14.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/1

(1)

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsed kõrvalsaadused on inimeste ja loomade terviseriskide võimalikuks põhjustajaks. Varasemad kriisid, mis on seotud suu- ja sõrataudi, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (nt veiste spongioosne entsefalopaatia) leviku ja dioksiini esinemisega söödas, on näidanud teatavate loomsete kõrvalsaaduste sobimatu kasutamise tagajärgi inimeste ja loomade tervisele, toidu- ja söödaahela ohutusele ning tarbija usaldusele. Lisaks võib sellistel kriisidel olla laiaulatuslikum kahjulik mõju ühiskonnale tervikuna, mõjutades põllumeeste ja asjaomaste tööstusharude sotsiaal-majanduslikku olukorda ja tarbijate usaldust loomsete saaduste ohutuse suhtes. Haiguspuhangutel võivad olla negatiivsed tagajärjed ka keskkonnale, mitte ainult jäätmete kõrvaldamisega seotud probleemide tõttu, vaid ka seoses bioloogilise mitmekesisusega.

(2)

Loomsed kõrvalsaadused tekivad peamiselt inimtoiduks mõeldud loomade tapmise ajal, loomsete saaduste, nt piimatoodete tootmisel ning surnud loomade kõrvaldamise ja haigustõrjemeetmete võtmise käigus. Olenemata sellest, kuidas need tekivad, kujutavad nad endast võimalikku riski inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Kõnealust riski on vaja piisavalt ohjata, kas kõrvaldades kõnealused saadused ohutul viisil või kasutades neid muul otstarbel, eeldusel et kohaldatakse rangeid nõudeid kaasnevate terviseriskide minimeerimiseks.

(3)

Kõikide loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine ei ole realistlik lahendus, sest selle tulemusena tekiksid ületamatult suured kulud ja keskkonnariskid. Vastupidi, paljude erinevate loomsete kõrvalsaaduste ohutu ja jätkusuutlik kasutamine mitmesuguseks otstarbeks on selgelt kõikide kodanike huvides, tingimusel et terviseriskid on minimeeritud. Tavapäraselt kasutataksegi paljusid erinevaid loomseid kõrvalsaadusi olulistes tootmissektorites, nagu ravimi-, sööda- ja nahatööstuses.

(4)

Uued tehnoloogiad on avardanud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutusvõimalusi paljudes tootmissektorites, eelkõige energia tootmises. Siiski võib uute tehnoloogiate kasutamine põhjustada terviseriske, mida tuleb samuti minimeerida.

(5)

Ühenduse tervise-eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kogumise, transpordi, käitlemise, töötlemise, ladustamise, turulelaskmise, jaotamise, kasutamise ja kõrvaldamise kohta tuleks sätestada sidusa ja tervikliku raamistikuna.

(6)

Kõnealused üldeeskirjad peaksid olema proportsionaalsed riskiga, mida loomsed kõrvalsaadused kujutavad endast inimeste ja loomade tervisele nende käitlemisel ettevõtjate poolt kogu ahela eri etappides alates kogumisest kuni kasutamise või kõrvaldamiseni. Eeskirjades tuleks arvesse võtta ka nende toimingute ajal tekkivaid keskkonnariske. Ühenduse raamistik peaks vajaduse korral sisaldama tervise-eeskirju loomsete kõrvalsaaduste turulelaskmise, sh ühendusesisese kaubanduse ja impordi kohta.

(7)

Määruses (EÜ) nr 1774/2002 (3) kehtestasid Euroopa Parlament ja nõukogu muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ühenduse sanitaareeskirjad. Teadusliku nõuande põhjal ning komisjoni 12. jaanuari 2000. aasta valgel raamatul toiduohutuse kohta põhineva meetmena kehtestati kõnealuse määrusega eeskirjad, mille eesmärgiks oli toidu- ja söödaahela ohutuse kaitse ning mis täiendasid toidu- ja söödaalaseid ühenduse õigusakte. Kõnealused eeskirjad on ühenduses oluliselt parandanud kaitsetaset loomsetest kõrvalsaadustest tulenevate riskide vastu.

