Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011L0099

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/99/EL, 13. detsember 2011 , Euroopa lähenemiskeelu kohta

OJ L 338, 21.12.2011, p. 2–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 011 P. 235 - 251

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/99/oj

21.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/2


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/99/EL,

13. detsember 2011,

Euroopa lähenemiskeelu kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkte a ja d,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Ungari Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõikes 1 sätestatakse, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel.

(3)

Vastavalt dokumendile „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”, (2) tuleks vastastikuse tunnustamise põhimõtet laiendada igat liiki kohtulahenditele ja kohtulikele otsustele, mis õigussüsteemist sõltuvalt võivad olla tehtud kriminaalasjades või haldusasjades. Programmis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike samuti üles uurima õigusaktide ja ohvrite kaitsmise praktiliste toetusmeetmete täiustamise võimalusi. Kõnealuses programmis märgitakse samuti, et kuriteoohvritele võib pakkuda spetsiaalseid kaitsemeetmeid, mis peaksid olema tõhusad kogu liidus. Käesolev direktiiv on osaks ühtsest ja laiaulatuslikust ohvrite õigusi käsitlevate meetmete kogumist.

(4)

Euroopa Parlamendi 26. novembri 2009. aasta resolutsioonis naistevastase vägivalla kaotamise kohta nõutakse, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist käsitlevaid seadusi ja tegevuspõhimõtteid ning võtaksid meetmeid naistevastase vägivalla põhjustega võitlemiseks eelkõige ennetusmeetmete kaudu. Liitu kutsutakse üles tagama kõigile vägivalla ohvritele õigus abile ja toetusele. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2010. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2009. aastal kiideti heaks ettepanek võtta ohvrite suhtes kasutusele Euroopa lähenemiskeeld.

(5)

Nõukogu märkis oma 10. juuni 2011. aasta resolutsioonis, mis käsitleb tegevuskava ohvrite õiguste tugevdamiseks ja kaitseks, eriti kriminaalmenetluses, et liidu tasandil tuleks võtta meetmeid kuriteoohvrite õiguste tugevdamiseks ja kaitseks, ning kutsus komisjoni üles esitama sel eesmärgil asjakohaseid ettepanekuid. Sellega seoses tuleks luua mehhanism, millega tagatakse, et liikmesriigid tunnustavad vastastikku kohtuotsuseid, mis käsitlevad kuriteoohvrite kaitsemeetmeid. Resolutsiooni kohaselt tuleks käesolevat direktiivi, mis käsitleb kriminaalasjades võetavate kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist, täiendada asjakohase mehhanismiga, mis käsitleb tsiviilasjades võetavaid kaitsemeetmeid.

(6)

Ühisel sisepiirideta õigusalal on tarvis tagada, et kaitse, mis on füüsilisele isikule tagatud ühes liikmesriigis, oleks jätkuvalt sarnaselt tagatud ka kõigis teistes liikmesriikides, kuhu nimetatud isik liigub või on liikunud. Samuti tuleks tagada, et liidu kodanikud saaksid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 2 ja ELi toimimise lepingu artikliga 21 kasutada oma seaduslikku õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, ilma et see ohustaks nende kaitset.

(7)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada eeskirjad, mille kohaselt kaitset, mis tuleneb ühe liikmesriigi („otsuse teinud riik”) õiguse kohaselt võetud teatavatest kaitsemeetmetest, saab laiendada teisele liikmesriigile, kus kaitstav isik otsustab elama asuda või viibida („täidesaatev riik”).

(8)

Käesolev direktiiv arvestab liikmesriikide erinevaid õigustavasid ja asjaolu, et tõhusat kaitset saab pakkuda ka muu asutuse kui kriminaalkohtu poolt välja antud lähenemiskeelu abil. Käesoleva direktiiviga ei kohustata muutma riiklikke süsteeme, millega võetakse kaitsemeetmeid, ning samuti ei kehtestata direktiiviga kohustusi luua või muuta kriminaalõiguse süsteemi Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks.

(9)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kaitsemeetmete suhtes, mille konkreetne eesmärk on kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib mis tahes viisil ohustada isiku elu või kehalist, vaimset ja seksuaalset puutumatust (nt hoida ära mis tahes vormis esinevat ahistamist), väärikust või isikuvabadust (nt hoida ära isiku vastu tahtmist teise riiki toimetamist, ebaseaduslikku jälitamist ja muul kujul esinevat kaudset sundimist), ning hoida ära uusi kuritegusid või leevendada toime pandud kuritegude tagajärgi. Need kaitstava isiku isikuõigused vastavad kõigis liikmesriikides tunnistatavatele ja austatavatele põhiväärtustele. Liikmesriik ei ole siiski kohustatud Euroopa lähenemiskeeldu välja andma kriminaalõigusliku meetme alusel, mille konkreetseks eesmärgiks ei ole isiku kaitsmine, vaid mis on välja antud peamiselt teistel eesmärkidel, milleks on näiteks õigusrikkuja sotsiaalne rehabiliteerimine. Oluline on rõhutada, et käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kaitsemeetmete suhtes, mille eesmärk on kaitsta kõiki ohvreid ning mitte üksnes soopõhise vägivalla ohvreid, võttes arvesse iga asjaomase kuriteoliigi eripära.

