Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0054

    Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 54/2010, 19. jaanuar 2010 , millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes

    ELT L 17, 22.1.2010, p. 1–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 23/01/2012

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2010/54/oj

    22.1.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 17/1


    NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 54/2010,

    19. jaanuar 2010,

    millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit etanoolamiinide impordi suhtes

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (2) (edaspidi „algmäärus”), eriti määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 9 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 2,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

    ning arvestades järgmist:

    A.   MENETLUS

    1.   Kehtivad meetmed

    (1)

    1994. aasta veebruaris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 229/94 (3) Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) pärit etanoolamiinide (edaspidi „vaatlusalune toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

    (2)

    2005. aasta juulis algatati Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC) taotlusel aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Määrusega (EÜ) nr 1583/2006 (4) lõpetas nõukogu kõnealuse läbivaatamise ja kehtestas USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed. Tollimaksud kehtestati kindlaksmääratud koguselise tollimaksuna.

    2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

    (3)

    Pärast 2008. aasta märtsis teate (5) avaldamist USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta 2008. aasta oktoobris, sai komisjon 25. juulil 2008 taotluse algatada algmääruse artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamine.

    (4)

    Taotluse esitasid BASF SE/AG, INEOS Oxide Ltd, Sasol Germany GmbH ja Akzo Nobel Functional Chemicals AB (edaspidi „taotluse esitanud liidu tootjad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu etanoolamiinide kogutoodangust.

    (5)

    Taotluse aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

    (6)

    Komisjon leidis pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid ning algatas algatamisteate (6) avaldamisega algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase uurimise.

    3.   Uurimine

    (7)

    Komisjoni talitused teatasid läbivaatamise algatamisest ametlikult liidu tootjatele, USA eksportivatele tootjatele, importijatele/kauplejatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning USA ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

    (8)

    Komisjoni talitused saatsid küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja neile, kes seda algatamisteates määratud tähtaja jooksul taotlesid.

    (9)

    Komisjon andis ka otseselt asjassepuutuvatele isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

    (10)

    Vastused küsimustikele saadi kahelt USA eksportivalt tootjalt, ühelt liidu sidusimportijalt, ühelt Šveitsi sidusimportijalt, taotluse esitanud liidu tootjatelt ja ühelt liidu tööstustarbijalt. Lisaks esitas üks USA eksportiv tootja (Huntsman Petrochemical Corporation) dokumendi (edaspidi „seisukohad”), milles ta väitis, et meetmed tuleks tühistada, kuid ei vastanud siiski küsimustikule.

    (11)

    Komisjoni talitused kogusid ja kontrollisid kogu teavet, mida peeti vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

    a)

    Taotluse esitanud liidu tootjad

    BASF SE/AG, Ludwigshafen, Saksamaa;

    INEOS Oxide Ltd., Southampton, Ühendkuningriik;

    Sasol Germany GmbH, Hamburg, Saksamaa;

    Akzo Nobel Functional Chemicals AB, Stenungsund, Rootsi;

    b)

    USA eksportivad tootjad

    The Dow Chemical Company, Midland, Michigan ja Seadrift, Texas, USA;

    INEOS Oxide LLC, Houston, Texas ja Plaquemine, Louisiana, USA;

    c)

    Liidu sidusimportija

    INEOS Oxide Ltd., Zwijndrecht, Belgia;

    d)

    Šveitsi sidusimportija

    Dow Europe GmbH, Horgen, Šveits;

    e)

    Liidu tööstustarbija

    Evonik Degussa GmbH, Essen, Saksamaa;

    4.   Uurimisperiood

    (12)

    Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

    (13)

    Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste hindamisel arvestati ka ülemaailmse majanduskriisi mõju uurimisperioodijärgsele etanoolamiiniturule.

    B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

    1.   Vaatlusalune toode

    (14)

    Vaatlusalune toode on sama mis varasemates uurimismenetlustes, st USAst pärit, praegu CN koodide ex 2922 11 00, ex 2922 12 00 ja 2922 13 10 alla kuuluvad etanoolamiinid. Etanoolamiine saadakse etüleeni ja hapniku omavahelisel reageerimisel tekkiva etüleenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Nimetatud sünteesi ajal toimub kolm omavahel konkureerivat reaktsiooni, mille tulemusel tekib kolme liiki etanoolamiine: monoetanoolamiin, dietanoolamiin ja trietanoolamiin, olenevalt sellest, mitu korda etüleenoksiid seotakse. Kombinatsioonide maksimaalne arv sõltub vesinikuaatomite arvust ammoniaagis, mis on kolm. Kolme tooteliigi osakaal kogutoodangus sõltub sünteesiseadme ehitusest, kuid seda on teatud määral võimalik mõjutada ka ammoniaagi/etüleenoksiidi vahekorra valikuga (molaarsuhe).

    (15)

    Vaatlusalust toodet kasutatakse vaheproduktina ja/või lisandina detergentides ja kehahooldustoodetes, kosmeetikatoodetes, väetistes, taimekaitsevahendites (glüfosaat), korrosioonitõrjeainetes, määrdeõlides, tekstiilmaterjalide töötluse abiainetes ja pesupehmendites (esterkvatid), fotokemikaalides, paberi- ja metallitööstuses, puidu töötlemisel, peenestus- ja sidumisabiainena tsemendi tootmisel ja absorbeeriva ainena gaasipesus (hapete eemaldamiseks). Tootjad või nende sidustootjad võivad toodet kasutada ka etüleenamiinide valmistamiseks. Monoetanoolamiini uued kasutusalad on tauriini ja elektroonika, eelkõige LCD-toodete tootmine.

    2.   Samasugune toode

    (16)

    Nagu esialgse ja eelmise läbivaatamisega seotud uurimise käigus, leiti ka nüüd, et USAs toodetud ja liitu müüdud vaatlusalusel tootel ning liidu tootjate toodetud ja liidu turul müüdud tootel on ühesugused füüsikalised omadused ja tehnilised näitajad ning ühesugused kasutusalad. Lisaks leiti, et USAs toodetud ja liitu müüdud vaatlusalune toode on samasugune kui USA siseturul müüdav toode. Seega käsitatakse kõiki neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

    C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

    (17)

    Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas dumping sel ajal toimus ja kas meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

    1.   Sissejuhatavad märkused

    (18)

    Kaks neljast kaebuses nimetatud USA eksportivast tootjast tegid uurimise käigus koostööd, üks ei teinud koostööd, vaid esitas üksnes oma seisukohad, samal ajal kui neljas kaebuses nimetatud USA äriühing ei vastanud ega esitanud mis tahes muud teavet.

    (19)

    Kahe koostööd teinud eksportiva tootja toodang moodustas valdava osa (üle 90 %, täpset osakaalu ei saa konfidentsiaalsuse huvides avalikustada) impordist liitu uurimisperioodil, mis oli 37 583 tonni, s.o 8,5 % väiksem kui eelmise uurimisperioodi (1. juuli 2004 kuni 30. juuni 2005) import. USAst pärit vaatlusaluse toote import liitu moodustas uurimisperioodil 14 % liidu tarbimisest.

    2.   Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil

    (20)

    Kahe koostööd teinud USA eksportiva tootja puhul määrati iga vaatlusaluse toote liigi puhul normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt USA siseturul sõltumatute klientide makstud või makstavate hindade alusel, sest leiti, et see müük on toimunud piisavates kogustes ja tavapärase kaubandustegevuse käigus.

    (21)

    Nagu esialgse ja eelmise läbivaatamisega seotud uurimise puhul näitas ka käesolev uurimine, et kaks koostööd teinud USA eksportivat tootjat eksportisid vaatlusalust toodet liitu sidusettevõtjate kaudu. Seetõttu ning kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihinnad kindlaks nende hindade alusel, millega imporditud toode esimesele sõltumatule liidu kliendile edasi müüdi. Hindu korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning importivate äriühingute kasumit liidus uurimisperioodil. Kasumimarginaalina ei saanud kasutada siduskauplejate tegelikku kasumit, sest asjaomased hinnad ei olnud eksportivate tootjate ja siduskauplejate seotuse tõttu usaldusväärsed. Nende kasumimarginaal määrati seetõttu kindlaks mõistlikul tasemel, mis ei ületa siduskauplejate tegelikku kasumimarginaali ja on kooskõlas eelmise läbivaatamise ajal sarnastel põhjustel kasutatud kasumimarginaalidega.

    (22)

    Normaalväärtust võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 ja eesmärgiga tagada õiglane võrdlus võeti arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavate tegurite erinevust. Kohandused tehti maismaa- ja mereveokulusid, edasilükatud mahahindlusi, käitlemis-, pakendamis- ja krediidikulusid ning imporditollimakse edasimüügihinnast maha arvestades, et saada tehasehind.

    (23)

    Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdluse põhjal kaalutud keskmiste ekspordihindadega samal kaubandustasandil. Võrdlus näitas dumpingu olemasolu uurimisperioodil, ehkki madalamal tasemel kui eelmise läbivaatamise ajal. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril oli INEOS Oxide LLC puhul 11,9 % ja Dow Chemicali puhul 0 %. Teiste USA tootjate puhul, kes ei teinud uurimise käigus koostööd ja kelle toodang moodustas uurimisperioodil alla 5 % (täpset osakaalu ei saa konfidentsiaalsuse huvides avalikustada) USAst pärit vaatlusaluse toote impordist liitu, tuli dumpingumarginaal algmääruse artikli 18 sätete kohaselt kindlaks määrata kättesaadava teabe põhjal.

    Nagu eespool mainitud, näitas uurimine dumpingu olemasolu. Seega peetakse INEOS Oxide LLC 11,9 % suurust dumpingumarginaali algmääruse artikli 18 lõike 6 kohaselt ka nende eksportijate dumpingumarginaaliks, kes uurimise käigus koostööd ei teinud. Ei ole alust arvata, et koostööst keeldunud isikute dumpingumarginaal oleks olnud väiksem kui mistahes koostööd teinud isikul, ega neid koostööd teinud isikutest soodsamalt kohelda. Tuleb märkida, et koostööst keeldunud USA tootjate kohta puudus kontrollitav teave, samas kui koostööd teinud USA eksportivate tootjate kontrollitud küsimustiku vastused võrreldes Eurostati andmetega välistavad võimaluse, et koostööd teinud USA eksportivad tootjad eksportisid puuduvad kogused.