(8)

Määruses (EÜ) nr 1774/2002 esitati loomsete kõrvalsaaduste liigitus kolme kategooriasse vastavalt kaasnevale riskitasemele. Määrus nõuab ettevõtjatelt, et nad hoiaksid erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi üksteisest eraldi, kui nad soovivad kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kujuta endast olulist inimeste või loomade terviseriski, eriti kui sellised saadused on saadud inimtoiduks sobivast materjalist. Kõnealuse määrusega kehtestati ka põhimõte, et põllumajandusloomi ei tohi sööta kõrge riskitasemega materjaliga ja et loomi ei tohi sööta sama liigi loomadelt saadud loomse materjaliga. Kõnealuse määruse alusel tohib söödaahelasse jõuda ainult veterinaarkontrolli läbinud loomadest saadud materjal. Lisaks sätestab määrus töötlemisstandardite eeskirjad, millega tagatakse riskide vähendamine.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 35 lõike 2 alusel peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võetud meetmete kohta, et tagada kooskõla kõnealuse määrusega. Vajaduse korral tuleb aruandele lisada asjakohased õigusaktide ettepanekud. Aruanne esitati 21. oktoobril 2005. aastal ja selles rõhutati, et määruse (EÜ) nr 1774/2002 põhimõtted tuleks säilitada. Lisaks tõsteti esile valdkondi, kus peeti vajalikuks kõnealust määrust muuta, eelkõige täpsustades eeskirjade kohaldamist valmistoodangu suhtes, seost ühenduse muude õigusaktidega ja teatava materjali klassifitseerimist. 2004. ja 2005. aastal tegi komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet liikmesriikides mitmeid teabekogumiskülastusi, mille tulemused toetavad kõnealuseid järeldusi. Toidu- ja Veterinaarameti kohaselt on vaja parandada loomsete kõrvalsaaduste liikumise jälgitavust ning ametlike kontrollide tõhusust ja ühtlustatust.

(10)

Juhtiv teaduskomitee, mida 2002. aastast asendab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), on vastu võtnud mitmeid arvamusi loomsete kõrvalsaaduste kohta. Kõnealustes arvamustes osutatakse vajadusele säilitada määruse (EÜ) nr 1774/2002 peamised põhimõtted, eriti põhimõte, et veterinaarkontrolli kohaselt inimtoiduks kõlbmatutest loomadest saadud loomsed kõrvalsaadused ei tohiks jõuda söödaahelasse. Siiski võib kõnealuseid kõrvalsaadusi taaskasutada tehnilise ja tööstusliku otstarbega saaduste tootmiseks, järgides kindlaksmääratud tervisenõudeid.

(11)

2005. aasta detsembris vastu võetud nõukogu eesistujariigi järeldustes komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta aruande kohta ja edasistes komisjoni peetud konsultatsioonides rõhutatakse, et määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju tuleks parandada. Tuleks selgelt sätestada loomseid kõrvalsaadusi käsitlevate eeskirjade peamine eesmärk – nimelt inimeste ja loomade terviseriskide ohjamine ning toidu- ja söödaahela ohutuse kaitse. Käesoleva määruse sätetega peaks olema võimalik neid eesmärke saavutada.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste eeskirju tuleks kohaldada ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks kõlbmatute saaduste suhtes, eriti siis, kui need ei ole kooskõlas toiduhügieeni õigusaktidega või kui neid ei ole lubatud toiduna turule lasta, sest nad on tervisele kahjulikud või inimtoiduks kõlbmatud (loomsed kõrvalsaadused õigusakti alusel). Kõnealuseid eeskirju tuleks siiski kohaldada ka loomsete saaduste suhtes, mis vastavad teatavatele eeskirjadele seoses nende võimaliku inimtoiduks kasutamisega või mis on inimtoiduks ette nähtud toodete valmistamise tooraineks, isegi kui need on lõppeesmärgina mõeldud muuks otstarbeks (loomsed kõrvalsaadused valiku alusel).