(10)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kriminaalasjades kehtestatud kaitsemeetmete suhtes ning seega ei kohaldata seda tsiviilasjades kehtestatud kaitsemeetmete suhtes. Selleks, et kaitsemeede oleks käesoleva direktiivi kohaselt täidetav, ei ole nõutav, et lõplikus otsuses oleks õigusrikkumine tunnistatud kuriteoks. Samuti ei ole oluline, kas kaitsemeetme võtab vastu kriminaal-, haldus- või tsiviilasju lahendav asutus. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike muutma nende siseriiklikku õigust, et võimaldada neil kehtestada kaitsemeetmeid kriminaalmenetluse kontekstis.

(11)

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuriteoohvrite või võimalike ohvrite kaitseks kehtestatud kaitsemeetmete suhtes. Käesolevat direktiivi ei tuleks seega kohaldada tunnistajate kaitseks kehtestatud meetmete suhtes.

(12)

Kui käesoleva direktiivi kohaselt määratletud kaitsemeede on kehtestatud kaitstava isiku sugulase kaitsmiseks, võib see sugulane taotleda Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist ja tema suhtes võidakse see ka välja anda tingimusel, et järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi.

(13)

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise taotlusi tuleks menetleda kohase kiirusega ning võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas küsimuse kiireloomulisust, kaitstava isiku täidesaatva riigi territooriumile kavandatava saabumise kuupäeva ja võimaluse korral kaitstava isiku ohustatuse määra.

(14)

Kui käesoleva direktiivi kohaselt tuleb kaitstavale isikule või ohustavale isikule esitada teavet, tuleb see asjakohastel juhtudel esitada ka asjaomase isiku eestkostjale või esindajale. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata kaitstava isiku, ohustava isiku või nende eestkostjate või neid menetluses esindavate esindajate vajadusele saada käesolevas direktiivis ettenähtud teavet keeles, mida nad mõistavad.

(15)

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise ja tunnustamise menetluse käigus peaksid pädevad asutused pöörama nõuetekohast tähelepanu ohvrite vajadustele, sealhulgas eriti haavatavate isikute, st alaealiste ja puuetega inimeste vajadustele.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamisel võib kaitsemeede olla kehtestatud kohtuotsusega nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) (3) tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsusega nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta raamotsuse 2009/829/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes) (4) tähenduses. Kui otsuse teinud riigis tehti otsus vastavalt ühele nimetatud raamotsustest, tuleks täidesaatvas riigis läbiviidava tunnustamismenetluse puhul sama teha. Sellega ei tohiks aga välistada võimalust edastada Euroopa lähenemiskeeld liikmesriigile, kelle puhul ei ole tegemist riigiga, kes täidab nimetatud raamotsustel põhinevaid otsuseid.

(17)

Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõiguga tuleks ohustavale isikule anda kas kaitsemeetme võtmiseni viivas menetluses või enne lähenemiskeelu väljaandmist võimalus esitada oma seisukohti ja võimalus kaitsemeede vaidlustada.

(18)

Selleks et ära hoida ohvri vastu kuriteo toimepanemist täidesaatvas riigis, peaks sellel riigil olema õiguslikud vahendid otsuse teinud riigis ohvri kaitseks varem tehtud otsuse tunnustamiseks, vältides samuti vajadust, et ohver peaks täidesaatvas riigis taas uue menetluse algatama või tõendeid esitama, justkui otsuse teinud riik ei oleks otsust teinud. Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine täidesaatva riigi poolt tähendab muu hulgas, et kõnealuse riigi pädev asutus, võttes arvesse käesolevas direktiivis sätestatud piiranguid, tunnistab otsuse teinud riigis kehtestatud kaitsemeetme olemasolu ja kehtivust, kinnitab Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegelikku olukorda ning nõustub, et kaitset tuleks pakkuda ja kaitse pakkumist jätkata vastavalt tema siseriiklikule õigusele.

(19)

Käesolev direktiiv sisaldab ammendavat loetelu keeldudest ja piirangutest, mida juhul, kui need on kehtestanud otsuse teinud riik ja need sisalduvad Euroopa lähenemiskeelus, tuleks tunnustada ja jõustada täidesaatvas riigis, tingimusel et järgitakse käesoleva direktiiviga kehtestatud piiranguid. Siseriiklikult võib esineda ka teisi kaitsemeetmeid, näiteks võib siseriikliku õigusega kehtestada ohustava isiku kohustuse viibida kindlaksmääratud kohas. Selliseid meetmeid võib otsuse teinud riigis kehtestada sellise menetluse raames, mille tulemusel võetakse kaitsemeede, mis käesoleva direktiivi kohaselt võib olla Euroopa lähenemiskeelu aluseks.

