21.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 125/46

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu eelduseks.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Määrusega (EÜ) nr 1467/97 kehtestatakse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 126, rakendussätted. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse protokollis on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused nimetatud protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Sellega püüti tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõikega 5, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 5, on ette nähtud, et komisjon esitab arvamuse nõukogule juhul, kui ta arvab, et liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk või see võib tekkida. Olles arvesse võtnud endise Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 3, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 3, kohast aruannet ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 4, millest on saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõige 4, kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Sloveenias on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 11. novembril 2009 nõukogule sellekohase arvamuse (3) Sloveenia kohta.

(6)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Sloveenia puhul jõuti käesolevas otsuses esitatud üldhinnangu tulemusena järgmistele järeldustele.

(7)

Sloveenia ametiasutuste 2009. aasta oktoobris esitatud andmete kohaselt ulatub valitsemissektori eelarve kavandatav puudujääk 2009. aastal 5,9 %ni SKPst ja ületab seega oluliselt kontrollväärtust 3 % SKPst. Kontrollväärtuse kavandatavat ületamist saab pidada siiski erandlikuks aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk muu hulgas tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. SKP reaalkasv, mis aastatel 2007–2008 kahanes poole võrra, muutub komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt 2009. aastal järsult negatiivseks (– 7,4 %). Ehkki Sloveenia eelarvetulemused on olnud lähiminevikus ja veel soodsates majandustingimustes tugevad tänu prognoositust suuremale tulude kasvule, esines eelarve täitmisel ülekulusid. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi järgi ei saa kavandatavat kontrollväärtuse ületamist pidada ajutiseks, kuna eeldusel, et poliitikat ei muudeta, suureneks puudujääk 6,3 %lt 2009. aastal ligikaudu 7 %ni 2011. aastal, samas kui prognoosi kohaselt peaks taastuma reaalse SKP mõõdukas kasv. Prognoosi puhul on arvestatud, et valitsuse kavade kohaselt peaks Euroopa majanduse elavdamise kava alusel võetavatest erakorralistest kriisimeetmetest, mis moodustavad 2009. aastal ligikaudu 1,25 % SKPst, 2010. ja 2011. aastal järk-järgult loobutama. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Sloveenia ametiasutuste 2009. aasta oktoobris esitatud andmetele jääb valitsemissektori võlg tunduvalt alla 60 % kontrollväärtuse ning püsib 2009. aastal kavakohaselt 34,2 % tasemel. Komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaselt suureneb võla suhe eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2011. aastaks ligikaudu 48 %ni SKPst.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjakohaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Sloveenia puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjakohaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,