(13)

Lisaks tuleks selleks, et ära hoida metsloomadest tulenevaid riske, selliste nakkushaiguse kahtlusega loomade kehade või kehaosade suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud eeskirju. See ei tohiks endaga kaasa tuua kohustust koguda ja kõrvaldada oma looduslikus elupaigas surnud või küttimisel tapetud metsloomade kehasid. Kui peetakse kinni jahipidamise headest tavadest, võib siseelundid ja ulukite muud kehaosad kohapeal ohutult kõrvaldada. Sellised riskide vähendamise tavad on liikmesriikides hästi juurdunud ning põhinevad mõnel juhul kultuuritraditsioonidel või siseriiklikul õigusel, mis reguleerib jahimeeste tegevust. Ühenduse õigus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad), (4) sätestab ulukite liha ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise eeskirjad. Need eeskirjad asetavad vastutuse riskide ärahoidmise eest koolitatud isikutele, nt jahimeestele. Võttes arvesse võimalikke riske toiduahelale, tuleks tapetud ulukitelt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste suhtes käesolevat määrust kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd selliste ulukite turulelaskmise suhtes kohaldatakse toiduhügieeni õigusakte ja kuivõrd need hõlmavad ulukiliha töötlemise ettevõtetes tehtavaid toiminguid. Lisaks tuleks käesoleva määrusega reguleerida jahitrofeede valmistamise loomseid kõrvalsaadusi, et ära hoida sellistest toodetest tulenevaid loomade terviseriske.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada veeloomadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste suhtes, kui materjal on saadud mujalt kui laevadelt, mis tegutsevad toiduhügieeni käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel. Siiski tuleks võtta riskiga proportsionaalseid meetmeid seoses sellise materjali käitlemise ja kõrvaldamisega, mis on tekkinud kalalaevade pardal haigustunnustega kaladelt siseelundeid eemaldades. Sellised meetmed käesoleva määruse rakendamiseks tuleks vastu võtta riskihindamise põhjal, mille on läbi viinud asjakohane teadusasutus, võttes arvesse olemasolevaid tõendeid teatavate meetmete tõhususe kohta võitluses inimestele nakkavate haiguste, eelkõige teatavate parasiitide leviku vastu.

(15)

Toore lemmikloomatoiduna põllumajandusettevõttes kasutatavatest või toiduainetööstuse poolt lõppkasutajale tarnitavatest materjalidest tulenevate piiratud riskide tõttu ei tuleks sellise lemmikloomatoiduga seotud teatavate tegevuste suhtes käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada.

(16)

Käesolevas määruses on asjakohane selgitada, millised loomad tuleb liigitada lemmikloomade hulka, et selliste loomade kõrvalsaadusi ei kasutataks põllumajandusloomade söödas. Eelkõige tuleks lemmikloomadena käsitada loomi, keda peetakse muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks.

(17)

Ühenduse õigusaktide järjepidevuse nimel tuleks käesolevas määruses kasutada teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) (6) sätestatud mõisteid. Tuleks selgitada viidet nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivile 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (7).

(18)

Ühenduse õigusaktide järjepidevuse nimel tuleks käesolevas määruses kasutada nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivis 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (8) sätestatud veelooma mõistet. Samal ajal tuleks selgrootute veeloomade suhtes, mida see määratlus ei hõlma ja millest ei tulene haiguste ülekandumise riski, kohaldada samu nõudeid kui veeloomade suhtes.

(19)

Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/31/EÜ (prügilate kohta) (9) täpsustatakse prügilalubade väljaandmise tingimusi. Käesoleva määrusega tuleks ette näha loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine prügilates, millele on selline luba välja antud.

(20)

Peamine vastutus toimida kooskõlas käesoleva määrusega peaks lasuma ettevõtjatel. Samal ajal on avalikes huvides, et inimeste ja loomade terviseriskide ärahoidmiseks on kasutusel kogumis- ja kõrvaldamissüsteem, mis tagab selliste loomsete kõrvalsaaduste ohutu kasutamise või ohutu kõrvaldamise, mida ei tohi kasutada või mida ei kasutata majanduslikel põhjustel. Kogumis- ja kõrvaldamissüsteemi ulatuse puhul tuleks arvesse võtta teatavas liikmesriigis tekkivat loomsete kõrvalsaaduste tegelikku hulka. See peaks ettevaatusabinõuna kajastama ka laiendatud kõrvaldamisvõimsuse vajadust nakkushaiguste laiaulatuslike puhangute või olemasolevate jäätmekõrvaldusettevõtete ajutiste tehniliste rikete korral. Liikmesriikidel tuleks lubada teha koostööd üksteisega ja kolmandate riikidega eeldusel, et käesoleva määruse eesmärgid on täidetud.