    3.   Impordi areng meetmete tühistamise korral

    (24)

    Peale uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsimise uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust.

    (25)

    Meetmete kaotamine võimaldaks eksportijatel ekspordihindu alandada. Ekspordihindade alandamine muudaks USA toote liidu turul atraktiivsemaks. Kui ekspordihindu alandataks dumpinguvastaste tollimaksude määra võrra, oleksid uurimisperioodil täheldatud dumpingumarginaalid (kooskõlas algmääruse artikliga 18) INEOS Oxide LLC ja koostööst keeldunud isikute puhul 12 %, samal ajal kui Dow Chemicali puhul dumpingut endiselt ei oleks. Tollimaksu sisaldava ja tollimaksu mittesisaldava dumpingumarginaali väike erinevus on tingitud asjaolust, et etanoolamiinide üldine hinnatase oli uurimisperioodil suhteliselt kõrge, mis tähendab, et kindlaksmääratud koguselise tollimaksuna kehtestatud dumpinguvastasel tollimaksul oli väga väike mõju. Pärast uurimisperioodi on etanoolamiinide hinnad üldiselt märgatavalt langenud, nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool.

    (26)

    USA kasutamata tootmisvõimsus oli uurimisperioodil märkimisväärne. Hinnangute kohaselt oli USA kasutamata tootmisvõimsus uurimisperioodil ligikaudu 60 000 tonni. See arv põhineb kahe koostööd teinud eksportiva tootja toodetud kogustel, asjaolul, et tavaliselt oodatav tootmismäär on umbes 90 % võimalikust tootmisvõimsusest, oletusel, et koostööd mitteteinud USA tootjate tootmismaht ei olnud tegeliku tootmisvõimsuse juures alla 80 % nende võimalikust tootmisvõimsusest, ning juhtivates turundusajakirjades avaldatud teabel. Ambitsioonikamate tootmisvõimsuste saavutamisel võib ülaltoodud arv kasvada umbes 85 000 tonnini. Võrreldes USA kogu võimaliku tootmisvõimsusega, mis oli hinnangute järgi 732 000 tonni, oli hinnanguline kogunõudlus, sealhulgas oma tarbeks kasutamine, 588 000 tonni. Suhteliselt madal tootmisvõimsuse rakendusaste oli tingitud mitmest viimastel aastatel asetleidnud juhtumist, nimelt tootmisrajatiste valikulisest sulgemisest, mille põhjus oli USA tootjate soov hoida varud väiksed, tootmisvõimsuse suurendamisest (Dow Chemical suurendas viimati oma tootmisvõimsust 45 000 tonni võrra ja üks koostööst keeldunud USA eksportiv tootja 32 000 tonni võrra) ning orkaanide Gustav ja Ike mõjust vastavalt teatavatele tootmisüksustele või mõnele toorainetootmisüksusele. Orkaanide Ike ja Gustav mõju oli uurimisperioodil veel teataval määral tunda, kuid pärast uurimisperioodi see lakkas.

    PCI Consulting Group’i (PCI) 2008. aasta hinnangute kohaselt seisnes mõju 39 000 tonnis kaotatud toodangus (7). Seda, et USAs oli 2007. ja 2008. aastal, st uurimisperioodil, potentsiaalselt kasutamata tootmisvõimsust, kinnitab ka juhtiv iga-aastane väljaanne, kus antakse ülevaade etanoolamiiniturust (8). Selle väljaande hinnangul oli 2007. aastal toodangu ülejääk USA turul 65 000 tonni. Ligikaudu 60 000 tonni suurust kasutamata tootmisvõimsust tuleks võrrelda USA ekspordimahuga liitu uurimisperioodil (37 583 tonni) ja liidu kogutarbimisega (268 000 tonni). Eeltoodust järeldub, et USAst pärit ekspordi maht võib suureneda ja haarata endale osa liidu turust.

    (27)

    Uurimine näitas mitme olulise USA ekspordituru kohta, et USA tootjatel on järjest raskem neid turge varustada, sest need turud on hiljuti sõltumatuks saanud või peagi sõltumatuks saamas. Kolmandate riikide turgudel, mida varustab USA, on viimasel ajal toimunud või on praegu toimumas mitmed tootmisvõimsuse suurendamised. Need on:

    i)

    hiljutine tootmisvõimsuse suurendamine Brasiilias (55 000–65 000 tonni võrra, olenevalt allikast), mis on USA tootjate jaoks oluline eksporditurg;

    ii)

    tootmisvõimsuse suurendamine kokku 180 000 tonni võrra Hiinas, mis on turg, kuhu mõned USA tootjad ekspordivad oma tooteid teistes Aasia riikides asutatud ühisettevõtete kaudu, ning

    iii)

    tootmisvõimsuse suurendamine Taiwanis ja Tais (kokku 90 000 tonni võrra), mis muudab Aasia turu ülemäärase tootmisvõimsusega piirkonnaks ja jätab väljaspool Aasiat asuvatele ettevõtjatele Aasia turule eksportimiseks vähe võimalusi. USA kogueksport väljaspool liitu asuvatele turgudele oli 2008. aastal 137 600 tonni, millest 61 600 tonni (9) viidi Aasia turule. Seega tuleb suur kogus toodangut suunata uutele turgudele.

    (28)

    Kokkuvõttes võib öelda, nagu on mainitud põhjenduses 26, et on olemas arvestatav kasutamata tootmisvõimsus, mida saaks meetmete tühistamise korral kasutada suurema koguse etanoolamiinide tootmiseks ja liidu turul müümiseks. Lisaks on tõenäoline, et USA tootjate olulised eksporditurud küllastatakse üle kohaliku toodangu kogustega, mis muudab liidu turu USA ekspordi jaoks väga atraktiivseks.

    (29)

    Uuriti ka põhjenduses 10 nimetatud koostööst keeldunud USA tootja võimalikku ärikäitumist. Tuletatakse meelde, et ainsaks teabeks, mida see isik esitas, olid seisukohad, milles ta järeldas, et USAst pärit etanoolamiinide import ei ole tekitanud kahju ja et kahjustava dumpingu kordumine ei ole tõenäoline. Äriühing väitis, et uurimisperioodil oli ta vaatlusalust toodet müünud üksnes väikeses koguses kahele sõltumatule ettevõtjale ja ühele sidusettevõtjale liidus. Ta väitis ka, et ta soovib, et tema toodete müük liitu oleks regulaarne ja õiglane, kuid ei esitanud konkreetseid andmeid ega kontrollitavat teavet ei vaatlusaluse toote müügi kohta uurimisperioodil ega ka tulevikuplaanide kohta seoses etanoolamiinide liidu turule toomisega. Seepärast tuli kõnealuse koostööst keeldunud USA tootja kohta algmääruse artikli 18 sätete kohaselt teha järeldused kättesaadava teabe põhjal. Seoses sellega saadi avalikult kättesaadavat teavet kõnealuse äriühingu veebisaidilt ning asjakohased andmed juhtivas turundusajakirjas avaldatud artiklist „CEH Product Review on Ethanolamines” (SRI Consulting). Eespool nimetatud teabe põhjal järeldati, et kõnealuse koostööst keeldunud USA tootja tootmisvõimsus moodustas uurimisperioodil 29 % USA tootmisvõimsusest ning et vaatlusalune toode kuulus äriühingu kõige edukamasse tooterühma.

    Liidu turu üldist tähtsust kinnitas ka see, et müük liitu moodustas ligikaudu 33 % kõnealuse äriühingu kogumüügist. Arvestades selle tootja tähtsust USA turul, tema tootmisvõimsust, liidu üldist tähtsust tema majandustegevuses ja liidu turu tähtsust ülemaailmsel etanoolamiiniturul, on mõistlik eeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurendab koostööst keeldunud USA tootja oma eksporti liitu veelgi. Uurimisperioodi kohta teada olevate andmete kohaselt ajendaks seda eelkõige vaatlusaluse toote kõrge hinnatase liidu turul.

    (30)

    2004. aasta novembris jõustus Hiinas dumpinguvastane tollimaks Jaapanist, USAst, Iraanist, Malaisiast, Taiwanist ja Mehhikost pärit monoetanoolamiini ja dietanoolamiini suhtes. USAst pärit etanoolamiinide suhtes kohaldatakse tollimaksu määraga 20–74 %. 2008. aastal suundus 11 % USA koguekspordist Hiinasse, (10) mis on turg, kus vaatlusaluse toote nõudlus suureneb ja kus 2007. aastal toodeti ligikaudu 24 % etanoolamiinide sisetarbimisest. Tuleb märkida, et Dow Chemical asutas Petronasega ühisettevõtte Optimal ja paigutas Malaisiasse 75 000 tonni tootmisvõimsust, mis on alates 2002. aastast ette nähtud Aasia etanoolamiinituru teenindamiseks. Tegeliku USA ekspordi suhtes Hiinasse kohaldatakse siiski meetmeid, mis piiravad kasutamata tootmisvõimsuse märkimisväärsel määral kasutamise võimalusi.

    (31)

    Peale selle näib, et USA etanoolamiinide Hiinasse eksportimise võimalusi vähendab ka see, et Hiina on muutnud ASEANi riikidest imporditud etanoolamiinide maksustamise korda (imporditollimaksu on vähendatud 5 protsendilt 0 protsendini), andes nii Hiinasse eksportivatele ASEANi riikide etanoolamiinitootjatele lisaeelise (11).

