5.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/78

(1)

Äriühing Monsanto Europe S.A. esitas 22. oktoobril 2004 Ühendkuningriigi pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse MON863xNK603 maisi sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks (edaspidi „taotlus”).

(2)

Taotlus hõlmab ka MON863xNK603 maisi sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete turule laskmist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud kasutamine viljeluseks. Seetõttu sisaldab taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 5 ja artikli 17 lõike 5 sätetele ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta) (2) III ja IV lisas nõutavaid andmeid ja teavet ning direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud põhimõtetele vastavalt läbi viidud riskihindamist käsitlevat teavet ja järeldusi.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 avaldas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) 31. märtsil 2006 oma heakskiitva arvamuse ja leidis, et ei ole tõenäoline, et taotluses kirjeldatud MON863xMON603 maisi sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toodete turulelaskmine võiks mõjuda kahjulikult inimeste või loomade tervisele või keskkonnale (3). Oma arvamuses esitas toiduohutusamet järelduse, et toodete ohutuse hindamisel oli aktsepteeritav toetuda ühekordsete juhtude andmetele, ning võttis arvesse kõiki konkreetseid küsimusi ja probleeme, mis olid tõstatatud kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4 ette nähtud konsultatsioonidel riiklike pädevate asutustega.

(4)

2006. aasta oktoobris avaldas toiduohutusamet komisjoni palvel üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas oli liikmesriikide pädevate asutuste märkusi arvamuse esitamisel arvesse võetud ning avaldas ka täiendavat teavet erinevate aspektide kohta, mida oli kaalunud toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide teaduskomisjon.

(5)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnaseirekava, mis koosnes üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusega.

(6)

Võttes aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni avaldatud aruande, milles nimetatakse kanamütsiini ja neomütsiini kui äärmiselt olulisi antibakteriaalseid aineid inimmeditsiinis ja muu kui inimmeditsiini riskijuhtimise strateegiates, esitas Euroopa Ravimiamet 26. veebruaril 2007 teatise, milles rõhutatakse mõlema antibiootikumi tähtsust inim- ja veterinaarmeditsiinis. Võttes arvesse seda teatist, märkis Euroopa Toiduohutusamet 13. aprillil 2007, et nptII geeni olemasolu geneetiliselt muundatud taimedel ei kahjusta nende antibiootikumide ravitoimet, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et geen kanduks taimedelt üle bakteritele ja avalduks seejärel, ning kuna kõnealune antibiootikumiresistentne geen on keskkonnas bakteritel juba levinud. Seega kinnitas EFSA oma varasemat hinnangut, et antibiootikumiresistentsuse markergeeni nptII kasutamine geneetiliselt muundatud organismides ning nendest saadud, toiduks ja söödaks ette nähtud toodetes on ohutu.

(7)

14. mail 2008. aastal volitas komisjon toiduohutusametit i) koostama konsolideeritud teadusliku arvamuse, milles võetakse arvesse varasemat arvamust ja teatist antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutuse kohta geneetiliselt muundatud taimedel, mida kavatsetakse lubada või mida on juba lubatud turule lasta, ning selliste taimede võimalikku kasutamist impordiks, töötlemiseks ja viljeluseks; ii) märkima, millised tagajärjed võiksid sellisel konsolideeritud arvamusel olla varasematele toiduohutusameti hinnangutele, mis esitati antibiootikumiresistentsuse markergeene sisaldavate konkreetsete geneetiliselt muundatud organismide kohta. Ühtlasi juhiti toiduohutusameti tähelepanu muu hulgas kirjadele, mis komisjon sai Taanilt ja Greenpeace’ilt.

(8)

11. juunil 2009 avaldas toiduohutusamet teatise antibiootikumiresistentsuse markergeenide kasutamise kohta geneetiliselt muundatud taimedel; teatises leitakse, et toiduohutusameti varasem hinnang MON863xMON603 maisi kohta on kooskõlas teatises kirjeldatud riskihindamise strateegiaga, ning et mingeid uusi andmeid, mille alusel toiduohutusamet peaks oma varasemat arvamust muutma, ei ole saadud.

(9)

Pärast teadusliku publikatsiooni avaldamist, kus analüüsiti uuesti uuringut, mille käigus katsetati 90 päeva jooksul MON 863 maisi rottide peal ja kus seati kahtluse alla MON 863 maisi ohutus, arutas komisjon 15. märtsil 2007 toiduohutusametiga kõnealuse uuringu analüüsi võimalikku mõju toiduohutusameti varasemale arvamusele MON 863 maisi kohta. 28. juunil 2007 märkis toiduohutusamet, et publikatsioonis ei tõstatata uusi küsimusi, mis oleksid toksikoloogiliselt olulised, ning kinnitas oma varasemat heakskiitvat arvamust MON 863 maisi ohutuse kohta.

(10)

Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks anda luba kõnealuste toodete turule laskmiseks.

(11)

Igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (4).

(12)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole MON863xNK603 maisi sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ega sööda puhul vaja täiendavaid märgistusnõudeid lisaks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 sätestatud erinõuetele. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohaselt välja antud loa piires, peab loataotluses käsitletavate, GMOd sisaldava või sellest koosneva sööda ja muude GMOd sisaldavate või sellest koosnevate selliste toodete (v.a toit ja sööt) märgistuses, millele luba taotletakse, olema selgelt tähistatud, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(13)

Samuti ei peeta Euroopa Toiduohutusameti antud arvamuses vajalikuks määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punktis e ja artikli 18 lõike 5 punktis e nimetatud turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimuste ja kitsenduste rakendamist, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet ega eritingimusi konkreetsete ökosüsteemide / konkreetse keskkonna ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks. Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1829/2003.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ) (5) artikli 4 lõikes 6 on sätestatud GMOd sisaldavate või sellest koosnevate toodete märgistamise nõuded.

(15)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1946/2003 (geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta) (6) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 15 lõike 2 punktile c.

(16)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee ei ole oma eesistuja kindlaks määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud.

(17)

18. veebruaril 2008. aastal peetud istungil ei suutnud nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta ei poolt ega vastu otsust. Seetõttu võtab meetmed komisjon,

a)

MON-ØØ863-5xMON-ØØ6Ø3-6 maisi sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud toit ja toidu koostisained;

b)

MON-ØØ863-5xMON-ØØ6Ø3-6 maisi sisaldav, sellest koosnev või sellest toodetud sööt;

c)

muud tooted, v.a toit ja sööt, mis sisaldavad MON-ØØ863-5xMON-ØØ6Ø3-6 maisi või koosnevad sellest ja mida kasutatakse nagu muud maisi, kuid ei viljeleta.