(21)

Oluline on kindlaks määrata lähtepunkt loomsete kõrvalsaaduste elutsüklis, millest alates tuleks kohaldada käesoleva määruse nõudeid. Kui tootest on saanud loomne kõrvalsaadus, ei tohiks see uuesti toiduahelasse jõuda. Teatavate toorainete, nt nahkade käitlemise suhtes kehtivad erinõuded, kui neid käideldakse ettevõtetes, mis on samal ajal integreeritud toiduahelasse ja loomsete kõrvalsaaduste ahelasse. Sel juhul tuleks võtta vajalikud eraldamismeetmed, et vähendada ristsaastumise tõttu tekkida võivaid riske toiduahelale. Teistes ettevõtetes tuleks kindlaks määrata riskipõhised nõuded, et vältida ristsaastumist, eelkõige loomsete kõrvalsaaduste ahela ja toiduahela eraldamise teel.

(22)

Õiguskindluse huvides ja võimalike riskide nõuetekohaseks ohjamiseks tuleks tootmisahelas kindlaks määrata lõpp-punkt toodete jaoks, mis pole enam otseselt seotud söödaahela ohutusega. Teatavate teiste ühenduse õigusaktide alusel reguleeritud toodete puhul tuleks selline lõpp-punkt kindlaks määrata tootmisfaasis. Tooted, mis on jõudnud sellesse lõpp-punkti, tuleks käesoleva määruse alusel kontrollimisest välja arvata. Eelkõige peaks lõpp-punkti läbinud tooteid olema lubatud käesoleva määruse piiranguid kohaldamata turule lasta ning käidelda ja transportida ettevõtjate poolt, keda ei ole käesoleva määruse alusel tunnustatud ega registreeritud.

(23)

Siiski peaks olema võimalik nimetatud lõpp-punkti muuta, eelkõige uute tekkivate riskide puhul. Määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel on teatavad tooted, eelkõige guaano, teatavad nahad, mida on töödeldud teataval viisil (nagu parkimine), ja teatavad jahitrofeed selle nõuetest vabastatud. Samalaadsed erandid tuleks sobivatel tingimustel sätestada käesoleva määruse alusel vastu võetavates rakendusmeetmetes selliste toodete jaoks nagu õlikeemilised tooted ja biodiislikütuse valmistamise lõppsaadused.

(24)

Et tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse, peaksid liikmesriigid jätkama vajalike meetmete võtmist, et hoida ära loomsete kõrvalsaaduste lähetamine kitsendustega tsoonidest või ettevõtetest, eriti nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega) (10) loetletud haiguste puhangute korral.

(25)

Loomsete kõrvalsaadustega seotud toiminguid, mille tulemusena võib tekkida märkimisväärne inimeste ja loomade terviseriski tase, tuleks teha ainult ettevõtetes, mida pädev asutus on eelnevalt tunnustanud selliste toimingute tegemiseks. Nimetatud tingimus peaks eelkõige kehtima käitlemisettevõtete ja teiste ettevõtete suhtes, mis käitlevad või ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mis on otseselt seotud söödaahela ohutusega. Tuleks lubada rohkem kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemist samas ettevõttes tingimusel, et hoitakse ära ristsaastumine. Lisaks tuleks lubada nende tingimuste muutmist, kui kõrvaldamiseks ja töötlemiseks mõeldud materjali hulk suureneb laiaulatusliku haiguspuhangu tõttu, tingimusel et ajutise kasutamisega sellistel muudetud tingimustel ei põhjustata haigusriskide levimist.

(26)

Siiski ei peaks selline tunnustamine olema vajalik ettevõtete puhul, mis töötlevad või käitlevad teatavaid ohutuid materjale, nagu saadused, mida on töödeldud sellisel määral, et nad ei kujuta endast enam inimeste ja loomade terviseriski. Sellised ettevõtted tuleks registreerida, et lubada ametlikke materjali liikumise kontrolle ja tagada materjali liikumise jälgitavus. Kõnealune registreerimise kohustus peaks kehtima ka ettevõtjatele, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui nende suhtes ei kohaldata enam ühtegi kontrolli, sest ahela lõpp-punkt on kindaks määratud.

