1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/88

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) (4) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes käsitlevate liikmesriikide õigusnormide või haldusmeetmete vahelised erinevused võivad tekitada liidus kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi, mistõttu võib neil olla otsene mõju siseturu rajamisele ja toimimisele. Seetõttu on osutunud vajalikuks kehtestada selles valdkonnas eeskirjad ja aidata kaasa inimeste tervise kaitsele ning elektroonikaromude keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele.

(3)

Direktiiviga 2002/95/EÜ on ette nähtud, et komisjon vaatab läbi kõnealuse direktiivi sätted eelkõige selleks, et lisada selle reguleerimisalasse teatavate kategooriate seadmed ja uurida vajadust kohandada piiratud ainete loetelu teaduse arenguga, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, nagu on kinnitatud nõukogu 4. detsembri 2000. aasta resolutsioonis.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) (5) seab jäätmealases seadusandluses esmatähtsaks jäätmetekke vältimise. Vältimise all on muu hulgas mõeldud meetmeid kahjulike ainete sisalduse vähendamiseks materjalides ja toodetes.

(5)

Nõukogu 25. jaanuari 1988. aasta resolutsioonis kaadmiumist tuleneva keskkonnareostuse likvideerimist käsitleva ühenduse tegevusprogrammi kohta (6) kutsuti komisjoni üles viivitamata töötama välja erimeetmeid sellise programmi jaoks. Ka inimeste tervist tuleb kaitsta ja seetõttu tuleks ellu viia üldstrateegia, millega piiratakse eelkõige kaadmiumi kasutamist ja soodustatakse asendusainete uuringuid. Kõnealuses resolutsioonis rõhutatakse, et kaadmiumi kasutamine peaks piirduma juhtudega, kui muid sobivaid lahendusi ei ole.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) (7) tuletatakse meelde, et liikmesriigid ei suuda keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest saasteainete piiriülese mõju tõttu piisavalt kaitsta ja seetõttu on liidu tasand sellisteks meetmeteks sobivam. Vastavalt kõnealusele määrusele tuleks püsivate orgaaniliste saasteainete, nagu dioksiinide ja furaanide heited, mis on tööstuslike protsesside tahtmatud kõrvaltooted, välja selgitada ja võimalikult ruttu neid vähendada koos lõppeesmärgiga need kõrvaldada, kui see on teostatav.

(7)

Olemasolevad tõendid näitavad, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) (8) sätestatud elektroonikaromude kogumist, töötlemist, ringlussevõttu ja kõrvaldamist käsitlevad meetmed on vajalikud selliste jäätmekäitlusprobleemide vähendamiseks, mis on seotud asjaomaste raskmetallide ja leegiaeglustitega. Nendele meetmetele vaatamata kõrvaldatakse ka tulevikus suur osa elektroonikaromudest praeguste jäätmekõrvaldamisviiside kohaselt liidus või väljaspool seda. Isegi kui elektroonikaromusid kogutakse eraldi ja suunatakse ringlussevõtuprotsessi, võivad nendes sisalduvad elavhõbe, kaadmium, plii, kroom(VI), polübromobifenüülid (PBB) ja polübromodifenüüleetrid (PBDE) ohustada tervist ja keskkonda, eriti kui neid käideldakse mitte kõige optimaalsematel tingimustel.

(8)

Arvestades tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKEd”) poolt, on kõige tõhusam viis tagada nende ainetega seotud tervise- ja keskkonnariskide olulist vähendamist, et saavutada kaitse soovitud taset liidus, nende ainete asendamine elektri- ja elektroonikaseadmetes ohutute või ohutumate materjalidega. Kõnealuste ohtlike ainete kasutamise piiramine suurendab tõenäoliselt elektroonikaromude ringlussevõtu võimalusi ja majanduslikku tasuvust ning vähendab negatiivset mõju ringlussevõtukäitiste töötajate tervisele.

(9)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid aineid on teaduslikult põhjalikult uuritud ja hinnatud ning liidus ja siseriiklikul tasandil on nende suhtes rakendatud eri meetmeid.

