1.

Vastavalt põhiõigusaktile peavad kulud selleks, et olla abikõlblikud,

2.

Mitmeaastaste meetmete korral põhiõigusakti artikli 15 lõike 6 mõistes loetakse käesolevaid abikõlblikkuse eeskirju kehtivaks vaid projektide suhtes, mis on osaks meetmest, mida kaasrahastatakse aastaprogrammi raames.

3.

Fondist toetust saavaid projekte ei rahastata muudest ühenduse eelarveallikatest. Fondist toetust saavaid projekte peab kaasrahastama avalik või erasektor.

1.

Projektid, mida fondist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud. Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad, sealhulgas sissetulekud, kulusid, vähendatakse fondi eraldisi vastavalt sellele. Kõik projekti tuluallikad peavad olema kantud lõpliku abisaaja raamatupidamisse või maksudokumentidesse ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

2.

Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile fondist, avaliku või erasektori tehtud rahalistest panustest, sealhulgas lõpliku abisaaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus saadud sissetulekutest. Käesolevates reeglites hõlmab mõiste „tulud” punktis I.4 kirjeldatud projekti abikõlblikkusperioodi jooksul saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuste osutamise eest, registreerimistasusid ja muid samaväärseid tulusid.

3.

Mittetulunduslikkuse põhimõtte rakendamisest tulenev käesoleva otsuse artikli 12 lõikes c nimetatud ühenduse toetus saadakse, kui „abikõlblikest kogukuludest” lahutatakse „kolmandate poolte panused” ja „projekti käigus saadud sissetulekud”.

1.

Projektiga seotud kulud tuleb kanda ja vastavad maksed (välja arvatud amortisatsiooni eest) teha pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses osutatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkusperiood kestab kuni N (2) + 2 aasta 30. juunini, mis tähendab, et projektiga seotud kulud tuleb kanda enne nimetatud kuupäeva.

2.

Lõikes 1 sätestatud abikõlblikkusperioodist tehakse erand liikmesriikide tehnilise abi puhul (vt punkti IV.3).

1.

Kulud peavad vastama lõpliku abisaaja tehtud maksetele. Need peavad olema vormistatud finants(sularaha)-tehingutena, välja arvatud amortisatsioon.

2.

Üldjuhul peavad kulud olema tõendatud ametlike arvetega. Kui see ei ole võimalik, peavad kulud olema tõendatud raamatupidamisdokumentidega või samaväärse tõendusväärtusega dokumentidega.

3.

Kulud peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelkõige peavad need olema

4.

Kui see on vajalik, on lõplikud abisaajad kohustatud säilitama projektis osalevate partnerite projektiga seotud tulusid ja kulusid tõendavate raamatupidamisdokumentide tõestatud koopiaid.

5.

Lõigetes 2–4 sätestatud dokumentide säilitamine ja töötlemine peab vastama siseriiklikele andmekaitsealastele õigusaktidele.

1.

Põhiõigusakti artiklites 4 ja 5 kirjeldatud meetmetega seotud kulud peavad

2.

Projektides osalevad partnerid, kes on registreeritud ja asutatud kolmandates riikides, võivad projektides osaleda mittekulupõhiselt, välja arvatud valitsustevaheliste lepingute alusel loodud rahvusvahelised avaliku sektori organisatsioonid ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt asutatud eriasutused, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ja Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Rahvusvaheline Föderatsioon.

1.

Projekti kaasatud isikute tööjõukulud, mis hõlmavad tegelikke palkasid, millele lisanduvad sotsiaalmaksud ja muud õiguspärased kulud, on abikõlblikud tingimusel, et need on kooskõlas abisaaja tavapärase töötasupoliitikaga.

2.

Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad abikõlblikud tööjõukulud sisaldada eraldisi seadusejärgsete kohustuste täitmiseks ja töötasuga kaasnevaid rahalisi õigusi.

3.

Avalik-õiguslike asutuste töötajate vastavad palgakulud on abikõlblikud ulatuses, mis vastab tegevuskuludele, mida asjaomasel avalik-õiguslikel asutusel ei tuleks kanda, kui asjaomast projekti ei oleks alustatud; kõnealused töötajad on lähetatud või määratud projekti ellu viima lõpliku abisaaja kirjaliku otsuse alusel.

4.

Tööjõukulud tuuakse üksikasjalikult ära eelarveprojektis, märkides ametikohad ja töötajate arvu.

1.

Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes töötajatele või muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle reisimine on projekti elluviimiseks vajalik.

2.

Sõidukulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. Nende hüvitamise määrad põhinevad kõige odavamal ühistranspordiliigil; lennutransporti võib reeglina kasutada üksnes reisideks, mis ületavad 800 km (edasi-tagasi) või kui lennureis on põhjendatud sihtkoha geograafilise asukohaga. Kui kasutatakse isiklikku autot, hüvitatakse see tavaliselt kas ühistranspordi hinna või läbisõidu põhjal vastavalt asjakohase liikmesriigi või lõpliku abisaaja avaldatud ametlikele reeglitele.

3.

Lähetustuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel. Kui organisatsioonil on oma päevarahamäärad, kohaldatakse neid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavale liikmesriigis kehtestatud ülemmäärade piires. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt kohalikku transporti (sealhulgas takso), majutust, sööki, kohalikke telefonikõnesid ja muid kulusid.