(27)

Ettevõtteid tuleks tunnustada pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud teave, ja pärast ettevõtte külastust, mis tõendavad, et käesoleva määruse nõudeid ettevõtte infrastruktuurile ja seadmetele täidetakse nii, et kasutatavast toimingust tulenevad inimeste ja loomade terviseriskid on piisavalt ohjatud. Peaks olema võimalik anda tingimisi tunnustust, et ettevõtjatel oleks võimalik kõrvaldada puudused, enne kui ettevõte saab täieliku tunnustuse.

(28)

Ettevõtetelt, mille toiminguid on kooskõlas ühenduse toiduhügieeni käsitlevate õigusaktidega juba tunnustatud, ei tuleks nõuda tunnustamist või registreerimist käesoleva määruse alusel, kuna tunnustuse või registreerimisega kõnealuste ühenduse õigusaktide alusel juba võetakse arvesse käesoleva määruse eesmärke. Kuid ettevõtted, mis on tunnustatud või registreeritud hügieeni käsitlevate õigusaktide alusel, peaksid olema kohustatud täitma käesoleva määruse nõudeid ning nendes tuleks läbi viia ametlikke kontrolle, et teha kindlaks käesoleva määruse nõuete järgimine.

(29)

Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleks riskianalüüsi alusel klassifitseerida kolme kategooriasse, mis kajastavad inimeste ja loomade terviseriski taset. Kuigi kõrge riskitasemega loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleks kasutada ainult muul otstarbel kui söödaahelas, peaks nende kasutus madala riskitaseme juures olema lubatud ohututes tingimustes.

(30)

Teaduse ja tehnoloogia arengu tulemusena võidakse välja arendada protsessid, millega saab kõrvaldada või minimeerida inimeste ja loomade terviseriske. Käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste loetelu peaks olema võimalik muuta, et võtta arvesse sellist arengut. Enne selliste muudatuste tegemist ja kooskõlas inimeste ja loomade kõrgetasemelist kaitset tagavate ühenduse õigusaktide üldiste põhimõtetega peaks asjakohane teaduslik asutus, nagu EFSA, Euroopa Ravimiamet või tarbekaupade teaduskomitee (sõltuvalt sellest, mis liiki loomsetest kõrvalsaadustest tulenevaid riske tahetakse hinnata), tegema riskihindamise. Siiski peaks olema selge, et kui eri kategooriate loomseid kõrvalsaadusi on kord kokku segatud, tuleks segu käidelda vastavalt kõrgeimasse riskikategooriasse kuuluva segu koostisosa suhtes sätestatud eeskirjadega.

(31)

Inimeste ja loomade tervisele avalduva kõrge riskitaseme tõttu ei tohiks söödas kasutada eelkõige loomseid kõrvalsaadusi, mis põhjustavad transmissiivse spongioosse entsefalopaatia riski. Seda piirangut tuleks ka kohaldada metsloomade suhtes, kes võivad levitada nakkushaigust. Tuleks piirata transmissiivse spongioosse entsefalopaatia riski tekitavate loomsete kõrvalsaaduste kasutamist söödas, ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud söödaeeskirjade kohaldamist.

(32)

Loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud katseloomadest vastavalt direktiivi 86/609/EMÜ määratlusele, tuleks samuti söödas kasutamisest välja arvata nendest loomsetest kõrvalsaadustest tulenevate võimalike riskide tõttu. Liikmesriigid võivad siiski lubada kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis on saadud uute söödalisandite katsetamisel kasutatud loomadest, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta) (11).

(33)

Teatavate ainete ja saaduste kasutamine on ebaseaduslik nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes) (12) ja nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/22/EÜ (mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses) (13) alusel. Lisaks sätestatakse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivis 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes) (14) eeskirjad teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise kohta elusloomades ja loomsetes toodetes. Direktiivis 96/23/EÜ sätestatakse ka eeskirjad, mida kohaldatakse, kui on tuvastatud teatavat lubatud piirnormi ületavate lubatud ainete jääkide või saasteainete esinemine. Et tagada ühenduse õigusaktide ühtsus, tuleks loomsed saadused, milles on tuvastatud määrusega (EMÜ) nr 2377/90 ning direktiividega 96/22/EÜ ja 96/23/EÜ keelatud aineid, klassifitseerida vastavalt 1. või 2. kategooria materjaliks, pidades silmas nendest tulenevat riski toidu- ja söödaahelale.