(10)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmetes tuleks arvesse võtta olemasolevaid rahvusvahelisi suuniseid ja soovitusi ning nende aluseks peaks olema hinnang, mis põhineb olemasoleval teaduslikul ja tehnilisel teabel. Need meetmed on nõuetekohaselt ettevaatuspõhimõtet järgides vajalikud inimeste tervise ning keskkonna kaitse soovitud taseme saavutamiseks, arvestades ohte, mida meetmete puudumine liidus tõenäoliselt põhjustaks. Need meetmed tuleks korduvalt läbi vaadata ja neid vajaduse korral kohandada, võttes arvesse olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikke andmeid. Käesoleva direktiivi lisad tuleks regulaarselt läbi vaadata, et võtta muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (9) lisasid XIV ja XVII. Esmatähtsana tuleks käsitleda ohte inimeste tervisele ja keskkonnale, mida põhjustab selliste ainete kasutamine nagu heksabromotsüklododekaan (HBCDD), bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP), butüülbensüülftalaat (BBP) ja dibutüülftalaat (DBP). Et veelgi piirata ainete kasutamist, peaks komisjon esimese läbivaatamise käigus uuesti uurima varem hinnatud aineid kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud uute kriteeriumidega.

(11)

Käesolev direktiiv täiendab liidu üldiseid jäätmekäitlusalaseid õigusakte, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ, ja määrust (EÜ) nr 1907/2006.

(12)

Käesolevasse direktiivi tuleks lisada hulk mõisteid, et täpsustada selle reguleerimisala. Lisaks tuleks elektri- ja elektroonikaseadmete mõistet täiendada mõistega „vajav”, et hõlmata teatavate toodete mitmeotstarbelist olemust, kui elektri- ja elektroonikaseadmete kavandatud funktsioone määratleda objektiivsete omaduste alusel, nagu toote konstruktsioon ja toote turustamine.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) (10) võimaldab kehtestada konkreetsed ökodisaininõuded selliste energiamõjuga toodete kohta, mis võivad kuuluda ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Direktiiv 2009/125/EÜ ja selle alusel vastu võetud rakendusmeetmed ei piira liidu jäätmekäitlusalaste õigusaktide kohaldamist.

(14)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liidu ohutus- ja tervishoiunõudeid käsitlevate õigusaktide ja liidu konkreetsete jäätmekäitlusalaste õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ (mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid) (11) ning määruse (EÜ) nr 850/2004 kohaldamist.

(15)

Tuleks arvesse võtta selliste elektri- ja elektroonikaseadmete tehnilist arendamist, mis ei sisalda raskmetalle, PBDE- ja PBB-ühendeid.

(16)

Niipea kui on saadud teaduslikud tõendid ja võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, tuleks uurida muude ohtlike ainete piiramist, sealhulgas väga väikesed ained või väga väikese sisemise või pindmise struktuuriga ained (nanomaterjalid), mis võivad olla ohtlikud nende mõõtmetest või struktuurist tingitud omaduste tõttu, ning nende asendamist keskkonnasõbralikumate võimalustega, mis tagavad vähemalt sama tasemega tarbijakaitse. Selleks peaks II lisas esitatud piiratud ainete loetelu läbivaatamine ja muutmine toimuma kooskõlastatult, suurendama vastastikust koostoimet ning kajastama täiendusi selles töös, mida tehakse muude liidu õigusaktide alusel, eelkõige määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel, tagades samal ajal käesoleva direktiivi ja kõnealuse määruse vastastikku sõltumatu toimimise. Asjaomaste sidusrühmadega tuleks konsulteerida ning eriti tuleks arvesse võtta võimalikku mõju VKEdele.

(17)

Taastuvenergia arendamine on üks liidu peaeesmärke ning taastuvad energiaallikad annavad olulise panuse keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkide saavutamisse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (12) tuletatakse meelde, et tuleks tagada nende eesmärkide ja liidu muude keskkonnaalaste õigusaktide sidusus. Seega ei tohiks käesoleva direktiiviga takistada arendamast taastuvenergia tehnoloogiaid, millel ei ole negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning mis on säästvad ja majanduslikult tasuvad.

