(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)) (2) artikli 48 kohaselt võetakse viisainfosüsteem kasutusele piirkondade kaupa komisjoni poolt komiteemenetluse korras vastu võetud otsustes kindlaksmääratud järjestuses.

(2)

Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt määrab komisjon VISi töölerakendamise kuupäeva esimeses piirkonnas ja kuupäeva, millest alates muutub kõigi andmete – tähtnumbrilised andmed, fotod ja sõrmejäljed – edastamine VISi kohustuslikuks igas järgnevas piirkonnas. Enne kui kõigi andmete edastamine VISi muutub mõnes piirkonnas kohustuslikuks, võivad liikmesriigid koguda ja edastada VISi tähtnumbrilisi andmeid ja fotosid ning soovi korral ka sõrmejälgi mis tahes piirkonnas, niipea kui nad on komisjonile teatanud, et on võtnud selleks vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed. Seega võib VISis registreerimisel esineda samaaegselt kolm olukorda.

(3)

Piirkondades, kus viisaandmete kogumine ja nende edastamine VISi on muutunud pärast komisjoni otsust kohustuslikuks, registreeritakse VISis kõik VIS määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud andmed, sealhulgas iga taotleja sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui taotleja on viisaeeskirjade artikli 13 lõike 7 alusel sõrmejälgede andmise nõudest vabastatud. Piirkondades, kus VISi kasutamine ei ole veel kohustuslik, võivad liikmesriigid samamoodi koguda ja VISis registreerida iga viisataotleja kõiki VIS määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud andmeid, sealhulgas sõrmejäljed.

(4)

Sellistes piirkondades, kus VISi kasutamine ei ole veel kohustuslik, võib esineda olukord, kus üks või mitu liikmesriiki ei registreeri veel VISis viisataotlejaid, samal ajal kui mõned liikmesriigid registreerivad selles üksnes viisataotlejate tähtnumbrilised andmed ja fotod.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (3) artikli 7 lõike 3 punkti aa kohaselt peab alates kahekümnendast päevast, mis järgneb VISi töölerakendamise kuupäevale esimeses piirkonnas, põhjalik kontroll riiki sisenemisel hõlmama viisaomaniku isikusamasuse ja viisa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks VISi. VIS määruse artikli 18 kohaselt tehakse otsing viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga. Samal ajal võib kõige kauem kolm aastat pärast VISi toimimise algust esimeses piirkonnas otsingut teha ainult viisakleebise numbri alusel. Nimetatud perioodi lõppedes tehakse otsing VISis alati viisakleebise numbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga, välja arvatud viisaomanike puhul, kelle sõrmejälgi ei saa kasutada. Lisaks võib kõige rohkem kolme täiendava aasta jooksul erandkorras teha otsinguid ainult viisakleebise numbri alusel piiratud juhtudel, mis on kindlaks määratud Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõike 3 punktis ab.

(6)

Kontrollide hõlbustamiseks välispiiridel tuleks viisakleebisele lisada erikood, mis näitab, et viisaomanik on VISis registreeritud. Sellise koodi puudumine ei vabasta liikmesriike kohustusest teha VISis otsinguid kõigi viisaomanike kohta nende sisenemisel Schengeni ala välispiiridel, nagu sätestatud Schengeni piirieeskirjade artikli 7 lõikes 3. Kui mingeid andmeid ei ole registreeritud ja piiriasutused saavad sellest lähtuvalt VISis negatiivse vastuse, kinnitab koodi puudumine viisakleebisel piiriasutusele, et negatiivne vastus ei tulene tehnilisest probleemist (vale negatiivne tuvastamine) või pettusest.

(7)

Erikood tuleks viisakleebisele lisada ka juhtudel, kui viisaomanik on VISis registreeritud, kuid temalt ei ole sõrmejälgi kogutud, sest sõrmejälgede kogumine ei olnud asjaomases piirkonnas veel kohustuslik. Sellise koodi olemasolu ei tohiks vabastada kohustusest teha otsingut VISis, kasutades viisakleebise numbrit koos sõrmejälgede kontrolliga; kõnealune kohustus jõustub kolme aasta möödudes süsteemi toimima hakkamisest esimeses piirkonnas.

(8)

Määruse (EÜ) nr 810/2009 VII lisa tuleks muuta, tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad ühtsustatult koode, mis on seotud viisaomanike ja nende sõrmejälgede registreerimisega VISis.

(9)

Arvestades määruse (EÜ) nr 810/2009 tuginemist Schengeni acquis’le, teatas Taani Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artikli 4 kohaselt Schengeni acquis’ rakendamisest oma riigi õiguses. Seega on käesoleva määruse rakendamine rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(10)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4). Seetõttu ei ole määrus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (5). Seetõttu ei ole määrus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis’ nende sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (6) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(13)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (8) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(14)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(15)

Küprose puhul kujutab käesolev määrus sätteid, mis põhinevad Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(16)

Käesolev määrus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas viisakomitee arvamusega,

„—

kui viisainfosüsteemis on registreeritud kõik VIS määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud andmed, lisatakse järgmine märge: „VIS”;

—

kui viisainfosüsteemis on registreeritud üksnes VIS määruse artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed, kuid nimetatud lõike punktis c osutatud andmeid ei kogutud, sest sõrmejälgede kogumine ei olnud asjaomases piirkonnas kohustuslik, lisatakse järgmine märge: „VIS 0”.”