(34)

Ei peaks olema vajadust kõrvaldada sõnnikut ja seedetrakti sisu, tingimusel et asjakohase töötlemisega tagatakse haiguste leviku tõkestamine nende maapinnale laotamise ajal. Söödas ei tohiks kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis tekivad loomadest, kes surevad põllumajandusettevõttes, ja haiguste kõrvaldamise eesmärgil tapetud loomadest. Seda piirangut tuleks kohaldada ka imporditud loomsete kõrvalsaaduste suhtes, mida lubatakse ühendusse, kui nad ei ole ühenduse piiril tehtud kontrolli tulemuse kohaselt ühenduse õigusaktidega kooskõlas, ja saaduste suhtes, mis ei vasta ühenduse piires toimuva kontrolli ajal kohaldatavatele nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 767/2009 (sööda turuleviimise ja kasutamise kohta) (16) mittetäitmine ei tohiks kaasa tuua piirikontrolliks esitatud toodete väljaarvamist söödaahelast.

(35)

Alates määruse (EÜ) nr 1774/2002 jõustumise kuupäevast on teatavate loomsete kõrvalsaaduste vaikimisi 2. kategooria materjaliks liigitamisega tõsiselt piiratud nende kasutusvõimalusi, kuigi mitte tingimata proportsionaalselt kaasnevate riskidega. Sellest tulenevalt tuleks kõnealused loomsed kõrvalsaadused liigitada ümber 3. kategooria materjaliks, et lubada nende kasutamist teataval söödaotstarbel. Ükskõik millise muu loomse kõrvalsaaduse suhtes, mis ei ole loetletud ühes kolmest kategooriast, tuleks säilitada ettevaatusabinõuna vaikimisi liigitamine 2. kategooria materjaliks, eelkõige selleks, et tugevdada sellise materjali üldist välistamist põllumajandusloomade, v.a karusloomade söödast.

(36)

Muude õigusaktidega, mis on jõustunud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (17) vastuvõtmist, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta), (18) määrusega (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded) (19) ja mida täiendab määrus (EÜ) nr 1774/2002, määratakse toidu- ja söödakäitlejate esmaseks ülesandeks toimida kooskõlas ühenduse õigusaktidega, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist. Vastavalt kõnealustele õigusaktidele peaksid käesoleva määruse alusel toimivad ettevõtjad samuti olema põhivastutajad käesoleva määruse järgimise eest. Kõnealust kohustust tuleks täiendavalt selgitada ja täpsustada seoses jälgitavuse tagamise vahenditega, näiteks loomsete kõrvalsaaduste lahuskogumine ja -edastamine. Olemasolevad süsteemid, mis tagavad üksnes riiklikul tasandil ringlevate toodete jälgitavuse muul viisil, peaksid edasi toimima, kui nad annavad samaväärset teavet. Tuleks teha kõik jõupingutused, et edendada elektrooniliste ja muude selliste dokumenteerimisviiside kasutamist, mis ei hõlma paberkandjat, kui need tagavad täieliku jälgitavuse.

(37)

Enesekontrollisüsteem ettevõttes on vajalik, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine. Ametlike kontrollide käigus peaksid pädevad asutused enesekontrolle arvesse võtma. Teatavates ettevõtetes peaks enesekontrollisüsteem rajanema ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel. HACCP põhimõtted peaksid põhinema nende rakendamise kogemusel toidu- ja söödahügieeni käsitleva ühenduse õiguse alusel. Sellega seoses võivad riiklikud hea tava juhendid olla kasulikuks vahendiks HACCP põhimõtete ja teiste käesoleva määruse aspektide praktilise rakendamise hõlbustamisel.