(18)

Tuleks lubada erandeid asendamisnõudest, kui asendamine ei ole teaduslikult ja tehniliselt võimalik, arvestades eelkõige VKEde olukorda, kui asendamise negatiivne keskkonna-, tervise- ja tarbijaohutusealane mõju on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev keskkonna-, tervise- ja tarbijaohutusealane kasu, või kui asendusainete usaldusväärsus ei ole tagatud. Otsuses erandite ja võimalike erandite kestuse kohta tuleks arvesse võtta asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaalmajanduslikku mõju. Vajaduse korral tuleks erandite üldmõju puhul kasutada olelusringil põhinevat lähenemisviisi. Ohtlike ainete asendamist elektri- ja elektroonikaseadmetes tuleks teha ka viisil, mis on kooskõlas elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajate tervise- ja ohutusnõuetega. Meditsiiniseadmete turule laskmiseks on vaja kooskõlas nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiviga 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) (14) kohaldada vastavushindamismenetlust, mis võib nõuda liikmesriikide pädevate asutuste määratud teavitatud asutuse osalemist. Kui selline teavitatud asutus teeb kindlaks, et meditsiiniseadmetes või meditsiinilistes in vitro diagnostikavahendites kasutamiseks mõeldud võimaliku asendusaine ohutus ei ole tõendatud, käsitatakse, et selle võimaliku asendusaine kasutamisel on selge negatiivne sotsiaalmajanduslik, tervise- ja tarbijaohutusealane mõju. Seadmete suhtes peaks olema võimalik taotleda erandeid alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast isegi enne seda, kui kõnealused seadmed tegelikult lisatakse käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(19)

Erandid teatavate konkreetsete materjalide ja komponentide piirangust peaksid olema kehtivusulatuse ja -aja poolest piiratud, et järk-järgult suudetaks lõpetada ohtlike ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes, eeldusel et nende ainete kasutamist sellistes seadmetes peaks olema võimalik vältida.

(20)

Kuna toodete korduskasutus, parandamine ja olelustsükli pikendamine on kasulik, peavad varuosad olema kättesaadavad.

(21)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete vastavushindamismenetlused peaksid olema kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (15). Vastavushindamismenetluste ühtlustamine peaks andma valmistajatele õiguskindluse, millised vastavustõendid tuleb esitada pädevatele asutustele kogu liidus.

(22)

Toodete suhtes liidu tasandil kohaldatavat vastavusmärgist, st CE-märgist, tuleks kohaldada ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (16) sätestatud turujärelevalvemehhanismid tagavad käesoleva direktiivi järgimise kontrollimiseks vajalikud kaitsemeetmed.

(24)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses eranditaotluste suuniste ja vormiga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (17).

(25)

Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisa, üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad vastavust maksimaalsele lubatud sisaldusele, ning kohandada III ja IV lisa vastavalt tehnika ja teaduse arengule. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(26)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(27)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VII lisa B osas nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

(28)

Käesoleva direktiivi läbivaatamisel peaks komisjon põhjalikult analüüsima selle kooskõla määrusega (EÜ) nr 1907/2006.

(29)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (18) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(30)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kehtestada piirangud ohtlike ainete kasutamisele elektri- ja elektroonikaseadmetes, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning probleemi ulatuse ja selle seose tõttu muude liidu õigusaktidega, mis käsitlevad jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist, ning ühist huvi pakkuvaid valdkondi, nagu inimeste tervise kaitse, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas konkreetselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud;

b)

kosmosesse saatmiseks ettenähtud seadmed;

c)

seadmed, mis on konkreetselt projekteeritud ja tuleb paigaldada käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajäetud või sinna mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana ning mida saab asendada üksnes samasuguse konkreetselt projekteeritud seadmega;

d)

suured paiksed tööstuslikud tööriistad;

e)

suured paigaldised;

f)

inimeste või kaupade transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus;

g)

üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad;

h)

aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

i)

fotogalvaanilised paneelid, mis on ette nähtud kasutamiseks süsteemis, mille on projekteerinud, kokku pannud ja paigaldanud spetsialistid alaliseks kasutuseks kindlaksmääratud kohas, et toota päikesevalgusest energiat avalikuks, kaubanduslikuks ja tööstuslikuks kasutuseks ning elamute jaoks;

j)

seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtetevahelises süsteemis.