(20)

Kuna liikmesriikides on eri laadi asutustel (kriminaal-, tsiviil- või haldusasjadega tegelevad asutused) pädevus kehtestada ja jõustada kaitsemeetmeid, on asjakohane, et käesoleva direktiivi kohases liikmesriikidevahelise koostöö mehhanismis tuleks võimaldada suurt paindlikkust. Seetõttu ei pea täidesaatva riigi pädev asutus alati kehtestama sama kaitsemeedet mis otsuse teinud asutus ja tal on teatav vabadus kohaldada mis tahes meedet, mis on tema meelest siseriikliku õiguse alusel samalaadse juhtumi puhul piisav ja asjakohane, et pakkuda kaitstavale isikule jätkuvat kaitset, võttes arvesse otsuse teinud riigis vastuvõetud kaitsemeedet Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kujul.

(21)

Käesoleva direktiiviga reguleeritavate keeldude või piirangute hulka kuuluvad ka meetmed, mille eesmärk on piirata kaitstava ja ohustava isiku vahelisi isiklikke või kaugkontakte, nt seades isikute omavahelisele suhtlemisele teatavaid tingimusi või kehtestades piiranguid suhtlemise sisule.

(22)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks teavitama ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmest. Ohustava isiku teavitamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kaitstava isiku huvi mitte avalikustada tema aadressi või muid kontaktandmeid. Sellised üksikasjad tuleks teatisest välja jätta, kui aadress või muud kontaktandmed ei sisaldu ohustava isiku suhtes täitemeetmena kehtestatud keelus või piirangus.

(23)

Kui otsuse teinud riigi pädev asutus võtab Euroopa lähenemiskeelu tagasi, peaks täidesaatva riigi pädev asutus Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks vastuvõetud meetme jõustamise lõpetama, mis tähendab, et täidesaatva riigi pädev asutus võib asjaomase isiku kaitseks võtta iseseisvalt ja oma siseriikliku õiguse alusel vastu oma siseriikliku õiguse kohase kaitsemeetme.

(24)

Arvestades seda, et käesolevas direktiivis käsitletakse olukordi, kus kaitstav isik liigub teise liikmesriiki, ei tohiks Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine ega täitmine tähendada mis tahes volituste üleandmist täidesaatvale riigile seoses põhikaristuste, täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite, tingimisi karistuste või lisakaristustega või seoses turvameetmetega, mida on kohaldatud ohustava isiku suhtes, kui viimane elab jätkuvalt kaitsemeetme välja andnud riigis.

(25)

Vajaduse korral peaks olema võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtestatud meetmete rakendamiseks kooskõlas siseriikliku õiguse ja menetlustega.

(26)

Täidesaatva riigi pädev asutus peaks kaitstava isiku kaitse tagamisel osalevate asutuste vahelise koostöö raames teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelu täitmise eesmärgil täidesaatvas riigis vastu võetud meetmete mis tahes rikkumisest. See teavitamine peaks võimaldama otsuse teinud riigi pädeval asutusel kiiresti otsustada, kuidas tema riigis ohustatud isiku suhtes kehtestatud kaitsemeetmega seoses asjakohaselt reageerida. Selline reageerimine võib vajaduse korral seisneda vabadusekaotusliku meetme kehtestamises algselt määratud vabadusekaotuseta meetme asemel, nt ennetava kinnipidamise alternatiivina või tulenevalt sellest, et karistuse täitmisele pööramine on tingimisi peatatud. Kuna selline otsus ei tähenda uue kuriteoga seoses sanktsiooni kehtestamist ex novo, ei takista see täidesaatval riigil vajaduse korral kehtestada sanktsioone Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks vastu võetud meetmete rikkumise eest.

(27)

Võttes arvesse liikmesriikide erinevaid õigustavasid, peaks juhul, kui täidesaatvas riigis ei oleks Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud tegeliku olukorraga sarnase juhtumi korral olemas kaitsemeedet, täidesaatva riigi pädev asutus teavitama otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

(28)

Käesoleva direktiivi tõrgeteta kohaldamise tagamiseks iga konkreetse juhtumi puhul peaksid otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused teostama oma pädevust kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega, võttes arvesse ne bis in idem-põhimõtet.

(29)

Kaitstav isik ei peaks kandma Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisega seotud kulusid, mis on ebaproportsionaalsed samalaadse siseriikliku juhtumiga võrreldes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist ja otseselt sellest tulenevalt ei pea kaitstav isik algatama täiendavaid siseriiklikke menetlusi, et täidesaatva riigi pädev asutus teeks Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise otsesel tulemusel otsuse mis tahes meetme kehtestamise kohta, mis oleks samalaadse juhtumi korral tema siseriikliku õiguse kohaselt kättesaadav kaitstava isiku kaitse tagamise eesmärgil.

