This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32010R1122
Commission Regulation (EU) No 1122/2010 of 2 December 2010 entering a designation in the register of protected designations of origin and protected geographical indications [Gouda Holland (PGI)]
Komisjoni määrus (EL) nr 1122/2010, 2. detsember 2010 , millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [ „Gouda Holland” (KGT)]
Komisjoni määrus (EL) nr 1122/2010, 2. detsember 2010 , millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [ „Gouda Holland” (KGT)]
ELT L 317, 3.12.2010, pp. 22–29
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force
|
3.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 317/22 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1122/2010,
2. detsember 2010,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Gouda Holland” (KGT)]
EUROOPA KOMISJON
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti artikli 7 lõike 5 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule ja kohaldades kõnealuse määruse artikli 17 lõiget 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) Madalmaade taotlus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris registreerida nimetus „Gouda Holland”. |
|
(2) |
Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ning Austraalia, Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriikide valitsused, ning Diary Australia, Dairy Companies Association of New Zealand ja the National Milk Producers Federation koos U.S.Dairy Export Counciliga esitasid registreerimisele vastuväite vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 1. Need vastuväited on kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt vastuvõetavad. |
|
(3) |
Vastuväidetes käsitleti määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 2 sätestatud tingimustele mittevastamist, eelkõige nimetust ja selle kasutamist, toote erilisust ja selle mainet, geograafilise piirkonna piiramist ning toorainete päritolu piiranguid. Vastuväidetes kinnitati ka, et registreerimine oleks vastuolus määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõikega 3 ja ohustaks nimetusi, kaubamärke või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 6 lõikega 2 ettenähtud avaldamise kuupäeva ning et registreerida soovitud nimetus on üldine. |
|
(4) |
Komisjon kutsus 4. novembri 2008. aasta kirjaga Madalmaid ja vastuväite esitajaid üles saavutama omavaheline kokkulepe vastavalt nende riigisisestele menetlustele. |
|
(5) |
Kuna vastuväitjad ei suutnud ettenähtud tähtaja jooksul kokkuleppele jõuda, v.a Madalmaade ja Prantsusmaa vahel saavutatud kokkulepe, peab komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele. |
|
(6) |
Kui rääkida väidetavast mittevastavusest määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 2 seoses toote nimetuse, geograafilist piirkonna, toote eripära, toote omaduste ja geograafilise piirkonna vahelise seose, tooraine päritolu käitleva maine ja piirangutega, siis kinnitasid vastutavad riigiasutused, et kõnealused aspektid olid olemas ning lisaks ei tuvastatud ühtegi ilmset viga. Tuleks märkida, et sõna „Holland” ei tähista asjaomase liikmesriigi nime ning et nimetust „Gouda Holland” käsitatakse määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõikes 2 sätestatud traditsioonilise geograafilise nimetusena. Sellega seoses on kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti b tingimused täidetud, kuna asjaomane geograafiline piirkond on piiritletud vastavalt selle seosele toote eripära põhiaspektidega. Toote „Gouda Holland” eripära on tingitud geograafilise piirkonnaga seotud järgmistest aspektidest: piima kvaliteet (suur rasva- ja valgusisaldus), β-CN-peptiidist ja γ-glutamüülpeptiidist tekkinud aminohapped, ning karjatamine valdavalt rohumaadel, vasikalaabi kasutamine, loomulik laagerdumine, põllumajandus- ja juustutootjate oskused. |
|
(7) |
Seoses vastuväidetega, mis põhinevad mittevastavusel määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõike 3 sätetele, esitasid Madalmaad teabe, milles käsitletakse vahetegemist registreeritud nimetusega toote „Noord-Hollandse Gouda” ja selle toote vahel, millele taotletakse nimetuse „Gouda Holland” registreerimist. Vastuväites ei esitatud tõendeid selle kohta, et tarbijaid ohustaks eksitamine või et tootjaid koheldaks ebaõiglaselt. |
|
(8) |
Selgub, et kui vastuväitjad kinnitavad, et registreerimine ohustaks nimetusi, kaubamärke või tooteid ning et registreerida soovitud nimetus on üldine, ei osutata toote „Gouda Holland” kogu nimetusele, vaid üksnes nimetuse ühele osale, nimelt sõnale „Gouda”. Kaitse on siiski antud nimetusele „Gouda Holland” tervikuna. Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 13 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib jätkata nime Gouda kasutamist tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud. Selguse huvides on spetsifikaati ja kokkuvõtet vastavalt muudetud. |
|
(9) |
Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Gouda Holland” kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse I lisas esitatud nimetus kantakse registrisse.
