1)

Punkti B.1.7. „Proovide pakkimine ja vedu” lisatakse järgmine teine lõik:

„Proovide võtmisel PAH-analüüsiks tuleb võimaluse korral vältida plastnõusid, sest need võivad muuta PAH-ühendite sisaldust proovis. Kui vähegi võimalik, tuleb kasutada inertseid PAH-ühendeid mittesisaldavast klaasist tehtud nõusid, mis on asjakohaselt kaitstud valguse eest. Kui see on tegelikkuses võimatu, siis tuleb vältida vähemalt proovide vahetut kokkupuudet plastiga, nt tahkete proovide puhul keerata need enne proovinõusse asetamist alumiiniumfooliumisse.”

2)

Punktid B.2. ja B.3. asendatakse järgmisega:

„B.2.   PROOVIVÕTUPLAANID

B.2.1.   Partiide jaotamine osapartiideks

Suured partiid jagatakse osapartiideks tingimusel, et osapartiid saab füüsiliselt eraldada. Müügipakendita partiidena kaubeldavate toodete (nt teravili) suhtes kohaldatakse tabelit 1. Muude toodete suhtes kohaldatakse tabelit 2. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

B.2.2.   Valimi arv

Lähteproovi mass peab olema vähemalt 1 kg või maht vähemalt 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see on võimatu, näiteks kui valimi moodustab üks pakend või ühik.

Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 3.

Müügipakendita turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii või osapartii vahetult enne proovivõtmist käsitsi või mehaaniliste vahendite abil võimalikult põhjalikult läbi, jälgides, et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et saasteained on asjaomases partiis või osapartiis ühtlaselt jaotunud. Seetõttu piisab, kui partiist või osapartiist võetakse lähteproovi jaoks kolm valimit.

Valimid peavad olema ühesuguse massi või mahuga. Ühe valimi mass on vähemalt 100 grammi või maht 100 milliliitrit, mis annab lähteproovi massiks vähemalt 1 kg või mahuks 1 liitri. Kõrvalekaldumine sellest meetodist tuleb märkida käesoleva lisa punktis B.1.8 ettenähtud protokolli.

Tabel 1

Müügipakendita kaubeldavate toodete partiide jagamine osapartiideks

Tabel 2

Muude toodete partiide jagamine osapartiideks

Tabel 3

Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv

Tabelis 4 on märgitud üksikpakenditest või ühikutest koosneva partii või osapartii puhul lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute arv.

Tabel 4

Lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute (valimite) arv üksikpakenditest või ühikutest koosneva partii või osapartii puhul

Anorgaanilise tina piirnorme kohaldatakse iga konservikarbi suhtes eraldi, kuid praktilistel põhjustel võib kasutada lähteproovi menetlust. Kui lähteproovi kontrollimisel saadud anorgaanilise tina sisaldus on allpool piirnormi, kuid piirnormi lähedal ja võib oletada, et üksikutes konservikarpides võib anorgaanilise tina sisaldus ületada piirnormi, võib osutuda vajalikuks lisauuringute tegemine.

Kui käesolevas peatükis sätestatud proovivõtumeetodit ei ole võimalik rakendada vastuvõetamatute kaubanduslike tagajärgede tõttu (nt pakendite kuju, partii kahjustumise jne tõttu) või kui tegelikkuses on võimatu kohaldada eelpool nimetatud proovivõtumeetodit, siis võib kohaldada teistsugust meetodit tingimusel, et see on kontrollitava partii või osapartii suhtes piisavalt representatiivne ning täielikult dokumenteeritud.

B.2.3.   Erisätted proovivõtuks suurte kalade suurte partiide puhul

Kui kontrollitav partii või osapartii sisaldab suuri kalu (iga kala kaalub üle 1 kg) ja partii või osapartii kaalub rohkem kui 500 kg, siis peab valim koosnema kala keskmisest osast. Iga valim peab kaaluma vähemalt 100 g.

B.3.   PROOVIVÕTT JAEMÜÜGIETAPIS

Jaemüügietapis tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta käesoleva lisa punkti B.2.2 sätete kohaselt.

Kui punktis B.2.2 sätestatud proovivõtumeetodit ei ole võimalik rakendada vastuvõetamatute kaubanduslike tagajärgede tõttu (nt pakendite kuju, partii kahjustumise jne tõttu) või kui tegelikkuses on võimatu kohaldada eelpool nimetatud proovivõtumeetodit, siis võib kohaldada teistsugust meetodit tingimusel, et see on kontrollitava partii või osapartii suhtes piisavalt representatiivne ning täielikult dokumenteeritud.”