(30)

Pidades silmas vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millele käesolev direktiiv tugineb, peaksid liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi kohaldamisel võimalikult suures ulatuses pädevate asutuste vahelisi otsekontakte.

(31)

Ilma et see piiraks kohtulikku sõltumatust ja kohtusüsteemi erinevat korraldust liidus, peaksid liikmesriigid kaaluma võimalust nõuda neilt, kes vastutavad Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise või tunnustamise menetlustes osalevate kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötajate koolituse eest, käesoleva direktiivi eesmärkide kohase vajaliku koolituse andmist.

(32)

Käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjaomased andmed, mis on seotud Euroopa lähenemiskeelu siseriiklike menetluste kohaldamisega ja mis hõlmavad vähemalt taotletud, väljaantud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvandmeid. Sellega seoses oleksid kasulikud ka muud liiki andmed, näiteks andmed asjaomaste kuriteoliikide kohta.

(33)

Käesolev direktiiv peaks tugevdama ohustatud isikute kaitset, sel viisil täiendades, kuid mõjutamata juba selles valdkonnas kehtivaid õigusakte, nt raamotsuseid 2008/947/JSK ja 2009/829/JSK.

(34)

Kui kaitsemeetmega seotud otsus jääb nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (5) nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) (6) või vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni (7) kohaldamisalasse, tuleks sellist otsust tunnustada ja jõustada vastavalt asjakohase õigusakti sätetele.

(35)

Vajaduse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon lisama Euroopa lähenemiskeelu alase teabe olemasolevatesse haridus- ja üldsuse teadlikkuse suurendamise alastesse kampaaniatesse, mis käsitlevad kuriteoohvrite kaitset.

(36)

Käesoleva direktiivi rakendamisel töödeldavaid isikuandmeid tuleks kaitsta vastavalt nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (8) ja vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel.

(37)

Käesolevas direktiivis austatakse ELi lepingu artikli 6 kohaselt põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

(38)

Käesoleva direktiivi rakendamisel innustatakse liikmesriike võtma arvesse õigusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1979. aasta konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

(39)

Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärki, st kaitsta ohustatud isikuid, ning kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(40)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(41)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnelause protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(42)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seepärast ei ole see tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mis võimaldavad anda selle liikmesriigi õigusasutusel või samaväärsel asutusel, kus on kehtestatud kaitsemeede eesmärgiga kaitsta isikut teise isiku kuriteo eest, mis võib ohustada isiku elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust, välja Euroopa lähenemiskeeld, et võimaldada teise liikmesriigi pädeval asutusel jätkata asjaomase isiku kaitsmist selle teise liikmesriigi territooriumil pärast seda, kui otsuse teinud riigi siseriikliku õiguse kohaselt on toime pandud kuritegu või kuriteo toimepanemist oletatakse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „Euroopa lähenemiskeeld”– liikmesriigi õigusasutuse või samaväärse asutuse poolt seoses kaitsemeetmega tehtud otsus, mille alusel võtab teise liikmesriigi õigusasutus või samaväärne asutus vastavalt oma siseriiklikule õigusele mis tahes asjakohase meetme või asjakohased meetmed eesmärgiga jätkata kaitstava isiku kaitsmist;

2)   „kaitsemeede”– otsuse teinud riigis siseriikliku õiguse ja menetluste kohaselt kriminaalasjas tehtud otsus, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut, et kaitsta kaitstavat isikut ohustava isiku kuriteo eest, mis võib ohustada kaitstava isiku elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust;

3)   „kaitstav isik”– füüsiline isik, kes on kaitse objektiks tulenevalt otsuse teinud riigis kehtestatud kaitsemeetmest;

4)   „ohustav isik”– füüsiline isik, kelle suhtes on kehtestatud üks või mitu artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut;

5)   „otsuse teinud riik”– liikmesriik, kus on kehtestatud kaitsemeede, mis on Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise aluseks;

6)   „täidesaatev riik”– liikmesriik, kellele Euroopa lähenemiskeeld on tunnustamiseks edastatud;

7)   „järelevalvet teostav riik”– liikmesriik, kellele on edastatud kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses.

Artikkel 3

Pädevate asutuste määramine

1.   Iga liikmesriik teatab komisjonile, milline õigusasutus (või millised õigusasutused) või samaväärne asutus (või millised samaväärsed asutused) on tema siseriikliku õiguse alusel pädev (pädevad) käesoleva direktiivi kohaselt Euroopa lähenemiskeeldu välja andma ja sellist keeldu tunnustama, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

2.   Komisjon teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist lõikes 1 osutatud teabega seotud muudatustest.

Artikkel 4

Keskasutuste kasutamine

1.   Iga liikmesriik võib määrata oma pädevaid asutusi abistama keskasutuse või, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud, mitu keskasutust.

