(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiviga 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) (1) on ette nähtud, et selliste loomasöödaks ettenähtud toodete kasutamine, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide, on keelatud.

(2)

Jahvatamata teravilja sisaldava sööda puhul on sätestatud piirnorm 1 000 mg/kg rukki tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiumeid.

(3)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon, mis käsitleb toiduahelas olevaid saasteaineid, võttis komisjoni taotlusel 19. aprillil 2005 vastu arvamuse (2) seoses tungaltera kui soovimatu ainega loomasöödas.

(4)

Tungalterad on perekonna Claviceps seeneniitide põimikud, mis arenevad viljapeades viljaterade asemel või kõrreliste heintaimede pähikutes seemnete asemel ning mis on nähtavad suurte tumedat värvi sklerootsiumidena. Sklerootsiumid sisaldavad erinevaid alkaloide, kõige olulisemad neist on ergometriin, ergotamiin, ergosiin, ergokristiin, ergokrüptiin ja ergokorniin ning nendega seotud -iniinid. Alkaloidide kogus ja toksilisus sõltuvad seeneniidistikust, peremeestaimest ja geograafilisest piirkonnast.

(5)

Praegu ei teata, kui palju tungaltera alkaloidide sisaldus sõltub seeneliigist, geograafilisest jaotusest või peremeestaimest (näiteks on rukki tungaltera alkaloidisisaldus erinev muude kõrreliste tungaltera alkaloidisisaldusest). On vaja rohkem andmeid, et teha kindlaks kõik asjaolud, millest sõltub tungaltera alkaloidide varieeruvus eri taimeliikides.

(6)

Teraviljade rukki tungalteraga saastumise määra füüsiline kindlaksmääramine annab tihti ebatäpseid tulemusi, kuna sklerootsiumide suurus ja kaal võivad märkimisväärselt erineda. Lisaks on füüsiline kindlaksmääramine töödeldud sööda ja toidu puhul võimatu. Sellest tulenevalt on soovitatud näha lisaks füüsilistele kontrollimeetoditele ette võimalus analüüsida potentsiaalselt saastunud sööta ja toitu keemiliselt, sest söödas ja toidus esinevate tungalteraalkaloidide kindlaksmääramiseks on mitmesuguseid kromatograafilisi meetodeid. Meetodid piirduvad siiski teatavate tungalteraalkaloididega.

(7)

On vaja rohkem andmeid tungalteraalkaloidide esinemise kohta nii jahvatamata teraviljas kui ka teraviljatoodetes ning sööda- ja toidusegudes, saada usaldusväärseid andmeid tungalteraalkaloidide esinemissageduse kohta söödas ja toidus ning leida seos tungalteraalkaloidide esinemise ja sklerootsiumide koguse vahel. Selle seire puhul on asjakohane keskenduda kuuele kõige sagedamini esinevale alkaloidile, st ergometriinile, ergotamiinile, ergosiinile, ergokristiinile, ergokrüptiinile ja ergokorniinile ning nendega seotud -iniinidele,