—

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse 2010. aasta aprilli teatises prognoositi 2010. aastaks küll puudujääki suuruses 4,1 % SKPst, kuid tegelik olukord oli palju parem – puudujääk ulatus 2,5 %ni SKPst;

—

eeldatust väiksem puudujääk on seletatav eelkõige prognoositust suurema majanduskasvu ja tööturu paranenud olukorraga, mis suurendab maksudest (eelkõige käibemaks ja tulumaks) laekuvat tulu, samas kui kulude kasv jäi tagasihoidlikuks;

—

komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosis ennustatakse, et 2011. aastal väheneb eelarvepuudujääk veelgi, jõudes 1 %ni SKPst. Samuti prognoositakse 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammis 2011. aasta eelarvepuudujäägiks 0,9 % SKPst. Eelarveseisundi paranemine eelneva aastaga võrreldes tuleneb tsüklilistest teguritest, mis kajastavad suhteliselt tugeva majandustegevuse oodatud jätkumist ning teatavate maksude (enamasti energia- ja tootemaksud) suvakohast suurendamist, viimane ulatub ligikaudu 0,5 %ni SKPst. Nii komisjoni talituste kui ka 2011. aastal ajakohastatud stabiilsusprogrammi prognoosi kohaselt peaks puudujääk veel veidi vähenema ja jõudma 2012. aastal 0,7 %ni SKPst;

—

komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosi ja 2011. aasta struktuurse eelarveseisundi (viimases ajakohastatud stabiilsusprogrammis sisalduvate andmete põhjal komisjoni talituste poolt ümber arvutatud, kasutades selleks ühiselt kokku lepitud metoodikat) kohaselt peaks struktuurne eelarveseisund saavutama soodsama taseme, kui on ette nähtud Soome ametiasutuste kehtestatud keskpika perioodi eesmärgiga, milleks on struktuurne ülejääk suuruses 0,5 % SKPst. Prognoositakse siiski, et struktuurne eelarveseisund keskpikas perspektiivis veidi halveneb ja muutub negatiivseks. Prognoositava struktuurse eelarveseisundi tõenäoline halvenemine on tingitud asjaolust, et valitsemissektori eelarve puudujääk püsib üldjoontes samal tasemel olukorras, kus optimistlikud majanduskasvu prognoosid vähendavad praegust suurt SKP lõhet. Selle tulemusena ja juhul, kui ei võeta täiendavaid meetmeid, peaks eelarvepositsioon (kui välja arvata tsüklilised tegurid, ühekordsed ja muud ajutised meetmed) jääma prognooside kohaselt 2015. aastal veidi allapoole alammäärast, milleks on – 1,2 % SKPst ning mis normaalse tsüklilise kõikumise korral tagab kindlusvaru, et ei ületataks puudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst. 2015. aastani ulatuvates stabiilsusprogrammi prognoosides ennustatakse, et valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb aastatel 2013–2015 püsima ligikaudu 1 % juures SKPst;

—

komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosis ennustatakse, et võla suhe suureneb 48,4 %-lt SKPst 2010. aastal 52,2 %-le SKPst 2012. aastal. Ajakohastatud stabiilsusprogrammis prognoositakse, et võla suhe suureneb 2012. aastaks 51,3 %ni SKPst.