Olenemata esimesest lõikest võib jätkata nimetuse „Gouda” kasutamist Euroopa Liidu territooriumil tingimusel, et ELi õiguskorra alusel kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad on täidetud.
Artikkel 2
Kokkuvõtlik ülevaade spetsifikaadi üksikasjadest on sätestatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
I LISA
Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:
Klass 1.3. Juust
MADALMAAD
Gouda Holland (KGT)
II LISA
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta
„GOUDA HOLLAND”
EÜ nr: NL-PGI-0005-0328-27.11.2003
KPN ( ) KGT (X)
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus
|
Nimi |
: |
Hoofdproductschap Akkerbouw |
|
Aadress |
: |
Postbus 29739 - 2502 LS 's-Gravenhage |
|
Tel. |
: |
+31-70-3708708 |
|
Faks |
: |
+31-70-3708444 |
|
E-post |
: |
plw@hpa.agro.nl |
2. Taotlejate rühm
|
Nimi |
: |
Nederlandse Zuivel Organisatie (NZO) |
|
Aadress |
: |
Postbus 165 - 2700 AD Zoetermeer |
|
Tel. |
: |
+31-79-3430300 |
|
Faks |
: |
+31-79-3430320 |
|
E-post |
: |
info@nzo.nl |
|
Koosseis |
: |
tootjad/töötlejad (X) muud ( ) |
3. Toote liik
|
Klass 1.3. |
Juust |
4. Spetsifikaat
(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus
„Gouda Holland”
4.2. Kirjeldus
Juust „Gouda Holland” on täisrasvane (rasvasisaldus 48 % +) loomulikul teel laagerdunud poolkõva juust.
Kõnealust juustu valmistatakse Madalmaades lehmapiimast, mis on saadud Madalamaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest, ning laagerdatud Madalmaade laagerdusruumides kuni tarbimisvalmis tooteks saamiseni.
Juustu „Gouda Holland” toodetakse ühest või mitmest järgmisest toorainest:
|
— |
Madalmaade piimakarjakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest saadud piim, koor ja rasvatu või väherasvane lehmapiim (ainult lehmapiim). |
Juust on lapiku silindri, klotsi või pätsi kujuga ning kaalub 2,5–20 kg. Lapiku silindri kujulisel juustul on kumerad küljed, mis kaarduvad sujuvalt lamedaks üla- ja alaosaks ning silindri kõrgus moodustab selle ümbermõõdust kolmandiku kuni neljandiku.