2.   Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa lähenemiskeelu edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu sellega seotud ametliku kirjavahetuse eest. Seetõttu võib kogu pädevate asutuste vahelise suhtluse, konsulteerimise, teabevahetuse ning päringute ja teadete esitamise korraldamiseks kasutada vajaduse korral asjaomase liikmesriigi määratud keskasutus(t)e abi.

3.   Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab komisjonile määratud keskasutuse või keskasutustega seotud teabe. Edastatud andmed on otsuse teinud riigi kõigile asutustele siduvad.

Artikkel 5

Vajadus siseriikliku õiguse kohase kaitsemeetme järele

Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes siis, kui varem on otsuse teinud riigis vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist keeldu või piirangut:

a)

keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;

b)

keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide reguleerimine, või

c)

keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine.

Artikkel 6

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmine

1.   Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda, kui kaitstav isik otsustab asuda elama teise liikmesriiki või juba elab seal või kui kaitstav isik otsustab viibida või juba viibib teises liikmesriigis. Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise kohta otsuse tegemisel võtab otsuse teinud riigi pädev asutus muu hulgas arvesse selle ajavahemiku või nende ajavahemike pikkust, mille jooksul kaitstav isik kavatseb viibida täidesaatvas riigis, ja kaitsevajaduse tõsidust.

2.   Otsuse teinud riigi õigusasutus või samaväärne asutus võib Euroopa lähenemiskeelu välja anda ainult kaitstava isiku taotlusel ja pärast seda, kui ta on kontrollinud, et kaitsemeede vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele.

3.   Kaitstav isik võib esitada taotluse Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks kas otsuse teinud riigi pädevale asutusele või täidesaatva riigi pädevale asutusele. Kui selline taotlus esitatakse täidesaatvas riigis, siis edastab selle riigi pädev asutus kõnealuse taotluse otsuse teinud riigi pädevale asutusele.

4.   Enne Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist antakse ohustavale isikule õigus esitada oma seisukohti ja õigus kaitsemeede vaidlustada, kui talle ei antud neid õigusi kaitsemeetme kehtestamiseni viinud menetluses.

5.   Kui pädev asutus võtab vastu kaitsemeetme, mis sisaldab ühte või mitut artiklis 5 osutatud keeldu või piirangut, teavitab ta kaitstavat isikut asjakohasel viisil vastavalt siseriikliku õiguse kohastele menetlustele võimalusest taotleda Euroopa lähenemiskeeldu, kui see isik kavatseb liikuda teise liikmesriiki, ning sellisele taotlusele esitatavatest põhitingimustest. Kõnealune asutus soovitab kaitstaval isikul esitada taotlus enne otsuse teinud riigi territooriumilt lahkumist.

6.   Kui kaitstaval isikul on eestkostja või esindaja, võib kõnealune eestkostja või esindaja esitada lõigetes 2 ja 3 osutatud taotluse kaitstava isiku nimel.

7.   Kui Euroopa lähenemiskeelu väljaandmise taotlus lükatakse tagasi, teavitab otsuse teinud riigi pädev asutus kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

Artikkel 7

Euroopa lähenemiskeelu vorm ja sisu

Euroopa lähenemiskeeld antakse välja käesoleva direktiivi I lisas esitatud kujul. See sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

a)

kaitstava isiku isikuandmed ja kodakondsus, samuti eestkostja või esindaja isikuandmed ja kodakondsus, kui kaitstav isik on alaealine või piiratud teovõimega;

b)

kuupäev, millest alates kaitstav isik kavatseb asuda elama täidesaatvas riigis või seal viibida, ning teises riigis viibimise ajavahemik(ud), kui see on teada;

c)

otsuse teinud riigi pädeva asutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress;

d)

viide (nt number ja kuupäev) õigusaktile, millega on kehtestatud kaitsemeede, mille alusel antakse välja Euroopa lähenemiskeeld;

e)

kokkuvõte faktidest ja asjaoludest, mis on tinginud otsuse teinud riigis kaitsemeetme kehtestamise;

f)

Euroopa lähenemiskeelu aluseks oleva kaitsemeetmega ohustava isiku suhtes kehtestatud keelud või piirangud, nende kestus ning viide sanktsioonile, kui see on ette nähtud asjaomase keelu või piirangu rikkumise korral;

g)

vajaduse korral selliste tehnoloogiliste vahendite kasutamine, mis on antud kaitstava isiku või ohustava isiku käsutusse kaitsemeetme jõustamise eesmärgil;

h)

ohustava isiku isikuandmed, kodakondsus ja kontaktandmed;

i)

teave selle kohta, kas otsuse teinud riigis on kaitstavale isikule ja/või ohustavale isikule osutatud tasuta õigusabi, juhul kui otsuse teinud riigi pädev asutus valdab sellist teavet ning selle saamine ei eelda täiendavat järelepärimist;

j)

vajaduse korral selliste muude asjaolude kirjeldus, mis võiksid mõjutada kaitstavat isikut ähvardava ohu hindamist;

k)

kui see on asjakohane, selgesõnaline viide sellele, et kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on juba edastatud järelevalvet teostavale riigile, mis ei ole Euroopa lähenemiskeeldu täitev riik, ning sellise kohtuotsuse või otsuse jõustamist teostava pädeva asutuse andmed.