a)

enne 1. juulit 2006 turule lastud elektri-ja elektroonikaseadmed;

b)

enne 22. juulit 2014 turule lastud meditsiiniseadmed;

c)

enne 22. juulit 2016 turule lastud meditsiinilised in vitro diagnostikaseadmed;

d)

enne 22. juulit 2014 turule lastud seire- ja kontrolliseadmed;

e)

enne 22. juulit 2017 turule lastud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed;

f)

elektri- ja elektroonikaseadmed, mille suhtes on tehtud erand ja mis on lastud turule enne kõnealuse erandi kehtivusaja lõppu, kui tegemist on selle konkreetse erandiga.

a)

konkreetseteks kasutusviisideks ette nähtud elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponentide lisamine III ja IV lisas esitatud loeteludesse, tingimusel et selline lisamine ei nõrgenda määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt ette nähtud keskkonna- ja tervisekaitset ja kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

Otsustes elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponentide lisamise kohta III ja IV lisas esitatud loeteludesse ja võimalike erandite kestuse määramise kohta võetakse arvesse asendusainete kättesaadavust ja asendamise sotsiaalmajanduslikku mõju. Otsustes võimalike erandite kestuse kohta võetakse arvesse võimalikku negatiivset mõju innovatsioonile. Vajaduse korral kaalutakse erandi üldmõju olelusringile;

b)

elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponentide väljajätmine III ja IV lisas esitatud loeteludest, kui punktis a sätestatud tingimusi enam ei täideta.

a)

kinnitab taotluse saamist kirjalikult 15 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kinnituses on märgitud taotluse kättesaamise kuupäev;

b)

teavitab liikmesriike viivitamata taotlusest ja teeb neile kättesaadavaks taotluse ning taotleja esitatud mis tahes lisateabe;

c)

teeb taotluse kokkuvõtte üldsusele kättesaadavaks;

d)

hindab taotlust ja selle põhjendust.

a)

võivad avaldada negatiivset mõju elektroonikaromude jäätmekäitlustoimingute ajal, sealhulgas võimalustele elektroonikaromude korduskasutamise ettevalmistamiseks või elektroonikaromudest pärinevate materjalide ringlussevõtuks;

b)

võivad kasutusviise arvesse võttes põhjustada aine kontrollimatu või hajutatud levimise keskkonda või elektroonikaromudest saadud materjalide korduskasutamiseks, ringlussevõtuks või muuks käitlemiseks ettevalmistamisel põhjustada ohtlike jääkide või lagunemissaaduste kontrollimatu või hajutatud levimise;

c)

võivad põhjustada elektroonikaromude kogumise või töötlemisega seotud töötajate lubamatut kokkupuudet ainega;

d)

võib asendada asendus- või alternatiivtehnoloogiaga, millel on väiksem negatiivne mõju.

a)

täpselt ja selgelt sõnastatud piirangu ettepanek;

b)

viited ja teaduslikud tõendid piirangu kohta;

c)

teave aine või samalaadsete ainete rühma kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes;

d)

teave kahjustava mõju ja kokkupuute kohta eriti elektroonikaromude jäätmekäitlustoimingute ajal;

e)

teave võimalike aseainete ja muude alternatiivide, nende kättesaadavuse ja usaldusväärsuse kohta;

f)

põhjendused selle kohta, et üleliiduline piirang on kõige sobivam meede;

g)

sotsiaalmajanduslik hinnang.

a)

valmistajad tagavad elektri- ja elektroonikaseadme turule laskmisel, et see on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas artiklis 4 sätestatud nõuetega;

b)

valmistajad koostavad nõutava tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi tootmise sisekontrolli vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa A moodulis sätestatud menetlusele;

c)

kui punktis b osutatud menetlusega on tõendatud elektri- või elektroonikaseadme vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad valmistajad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad valmistootele CE-märgise. Kui muude kohaldatavate liidu õigusaktidega on ette nähtud vähemalt sama range vastavushindamismenetluse kohaldamine, võib käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 nõuetele vastavust tõendada selle menetluse raames. Võib koostada ühe tehnilise dokumendi;

d)

valmistajad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast elektri- ja elektroonikaseadmete turule laskmist;

e)

valmistajad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Nõuetekohaselt võetakse arvesse muudatusi elektri- või elektroonikaseadme konstruktsioonis/disainis või omadustes ja muudatusi neis ühtlustatud standardites või tehnospetsifikaatides, mille alusel kõnealuse seadme vastavus on kinnitatud;