    (32)

    Etanoolamiiniturul on täheldatud dietanoolamiini nõudluse suurt kasvu, mille vallandas dietanoolamiini kasutamine herbitsiidi glüfosaadi tootmisel. Nõudlus trietanoolamiini järele on tingitud eelkõige selle kasutamisest tsemenditööstuses ja pesupehmendite tootmisel. Monoetanoolamiini kasutatakse peamiselt orgaaniliste ühendite (peamiselt etüleenamiinide) sünteesis. 1. jaanuaril 2005 jõustunud USA määrus, millega keelustati muude, metallipõhiste toodete kasutamine puidu töötlemisel, suurendas nõudlust monoetanoolamiini järele. Juhtivates ajakirjades avaldatud teave viitab siiski sellele, et USA 2005. aasta õigusakti mõju nõudlusele ei too tulevikus enam kaasa tarbimise suurt kasvu. Avalikult kättesaadav teave kinnitab, et puidukaitseainete tootmiseks kasutatava monoetanoolamiini kogus kasvas 3 000 tonnilt 2001. aastal 107 000 tonnile 2007. aastal. Alates 2006. aastast on iga-aastane kasv olnud siiski tagasihoidlik (3 %) ja ei ole alust arvata, et see tulevikus märkimisväärselt muutuks. See on tingitud selle turusegmendi stabiliseerumisest ja asjaolust, et puidukaitseainete turul pakuvad konkurentsi teised tooted, milles ei kasutata monoetanoolamiini (nt boraatidel põhinevad puidukaitseained, looduslikult kahjurikindlad puiduliigid ja ringlussevõetud teras). Kokkuvõttes võib öelda, et nõudlus arenes kuni uurimisperioodini positiivses suunas, kuid mis eelduste kohaselt aeglustub.

    (33)

    Vaadati läbi ka kättesaadav teave nõudluse võimaliku arengu kohta USAs ja ülejäänud maailmas kuni 2013. aastani. Kõik järgmistes põhjendustes esitatud arvud põhinevad teabel, mis saadi kaebuse esitajatelt, Dow Chemicalilt, INEOS Oxide LLC-lt ja keemiatööstuse juhtivatest väljaannetest, mida annavad välja SRI Consulting, PCI ja Tecnon OrbiChem Ltd. Andmetes ei kajastu veel praeguse majanduskriisi mõju.

    (34)

    Nimetatud teabe kohaselt peaks USA nõudluse keskmine aastane kasvumäär eeldatavasti jõudma 3,1 %-ni. Teiste turgude kasvumäärad on kõrgemad. Prognoositav liidu keskmine aastane kasvumäär jääb alla 4 %, võrreldes Hiina 4,6 %, Kesk- ja Lõuna-Ameerika 5 % ning Lähis-Ida 13,4 %-ga. Selline olukord kinnitab, et USA tootjad peavad otsima eksporditurge ja püüdma võimalikult palju suurendada oma toodangu müüki ja tulu nendes maailma piirkondades, kus on oodata suuremat kasvu ja kus on võimalik saavutada suurem turuosa.

    (35)

    Nõudluse arengu võrdlemisel olemasoleva tootmisvõimsusega saadakse kriisieelsete andmete põhjal järgmine pilt: USAs, kus tegelik tootmine ületas uurimisperioodil vaatlusaluse toote tegelikku tarbimist umbes 65 000 tonni võrra ja kus on kasutamata tootmisvõimsust, läheb mõnda aega, enne kui hiljuti lisandunud tootmisvõimsus kasutusele võetakse. Üldsusele kättesaadav teave viitab sellele, et USA liigne tootmisvõimsus ei kao enne 2013. aastat. Seega ei ole tõenäoline, et USA tootjate huvi eksportimise vastu lähitulevikus kahaneks.

    (36)

    Euroopa turul oli nõudlus seevastu 2007. aastal veidi suurem (12) kui liidu tootmisvõimsus. Kriisieelsete andmete põhjal ei ole siiski tõenäoline, et see olukord jääks püsima. Kui võrrelda prognoositud kasvumäärasid ja teatatud tootmisvõimsuse suurenemist, võib oodata mõningase liigse tootmisvõimsuse teket, kui INEOS Oxide Ltd investeerimiskavad liidus ellu viiakse. Sellist tootmisvõimsuse suurenemist ei ole oodata enne 2010. aasta lõppu. Liidu turg muutuks seega eriti vastuvõtlikuks survele, mis on tingitud sellest, et USA tootjad vajavad oma ülemäärasele toodangule turge.

    (37)

    Üldiselt on tõenäoline, et ülemaailmne tootmisvõimsus kasvab 2013. aastaks 1 764 000 tonnilt 2 423 000 tonnile (võimalik tootmisvõimsus). See hõlmab uusi tootmisvõimsusi liidus (+ 119 000), Venemaal (+50 000), Saudi Araabias (+ 100 000) ja Aasias (+ 394 000) (13). Hiinas on kavandatud suurendada etanoolamiini tootmisvõimsust 2009.–2011. aastal 344 000 tonni võrra. Arvestades asjaolu, et üks USA tootja müüb vaatlusalust toodet Hiinasse Malaisias asutatud ühisettevõtte kaudu, on ilmne, et Hiina sõltumatuse kasv vähendab oluliselt USA tootja ekspordivõimalusi. Kättesaadav teave kinnitab, et ka ülejäänud Aasia turud on muutumas sõltumatuks, mis avaldab USA tootjatele veelgi suuremat survet uute turgude leidmiseks.

    (38)

    3,5–4 % suurusel prognoositud kasvumääral põhinev ülemaailmne nõudlus kasvab 2013. aastaks 1 836 000 tonnini. Võttes arvesse, et mõningase ülemäärase tootmisvõimsuse tasandavad alati hooldusest tingitud tootmisseisakud ja et seetõttu on vaja teatavaid reserve, näitab 2013. aasta prognoos USAs tasakaalu ja mujal ülemäärast tootmisvõimsust. Kokkuvõttes osutavad mitmed tootmisvõimsuse suurendamised ja kuni 2013. aastani tehtud turuolukorra prognoosid USA eksportivate tootjate dumpingu tõenäosusele liidu turul, sest USA turu pakkumine ja nõudlus ei saavuta arvatavasti tasakaalu enne 2013. aastat.

    (39)

    Tuleb märkida, et etanoolamiinid kuuluvad etüleenoksiidi derivaatide majandussektorisse. Monoetüleenglükool kuulub samuti sellesse sektorisse. Mitmed märgid osutavad, et enamik etüleenoksiidi derivaatide tootjaid Aasias püüab glükooliturgude üldise loiduse tõttu keskenduda muude etüleenoksiidi derivaatide kui monoetüleenglükooli tootmisele, tuues seega turule rohkem etanoolamiine. Need Aasia tootjad, kes suudavad toota monoetüleenglükooli ja etanoolamiine, valisid 2008. aasta väga madalate monoetüleenglükooli hindade tõttu etanoolamiini tootmise, et suurendada oma üldist tulusust (14). See pingestab tõenäoliselt olukorda Aasia etanoolamiiniturul, kuhu 2008. aastal suundus 18 % (15) USA koguekspordist. Praeguse majanduskriisi algusest pärineva teabe põhjal prognoositi, et lühemas perspektiivis tuleb Aasias ikka veel ette olulist toodangu nappust, (16) kuid keskpikas perspektiivis eeldatakse, et selle asendab etanoolamiini tootmisvõimsuse oluline kasv Aasias, nagu on selgitatud põhjenduses 27.

    (40)

    Pärast uurimisperioodi kättesaadavaks saanud teave kinnitab, et väga madalate monoetüleenglükooli hindade tõttu eelistavad tootjad, kes toodavad nii monoetüleenglükooli kui ka etanoolamiine, toota etanoolamiine, et suurendada oma üldist tulusust. Monoetüleenglükooli tootmisvõimsuse arengu kohta maailmas näitab teave, (17) et monoetüleenglükooli tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil ligikaudu 19 % suurenenud. Lisaks Aasiale kasvas tootmisvõimsus eelkõige Lähis-Ida riikides (Iraanis, Kuveidis ja Saudi Araabias), kus monoetüleenglükooli tootmisvõimsuse suurenemine jätkub 2015. aastani. Vaatlusalusel perioodil suurenes Mehhikos etanoolamiini tootmisvõimsus 40 000 tonni võrra, kuid kättesaadav teave osutab sellele, et oodata on üleminekut monoetüleenglükooli tootmiselt etanoolamiini tootmisele. See kinnitab, et maailmaturg seisab silmitsi tõsise monoetüleenglükooli liigpakkumise probleemiga, ja selgitab seda, miks monoetüleenglükooli hinnad langevad.

    (41)

    Kuna USA on kõige olulisem etanoolamiiniturg maailmas, on see arvatavasti esimene turg, mis kogeb monoetüleenglükooli ülemäärase tootmisvõimsuse tagajärgi, st monoetüleenglükooli hindade langust ja üleminekut asjakohase tooraine (etüleenoksiidi) kasutamiselt monoetüleenglükooli tootmiseks selle kasutamisele etanoolamiinide tootmiseks. On ilmne, et monoetüleenglükooli ülemäärane tootmisvõimsus ja selle tagajärjed koos USA turul juba tekkinud etanoolamiini ülejäägiga avaldavad etanoolamiini hindadele survet.

    (42)

    Üldiselt toimub müük liidu turul fikseeritud hindadega lepingu alusel harvemini kui müük USA turul, kuid kõik kontrollitud lepingud sisaldasid klauslit, mis võimaldab hindu hinnakõikumise korral suhteliselt kiiresti kohandada (tavaliselt mõne nädala jooksul). Sellest tulenevalt ei tähenda müügilepingu olemasolu, et müügihinnad oleks pikemaks ajavahemikuks kindlaks määratud ja seetõttu stabiilsed. Ühikuhinnad sõltuvad suurel määral maailmaturuhindadest.

    (43)

    USA ja liidu tööstustarbijatel on tavaliselt mõlemal turul sarnased tingimused, sest sageli on tegemist rahvusvaheliste äriühingutega, kes teostavad hankeid ülemaailmselt ja valivad tarnijad, kes suudavad neid vastavalt varustada. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja müük kauplejatele ja turustajatele moodustab üksnes 10–20 % USA siseturul müüdavatest kogustest ja 25–35 % müügist liidu turul. USA omamaised kauplejatele suunatud hinnad olid kontrollitud andmete kohaselt keskmiselt 7 % madalamad kui liidu hinnad ja USA müügihinnad omamaistele tööstustarbijatele olid keskmiselt ligikaudu 30 % madalamad kui liidu kasutajatele suunatud müügihinnad. Need andmed kinnitavad võrdlemisi märkimisväärset erinevust kahe turu vahel uurimisperioodil ning seda, et liidu turuhinnad olid USA hindadest kõrgemad. Järelikult, kui võtta arvesse teiste USA eksporditurgude küllastumist ja ELi hinnataset, annaks meetmete lõpetamine märkimisväärse stiimuli ELi suunduva ekspordi suurendamiseks, kui selline hinnaerinevus jääks püsima ka lähitulevikus.