Artikkel 8

Edastamise kord

1.   Kui otsuse teinud riigi pädev asutus edastab Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi pädevale asutusele, teeb ta seda mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil, mis võimaldab täidesaatva riigi pädeval asutusel selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

2.   Kui kas täidesaatva riigi või otsuse teinud riigi pädev asutus on kõnealuse teise riigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane vajaliku teabe saamiseks kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuses 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) (9) osutatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste, Eurojusti liikmesriikide liikmete või kõnealuse riigi Eurojusti töö koordineerimise riikliku süsteemi kaudu.

3.   Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab Euroopa lähenemiskeelu, ei ole pädev seda tunnustama, edastab kõnealune asutus Euroopa lähenemiskeelu ex officio pädevale asutusele ja teavitab viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil.

Artikkel 9

Täidesaatvas riigis võetavad meetmed

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab artikli 8 kohaselt edastatud Euroopa lähenemiskeelu kättesaamisel viivitamata seda lähenemiskeeldu ning teeb otsuse, millega võtab kõik meetmed, mis oleksid võimalikud selle riigi õiguse alusel samalaadsel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse, välja arvatud juhul, kui ta otsustab tugineda mõnele artiklis 10 sätestatud mittetunnustamise põhjusele. Täidesaatev riik võib oma siseriikliku õiguse kohaselt võtta kriminaal-, haldus- või tsiviilmeetmeid.

2.   Täidesaatva riigi pädeva asutuse poolt lõike 1 kohaselt võetud meede või mis tahes muu artiklis 11 osutatud hilisema otsuse alusel võetud meede vastab võimalikult suures ulatuses otsuse teinud riigis võetud kaitsemeetmele.

3.   Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab ohustavat isikut, otsuse teinud riigi pädevat asutust ja kaitstavat isikut kõigist lõike 1 kohaselt võetud meetmetest ja selliste meetmete rikkumise võimalikest õiguslikest tagajärgedest vastavalt siseriiklikule õigusele ja kooskõlas artikli 11 lõikega 2. Kaitstava isiku aadressi või muid kontaktandmeid ei avalikustata ohustavale isikule, välja arvatud juhul, kui need andmed on vajalikud lõike 1 kohaldamisel võetud meetme jõustamiseks.

4.   Kui täidesaatva riigi pädev asutus leiab, et Euroopa lähenemiskeelus vastavalt artiklile 7 edastatud teave ei ole täielik, teavitab ta sellest viivitama otsuse teinud riigi pädevat asutust mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil ning määrab mõistliku tähtaja puuduva teabe esitamiseks.

Artikkel 10

Euroopa lähenemiskeelu mittetunnustamise alused

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus võib keelduda Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest järgmistel asjaoludel:

a)

Euroopa lähenemiskeeld ei ole täielik või seda ei ole täiendatud täidesaatva riigi pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul;

b)

artiklis 5 sätestatud nõuded ei ole täidetud;

c)

kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel kuritegu;

d)

kaitse tuleneb sellise karistuse või meetme kohaldamisest, mis on täidesaatva riigi õiguse kohaselt hõlmatud amnestiaga ning seotud teo või käitumisega, mis kuulub kõnealuse õiguse alusel selle riigi pädevusse;

e)

täidesaatva riigi õiguse alusel on ohustaval isikul puutumatus, mis muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel meetmete võtmise võimatuks;

f)

kriminaalmenetlust ei saa ohustava isiku suhtes alustada, kuna tegu või käitumine, millega seoses on võetud kaitsemeede, on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud, kui tegu või käitumine kuulub siseriikliku õiguse alusel tema pädevusse;

g)

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamine on vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

h)

täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa ohustavat isikut tema vanuse tõttu võtta kriminaalvastutusele teo või käitumise eest, millega seoses on võetud kaitsemeede;

i)

kaitsemeede on seotud kuriteoga, mis täidesaatva riigi õiguse kohaselt on täielikult või suures või olulises osas toime pandud tema territooriumil.