Juustu rasvasisaldus kuivaines on vähemalt 48,0 % ning mitte rohkem kui 52,0 %. Maksimaalne niiskusesisaldus 12 päeva pärast tootmise algust on 42,5 % ning maksimaalne soolasisaldus kuivaines on 4,0 %. Muud iseloomulikud omadused on järgmised:
|
— |
maitse: aromaatne, meeldiv, varieerudes olenevalt juustu vanustest mahedast tugevani. Tootele võib olla lisatud köömneid. |
|
— |
ristlõige: pärast juustu viilutamist tulevad nähtavale augud, mis ei pruugi olla ühtlaselt jaotunud. Juustu värvus varieerub elevandiluuvalgest kollaseni. |
|
— |
koorik: koorik on tugev, sile, kuiv, puhas ning sellel puudub seenkate. Koorik tekib laagerdumise käigus kuivamisel. |
|
— |
tekstuur: nelja nädala vanuselt on juust veidi pehme ja elastne. Kui juust on veidi kauem laagerdunud, muutub see tugevamaks ja tihkemaks. Juustu on lihtne lõigata. |
|
— |
laagerdumisperiood: vähemalt 28 päeva. Juustu „Gouda Holland” laagerdatakse loomulikul teel. Fooliumis laagerdamine ei ole juustu „Gouda Holland” puhul lubatud. |
|
— |
laagerdumistemperatuur: vähemalt 12 °C. |
|
— |
vanus: säilivusaeg varieerub alates 28 päevast pärast tootmist kuni rohkem kui ühe aastani. |
|
— |
Piim, koor või väherasvane piim ei ole enne juustutootjani jõudmist ja ladustamist läbinud mitte mingit kuumtöötlust või on läbinud mitte-pastöriseeriva kuumtöötluse. |
|
— |
Koor, rasvatu või väherasvane piim peavad vahetult enne seda, kui nendest hakatakse valmistama juustu „Gouda Holland”, läbima pastöriseerimise, et vastata järgmistele nõuetele:
|
|
— |
Vahetult enne juustu „Gouda Holland” valmistamist tuleb kõik selle toorained pastöriseerida, et denatureerimata vadaku valgusisaldus ei erineks või erineks üksnes väga vähe sarnast tüüpi ja sama kvaliteediga pastöriseerimata tooraine omast. Juustu „Gouda Holland” tootmisel võib lisada ainult piimhappe tekkeks vajalikke geneetiliselt muundamata kultuure ning aroomi kujundamist soodustavaid mikroorganisme. Kõnesolevad kultuurid koosnevad „Gouda Holland” juustule sobivatest mesofiilsetest piimhappebakteritest: Lactococcus ja Leuconostoc L või LD ning on võimalik, et neid kombineeritakse termofiilsete Lactobacillus ja/või Lactococcus kultuuridega. Valmistamiseks kasutatavad kultuurid on kaitse all. Nende kasutamine on „Gouda Holland” juustu valmistamisel kohustuslik. |
|
— |
Laap: juustu „Gouda Holland” tootmiseks kasutatakse üksnes vasika laapi. Muud tüüpi laapi võib kasutada ainult erandjuhul, näiteks kui see on tingitud mõnest loomahaigusest. Kasutatav laap peab sellisel juhul vastama Warenwetbesluit Zuivel’e (dekreet piimatoodete kohta (kaupade seaduse alusel)). |
|
— |
Juustu „Gouda Holland” nitritisisaldus nitritioonidena ei ületa 2 mg ühe kilogrammi juustu kohta. |
4.3. Geograafiline piirkond
Kaitstud geograafilise tähisega piirkond hõlmab Hollandit s.t Madalmaade Kuningriigi Euroopas asuvat osa.
4.4. Päritolutõend
Kõigile „Gouda Holland” juustudele asetatakse enne kalgendi pressimist kaseiinist valmistatud märk (vaata joonis). Märk sisaldab tähist „Gouda Holland” ning kordumatut tähtede ja numbrite kombinatsiooni (kasvavas tähestikulises ja numbrilises järjestuses).
COKZ (Madalmaade piimakasvatuse kontrolliasutus) peab nende kordumatute numbrite registrit, mis sisaldab ühtlasi kõikide proovide andmeid (sealhulgas aega ja kohta). Märk on tarbijatele kergesti äratuntav ning kinnitav asutus saab seda kaseiinimärgi ja COKZ registri alusel kontrollida.