    Sellega seoses märgitakse, nagu on selgitatud põhjenduses 48, et asjakohased uurimisperioodijärgsed andmed näitavad seda, et ülemaailmse majanduskriisi tõttu ületavad USA hinnad pärast uurimisperioodi liidu hindu.

    (44)

    Uurimisperioodiga seotud andmete põhjal ning arvestades seda, et klientide põhiosa moodustavatele tööstustarbijatele suunatud USA ja ELi hinnad on märkimisväärselt erinevad, annaks meetmete lõpetamine olulise stiimuli USA müügi suunamiseks ELi. See pilt on igal juhul pärast uurimisperioodi muutunud ja enamike tooteliikide puhul oleks USA eksport hinna poolest konkurentsivõimeline üksnes juhul, kui see toimuks dumpinguhinnaga (vt põhjendust 48).

    (45)

    Uurimine näitas, et uurimisperioodil olid USA peamised eksporditurud Kanada, Mehhiko, Brasiilia ja liit. USA kolmandasse riikidesse suunduva ekspordi hinnad on üldiselt kõrgemad kui USA siseturu hinnad ja USAst ELi suunduva ekspordi hinnad on üldiselt kõrgemad kui ülejäänud maailmasse suunduva ekspordi hinnad. Kuigi see võib olla osaliselt tingitud väiksemast ekspordimahust (väiksem maht tähendab tavaliselt kõrgemaid hindu), kinnitab see ka eksporditurgude olulisust USA tootjate jaoks, kes võivad alati eeldada kõrgemaid hindu ja seega pidada neid turge väga atraktiivseks, kui USA siseturul tekib probleeme, nagu ülemäärane pakkumine/ülemäärane tootmisvõimsus või nõudluse kahanemine.

    (46)

    Etanoolamiini üldine hinnatase langes 2008. aasta lõpus, olles olnud 2008. aasta kolmandas kvartalis ja neljanda kvartali alguses läbi aegade kõrgeimal tasemel. Seejärel langesid hinnad vähese nõudluse ja palju madalamate etüleenikulude tõttu (18). On ilmne, et see hinnalangus toimus ka USA tavapärastel eksporditurgudel, nagu Kanada, Mehhiko ja Brasiilia, (19) mis osutab sellele, et pärast uurimisperioodi on hinnad USA tavapärastel eksporditurgudel madalamad kui ELis.

    (47)

    Kokkuvõtteks jääb USA turg mõlema koostööd teinud eksportiva tootja jaoks põhimõtteliselt kõige olulisemaks müügituruks. Liitu ja Kanadasse (viimati nimetatud riigis etanoolamiini ei toodeta) suundub enamik USA vaatlusaluse toote ekspordist ning neile järgnevad Brasiilia ja Mehhiko. Ligikaudu 20 % USAst pärit toodangust eksporditi uurimisperioodil hinnaga, mis oli üldiselt kõrgem kui USA siseturu hinnad. Järelikult oli uurimisperioodil liitu ja mujale maailma suunduval müügil oluline roll olemasoleva tootmisvõimsuse üldises kasutamises ja tulususes. Kuigi hinnad on pärast uurimisperioodi märkimisväärselt muutunud, ei ole kahtlust, et eksporditurud on tulususe ja tootmisvõimsuse rakendamise seisukohalt endiselt olulised. Miski ei viita sellele, et eeltoodu ei kehti koostööst keeldunud USA tootjate kohta.

    (48)

    Üks tegur, mis mängib lähitulevikus arvatavasti olulist rolli ülemaailmse tootmisvõimsuse ja nõudluse arengus, on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi mõju. DOW Chemical on väitnud, et kriisil ei ole etanoolamiini tootmisele märkimisväärset mõju, et praegune kriis on jõudmas madalpunkti ja et hinnad peaksid 2009. aasta teisel poolel jälle tõusma. Liidu tootmisharu on seevastu väitnud, et nõudlus on vähenenud 30 %, et nende müügihinnad on järsult langenud ja et see langus oli suurem kui etanoolamiinide tootmisel kasutatava tooraine, nimelt etüleenoksiidi ja ammoniaagi hinna langus.

    DOW Chemicali väited ei olnud veenvad. Varem on majanduslangusel olnud negatiivne mõju vaatlusaluse toote nõudlusele teatavates lõpptarbimissektorites, nagu kehahooldustoodete tootmine. Nagu juba mainitud, peaks puidutöötlust käsitlevate USA õigusaktide mõju USA nõudlusele peagi lakkama, samal ajal kui nii Euroopa kui ka USA ehitussektori ja autotööstuse üldteada nõrkus ei tule vähemalt lähitulevikus kasuks vaatlusaluse toote nõudlusele tsemenditööstuses ega automootori vedelike tootmises. Peale selle on ka USA tekstiilitööstuses nõudlus aja jooksul vähenenud ja 2007. aastal stabiliseerunud. Kokkuvõttes võib öelda, et käesoleva uurimise käigus esitatud avalikult kättesaadav teave ei kinnitanud Dow Chemicali väiteid majanduskriisi ja hindade edasise arengu kohta. Juhtivatest erialaajakirjadest kättesaadav teave kinnitas liidu tootmisharu väidet, et nõudlus on märkimisväärselt langenud, mõnes sektoris isegi 40 %.

    Pärast uurimisperioodi kättesaadavaks saanud andmed näitavad, et dumping on uurimisperioodiaegse olukorraga võrreldes suurenenud. Nagu eespool mainitud, erinesid ELi ja USA turg üksteisest uurimisperioodil võrdlemisi märkimisväärselt ning ELi hinnad olid tihtipeale kõrgemad kui USA hinnad. Dumping tuvastati kahe, kuid mitte kolmanda USA eksportija puhul. Uurimisperioodi lõpus ja 2008. aasta oktoobris oli turg ilmselgelt ülekuumenenud. Eelkõige tõusid märkimisväärselt USA hinnad, mis ületasid ELi hindu kahe tooteliigi puhul kolmest (monoetanoolamiini ja dietanoolamiini puhul, mis moodustasid 41 % USA ekspordist), samal ajal kui trietanoolamiini hindade erinevus vähenes märkimisväärselt. Kuigi hinnad on 2008. aasta oktoobrist alates olulisel määral langenud, näitavad kõige viimased kättesaadavad andmed, et USA hinnad on Euroopa omadest ikka veel kõrgemad, eriti monoetanoolamiini ja dietanoolamiini puhul. Teisisõnu peab eksport USAst Euroopasse toimuma dumpinguhinnaga, et see saaks Euroopa toodetega hinna poolest konkureerida.

    (49)

    Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil esines dumping kahest koostööd teinud eksportivast tootjast ühe puhul, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Dumping esines ka eksportivate tootjate puhul, kes koostööd ei teinud.

    (50)

    Eelmise läbivaatamisega seotud uurimisega võrreldes on USA impordi turuosa vähenenud 16,7 protsendilt 14 protsendini. USAs on ikka veel märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus – ligikaudu 60 000 tonni – kuigi see on eelmise läbivaatamisega võrreldes vähenenud. Tuleb märkida, et tootmisvõimsuse madal kasutamise määr uurimisperioodil oli ajutiste sündmuste tagajärg ja et hinnanguliselt 29 % USA olemasoleva tootmisvõimsuse kasutamist ei olnud koostöö puudumise tõttu võimalik uurida. Samal ajal suureneb nõudlus USA turul arvatavasti veidi aeglasemalt kui liidus ja et USA ülemäärane tootmisvõimsus kasutatakse ära kõige varem 2013. aastal. Lisaks annaks meetmete tühistamine USA tootjatele stiimuli suurendada müüki liidu turule, sest liidu hinnad olid paljudel juhtudel kõrgemad kui hinnad USA siseturul või muudel eksporditurgudel, mida USA tootjad uurimisperioodil varustasid. Eelnimetatud asjaolud näitavad, et USA äriühingutel on stiimul liidu turule suunatud müügi suurendamiseks. See tooks kaasa ülepakkumise ja sellest tuleneva hinnalanguse ehk isegi suuremas mahus dumpinguhinnaga impordi kui uurimisperioodil. Uurimisperioodi andmetele tuginev dumpinguhinnaga impordi jätkumise või suurenemise tõenäosus suureneb veelgi kui arvesse võetakse uurimisperioodijärgseid sündmusi. Pärast uurimisperioodi ületasid USA hinnad ülemaailmse majanduskriisi tõttu ELi hindu suurema osa vaatlusaluse toote puhul, samal ajal kui ülejäänud maailma hinnatase on üldiselt madalam. Uurimisperioodijärgne areng näitab selgelt, et kui USA tootjad tahaksid liidu tootmisharuga konkureerida, tuleks nende tooteid müüa dumpinguhinnaga veelgi suuremas mahus kui uurimisperioodil.

    (51)

    Lõppkokkuvõttes võib järeldada, et meetmete tühistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub ja on oht, et impordimahud kasvavad, mis võib vähemalt enne 2013. aastat avaldada hindadele liidus alandavat survet.

    D.   LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

    (52)

    Kaebuse esitasid neli teadaolevat ELi etanoolamiinitootjat, kelle toodang moodustas valdava osa, käesoleval juhul üle 95 %, liidu samasuguse toote teadaolevast kogutoodangust.

    (53)

    Neli taotluse esitanud liidu tootjat tegid uurimise käigus täielikult koostööd. Lisaks toetas üks liidu äriühing, LUKOIL Neftochim Bourgas AD, liidu tootjana kaebust, kuid ei vastanud küsimustikule ega esitanud mis tahes muud teavet või andmeid. Taotluse esitanud liidu tootjatel on tehased Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis ja Belgias.