2.   Kui täidesaatva riigi pädev asutus keeldub ühel lõikes 1 osutatud alusel Euroopa lähenemiskeelu tunnustamisest, teeb ta järgmist:

a)

teavitab otsuse teinud riiki ja kaitstavat isikut viivitamata sellisest keeldumisest ja selle põhjustest;

b)

kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut oma siseriiklikus õiguses ettenähtud võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist;

c)

kui see on asjakohane, teavitab kaitstavat isikut kõikidest õiguskaitsevahenditest, mida saab vastavalt tema siseriiklikule õigusele sellise otsuse vastu kasutada.

Artikkel 11

Kohaldatav õigus ja täidesaatva riigi pädevus

1.   Täidesaatval riigil on pädevus võtta pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist oma riigis meetmeid ja neid jõustada. Täidesaatva riigi õigust kohaldatakse artikli 9 lõikes 1 ettenähtud otsuse vastuvõtmise ja täitmise suhtes, sealhulgas eeskirju, mis käsitlevad õiguskaitsevahendeid otsuste vastu, mis on täidesaatvas riigis tehtud seoses Euroopa lähenemiskeeluga.

2.   Täidesaatva riigi poolt pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist võetud ühe või mitme meetme rikkumise korral on täidesaatva riigi pädeval asutusel lõike 1 kohaselt pädevus teha järgmist:

a)

määrata sellise meetme rikkumise tulemusena kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumine on täidesaatva riigi õiguse alusel käsitatav kuriteona;

b)

teha rikkumise kohta muid otsuseid, mis ei ole kriminaalõiguslikud;

c)

võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks, asjakohastel juhtudel kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

3.   Kui täidesaatvas riigis ei ole samalaadse juhtumi korral võimalik siseriiklikku meedet võtta, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevat asutust Euroopa lähenemiskeelus kirjeldatud kaitsemeetme mis tahes rikkumisest, millest ta on teadlik.

Artikkel 12

Rikkumisest teavitamine

Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust või järelevalvet teostava riigi pädevat asutust igast Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetme või meetmete rikkumisest. Teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi.

Artikkel 13

Otsuse teinud riigi pädevus

1.   Otsuse teinud riigi pädeval asutusel on ainupädevus teha otsuseid, mis on seotud järgmisega:

a)

kaitsemeetme ja sellest tulenevalt Euroopa lähenemiskeelu pikendamine, läbivaatamine, muutmine, tühistamine ja tagasivõtmine;

b)

kaitsemeetme tühistamise tulemusel vabadusekaotusliku meetme määramine, tingimusel et kaitsemeedet on kohaldatud kohtuotsuse (raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses) või järelevalvemeetmete rakendamise otsuse (raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses) alusel.

2.   Lõike 1 kohaselt tehtud otsuste suhtes kohaldatakse otsuse teinud riigi õigust.

3.   Kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on teisele liikmesriigile juba edastatud või edastatakse pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, võetakse kõnealuste raamotsustega ettenähtud edasised otsused kooskõlas kõnealuste raamotsuste asjakohaste sätetega.

4.   Kui kaitsemeede sisaldub kohtuotsuses raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses ja see on edastatud või see edastatakse teise liikmesriiki pärast Euroopa lähenemiskeelu väljaandmist, ning kui järelevalvet teostava riigi pädev asutus on kõnealuse raamotsuse artikli 14 kohaselt teinud edasisi otsuseid, mis mõjutavad kaitsemeetmes sisalduvaid kohustusi või korraldusi, teeb otsuse teinud riigi pädev asutus viivitamata vastavalt ühe järgmistest toimingutest: pikendab Euroopa lähenemiskeeldu, vaatab selle läbi, muudab seda, tühistab selle või võtab selle tagasi.

5.   Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust viivitamata kõigist lõike 1 või 4 kohaselt tehtud otsustest.

6.   Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeelu vastavalt lõike 1 punktile a või lõikele 4 tühistanud või tagasi võtnud, lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus artikli 9 lõike 1 kohaselt võetud meetmete täitmise kohe, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda nõuetekohaselt teavitanud.

7.   Kui otsuse teinud riigi pädev asutus on Euroopa lähenemiskeeldu lõike 1 punkti a või lõike 4 kohaselt muutnud, teeb täidesaatva riigi pädev asutus vajaduse korral järgmist:

a)

muudab Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmeid, toimides kooskõlas artikliga 9, või

b)

keeldub muudetud keelu või piirangu jõustamisest, kui tegemist ei ole artiklis 5 osutatud liiki keelu või piiranguga või kui artikli 7 kohaselt Euroopa lähenemiskeeluga edastatud teave ei ole täielik või kui puuduvat teavet ei ole esitatud tähtajaks, mille täidesaatva riigi pädev asutus on määranud artikli 9 lõike 4 kohaselt.

