12.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/37

(1)

Rahvusvahelises kontekstis on riikide maksualasest iseseisvusest tulenevad erinevused maksuseadustes üldiselt tunnustatud. Selle alusel on mõned, tavaliselt väikesed kolmandad piiratud finantsvajadusega riigid otsustanud kehtestada madalama tulumaksumäära, mida kohaldatakse üldiselt nii füüsiliste isikute kui ka äriühingute suhtes, või puudub neis riikides tulumaks üldse. Selline maksupoliitika ei ole tingimata ebasoovitav, niikaua kui asjaomane riik osaleb rahvusvahelises koostöös ja võimaldab sellega teistel riikidel jõustada oma maksupoliitikat.

(2)

Madala tulumaksumäära või tulumaksu puudumise poliitikaga kaasneb sageli vähene läbipaistvus või on teabevahetus teiste riikidega puudulik. Asjaomased riigid meelitavad ligi investeeringuid, pakkudes mitteresidentidele võimalust varjata teatavat liiki mobiilset tulu või kapitali ning võimaldada neil varjata sellise tulu või kapitali olemasolu elukohariigi maksuhalduri eest.

(3)

Rahvusvahelistel foorumitel (nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ja G20) on nende probleemide lahendamiseks tehtud mitmeid algatusi. Peale selle on läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse ülemaailmne foorum (edaspidi „ülemaailmne foorum”) töötanud välja standardid läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse kohta. 2009. aastal leppis ülemaailmne foorum kokku kõnealuste standardite rakendamise läbivaatamises. Ülemaailmne foorum käivitas põhjaliku vastastikuse eksperdihinnangu protsessi ja mitu traditsiooniliselt madala maksumääraga jurisdiktsiooni olid nõus sõlmima kahepoolsed kokkulepped maksualaseks teabevahetuseks.

(4)

Liidus on läbipaistvust ja teabevahetust käsitletud nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivis 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1). Liidus valitseb üksmeel selles, et kahjulikud maksumeetmed ei ole vastuvõetavad, mistõttu on liikmesriikidel raske selliseid meetmeid säilitada või kasutusele võtta. Kõnealust üksmeelt on väljendatud majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 1. detsembri 1997. aasta maksupoliitikat käsitleva istungi järelduste 1. lisas osutatud äriühingute maksustamise juhendis (2). Peale selle kohaldatakse ELi toimimise lepinguga kehtestatud riigiabi eeskirjade alusel kontrolli mitme meetme suhtes, mis võiksid kuuluda maksustamise juhendi kohaldamisalasse.

(5)

Liit on püüdnud suhetes kolmandate riikidega veenda neid järgima läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid liidu põhimõtteid (samalaadsed nagu laialt aktsepteeritud rahvusvahelised standardid läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta) ja tühistama kahjulikud maksumeetmed, nagu kirjeldatud komisjoni teatises „Heade maksuhaldustavade edendamine” (3) ning komisjoni teatises „Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes” (4).

(6)

Liikmesriigid, kelle maksubaasi mõjutasid negatiivselt läbipaistvuse puudumine kolmandates riikides või nende poolt rakendatud kahjulikud maksumeetmed, on astunud samme olukorra parandamiseks. Maksumaksjad reageerivad aga sellistele meetmetele oma äritegevuse või tehingute suunamisega teise jurisdiktsiooni, kus kaitsetase on madalam. See risk on liidule eriti omane, kuna majandustegevuses osalejatel on vabadus tegutseda kõikjal liidus. Seetõttu vastab liidus maksubaasi sellise kahanemise vastane kaitse sageli kõige madalamat kaitsetaset pakkuva liikmesriigi tasemele.

(7)

Sellise olukorraga liidus kaasnevad moonutused võivad viia siseturul kunstlike kapitalivoogude ja maksumaksjate liikumiseni ning seega häirida turu nõuetekohast toimimist ja samuti kahandada liikmesriikide maksubaasi. Sellised moonutused tuleks kõrvaldada lähenemisviisiga, mida jagavad kõik liikmesriigid.

(8)

Seepärast on vaja selgelt sõnastada hea maksuhaldustava miinimumnõuded nii läbipaistvuse ja teabevahetuse kui ka kahjulike maksumeetmete suhtes, aga ka kolmandate riikide suhtes võetavad meetmed, et julgustada neid riike kõnealuseid miinimumnõudeid täitma.

(9)

Läbipaistvusele ja teabevahetusele kehtestati 2009. aastal ülemaailmsel foorumil kokku lepitud tingimustes rahvusvaheliselt tunnustatud nõuded. Kõnealused tingimused peaksid seega olema käesoleva soovituse aluseks. Kahjulike maksumeetmete puhul on äriühingute maksustamise juhend osutunud liidus asjakohaseks võrdlusmaterjaliks. Liikmesriigid on võtnud endale ülesande edendada kõnealuse juhendi põhimõtete järgimist kolmandates riikides. Seepärast on asjakohane osutada käesolevas soovituses selle juhendi kriteeriumidele. Sellega seoses on asjakohane osutada ka juhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tööle. Töörühm loodi nõukogu raames, et hinnata maksumeetmeid, mis võivad kuuluda äriühingute maksustamise juhendi kohaldamisalasse (5). Rühma hinnatud juhtumid võivad olla abiks, kui on vaja kontrollida, kas teatav meede tuleks lugeda kahjulikuks.