    (54)

    Tuleb märkida, et ühel liidu tootjal, äriühingul INEOS Oxide Ltd, on samuti tootega seotud huvid USAs. Nimetatud tootja teatas uurimise käigus, et ta peab end eelkõige liidu tootjaks. Äriühing importis uurimisperioodil oma USA sidusettevõtjalt vaatlusalust toodet, kuid impordi osakaal on tema liidu toodanguga võrreldes alla 10 %. Pealegi on nimetatud tootjal kättesaadava teabe kohaselt kavas laiendada 2010. aasta lõpuks oma tootmisvõimsust liidus. Eeltoodut arvesse võttes võib nimetatud äriühingut käsitada tegeliku liidu tootjana, sest import ei ole tema majandustegevuse põhiosa. Seepärast ei peeta asjakohaseks kõnealuse tootja väljajätmist liidu tootmisharu määratlusest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a.

    (55)

    Seda arvesse võttes on neli liidu tootjat BASF SE/AG, INEOS Oxide Ltd, Sasol Germany GmbH ja Akzo Nobel Functional Chemicals AB ning nad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neile viidatakse edaspidi kui „liidu tootmisharule”.

    (56)

    Uurimine näitas, nagu ka eelmine läbivaatamisega seotud uurimine, et osa liidu etanoolamiinitoodangust on ette nähtud sisekasutuseks ehk oma tarbeks. Kolm neljast liidu tootmisharusse kuuluvast äriühingust toodavad oma tarbeks. Uurimise käigus leidis kinnitust, et liidu tootmisharu ei osta vaatlusalust toodet oma tarbeks ei liidus ega väljaspool seda asuvatelt sõltumatutelt isikutelt ja et oma tarbeks mõeldud toodangut kasutatakse tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks. Oma tarbeks ette nähtud etanoolamiine ei peeta seetõttu konkureerivaks liidu turul (edaspidi „vabaturg”) müüdava etanoolamiinidega.

    E.   OLUKORD LIIDU TURUL

    1.   Liidu tarbimine

    (57)

    Liidu tarbimine määrati kindlaks nii, et liidu tootjate omatoodangu liidu vabaturul müümiseks ette nähtud mahule liideti nende tootjate oma tarbeks ettenähtud toodang ja kolmandatest riikidest pärit impordi maht ning lahutati liidu tootjate eksport. Lisati ka koostööst keeldunud tootja hinnangulised mahud, mis moodustavad väga väikese osa liidu toodangust.

    (58)

    Selle alusel on liidu tarbimine arenenud järgmiselt:

    Tarbimine

    (tonnides)

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Kokku

    439 521

    438 872

    479 361

    475 269

    Indeks

    100

    100

    109

    108

    Omatarbimine

    248 994

    246 857

    243 995

    206 982

    Indeks

    100

    99

    98

    83

    Vabaturg

    190 505

    192 010

    235 461

    268 386

    Indeks

    100

    101

    124

    141

    Allikas: küsimustiku vastused ja Eurostat.

    (59)

    Vabaturu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 41 % ning kasv oli kõige märkimisväärsem 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Oma tarbeks ettenähtud toodangu tarbimine vähenes 17 %.

    2.   Import USAst

    (60)

    Vaatlusalusel perioodil vähenes USAst pärit vaatlusaluse toote impordi maht liitu 16 %. 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal on import siiski veidi kasvanud. Kokkuvõttes ei suurendanud USA tootjad oma eksporti ELi: i) tegevusprobleemide tõttu (orkaanide suur mõju USA tootmisele ja ekspordile) ja neist tuleneva vajaduse tõttu rahuldada USA siseturu nõudlust ning ii) ülemaailmse pakkumise ja nõudluse olukorra pingestumise tõttu, mis oli tingitud muudes maailma osades esinenud tootmistõrgetest ja suurenenud võimalustest suunata etanoolamiinide puhul kasutatav tooraine monoetüleenglükooli tootmisse. Peale selle oli üks USA tootja vaatlusalusel perioodil peaaegu peatanud oma ekspordi ELi, aidates nii kaasa impordi vähenemisele. Samuti tuleb märkida, et märkimisväärne osa USAst pärit impordit uurimisperioodil ei olnud dumpinguhinnaga.

    Import

    (tonnides)

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Vaatlusalune toode

    44 912

    39 641

    35 892

    37 583

    Indeks

    100

    88

    80

    84

    Allikas: küsimustiku vastused ja Eurostat.

    (61)

    Keskmine impordihind tõusis pidevalt kogu vaatlusalusel perioodil. Üldiselt oli USAst pärit impordi keskmine hind kogu aeg madalam kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

    Keskmine impordihind tonni kohta

    (eurodes)

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Vaatlusalune toode

    825

    974

    1 000

    1 114

    Indeks

    100

    118

    121

    135

    Allikas: küsimustiku vastused ja Eurostat.

    (62)

    USAst pärit impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 9,6 protsendipunkti võrra. See oli samuti tingitud põhjenduses 60 nimetatud probleemidest.

    USA turuosa

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Vaatlusalune toode

    23,6 %

    20,6 %

    15,2 %

    14 %

    Indeks

    100

    88

    65

    59

    Allikas: küsimustiku vastused ja Eurostat.

    (63)

    Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi kahe koostööd teinud eksportiva tootja impordihindu sõltumatutele klientidele ja liidu tootmisharu hindu, võttes aluseks võrreldavate tooteliikide kaalutud keskmised hinnad uurimisperioodil. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti tehasehindade tasemele ja võrreldi CIF-hindadega liidu piiril, mis sisaldasid kõiki tollimakse. Neid hindu võrreldi sama kaubandusliku tasandi tehingute puhul, hindu vajaduse korral nõuetekohaselt korrigeerides ning arvates maha allahindlused ja soodustused.

    (64)

    Eespool kirjeldatud meetodi abil liidu tootmisharu müügihindade allalöömist ei tuvastatud.

    3.   Import muudest kolmandatest riikidest

    (65)

    Muudest kolmandatest riikidest pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt ja jõudis haripunkti 2007. aastal, kuid näitas 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal langustendentsi. Sellest hoolimata oli muudest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil kogu aeg märkimisväärselt väiksem kui USAst pärit import. Teised olulisemad ekspordiriigid on Venemaa, Mehhiko, Iraan ja Taiwan. Peale Venemaa, kes on oma eksporti pidevalt suurendanud, on kõigi ülejäänud riikide ekspordi areng olnud vastuoluline ning eksporditud kogused aastate jooksul kord kasvanud, kord kahanenud.

    Muudest riikidest pärit import

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Tonnid

    7 862

    16 021

    23 086

    19 644

    Indeks

    100

    204

    294

    250

    Turuosa

    4,1 %

    8,3 %

    9,8 %

    7,3 %

    Indeks

    100

    202

    238

    177

    Impordihind eurodes tonni kohta

    1 215

    1 177

    1 402

    1 459

    Indeks

    100

    97

    115

    120

    Allikas: Eurostat.

    4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

    (66)

    Tuletatakse meelde, et tootmisharu toodab ka oma tarbeks. Näitajad, nagu varud, tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, investeeringutasuvus, rahavoog, kapitali kaasamise võime, tööhõive, tootlikkus ja palgad on kindlaks tehtud nii vabaturumüügi kui ka oma tarbeks müügi põhjal. Ülejäänud näitajad, täpsemalt müük ja kasum, põhinevad vabaturumüügil. Võttes arvesse oma tarbeks ettenähtud toodangu turu arengut, mis seisneb selles, et omatarbimine on üldjoontes kooskõlas vabaturumüügi arenguga, saab oma tarbeks ette nähtud toodangu turuga seotud järeldused ekstrapoleerida.

    (67)

    Liidu tootmisharu tootmine ja tootmisvõimsus suurenesid vaatlusalusel perioodil järk-järgult 13 %. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine püsis kõrgel tasemel, olles veidi väiksem kui 90 %. Kättesaadava teabe kohaselt on selline tootmisvõimsuse rakendamine oma tasemelt lähedal asjaomase tootmisharu maksimumtasemele. Tootmise ja tootmisvõimsuse samaaegne kasv, mis ei olnud siiski nii suur kui liidu tarbimise kasv, kinnitab, et liidu tootmisharu sai kehtivatest meetmetest ja vaatlusaluse toote nõudluse suurenemisest (mille põhjuseks peetakse etanoolamiine kasutavate järgtööstuste nõudluse kasvu) kasu.

     

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Tootmine (tonnides)

    375 119

    371 688

    407 744

    424 526

    Indeks

    100

    99

    109

    113

    Tootmisvõimsus (tonnides)

    424 000

    432 000

    458 000

    477 000

    Indeks

    100

    102

    108

    113

    Tootmisvõimsuse rakendamine

    88 %

    86 %

    89 %

    89 %

    Indeks

    100

    97

    101

    101

    Allikas: küsimustiku vastused.

    (68)

    Liidu tootmisharu varud suurenesid samuti kooskõlas liidu tarbimise üldise kasvuga. Seda ei peeta siiski väga oluliseks näitajaks, sest etanoolamiinitootmine on tarbijaspetsiifiline ja põhineb enamasti pikaajalistel lepingutel, mis sõlmitakse tavaliselt kalendriaasta lõpus.

     

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Varud (tonnides)

    8 906

    10 113

    9 250

    11 097

    Indeks

    100

    114

    104

    125

    Allikas: küsimustiku vastused.

    (69)

    Liidu tootmisharu müük suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (54 %). Võttes arvesse liidu vabaturu tarbimise samaaegset olulist suurenemist oli liidu tootmisharu turuosa kasv vaatlusalusel perioodil siiski suhteliselt tagasihoidlik (6,4 protsendipunkti). Need suundumused kinnitavad, et kehtivad meetmed olid liidu tootmisharule kasulikud. Liidu tootmisharu omatoodangu keskmine ühikuhind tõusis vaatlusalusel perioodil 31 %. See asjaolu kajastab etanoolamiinide tootmisel kasutatavate toorainete hindade olulist tõusu, kuid ka suuremat tulusust, eriti uurimisperioodil.