1.

Seadmete soetamise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

2.

Valides liisimise, rentimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige odavamast võimalusest. Kui aga liisimine või rentimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine aktsepteeritav.

1.

Kui projekti kestel ostetakse seadmeid, peab eelarves olema täpsustatud, kas kaasatud on seadmete kogumaksumus või ainult amortisatsiooni see osa, mis vastab nende kasutamisele projekti heaks ning nende tegelikule kasutamisele projektis. Viimatinimetatu arvutatakse kehtivate siseriiklike eeskirjade kohaselt.

2.

Seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole aga abikõlblikud juhul, kui seadmed osteti algselt ühenduse toetuse eest.

3.

Alla 20 000 euro maksvate üksikute esemete ostukulud on täielikult abikõlblikud tingimusel, et seadmed ostetakse enne projekti kolme viimast kuud. 20 000 eurot või enam maksvad üksikud esemed on abikõlblikud vaid amortisatsiooni alusel.

1.

Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges seoses selle eesmärkidega, siis on kinnisvara, s.o juba valminud ehitiste ostmine, või kinnisvara ehitamine kaasrahastamiseks kõlblik vastavalt allpool toodud tingimustele, ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade rakendamist:

2.

Kui on täidetud lõike 1 tingimus c, on hoonete remondi, ajakohastamise või renoveerimistööde kulud abikõlblikud kuni 100 000 euro ulatuses. Selle summa ületamisel peavad olema täidetud lõike 1 tingimused c ja d.

a)

kinnisvara ei ole ostetud ühenduse toetuse eest;

b)

kinnisvara tuleb kasutada üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

1.

Üldreeglina peavad lõplikud abisaajad suutma hallata projekte ise. Projekti alltöövõtu korras täidetavatele ülesannetele ettenähtud summa tuleb toetuslepingus selgesti ära näidata.

2.

Järgmiste alltöövõttudega seotud kulud ei ole fondist kaasrahastamiseks kõlblikud:

3.

Kõikide alltöövõttude puhul peavad alltöövõtjad kohustuma esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku teabe alltöövõtu alusel tehtud tegevuste kohta.

1.

Sihtrühmadega seotud konkreetsed kulud võib hüvitada tervenisti või osaliselt vastavalt põhiõigusakti artiklis 5 loetletud meetmetele, kui tegemist on

2.

Need kulud on abikõlblikud järgmistel tingimustel:

3.

Kolmandasse riiki tagasipöördumise puhul rakendatavad abimeetmed, näiteks põhiõigusakti artikli 5 lõigetes 5, 8 ja 9 kirjeldatud koolitus- ja tööhõivealane abi, taasintegreerimisprotsessiga seotud lühiajalised meetmed ja tagasipöördumisjärgne abi, ei tohi kesta kauem kui 12 kuud pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on tagasi pöördunud.

1.

Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda asjaomase projekti rakendamisega otseselt seotud erikuludena, arvestades punktis I.1.1. määratletud abikõlblikkuse tingimusi.

2.

Erandina punktis I.1.1 alapunktis e ja punktis 1.5 sätestatust võivad meetme täitmise kaudsed kulud olla abikõlblikud lähtuvalt kindlaksmääratud tasemest, milleks on maksimaalselt 7 % otseste abikõlblike kulude kogusummast.

3.

Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lülitada kaudseid kulusid oma eelarveprojekti.

a)

käibemaks, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja saab näidata, et ei saa seda tagasi;

b)

kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid, ebatõenäoliselt laekuvad võlad, trahvid, rahalised karistused, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;

c)

üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused. Mõistlikud kulud külalistele ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud, nagu projekti lõpu tähistamine või juhtrühma koosolekud, on lubatud;

d)

lõpliku abisaaja poolt deklareeritud ja mõne muu ühenduse toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;

e)

maa ostmine;

f)

mitterahalised sissemaksed.

1.

Kõik fondi rakendamiseks vajalikud kulud, mida kannavad vastutav asutus, volitatud asutus, auditeerimisasutus, sertifitseerimisasutus või lõikes 2 loetletud ülesandeid täita aitavad asutused, on abikõlblikud tehnilise abina põhiõigusakti artiklis 17 täpsustatud piirides.

2.

See hõlmab järgmisi meetmeid:

3.

Tehnilise abiga seotud tegevused peavad olema teostatud ning vastavad maksed tehtud pärast liikmesriikide aastaprogramme heakskiitvas rahastamisotsuses nimetatud aasta 1. jaanuari. Abikõlblikkuse periood kestab kuni aastaprogrammi rakendamise lõpparuande esitamise tähtpäevani.

4.

Kõik hanked tuleb teha vastavalt liikmesriigis kehtivatele siseriiklikele hankeeeskirjadele.

5.

Liikmesriigid võivad selle fondi tehnilise abi meetmeid rakendada koos mõne muu või kõigi nelja fondi tehnilise abi meetmetega. Sellisel juhul on käesoleva fondi raames rahastamiseks abikõlblik üksnes see osa kuludest, mida kasutatakse sellele fondile vastava ühismeetme rakendamiseks, ning liikmesriigid peavad tagama, et