogilisest/viroloogilisest uuringust või plaanilisest riskipõhisest järelevalvest või nende kombinatsioonist.

    —

    Proove võib võtta aasta jooksul ja eelnevalt kindlaks määratud ajavahemike tagant, kuid vähemalt korra aastas tuleb proove võtta sellisel aastaajal, kus nakatumise või serokonversiooni tuvastamine on kõige tõenäolisem.

    —

    Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid tuleb koostada nii, et proove võetakse viirusele vastuvõtlikelt loomadelt (need on loomad, keda ei ole vaktsineeritud ja kes on kokku puutunud lammaste katarraalset palavikku tekitava vektoriga), kes moodustavad epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas viirusele vastuvõtlike loomade populatsiooni struktuuris representatiivse osa.

    —

    Valimi suurus arvutatakse nii, et see võimaldab teadaoleva riski põhjal tuvastada 95 % tõenäosusega epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas peetava vastuvõtlike loomade populatsiooni hulgas vastavat kontroll-esinemissagedust sihtpopulatsioonil. Kui sihtpopulatsiooni osas puudub eeldatavate haigusjuhtude kohta teaduslik informatsioon, siis arvutatakse valimi suurus nii, et esinemissageduse saab tuvastada 20 % tõenäosusega.

    —

    Kui proovid ei ole võetud üksikutelt loomadelt, peab valimi suurus olema kohandatud vastavalt diagnostikameetodite tundlikkusele.

    —

    Laboriseire kavandatakse nii, et pärast positiivse tulemusega teste tehakse konkreetse serotüübi seroloogilised/viroloogilised testid, millega uuritakse epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas oletatavalt esinevat lammaste katarraalse palaviku serotüüpi või serotüüpe ning mis on vajalikud selleks, et tuvastada piirkonnas leviv konkreetne serotüüp.

    3.   Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid, mille eesmärk on tõendada selle viiruse teatava serotüübi puudumist liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas.

    Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid, mille eesmärk on tõendada selle viiruse puudumist, peavad vastama punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud tingimustele. Aktiivses laboriseires kasutatava valimi suurus arvutatakse nii, et see võimaldab tuvastada 95 % tõenäosusega 5 % (2) esinemissageduse. Lisaks:

    a)

    artikli 6 lõike 2 kohasel epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna eemaldamisel kitsendustega tsoonist peavad liikmesriigid tõendama, et lammaste katarraalse palaviku viirust ei ole kahe aasta, sealhulgas vektori kahe täispika aktiivsusperioodi jooksul esinenud;

    liikmesriigid peavad esitama komisjonile asjakohase varasema epidemioloogilise teabe kehtivate järelevalve- ja seireprogrammide kohta ja nende iga-aastased tulemused viimase kolme aasta kohta, sealhulgas vähemalt järgmise:

    i)

    korraldatud uuringute kirjeldus ja tehtud diagnostiliste testide tüüp (ELISA, seerumi neutralisatsioon, polümeraasi ahelreaktsioon, viirusisolatsioon);

    ii)

    valimisse kuulunud loomaliigid ja võetud proovide arv viirusele vastuvõtlike loomaliikide kohta; seerumite koondproovide kasutamisel tuleb teatada koondproovidele vastav hinnanguline loomade arv;

    iii)

    valimi geograafiline katvus;

    iv)

    proovivõtu sagedus ja ajakava;

    v)

    positiivsete tulemuste arv, mis tuleb esitada loomaliikide ja geograafilise asukoha kaupa;

    b)

    artikli 7 lõike 2a kohasel „ajutise haigusvaba piirkonna” piiritlemisel tõendavad liikmesriigid, et lammaste katarraalse palaviku viirust ei ole ühe aasta, sealhulgas vektori ühe täispika aktiivsusperioodi jooksul esinenud.

    Liikmesriigid peavad esitama komisjonile asjakohase varasema epidemioloogilise teabe kehtivate järelevalve- ja seireprogrammide kohta ja nende iga-aastased tulemused viimase kahe aasta kohta, sealhulgas vähemalt punkti a alapunktides i–v sätestatud teabe.

    4.   Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid, mille eesmärk on määratleda hooajaline vektoritest vaba periood (entomoloogiline seire)

    Entomoloogiline seire, mille eesmärk on määratleda hooajaline vektoritest vaba periood, nagu on osutatud V lisas, peab vastama järgmistele nõuetele:

    a)

    seire peab koosnema vähemalt püsivate aspiratsioonilõksudega vektorite püüdmise aktiivsest aastaprogrammist vektori arengu kindlaksmääramiseks populatsioonis;

    b)

    kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud korraga peab püüdmiseks kasutama ainult ultraviolettvalgusega varustatud aspiratsioonilõkse. Lõksud peavad olema kasutuses terve öö, vähemalt

    —

    üks öö nädalas ühe kuu jooksul enne hooajalise vektoritest vaba perioodi eeldatavat algust ja lõppu;

    —

    üks öö kuus hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel.

    Aspiratsioonilõksude kasutamise sagedust võib kohandada kolme esimese kasutusaasta jooksul kogutud andmete põhjal;

    c)

    hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni igasse epidemioloogiliselt asjakohasesse piirkonda tuleb paigaldada vähemalt üks lõks. Teatav hulk putukalõksudest kogutud sääsklasi tuleb saata selleks spetsialiseerunud laboratooriumile, kus suudetakse tuvastada võimalikud vektorite liigid.