    (70)

    Liidu tootmisharu müügihindade tõus on kooskõlas ka etanoolamiini maailmaturuhindade tõusuga. Maailmaturuhindade tõusu põhjuseks peetakse mitmeid erakorralisi ja ajutisi sündmusi, mis toimusid vaatlusalusel perioodil ja eelkõige 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Ühelt poolt suurenesid sellel ajavahemikul märkimisväärselt toorainete (etüleenoksiid, mis on põhiliselt bensiini derivaat, ja ammoniaak) kulud. Teiselt poolt toimus samal ajavahemikul maailmaturul ülemaailmse pakkumise/nõudluse tasakaalu märkimisväärne pingestumine. See oli tingitud mitmesugustest teguritest, nagu orkaanide tekitatud probleemid USA tootmises ja ekspordis, tootmisraskused Aasias, nende tootmisahela järgmise etapi toodete (põllumajanduskemikaalide, täpsemalt glüfosaadi) nõudluse järsk kasv, mille tootmiseks kasutatakse toorainena etanoolamiine, ning probleemid nende toodete (eriti monoetüleenglükooli) tootmisel, mille tarvis kasutatakse samu tooraineid kui etanoolamiinide tootmisel, mille tõttu tootjad, kes toodavad nii monoetüleenglükooli kui ka etanoolamiine, läksid ajutiselt üle monoetüleenglükooli tootmisele.

    Samasuguse toote müük liidu vabaturul

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Maht (tonnides)

    132 003

    130 575

    169 403

    203 090

    Indeks

    100

    99

    128

    154

    Keskmine müügihind (eurot/tonn)

    1 044

    1 141

    1 189

    1 366

    Indeks

    100

    109

    114

    131

    Turuosa

    69 %

    68 %

    72,9 %

    76,6 %

    Indeks

    100

    98

    106

    111

    Allikas: küsimustiku vastused.

    (71)

    Liidu tootmisharu tulusus suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Tulususe paranemine on tingitud etanoolamiini hindade ülemaailmsest tõusust, ühe USA tootja otsusest oma eksport ELi peaaegu peatada, mis aitas vähendada USAst pärit importi, ning etanoolamiinide suurenevast nõudlusest nii liidus kui ka kogu maailmas. Viimase tagajärjel suurenesid ka müügimahud ja tõusid müügihinnad, mistõttu oli müügimahtude ja -hindade tõus uurimisperioodi lõpuks suurem kui tootmiskulude kasv.

     

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Liidu tootmisharu tasuvus

    10,1 %

    16 %

    15,8 %

    21,9 %

    Indeks

    100

    159

    157

    217

    Allikas: küsimustiku vastused.

    (72)

    Investeeringute tase ei arenenud vaatlusalusel perioodil lineaarselt. Investeeringud olid ühelt poolt vajalikud tootmiskohtadega seotud kavade elluviimiseks ja teiselt poolt tootmisvõimsuse mõõdukaks suurendamiseks, et kasutada ära tarbimise kasvu ja rahuldada ekspordivajadusi. Liidu tootmisharu puhaskasumina ja selle investeeringute arvestusliku puhasväärtusena väljendatud investeeringutasuvus paranes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Liidu tootmisharu rahavoog paranes vaatlusalusel perioodil samuti oluliselt.

     

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Investeeringud (eurodes)

    980 213

    6 396 684

    1 505 707

    2 454 173

    Indeks

    100

    654

    154

    250

    Tulu netovaralt

    45 %

    54 %

    55 %

    87 %

    Indeks

    100

    121

    123

    195

    Rahavoog (eurodes)

    22 831 675

    34 807 468

    36 971 471

    55 859 958

    Indeks

    100

    152

    162

    245

    Allikas:küsimustiku vastused.

    (73)

    Liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisega seotud töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil vähesel määral. Liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil hoida keskmiste tööjõukulude arengu töötaja kohta kontrolli all. Tootlikkus väljendatuna toodangus töötaja kohta kasvas samal ajavahemikul veidi. Tööjõukulude ja tootlikkuse areng mõjus positiivselt tootmiskulude kindla kontrolli all hoidmisele ja aitas suurendada tasuvust.

     

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Tööhõive

    100

    104

    104

    110

    Indeks

    100

    103

    104

    110

    Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

    3 749

    3 591

    3 916

    3 858

    Indeks

    100

    96

    104

    103

    Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

    2 389

    2 629

    2 449

    2 262

    Indeks

    100

    110

    103

    95

    Allikas: küsimustiku vastused.

    (74)

    Uurimisperioodil dumping jätkus, ehkki madalamal tasemel kui eelmisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

    (75)

    Nagu eespool näidatud, on liidu tootmisharul olnud võimalus toibuda varasema dumpingu mõjust, eelkõige tulususe, müügi ja turuosa seisukohast.

    (76)

    Liidu tootmisharu ekspordimaht kolmandatesse riikidesse suurenes vaatlusalusel perioodil 21 %. See märkimisväärne kasv algas 2007. aastal ja jätkus kuni uurimisperioodini ning selle peamiseks põhjuseks oli etanoolamiinide nõudluse järsk suurenemine Aasia turgudel, mis oli tingitud neil turgudel sel perioodil tekkinud tootmisraskustest. Ekspordi müügihinnad on kujunenud samamoodi kui liidu hinnad. Selle olukorra põhjuseks peetakse jällegi asjaolu, et 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelist aega iseloomustas ülemaailmse pakkumise/nõudluse tasakaalu märkimisväärne pingestumine.

     

    2005

    2006

    2007

    Uurimisperiood

    Liidu tootmisharu ekspordimaht (tonnides)

    18 308

    14 055

    22 746

    22 228

    Indeks

    100

    77

    124

    121

    Ekspordi müügihind

    1 223

    1 293

    1 241

    1 689

    Indeks

    100

    106

    101

    138

    Allikas: küsimustiku vastused.

    5.   Järeldus liidu turu olukorra kohta

    (77)

    Liidu turul tarbitud etanoolamiinide maht suurenes 41 %, samal ajal kui USAst pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Samal ajal suurendas liidu tootmisharu oma müügimahtu ja vastavat turuosa.

    (78)

    Liidu tootmisharu majanduslik olukord paranes vaatlusalusel perioodil. Asjakohased kahjunäitajad osutavad headele majandustulemustele. Liidu tootmisharu töötas suurel võimsusel, saavutades märkimisväärse kasumimarginaali, säilitades püsiva rahavoo, suurendades investeeringuid ja hoides tööjõukulud kontrolli all. Lisaks sai liidu tootmisharu kasu mitmest erakorralisest sündmusest, mis toimusid 2007. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning tõstsid hindu ja mõjutasid positiivselt liidu tootmisharu majandustulemusi.

    (79)

    Kokkuvõttes võib öelda, et liidu tootmisharuga seotud näitajate positiivse arengu tõttu ei saanud järeldada, et olulise kahju tekitamine oleks jätkunud. Seetõttu uuriti, kas kahju kordumine on tõenäoline, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

    F.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

    (80)

    Tuletatakse meelde, et dumpingu jätkumine uurimisperioodil tuvastati kahe USA eksportiva tootja puhul. Üks kahest dumpinguhinnaga eksportijast ei teinud koostööd. Võttes arvesse, et tema suhtes kohaldatakse kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja et ta on samal ajal suurim tootja USA turul, oleks tal kõige suurem stiimul liidu turule naasta, kui meetmete kohaldamine lõpetatakse.

    (81)

    Nagu C jaos on üksikasjalikumalt kirjeldatud, on uurimise käigus kindlaks tehtud mitu tegurit, mis näitavad USAst pärit dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise tõenäosust meetmete tühistamise korral. Nimetatud tegurid on eelkõige:

    USA tootjate 60 000 tonni suurune kasutamata tootmisvõimsus, mille kasutuselevõttu ei ole lähitulevikus oodata;

    tavapäraste USA eksporditurgude arvatav sõltumatus, mis sunnib USA tootjaid eksporti liitu suunama. See kehtib eelkõige Ladina-Ameerika ja Aasia eksporditurgude puhul (20). Tuletatakse meelde, et Aasia turgudel on oluline roll USA tootjate suutlikkuses realiseerida ülemääraseid etanoolamiinikoguseid;

    Hiina dumpinguvastased tollimaksud, mis kehtestati mitmest riigist, sealhulgas USAst, pärit kahe tooteliigi suhtes kolmest;

    monoetüleenglükooli tootmiselt etanoolamiini tootmisele ülemineku tõttu suurenenud tootmise surve. Monoetüleenglükoolisektori ülemäärane tootmisvõimsus ja madalad hinnad sunnivad tootjaid eelistama pigem etanoolamiini kui monoetüleenglükooli tootmist, luues nii uusi etanoolamiini tootmisvõimsusi ja avaldades survet hindadele;

    prognooside kohaselt on etanoolamiini nõudluse kasv USAs väiksem kui teistes maailma osades, sealhulgas liidus;

    liidu nõudluse keskmine kasvumäär on eeldatavasti kõrgem kui USA oma, mis annab USA eksportivatele tootjatele täiendava stiimuli suunata oma eksport liitu;

    ühe koostööst keeldunud USA tootja kohta kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et isegi need äriühingud, kes ei teinud uurimise käigus koostööd ja kes on vähendanud oma eksporti liitu miinimumini, on ikka väga huvitatud ELi turule jäämisest ja oma ekspordi suurendamisest.

    (82)

    Eeltoodut arvesse võttes peavad USA tootjad leidma uusi kliente ja nende jaoks oleks kõige parem lahendus liidu turule müümine.

    (83)

    Liidu tootmisharul läks uurimisperioodil hästi. See oli tingitud vaatlusaluse toote suurest nõudlusest, mis ületas pakkumise. Sellegipoolest avaldaks juba praegu dumpinguhinnaga toimuva USAst pärit etanoolamiinide impordi kasv liidu tootmisharule tugevat survet ja halvendaks selle olukorda.

    (84)

    Lisaks märgitakse, et etanoolamiinid on laiatarbekaup, mis tähendab, et eri tooteliike toodetakse teatavate tehniliste normide järgi ja ühest allikast pärit tooted saab hõlpsasti asendada teisest allikast pärit toodetega. Seega toimub konkurents ülemäärase pakkumisega turul põhiliselt hinna alusel.