4.5. Tootmismeetod
Juustu „Gouda Holland” valmistatakse Madalmaade piimakasvatusega tegelevatest põllumajandusettevõtetest saadud piimast. Piim jahutatakse põllumajandusettevõttes temperatuurini kuni 6 °C ja hoiustatakse ettevõtte jahutusmahutis. Piim viiakse juustuvabrikusse 72 tunni jooksul. Juustuvabrikusse jõudes hakatakse piima kas kohe töötlema või see termiseeritakse (mitte-pastöriseeriv kerge kuumtöötlemine) ning pannakse lühikeseks ajavahemikuks külmhoidlasse, enne kui see töödeldakse juustu valmistamiseks sobivaks piimaks.
Piima rasvasisalduse standardis nähakse ette, et rasva/valgu suhe peab andma toodetud valmisjuustu rasvasisalduseks kuivaines 48–52 %. Juustu valmistamiseks kasutatav piim pastöriseeritakse vähemalt 72 °C juures 15 sekundi vältel. Piima kalgendatakse 30 °C juures. Kirjeldatud protsessi käigus toimuv piimavalkude eraldumine ja kalgendumine on „Gouda Holland” juustule tüüpiline.
Kalgendamise käigus saadud kalgend eraldatakse vadakust ning seda töödeldakse ja pestakse, millega tagatakse selle niiskusesisalduse ning pH soovitud tase.
Kalgend pressitakse sobiva kuju ja suurusega vormidesse. Selle tulemusel saadud „juust” asetatakse seejärel soolveevanni.
„Gouda Holland” juustu on alati laagerdatud loomulikul teel s.t see jäetakse lahtise õhu kätte laagerduma ning juustu pööratakse ja jälgitakse pidevalt. Laagerdudes moodustub juustule kuiv koorik. Ajal ja temperatuuril on oluline osa selles, et ensümaatilistel ja küpsemisprotsessidel oleks piisavalt võimalusi „Gouda Holland” juustule iseloomulike füüsikaliste ja organoleptiliste omaduste väljaarendamiseks.
Juustu „Gouda Holland” laagerdumine võib võtta üle aasta sõltuvalt sellest, millist tüüpi maitset soovitakse.
Juustu „Gouda Holland” võib eelnevalt tükeldada ja müügipakendisse pakendada nii Madalmaades kui ka väljaspool, tingimusel, et pakendajal on terviklik haldusseiresüsteem, millega tagatakse, et tükeldatud „Gouda Holland” juustu saab märgistusel oleva kordumatu tähe- ja numbrikombinatsiooni abil jälgida ning tarbija võib selle päritolus kindel olla.
4.6. Seos piirkonnaga
Kõnealuse tootenime geograafiline komponent on „Holland”. „Holland” on ametlikuma nime „Madalmaad” üldtuntud sünonüüm. Madalmaade Ühendatud Vabariigi ajal (17. sajandist kuni 19. sajandini) oli Holland selle seitsmest provintsist kõige mõjuvõimsam.
Sealse piima muudab kõrgekvaliteedilise ja maitsva juustu valmistamiseks sedavõrd sobivaks peamiselt Madalmaade geograafiline asend (valdavalt allpool merepinda), ilmastik (mereline kliima) ja (peamiselt liivasel ja savisel pinnasel kasvavate) rohttaimede kooslus. Piima kvaliteedi tagavad piimakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete kvaliteeditagamissüsteemid ning tõhus kvaliteedihindamissüsteem (kogu tarnitud piim kontrollitakse ja hinnatakse vastavalt mitmetele kvaliteedinäitajatele). Lisaks sellele toimib kuni piima töötlemiseni katkestamatu külmaahel: piim pannakse põllumajandusettevõtte külmhoonesse (maksimaalne temperatuur 6 °C) ning transporditakse tehasesse külmikuga paakautodes. Piima kvaliteeti aitavad tagada ka suhteliselt lühikesed läbitavad vahemaad.
Juust „Gouda Holland” esindab Madalmaade juustuvalmistamise traditsiooni, mis ulatub tagasi keskaega ning mille küpsus saabus juba 17. sajandil (kuldajastu).
Goudas müüdav juust sai Gouda juustu nime all tuntuks 18. sajandil. Hiljem hakati nime Gouda seostama kõikide Hollandis toodetud rasvaste lapiku silindri kujuga juustudega.