f)

valmistajad peavad nõuetele mittevastavate elektri- ja elektroonikaseadmete ja seadmete tagasivõtmise registrit ja teavitavad sellest turustajaid;

g)

valmistajad tagavad, et nende elektri- ja elektroonikaseadmed kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või kui elektri- ja elektroonikaseadmete suurus või olemus seda ei võimalda, tagavad valmistajad, et nõutud teave on elektri- ja elektroonikaseadmete pakendil või seadmega kaasasolevas dokumendis;

h)

valmistajad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmetele või, kui see ei ole võimalik, nende pakendile või kõnealuste seadmetega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab selgelt osutama kohale, kus valmistajaga ühendust saab võtta. Kui muud kohaldatavad liidu õigusaktid sisaldavad vähemalt sama rangeid sätteid valmistaja nime ja aadressi kinnitamise kohta, kohaldatakse neid sätteid;

i)

valmistajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi ja teavitavad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta;

j)

liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad valmistajad talle elektri-ja elektroonikaseadmete käesoleva direktiiviga vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva direktiiviga vastavuse tagamiseks võetavates meetmetes.

a)

valmistajatel on võimalus kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 7 punktis a sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka;

b)

volitatud esindaja täidab ülesandeid valmistajalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

importijad lasevad liidu turule üksnes käesoleva direktiivi nõuetele vastavaid elektri- või elektroonikaseadmeid;

b)

enne elektri- või elektroonikaseadme turule laskmist tagavad importijad, et valmistaja on asjakohaselt hinnanud kõnealuse seadme vastavust ning importijad tagavad lisaks, et valmistaja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et elektri- ja elektroonikaseadmed kannavad CE-märgist, ning et seadmetega on kaasas nõutud dokumendid ning et valmistaja on täitnud artikli 7 punktides f ja g sätestatud nõuded;

c)

kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade ei ole kooskõlas artiklis 4 sätestatud nõuetega, ei lase ta kõnealust seadet turule enne, kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ning teavitab sellest valmistajat ja turujärelevalveasutusi;

d)

importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmele või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või kõnealuste seadmetega kaasasolevasse dokumenti. Kui muud kohaldatavad liidu õigusaktid sisaldavad vähemalt sama rangeid sätteid importija nime ja aadressi kinnitamise kohta, kohaldatakse neid sätteid;

e)

käesoleva direktiiviga vastavuse tagamiseks peavad importijad nõuetele mittevastavate elektri- ja elektroonikaseadmete ja seadmete tagasivõtmise registrit ja teavitavad sellest turustajaid;

f)

importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi ja teavitavad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta;

g)

importijad hoiavad ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutustele kättesaadavana kümme aastat pärast elektri- või elektroonikaseadme turulelaskmist ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav;

h)

liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad importijad talle elektri- või elektroonikaseadme käesoleva direktiiviga vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva direktiiviga vastavuse tagamiseks võetud meetmetes.

a)

elektri- või elektroonikaseadet turul kättesaadavaks tehes arvestavad turustajad kohaldatavate nõuetega, kontrollides eelkõige, et seade kannab CE-märgist, et sellega oleks kaasas nõutavad dokumendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul kõnealune elektri- või elektroonikaseade kättesaavaks tehakse, ning et valmistaja ja importija on täitnud artikli 7 punktides g ja h ning artikli 9 punktis d sätestatud nõuded;

b)

kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade ei ole kooskõlas artiklis 4 sätestatud nõuetega, ei tee turustaja kõnealust seadet turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega kooskõlla viidud, ja turustaja teavitab sellest valmistajat, importijat ja turujärelevalveasutusi;

c)

turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi ja teavitavad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta;

d)

liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad turustajad talle elektri- või elektroonikaseadme käesoleva direktiiviga vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni ning kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud elektri- ja elektroonikaseadmete käesoleva direktiiviga vastavuse tagamiseks võetud meetmetes.

a)

kõik ettevõtjad, kes on neid elektri- või elektroonikaseadmega varustanud;

b)

kõik ettevõtjad, keda nemad on elektri- või elektroonikaseadmega varustanud.