(38)

Loomseid kõrvalsaadusi tuleks kasutada ainult juhul, kui inimeste ja loomade terviseriskid on loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ja nende põhjal toodetud toodete turulelaskmise ajal minimeeritud. Kui see ei ole võimalik, tuleks loomsed kõrvalsaadused ohututel tingimustel kõrvaldada. Kooskõlas ühenduse muude õigusaktidega tuleks selgitada võimalusi eri kategooriate loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks. Üldiselt peaksid kõrgema riskikategooria võimalused olema kättesaadavad ka madalamas riskikategoorias, välja arvatud juhul, kui on vaja arvesse võtta teatavate loomsete kõrvalsaadustega seotud riskidest tingitud erikaalutlusi.

(39)

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine peaks toimuma vastavalt prügilasse ladestamist ja jäätmete põletamist käsitlevatele keskkonnaõigusaktidele. Et tagada järjepidevus, peaks põletamine toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivile 2000/76/EÜ (jäätmete põletamise kohta) (20). Jäätmete koospõletamise kohta – kas taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguna – kehtivad samad tunnustus- ja käitustingimused nagu jäätmepõletamise kohta, eriti õhusaaste piirnormide, heitvee ja jääkide väljutamise, järelevalve, jälgimise ja mõõtmisnõuete osas. Sellest tulenevalt tuleks lubada kõigi kolme kategooria materjalide otsest koospõletamist ilma eelneva töötlemiseta. Lisaks tuleks näha ette erisätted väikese ja suure võimsusega põletusseadmete tunnustamiseks.

(40)

Tuleks lubada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamist põletamisel kütusena ning seda ei tuleks lugeda jäätmekõrvaldustoiminguks. Siiski peaks selline kasutamine toimuma tingimustes, millega tagatakse nii inimeste ja loomade tervise kaitse kui ka asjakohaste keskkonnanormide järgimine.

(41)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha võimalus kehtestada loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetodite parameetrid aja, temperatuuri ja rõhu kohta, eriti meetodite puhul, millele praegu osutatakse määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel kui meetoditele 2–7.

(42)

Karpide ja koorikloomade kojad ja koorikud, millest on eemaldatud pehmed koed või liha, tuleks määruse reguleerimisalast välja jätta. Tulenevalt selliste pehmete kudede või liha kodadest või koorikutest eemaldamise erinevatest tavadest ühenduses peaks olema võimalik kasutada kodasid ja koorikuid, millest ei ole eemaldatud kogu pehmet kude või liha, tingimusel et selline kasutamine ei tekita inimeste või loomade terviseriske. Riiklikud hea tava juhendid võiksid hõlbustada teadmiste levitamist nõuetekohaste tingimuste kohta, mille puhul selline kasutamine oleks võimalik.

(43)

Pidades silmas sellistest toodetest tulenevaid inimeste ja loomade piiratud terviseriske, peaks pädevatel asutustel olema võimalik anda luba biodünaamiliste preparaatide valmistamiseks ja kasutamiseks 2. ja 3. kategooria materjali põhjal, nagu osutatud nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) (21).

(44)

Uuendtehnoloogiatega, mida praegu arendatakse, luuakse soodsaid viise, kuidas loomsete kõrvalsaaduste põhjal toota energiat või selliseid saadusi ohutult kõrvaldada. Ohutu kõrvaldamine võib toimuda, kombineerides loomsete kõrvalsaaduste ohutu kohapeal säilitamise meetodeid väljakujunenud kõrvaldamismeetoditega ning kombineerides lubatud töötlusparameetreid positiivse hinnangu saanud uute standarditega. Et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia asjakohast arengut, tuleks selliseid tehnoloogiaid lubada kasutada kui loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise või kasutamise alternatiivmeetodeid kogu ühenduses. Kui tehnoloogilise protsessi on välja töötanud füüsiline isik, peaks enne sellise loa andmist EFSA pädeva asutuse kontrollitud taotluse läbi vaatama, et tagada protsessi riskivähendamise potentsiaali hindamine ning isikute õigused, sh äriteabe konfidentsiaalsus. Taotlejatele nõu andmiseks tuleks kasutusele võtta standardne taotlusvorm. Kuna see on vaid suunav dokument, tuleks see vastu võtta vastavalt nõuandemenetlusele koostöös EFSAga.