3)

Punktis C.1 „Laborite kvaliteedinõuded” esimeses lõigus jäetakse välja joonealune märkus 1.

4)

Punktis C.2.2.1 „Plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja anorgaanilise tina proovide erimenetlused” asendatakse teine lõik järgmisega:

„Asjaomaste toodete puhul on mitmeid nõuetekohaseid proovide ettevalmistuse erimenetlusi, mida võib kasutada. Käesolevas määruses konkreetselt käsitlemata aspektide kohta käsitatakse nõuetele vastavana CEN-standardis „Foodstuffs – Determination of trace elements – Performance criteria, general considerations and sample preparation(1)” esitatud prooviettevalmistuse meetodeid, kuid ka muud meetodid võivad nõuetele vastata.”

5)

Punkt C.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„C.2.2.2.   Erimenetlused polütsükliliste aromaatsete süsivesinike puhul

Analüüsija peab tagama, et proovid ei saastuks analüüsiks ettevalmistamise käigus. Saastumisohu vähendamiseks tuleb mahuteid enne kasutamist loputada kõrge puhtusastmega atsetooni või heksaaniga. Võimaluse korral peaks prooviga kokkupuutuvad seade ja vahendid olema valmistatud inertsetest materjalidest, näiteks alumiiniumist, klaasist või lihvitud roostevabast terasest. Plaste nagu polüpropüleen või PTFE tuleb vältida, sest analüüdid võivad nende materjalide pinnale adsorbeeruda.”

6)

Punkti C.3.1 „Määratlused” muudetakse järgmiselt.

7)

Punkt C.3.2 asendatakse järgmisega:

„C.3.2.   Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 III lisa sätetele.

Anorgaanilise tina sisalduse ametlikuks kontrolliks sobivad tina üldsisalduse analüüsimeetodid.

Veini pliisisalduse analüüsiks kohaldatakse meetodeid ja eeskirju, mille on sätestanud OIV (6) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 (7) artikliga 31.

8)

Punkt C.3.3.1 asendatakse järgmisega:

„C.3.3.1.   Suutlikkusnäitajad

Kui saasteainesisalduse määramiseks toiduainetes ei ole Euroopa Liidu tasandil erimeetodeid ette nähtud, võivad laborid valida mis tahes vastava aine jaoks valideeritud analüüsimeetodi tingimusel, et valitud meetod vastab tabelites 5, 6 ja 7 sätestatud suutlikkusnäitajatele.

Kui on asjakohane ning võimalik, siis soovitatakse kasutada täielikult valideeritud meetodeid (st meetodeid, mis on vastava maatriksi suhtes valideeritud ringtestiga). Muid asjakohaselt valideeritud meetodeid (nt vastava aine jaoks laborisiseselt valideeritud meetodeid) võib samuti kasutada tingimusel, et nad vastavad tabelites 5, 6 ja 7 sätestatud suutlikkusnäitajatele.

Kui võimalik, siis peavad laborisisese valideerimise meetodid hõlmama sertifitseeritud etalonaine kasutamist.

9)

Punkt C.3.3.2 asendatakse järgmisega:

„C.3.3.2.   „Sobivus ettenähtud otstarbeks”

Laborisiseselt valideeritud meetodite korral võib analüüsimeetodi sobivust ametlikuks kontrolliks hinnata ettenähtud otstarbe seisukohast. (10) Ametlikuks kontrolliks sobiv meetod peab andma tulemuse, mille puhul standardmõõtemääramatus on väiksem kui maksimaalne standardmõõtemääramatus (u), mis arvutatakse järgmise valemi järgi:

kus:

Tabel 8

Käesolevas punktis esitatud valemis konstandi α jaoks kasutatavad numbrilised väärtused sõltuvalt vaadeldavast kontsentratsioonist

Analüüsija peab järgima komisjoni dokumenti „Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation” (11).

10)

Punktis D.1.2 „Saagise arvutamine” asendatakse teine lõik järgmisega:

„Kui analüüsimeetodis ei kasutata ekstraheerimist (näiteks metallide puhul), võib tulemuse esitada saagiseparandita, kui esitatakse tõendid (ideaaljuhul kasutades sobivat sertifitseeritud etalonainet), et mõõtemääramatust arvesse võttes on saavutatud kinnitatud kontsentratsioon (st mõõtmise ülim täpsus) ning seega ei esine selle meetodi puhul olulist nihet. Kui tulemus esitatakse saagiseparandita, tuleb see märkida aruandesse.”

11)

Punktis D.1.3 „Mõõtemääramatus” asendatakse teine lõik järgmisega:

„Analüüsija peab järgima dokumenti „Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation” (12).