Artikkel 14

Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete täitmise lõpetamise alused

1.   Täidesaatva riigi pädev asutus võib lõpetada Euroopa lähenemiskeelu alusel võetud meetmete täitmise:

a)

kui on piisavalt alust arvata, et kaitstav isik ei ela või ei viibi täidesaatva riigi territooriumil või on kõnealuselt territooriumilt lõplikult lahkunud;

b)

kui Euroopa lähenemiskeelu täitmiseks võetud meetmete maksimaalne kehtivus on vastavalt siseriiklikule õigusele lõppenud;

c)

artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhul või

d)

kui kohtuotsus raamotsuse 2008/947/JSK artikli 2 tähenduses või järelevalvemeetmete rakendamise otsus raamotsuse 2009/829/JSK artikli 4 tähenduses on saadetud täidesaatvale riigile pärast Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist.

2.   Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust ja võimaluse korral ka kaitstavat isikut viivitamata sellisest otsusest.

3.   Enne meetmete täitmise lõpetamist lõike 1 punkti b kohaselt võib täidesaatva riigi pädev asutus taotleda otsuse teinud riigi pädevalt asutuselt teavet selle kohta, kas Euroopa lähenemiskeeluga pakutav kaitse on asjaomase juhtumi asjaolusid arvestades jätkuvalt vajalik. Otsuse teinud riigi pädev asutus vastab sellisele taotlusele viivitamata.

Artikkel 15

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamise prioriteetsus

Euroopa lähenemiskeelu tunnustamist käsitatakse sama prioriteetsena kui samalaadse siseriikliku juhtumi menetlemist ning arvesse võetakse juhtumi konkreetseid asjaolusid, sealhulgas küsimuse kiireloomulisust, kaitstava isiku täidesaatva riigi territooriumile kavandatava saabumise kuupäeva ja võimaluse korral kaitstava isiku ohustatuse määra.

Artikkel 16

Pädevate asutuste vahelised konsultatsioonid

Kui see on asjakohane, võivad otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et hõlbustada käesoleva direktiivi sujuvat ja tõhusat kohaldamist.

Artikkel 17

Keeled

1.   Otsuse teinud riigi pädev asutus tõlgib Euroopa lähenemiskeelu täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

2.   Täidesaatva riigi pädev asutus tõlgib artiklis 12 osutatud vormi otsuse teinud riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest.

3.   Iga liikmesriik võib kas käesoleva direktiivi vastuvõtmisel või hiljem kinnitada avalduses, mille ta annab hoiule komisjoni, et ta tunnistab tõlget ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde.

Artikkel 18

Kulud

Käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik vastavalt oma siseriiklikule õigusele, välja arvatud kulud, mis tekivad eranditult otsuse teinud riigi territooriumil.

Artikkel 19

Seos muude lepingute ja kokkulepetega

1.   Liikmesriigid võivad jätkata selliste kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, mis kehtivad käesoleva direktiivi jõustumise ajal, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi.

2.   Liikmesriigid võivad pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad lihtsustada või hõlbustada kaitsemeetmete võtmise menetlusi.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 11. aprilliks 2012, milliste lõikes 1 osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata. Samuti teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist lõikes 2 osutatud uutest lepingutest või kokkulepetest kolme kuu jooksul pärast neile allakirjutamist.

Artikkel 20

Seos muude õigusaktidega

1.   Käesolev direktiiv ei mõjuta määruse (EÜ) nr 44/2001, määruse (EÜ) nr 2201/2003, vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni ega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaldamist.

2.   Käesolev direktiiv ei mõjuta raamotsuse 2008/947/JSK ega raamotsuse 2009/829/JSK kohaldamist.

Artikkel 21

Rakendamine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 11. jaanuariks 2015. Nad teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi sätestavad liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Andmete kogumine

Käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise hõlbustamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile asjaomased andmed, mis seonduvad Euroopa lähenemiskeelu siseriiklike menetluste kohaldamisega, mis hõlmavad vähemalt taotletud, väljaantud ja/või tunnustatud Euroopa lähenemiskeeldude arvandmeid.

Artikkel 23

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 11. jaanuariks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 25

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR


(1)  Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. novembri 2011. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(3)  ELT L 337, 16.12.2008, lk 102.

(4)  ELT L 294, 11.11.2009, lk 20.

(5)  EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

(6)  ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.

(7)  ELT L 48, 21.2.2003, lk 3.

(8)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(9)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.


I LISA

EUROOPA LÄHENEMISKEELD,

millele osutatakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 13. DETSEMBRI 2011. AASTA DIREKTIIVI 2011/99/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA ARTIKLIS 7

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

Image

Image

Image

Image


II LISA

VORM,

millele osutatakse

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 13. DETSEMBRI 2011. AASTA DIREKTIIVI 2011/99/EL EUROOPA LÄHENEMISKEELU KOHTA ARTIKLIS 12

TEADE EUROOPA LÄHENEMISKEELU ALUSEL VÕETUD MEETME RIKKUMISE KOHTA

Käesolevas vormis sisalduvat teavet tuleb käsitleda nõuetekohase konfidentsiaalsusega

Image

Image


Top