    (85)

    Sellest tulenevalt võivad eespool kirjeldatud tegurid etanoolamiinide suure nõudluse suhteliselt kiiresti ohtu seada ja põhjustada liidu turul liigpakkumise. Dumpinguhinnaga impordi kasv avaldaks survet müügihindade alandamiseks ja mõjutaks negatiivselt liidu tootmisharu tulemuslikkuse näitajaid, eelkõige tulusust. Kui dumping suureneks, põhjustaks see hindade allalöömist.

    (86)

    Eelmises jaos kirjeldatud kahju kordumise tõenäosust suurendab asjaolu, et etanoolamiiniturg on pärast 2008. aasta sügisel alanud majanduskriisi muutunud. Paljud olulised näitajad, mis on seotud nii ekspordi kui ka liidu tootmisharu olukorraga, on märgatavalt muutunud. Nagu eespool selgitatud, näitab kättesaadav teave, et dumpinguhinnaga import on pärast uurimisperioodi suurel määral kasvanud, sest kahe tooteliigi USA hinnatase on kõrgem kui Euroopa hinnatase, samal ajal kui kolmanda tooteliigi hinnaerinevus väheneb kiiresti. Sellega kooskõlas näitavad Eurostati andmed, et 2009. aasta teises kvartalis toimus import USAst (15 052 tonni) liitu 20 % odavamalt kui uurimisperioodil.

    (87)

    Meetmete puudumisel seisaks märkimisväärselt nõrgenenud liidu tootmisharu vastamisi dumpinguhinnaga impordi kasvuga. Uurimise käigus kogutud avalikult kättesaadav teave viitab vähenenud nõudlusele, müügile ja mastaabisäästule, kasutamata tootmisvõimsusele, halvenevatele finantstulemustele jne (21). Praeguse majanduskriisi tõttu oli nõudlus liidu etanoolamiiniturul väike. Liidu tootmisharusse kuuluvad tootjad olid seetõttu sunnitud oma toodangut vähendama.

    (88)

    Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste on praegu 70 %, mis on palju madalam kui uurimisperioodil, kui töötati peaaegu täisvõimsusel. Lisaks on liidu tootmisharu müügimaht vähenenud ligikaudu 30 %, samal ajal kui müügihinnad on pärast uurimisperioodi langenud 35–40 %. Samal ajal näitab tootmiskulude ja tulususe uurimisperioodijärgne areng, et toorainekulud ja etanoolamiini hinnad ei ole tasakaalus, mis halvendab liidu tootmisharu finantstulemusi veelgi. Etanoolamiini tootmisel kasutatava kahe peamise tooraine (etüleeni ja ammoniaagi) kulud on pärast uurimisperioodi vähenenud oluliselt vähem kui etanoolamiini hinnad. See on liidu tootmisharu kasumimarginaale märkimisväärselt vähendanud, nii et liidu tootmisharu on praegu kahjumis või on selle kasumimarginaaliks ühekohaline number.

    (89)

    Teisisõnu ei ole liidu tootmisharu enam pealtnäha heas olukorras, vaid olukorras, kus dumpinguhinnaga impordi surve vallandab suure tõenäosusega ohtliku allakäiguspiraali, mis on palju hullem kui uurimisperioodi andmete alusel tõenäoliseks peeti.

    (90)

    Eelpool kirjeldatud majandusolukord on vähendanud liidu tootmisharu ärivõimalusi. Ühest küljest ei saaks liidu tootmisharu laiendada oma kliendibaasi ELis, sest ei ole andmeid, et selle peamised konkurendid liidu turul (st USA tootjad), on lõpetanud ELi eksportimise. Teisest küljest ei näi ka võimalik leevendada liidu tootmisharule avaldatavat survet oma tarbeks ettenähtud toodangu suurendamise teel, sest ei ole teavet, mis näitaks, et tootmisahela järgmise etapi toodete (etüleenamiinid, herbitsiidid ja katalüsaatorid) majanduslikud väljavaated võiksid üles kaaluda etanoolamiiniturule avaldatava surve.

    (91)

    Kui meetmed tühistatakse, on üsna tõenäoline, et dumpinguhinnaga USA import liitu suureneb märkimisväärselt, mis võib põhjustada üksnes kahju kordumise. USA tootjad kaotavad tavapäraseid turge, samal ajal kui monoetüleenglükooli liigpakkumine suurendaks etanoolamiinitoodangut, mis tuleks müüa muudel turgudel kui USAs. Lisaks sellele on majanduskriis kahjustanud liidu tootmisharu, millele avaldab survet olemasolev USA dumpinguhinnaga import ja millel ei ole kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks ühtki teist toimivat lahendust, kui dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise jätkamine. Mitte miski ei võimaldanud järeldada, et olukord ei halveneks, juhul kui meetmetel lastaks aeguda.

    G.   LIIDU HUVID

    1.   Sissejuhatav märkus

    (92)

    Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõiki asjakohaseid huve, st liidu tootmisharu, importijate, kauplejate, hulgimüüjate ja vaatlusaluse toote tööstustarbijate huve.

    (93)

    Tuleb meenutada, et eelmiste uurimiste käigus jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Pealegi on käesolev uurimine aegumise läbivaatamine ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad.

    (94)

    Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

    2.   Liidu tootmisharu huvid

    (95)

    Tuletatakse meelde, et uurimisperioodil esines ikka veel dumpingut ja et on tõenäoline, et USAst pärit vaatlusaluse toote dumping jätkub ning liidu tootmisharule põhjustatav kahju kordub.

    (96)

    Liidu tootmisharu on tõestanud, et tegemist on elujõulise ja konkurentsivõimelise tootmisharuga, nagu kinnitab enamiku majanduslike näitajate positiivne areng. Varem kehtestatud dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa tulususe taastamisele ja piisava investeeringutasuvuse saavutamisele. See võib tulla kasuks uutele, 2010. aastal tehtavatele investeeringutele. Seega on liidu tootmisharu huvides säilitada USAst pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud meetmed.

    3.   Importijate ja kauplejate/hulgimüüjate huvid

    (97)

    Kauplejate ja hulgimüüjate koostöö puudumise tõttu järeldati, et meetmete puudumine või nende kohaldamise jätkamine ei mõjuta neid isikuid olulisel määral. Lisaks sellele ei näidanud uurimine sõltumatute importijate olemasolu, sest kogu USAst pärit vaatlusaluse toote import liitu toimub USA eksportivate tootjatega seotud importijate kaudu.

    (98)

    Meetmete jätkamine ei muuda sidusimportijate praegust olukorda, kelle puhul leiti, et nad teenisid uurimisperioodil kasumit turutingimustele vastavate marginaalide ulatuses. Sidusimportijate huvid kattuvad igatahes vähemalt käesoleval juhul olulisel määral eksportivate tootjate huvidega, sest viimased võivad määrata sidusimportijate tegevuspõhimõtted. Tuletatakse meelde, et liidu huvide analüüsimisel ei tule arvestada eksportivate tootjate huvisid.

    4.   Tööstustarbijate huvid

    (99)

    Arvestades asjaolu, et meetmete kohaldamise jätkamine tähendaks dumpinguvastaste meetmete pikendamist kolmandat korda, pöörati erilist tähelepanu tööstustarbijate huvidele.

    (100)

    Käesolevas uurimises andis endast teada ainult üks pesupehmendeid tootev esterkvati tarbija. Esterkvatte toodetakse trietanoolamiini baasil ja neid kasutatakse pesupehmendina, mida turustavad sellised äriühingud nagu Unilever, Henkel, Colgate Palmolive, Procter & Gamble ja Benckiser/Reckitt. Kõnealune tööstustarbija hankis uurimisperioodil etanoolamiine nii USAst kui ka liidu tootmisharult. Selle tööstustarbija import moodustas väikese osa USA koguimpordist (vahemikus 15–25 %, täpset osakaalu ei saa konfidentsiaalsuse huvides avalikustada).

    (101)

    Ainus koostööd teinud tööstustarbija väitis, et liidu kasutajad kannatavad dumpinguvastaste meetmete pärast, sest nad sõltuvad etanoolamiini impordist, mis on ELi nõudluse rahuldamise täiendav allikas. Ta väitis ka, et liidu kasutajad tegutsevad väga tiheda konkurentsiga ja hinnatundlikel turgudel, millele avaldavad survet tootmisahela järgmise etapi tootjad. Nad peavad ka ostma toorainet võimalikult madala hinnaga, et kulusid minimeerida. Seega seaks etanoolamiini hinnatõus selle tööstustarbija väitel ohtu tema äritegevuse ja vähendaks tema tulusust. Kõnealune isik järeldas seetõttu, et meetmete kohaldamise jätkamine ei ole liidu huvides, sest dumpinguvastaste meetmete aeguda laskmine leevendaks eespool kirjeldatud olukorda.

    (102)

    Tehti kindlaks, et uurimisperioodil moodustas trietanoolamiin olulise osa (vahemikus 20–30 %) ainsa koostööd teinud tööstustarbija esterkvattide tootmise kogukuludest. On selge, et dumpinguvastaste meetmete kaotamine leevendaks vähemalt lühiajaliselt sellel äriühingul lasuvat koormust, mis on seotud trietanoolamiini kui tooraine kuludega. Kui aga arvestada asjaolu, et kõnealune äriühing hangib väga märkimisväärse koguse trietanoolamiini liidu tootmisharult, ei ole dumpinguvastaste meetmete muutmise mõju sellele tööstustarbijale eeldatavasti märkimisväärne. Komisjon uuris sellega seoses kehtivate dumpinguvastaste meetmete mõju äriühingu käibele, mis oli seotud USAst imporditud etanoolamiinidest eskterkvattide tootmisega. Kättesaadavad andmed näitavad, et dumpinguvastase tollimaksu üldine mõju asjaomase äriühingu käibele on tagasihoidlik (vahemikus 1–5 %, täpset suurust ei saa avaldada kofidentsiaalsuse kaalutlustel). See selgitab seda, miks äriühing suutis hoolimata etanoolamiini hindade märgatavast tõusust kuni uurimisperioodini ja dumpinguvastaste meetmete olemasolust selles sektoris äritegevust jätkata. Samuti tuleb märkida, et esterkvattide tootmine moodustab selle tööstustarbija tegevusest suhteliselt tagasihoidliku osa.