    2)

    II lisa asendatakse järgmisega:

    „II LISA

    Vektorite eest kaitstud rajatise suhtes kehtivad kriteeriumid (viidatud III lisa A jao punktides 2, 3 ja 4, käesoleva lisa B jao punktis b ning C jao punkti 2 alapunktis b)

    1.

    Vektorite eest kaitstud rajatise suhtes kehtivad järgmised miinimumnõuded:

    a)

    rajatise sisse- ja väljapääsu ees on asjakohased füüsilised takistused;

    b)

    vektorite eest kaitstud rajatise avauste juures peab kontrollima vektorite olemasolu vastava võrkmõõdikuga, mida tuleb tootja juhiste järgi regulaarselt immutada heakskiidetud insektitsiidiga;

    c)

    vektorite seire ja tõrje peab toimuma vektorite eest kaitstud rajatises sees ja ka selle ümbruses;

    d)

    tuleb võtta meetmeid vektorite paljunemiskohtade vähendamiseks või likvideerimiseks vektorite eest kaitstud rajatise lähistel;

    e)

    tuleb võtta kasutusele tavapärased protseduurid, sealhulgas varusüsteemid ja häiresüsteemid, vektorite eest kaitstud rajatise toimimiseks ja loomade transpordiks laadimiskohtadesse.

    2.

    Pädev asutus peab vektorite eest kaitstud asutuse sellisena heaks kiitma, kui punktis 1 osutatud nõuded on täidetud. Asutus kontrollib nõutava sagedusega, kuid vähemalt kolm korda taotletud kaitseperioodi jooksul (perioodi alguses, keskel ja lõpus) vektorilõksuga võetud meetmete tõhusust vektorite eest kaitstud rajatises.”

    3)

    III lisa muudetakse järgmiselt.

    a)

    A jagu muudetakse järgmiselt.

    i)

    Punkti 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Loomi on kuni lähetamiseni hoitud vähemalt 60 päeva enne lähetamiskuupäeva kaitstuna vektorite rünnaku eest vektorite eest kaitstud rajatises, mis vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele.”

    ii)

    Punkti 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vektorite eest kaitstud rajatises, mis vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele, vähemalt 28 päeva, ning selle aja jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on olnud negatiivsed ja mille tarvis on asjaomaselt loomalt võetud proovid vähemalt 28 päeva pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust.”

    iii)

    Punkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

    „Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vektorite eest kaitstud rajatises, mis vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele, vähemalt 14 päeva, ning selle aja jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise analüüs, mille tulemused on olnud negatiivsed ja mille tarvis on asjaomaselt loomalt võetud proovid vähemalt 14 päeva pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust.”

    iv)

    Punkt 5 asendatakse järgmisega:

    „5.

    Loomad on vaktsineeritud serotüübi/serotüüpide vastu, mida esineb või võib esineda epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, loomadel kestab vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperiood ning loomad vastavad vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

    a)

    neid on vaktsineeritud rohkem kui 60 päeva enne veokuupäeva;

    b)

    neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud, ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuskaitse toime algust;

    c)

    nad olid varem vaktsineeritud ja neid on vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperioodi jooksul inaktiivse vaktsiiniga uuesti vaktsineeritud;

    d)

    neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi jooksul hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis alates sünnist või vähemalt 60 päeva enne vaktsineerimiskuupäeva ning neid on vaktsineeritud inaktiivse vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud.

    Kui käesolevas punktis osutatud loomad on ette nähtud liidusiseseks kaubanduseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

    „Loom(ad) on vaktsineeritud lammaste katarraalse palaviku serotüübi/serotüüpide … (lisada serotüüp/serotüübid) vastu … (lisada vaktsiini nimi) inaktiveeritud vaktsiiniga / muundatud elusvaktsiiniga (valida sobiv) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisa A osa punktiga 5.” ”

    v)

    Punktis 6 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

    „6.

    Loomi on kogu aeg hoitud epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, kus ei ole esinenud, ei esine või tõenäoliselt ei esine üle ühe serotüübi ning:”.

    vi)

    Punkti 7 muudetakse järgmiselt:

    —

    sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „7.

    Loomadele on kooskõlas OIE käsiraamatuga tehtud kaks positiivse tulemusega usaldusväärset seroloogilist testi, mis võimaldavad tuvastada lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikidele esinevatele või asjaomases geograafilises päritolupiirkonnas tõenäoliselt esinevatele serotüüpidele omaseid antikehasid, ning:”;

    —

    kolmas lõik asendatakse järgmisega:

    „Lammaste katarraalse palaviku serotüüp 8 viiruse suhtes kitsendustega tsoonist pärit tiinete loomade puhul peab vähemalt üks punktides 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustest olema täidetud enne seemendamist või paaritamist või peab olema täidetud punktis 3 sätestatud tingimus. Kui tehakse seroloogiline test, nagu on sätestatud punktis 3, tuleb kõnealune test teha kõige rohkem seitse päeva enne veokuupäeva.”

    b)

    B jao punkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vektorite eest kaitstud rajatises, mis vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele, vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;”.

    c)

    C jao punkti 2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

    „b)

    neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vektorite eest kaitstud rajatises, mis vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele, vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;”.

    4)

    V lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

    „V LISA

    Hooajalise vektoritest vaba perioodi määratlemise kriteeriumid (viidatud artikli 9 lõikes 2)”

    (1)  ELT L 59, 5.3.2005, lk 40.

    (2)  Kuni 31. augustini 2012 kestval üleminekuperioodil tuleb uuringuks vajaliku valimi suurus arvutada nii, et see võimaldab tuvastada esinemissageduse 20 % tõenäosusega.”

    Top