„Gouda Holland” on saanud alguse talumajapidamistes ning arenenud kohalike tehaste kaasabil kogu riigis toodetavaks ülemaailmse tuntusega tooteks ning sellest on saanud piima väärtuse optimeerimise oluline ja stabiilne tegur. 20. sajandi alguses kehtestati Gouda juustu kohta riiklikud seadused ning Landbouwkwaliteitsbeschikking kaasproducten’is (Põllumajanduslik kvaliteediotsus juustutoodete kohta) kehtestati nimetus „Gouda Holland”.
Kuues Euroopa riigis läbiviidud ulatuslik uuring näitas, et Euroopa tarbijad peavad Madalmaid kõige olulisemaks Gouda ja Edami juustu tootjaks. „Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) on Madalmaade kultuuripärandi sümbolid. Euroopa tarbijad peavad „Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) juustusid kaubamärkideks. Kuues kõige enam Gouda (ja Edami) juustu tarbivas liikmesriigis läbiviidud turu-uuring (igas liikmesriigis 1 250 vastajast koosneva esindusliku valimiga uuring, mille usaldusväärsus oli 97,5 %) näitab järgmist:
|
— |
Gouda juustu ja Madalmaade vahel on tugev seos; |
|
— |
„Gouda Holland” on populaarsem kui väljaspool Madalmaid toodetud Gouda; |
|
— |
peaaegu pooled uuringus osalenud liikmesriikide tarbijatest usuvad, et kogu Gouda juust toodetakse Madalmaades; |
|
— |
„Gouda Holland” saab tunduvalt kõrgemaid punkte järgmiste tunnuste osas: „suurepärane kvaliteet”, „traditsiooniliselt toodetud” ja „algupärane toode”. |
„Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) on Madalmaade kvaliteedi sünonüümid. Mitmete sajandite kestel on nii Madalmaade valitsus kui ka tööstus rakendatud mitmesuguseid meetmeid ja seadusi, et tagada „Gouda Holland” (ja „Edam Holland”) juustu väga kõrge kvaliteedi säilimine. Lisaks sellele on Madalmaade piimatööstus investeerinud märkimisväärseid summasid, et täita kõnealuseid kõrgeid kvaliteedinõudeid ning avada, suurendada ja säilitada turgusid. Alates 1950. aastast on reklaami, teadlikkuse tõstmisesse ja nende toodete edendamisse Euroopas investeeritud üle 1,4 miljardi Hollandi kuldna (635 miljonit EUR) (v.a Madalmaades tehtud investeeringud).
4.7. Kontrolliasutus
|
Nimi |
: |
Stichting Centraal Orgaan voor Kwaliteitsaangelegenheden in de Zuivel (COKZ) |
|
Aadress |
: |
Kastanjelaan 7, 3833 AN LEUSDEN |
|
Tel. |
: |
+31-33-4965696 |
|
Faks |
: |
+31-33-4965666 |
|
E-post |
: |
productcontrole@cokz.nl |
4.8. Märgistus
„Gouda Holland” on Euroopa Liidu kaitstud geograafiline tähis (KGT).
Tähis peab asuma nähtaval kohal kõikide tervete juustude lapikule küljele kinnitatud märgistel ja/või juustu ümber olevatel ribadel.
See ei ole kohustuslik, kui juustu müüakse eelnevalt tükeldatuna ja müügipakendis, nagu on kirjeldatud punktis 4.5. Sellisel juhul peab nimetus „Gouda Holland” olema pakendil.
Selleks, et tarbijatel oleks võimalik „Gouda Holland” juust poeriiulitelt üles leida, peab pakendil olema selgesti eristuv märk. Nimetuse „Gouda Holland” kasutamise, vastava identiteedi kujundamise ning ELi KGT sümboli kasutamise abil peab tarbijatele selge olema, et toode „Gouda Holland” erineb kõigist teistest Gouda juustudest.