    (103)

    Uuriti ka uurimisperioodijärgset trietanoolamiinide hindade arengut ja nende mõju ainsa koostööd teinud tööstustarbija tootmiskuludele. Sellega seoses tuletatakse meelde, et etanoolamiinide hinnad on pärast uurimisperioodi märkimisväärselt langenud. Trietanoolamiini hindade arengut ja esterkvattide tootmiskulude struktuuri arvesse võttes leitakse, et trietanoolamiini osakaal valmistoote kogumaksumuses on pärast uurimisperioodi vähenenud. Kättesaadavad andmed näitavad, et trietanoolamiini hinnalangus võiks trietanoolamiini kulusid selle tööstustarbija jaoks vähendada 20–25 %. See vähendaks valmistoote kogumaksumust 15–20 %.

    (104)

    Dumpinguvastaste meetmete jätkamise mõju ainsale koostööd teinud tööstustarbijale analüüsiti ka uurides tema varasemaid majandustulemusi, eriti tulusust ja müüki. Tulususega seoses tehti kindlaks, et ainus koostööd teinud tööstustarbija sai vaatlusalusel perioodil kehtivast meetmest hoolimata etanoolamiine sisaldavate toodete puhul vähest tulu. Müügiga seoses tehti kindlaks, et ainsa koostööd teinud tööstustarbija etanoolamiine sisaldavate toodete eksportmüük suurenes märkimisväärselt, samal ajal kui tema liidu müük veidi vähenes. Nimetatud suundumused valitsesid nii USAst pärit kui ka EList pärit etanoolamiinidest toodetud toodete puhul. See näitab selgelt, et dumpinguvastastel meetmetel ei olnud äriühingu müügiotsustele mingit mõju, mis kinnitab, et äriühing sai jätkata edukat tegutsemist märkimisväärsete müügi ja tulususe probleemideta. Ükski mõjuv asjaolu ei viidanud sellele, et kirjeldatud olukord muutuks, kui dumpinguvastaseid meetmeid pikendataks.

    (105)

    Lisaks ei leitud mõjuvaid tõendeid, mis toetaksid väidet, et tööstustarbijate pingeline turuolukord on otseselt tingitud liidu tootmisharu etanoolamiinide nappusest.

    (106)

    Kokkuvõtteks võib öelda, et dumpinguvastase tollimaksu mõju koostööd teinud tööstustarbija valmistoote tootmiskuludele oli uurimisperioodil üsna piiratud ja dumpinguvastaste meetmete tühistamine parandaks olukorda üksnes marginaalselt. Lisaks sellele on uurimisperioodijärgsed trietanoolamiini hinnad äriühingu kulude struktuurile juba positiivset mõju avaldanud. Seepärast otsustati, et meetmete jätkamine ei mõjutaks ainsat koostööd teinud tööstustarbijat märkimisväärselt. Võttes arvesse asjaolu, et uurimise käigus ei teinud koostööd ükski teine kasutaja ja et ükski isik ei esitanud selle küsimuse kohta asjakohast lisateavet, järeldatakse, et eeltoodud analüüs peaks samavõrra kehtima kõigi etanoolamiinituruga seotud tööstustarbijate kohta.

    5.   Järeldus liidu huvide kohta

    (107)

    Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed on aidanud kaasa liidu tootmisharu toibumisele. Meetmete kohaldamise jätkamine tuleks liidu tootmisharule kasuks, sest see säilitaks praegused tulutoovad hinnatasemed, võimaldades teha lisainvesteeringuid. Meetmete aeguda laskmine ohustaks eespool F jaos üksikasjalikult kirjeldatud taastumisprotsessi. Seetõttu on meetmete kohaldamise jätkamine liidu huvides.

    (108)

    Sõltumatuid importijaid ei näi olevat ning sõltumatud kauplejad ja hulgimüüjad ei andnud endast teada. Kogu USAst pärit import toimub siduskauplejate kaudu, kes meetmete kehtimise ajal ja uurimisperioodi vältel teenisid tavapärastele turutingimustele vastavaid kasumimarginaale.

    (109)

    Lisaks näib, et kehtivad meetmed ei ole kasutajate majanduslikule olukorrale minevikus mingit märkimisväärset negatiivset mõju avaldanud. Käesoleva uurimise käigus kogutud teabe kohaselt ei näi ükski dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenenud hinnatõus, kui see üldse aset leidis, olevat ebaproportsionaalne, kui seda võrrelda kasuga, mida liidu tootmisharu sai tänu dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kaubandusmoonutuste kõrvaldamisele.

    (110)

    Seepärast jõuti liidu huvidega seoses järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis räägiksid USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamise vastu.

    (111)

    Seega leitakse, et USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

    H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

    (112)

    Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Neile anti võimalus esitada pärast kõnealust avalikustamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused ja seisukohad. Esitatud seisukohti analüüsiti, kuid need ei muutnud olulisi asjaolusid ja kaalutlusi, mille põhjal otsustati kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

    (113)

    Uurimine näitas, et on olemas dumpingu jätkumise (sealhulgas dumpinguhinnaga ekspordi mahu suurenemise) ja kahju kordumise tõenäosus.

    (114)

    Isegi kui võtta arvesse, et üks kahest koostööd teinud eksportivast tootjast ei müünud dumpinguhinnaga, ja (seetõttu) oletada, et tema osa USAst pärit impordist ei müüda ka tulevikus dumpinguhinnaga, on tollimaksu säilitamise tingimused sellegipoolest artikli 11 lõike 2 alusel täidetud.

    (115)

    Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada USAst pärit etanoolamiinide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1583/2006.

    (116)

    Lisaks sellele leitakse, et meetmed tuleks säilitada üksnes kaheaastase lisaperioodi vältel. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu kahjustava dumpingu kordumise tõenäosus, mis põhineb järgmistel asjaoludel: i) USA eksportivad tootjad on jätkanud dumpinguhinnaga importi hoolimata kehtivatest meetmetest ja ii) USA 60 000 tonni suuruse ülemäärase tootmisvõimsuse olemasolu ja selle kasutuselevõttu võimaldava omamaise nõudluse puudumise tõttu on oodata liitu suunduva impordi kasvu. Lisaks kohaldatakse ühe koostööst keeldunud USA tootja suhtes praegu kõrgeimat dumpinguvastast tollimaksu ja seetõttu annab meetmete aegumine talle suurima stiimuli naasta liidu turule. Tal on ka vajalik turustusvõrgustik, sest ta müüb liidu turul muid keemiatooteid ja on andnud mõista, et peab ELi oluliseks ekspordituruks.

    (117)

    USA ülemäärane tootmisvõimsus peaks 2013. aasta lõpul järk-järgult kaduma ja liidus on kavas tootmisvõimsust 2010. aasta lõpuks suurendada. Viimati nimetatud kaalutlused ning asjaolu, et praeguse ülemaailmse majanduskriisi mõju etanoolamiiniturule (ülemaailmsel, ent veelgi enam liidu tasandil) ei ole selge, õigustavad meetmete kehtivuse piiramist kahe aastaga,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    1.   Käesolevaga kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit ja CN koodide ex 2922 11 00 (monoetanoolamiin; TARICi kood 2922110010), ex 2922 12 00 (dietanoolamiin; TARICi kood 2922120010) ja 2922 13 10 (trietanoolamiin) alla kuuluvate etanoolamiinide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

    2.   Allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes kohaldatakse järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

    Äriühing

    Dumpinguvastane tollimaks

    (eurot tonni kohta)

    TARICi lisakood

    The Dow Chemical

    Corporation

    2030 Dow Center

    Midland, Michigan 48674

    USA

    59,25

    A115

    INEOS Americas LLC

    7770 Rangeline Road

    Theodore, Alabama 36582

    USA

    69,40

    A145

    Huntsman Chemical

    Corporation

    3040 Post Oak Boulevard

    PO Box 27707

    Houston, Texas 77056

    111,25

    A116

    Kõik muud äriühingud

    111,25

    A999

    3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

    4.   Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (22) artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja kehtib kaks aastat.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 19. jaanuar 2010

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    E. SALGADO


    (1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

    (2)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1.

    (3)  EÜT L 28, 2.2.1994, lk 40.

    (4)  ELT L 294, 25.10.2006, lk 2.

    (5)  ELT C 71, 18.3.2008, lk 13.

    (6)  ELT C 270, 25.10.2008, lk 26.

    (7)  Ethylene Oxide & Glycol Market Outlook, PCI Xylenes & Polyesters Ltd (edaspidi „PCI”), 2008. aasta oktoobri väljaanne.

    (8)  Chemical Economics Handbook, Product Review, Ethanolamines, SRI Consulting, 2009. jaanuar, 642.5000 A, lk 14–15.

    (9)  PCI, 2009. aasta jaanuari väljaanne.

    (10)  PCI, 2009. aasta aprilli väljaanne.

    (11)  Tecnon OrbiChem’i 17. märtsi 2009. aasta väljaanne.

    (12)  SRI 2009. aasta jaanuari väljaanne.

    (13)  Tecnon OrbiChem’i 17. märtsi 2009. aasta väljaanne.

    (14)  Tecnon OrbiChem’i 17. detsembri 2008. aasta väljaanne.

    (15)  PCI, 2009.aasta aprilli väljaanne.

    (16)  Põhineb SRI 2009. aasta jaanuari väljaande andmetel tarbimis- ja laienemiskavade kohta.

    (17)  PCI 2009. aasta aprilli väljaanne; Tecnon OrbiChem’i 17. detsembri 2008. aasta ja 17. märtsi 2009. aasta väljaanded.

    (18)  PCI, 2009. aasta aprilli väljaanne.

    (19)  Tecnon OrbiChem’i 17. märtsi ja 14. augusti 2009. aasta väljaanded.

    (20)  Tecnon OrbiChem’i 17. märtsi 2009. aasta väljaanne.

    (21)  Tecnon OrbiChem’i 14. augusti 2009. aasta väljaanne; ICISe 15. aprilli ja 19. aprilli 2009. aasta väljaanded; PCI andmed (2008. aasta novembri kuni 2009. aasta juuli väljaanded).

    (22)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.


    Top