(10)

Käesolevas soovituses tuleks osutada meetmetele, mida tuleks võtta kolmandate riikide suhtes, kes ei täida hea maksuhaldustava miinimumnõudeid. Kui liikmesriigid kohaldaks neid meetmeid koos, suureneks võetud meetmete tõhusus kokkuvõttes oluliselt. Lisaks maksuhaldurite halduskulude vähenemisele ja maksumaksjate nõuete täitmisega seotud koormuse vähenemisele saaks nii vähendada kaotusi maksutulus.

(11)

Selleks et edendada heade maksuhaldustavade miinimumnõuete kohaldamist, on vaja osutada ka positiivsetele meetmetele, et julgustada neid kolmandaid riike, kes kõnealuseid nõudeid täidavad või kes on lubanud neid täita, kuid vajavad selleks abi.

(12)

Käesolevas soovituses esitatud ja liikmesriikide rakendatud meetmed peavad vastama liidu õigusele, eriti ELi toimimise lepingus sätestatud põhivabadustele,

a)

on vastu võtnud õigus- ja haldusmeetmed, et täita lisas sätestatud läbipaistvus- või teabevahetusnõudeid, ning kohaldab kõnealuseid meetmeid tõhusalt;

b)

ei kasuta kahjulikke maksumeetmeid äriühingute maksustamise valdkonnas.

a)

kas kasu saavad ainult mitteresidendid või saadakse seda seoses mitteresidentidega tehtud tehingutega või

b)

kas saadav kasu on eraldatud siseturust, nii et see ei mõjuta riiklikku maksubaasi, või

c)

kas kasu saadakse reaalse majandustegevuse või märkimisväärse kohalolekuta sellises kolmandas riigis, kes selliseid maksusoodustusi pakub, või

d)

kas eeskirjad rahvusvahelise äriühingute grupi tegevuste puhul kasumi kindlaksmääramiseks erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, nimelt eeskirjadest, milles on kokku leppinud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, või

e)

kas maksumeetmed ei ole piisavalt läbipaistvad, sealhulgas juhul, kui õigussätteid on muudetud mitteläbipaistval viisil leebemaks haldustasandil.

4.1.

Liikmesriigid peaksid avaldama nende kolmandate riikide musta nimekirja, kes ei täida punktis 3 sätestatud miinimumnõudeid, võttes arvesse punkti 4.3 kohaldamist. Kõnealustes mustades nimekirjades tuleks viidata käesolevale soovitusele.

4.2.

Musta nimekirja vastu võtnud liikmesriigid peaksid lisama sinna need kolmandad riigid, kes ei vasta punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

4.3.

Iga liikmesriik, kes on sõlminud topeltmaksustamise konventsiooni kolmanda riigiga, kes ei vasta punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele, peaks kõige sobivama meetmena, parandamaks kolmanda riigi vastavust kõnealustele nõuetele, alustama konventsiooni üle uusi läbirääkimisi või peatama või lõpetama konventsiooni.

5.1.

Liikmesriigid peaksid kõrvaldama punktis 4.1 osutatud mustast nimekirjast need kolmandad riigid, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

5.2.

Liikmesriigid peaksid kaaluma punktis 4.2 osutatud mustast nimekirjast selliste kolmandate riikide kõrvaldamist, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

5.3.

Liikmesriigid peaksid kaaluma kahepoolsete läbirääkimiste algatamist, et sõlmida topeltmaksustamise konventsioonid kolmandate riikidega, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

6.1.

Liikmesriigid peaksid kaaluma tihedama koostöö ja abi pakkumist kolmandatele riikidele, eriti arenguriikidele, kes on võtnud kohustuse täita punktis 3 sätestatud miinimumnõudeid, et aidata kõnealustel kolmandatel riikidel tõhusalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega. Selleks võiksid nad teatavaks ajaks saata kõnealustesse riikidesse maksueksperte.

Liikmesriigid peaksid kolmandate riikide võetud kõnealuste miinimumnõuete täitmise kohustuse hindamisel võtma arvesse kõiki sellega seotud konkreetseid näitajaid, eriti asjaomase kolmanda riigi juba võetud meetmeid nimetatud nõuete täitmiseks.

6.2.

Kuni kolmas riik saab abi vastavalt punktile 6.1 ja teeb oodatud edusamme kõnealuste miinimumnõuete täitmise suunas, peaks liikmesriik hoiduma punktis 4 osutatud meetmete kohaldamisest, välja arvatud topeltmaksustamise konventsiooni üle uuesti läbirääkimine.