(45)

On asjakohane selgitada nõudeid, mida kohaldatakse söödaks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmise ning orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, et tagada toidu- ja söödaahela kaitse. Põllumajandusloomade (v.a karusloomade) söödana tuleks kasutada ainult 3. kategooria materjali. Loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud väetised võivad mõjutada sööda ja toiduahela ohutust. Kui need on toodetud 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust, tuleks neile lisada koostisosa, nagu mõni anorgaaniline või mitteseeditav aine, et hoida ära nende otsene kasutamine söödas. Sellist segamist ei tuleks nõuda, kui toodete, eelkõige lõpptarbijale kasutamiseks mõeldud toodete koostis või pakend hoiab ära toote väärkasutamise söödana. Koostisosade määramisel tuleks arvesse võtta erinevaid kliima ja pinnasega seotud asjaolusid ja konkreetse väetise kasutamise eesmärki.

(46)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1523/2007 (millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turule viimine ja ühendusse import või ühendusest eksport) (22) sätestatakse üldine kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turulelaskmise ning impordi ja ekspordi keeld. Siiski ei tohiks kõnealune keeld mõjutada käesolevast määrusest tulenevat kohustust kõrvaldada kassidelt ja koertelt pärinevad loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas karusnahad.

(47)

Teaduse ja tehnika edendamine ja kunstitegevus võib nõuda kõikide kategooriate loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamist, mõnikord kogustes, mis on kaubavahetuses kasutatavatest kogustest väiksemad. Et hõlbustada selliste loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete importi ja kasutamist, peaks pädevatel asutustel olema võimalik määrata tingimused selliste toimingute tegemiseks juhtumipõhiselt. Tuleks sätestada ühtlustatud tingimused juhuks, kui on vaja ühenduse tasandi meetmeid.

(48)

Määrus (EÜ) nr 1774/2002 sisaldab üksikasjalikke sätteid, millega lubatakse erandina toita loomaaialoomi 2. ja 3. kategooria materjaliga. Samalaadsed sätted tuleks ette näha ka käesolevas määruses ning tuleks lubada kasutada teatavat 1. kategooria materjali söödana ja anda võimalus kehtestada üksikasjalikud eeskirjad inimeste ja loomade võimalike terviseriskide ohjamiseks.

(49)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võib 1. kategooria materjali kasutada oma looduslikus elupaigas elavate ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste liikide toitmiseks, et edendada bioloogilist mitmekesisust. Et anda asjakohane vahend kõnealuste liikide säilitamiseks, tuleks jätkata kõnealuse toitmise lubamist käesoleva määruse alusel vastavalt haiguste leviku ärahoidmiseks sätestatud tingimustele. Samal ajal tuleks rakendusmeetmetes sätestada tervisenõuded, mis võimaldavad kasutada sellist 1. kategooria materjali söödana ulatuslikes karjatamissüsteemides ning teiste lihatoiduliste liikide, nt karude ja huntide söötmiseks. On oluline, et sellistes tervisenõuetes võetakse arvesse asjaomaste liikide loomulikke toitumismustreid ning bioloogilise mitmekesisuse edendamisega seotud ühenduse eesmärke, nagu on osutatud komisjoni 22. mai 2006. aasta teatises „Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda”.

(50)

Loomsete kõrvalsaaduste, eriti surnud loomade matmine ja põletamine võib teatavates olukordades olla õigustatud, eelkõige kõrvalistes piirkondades või haigustõrjeolukordades, mis nõuavad raske nakkushaiguse puhangu kontrollimiseks tapetud loomade erakorralist kõrvaldamist. Eelkõige tuleks eriolukorras lubada kohapealset kõrvaldamist, sest olemasolev jäätmetöötlemis- või põletamisvõimsus piirkonnas või liikmesriigis võib muidu osutuda haiguse leviku kontrollimist piiravaks teguriks.

(51)

Senist erandit seoses loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamisega tuleks laiendada piirkondadele, kuhu praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu juurdepääs kujutab endast riski koguvate töötajate tervisele ja ohutusele. Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaldamisel ja teatavates liikmesriikides toimunud loodusõnnetustest, nt metsatulekahjudest ja üleujutustest saadud kogemusest nähtub, et selliste erandlike asjaolude puhul on õigustatud kõrvaldamine kohapeal mattes või põletades, et tagada loomade kiire kõrvaldamine ja vältida haigusriski levikut. Kõrvaliste piirkondade üldine suurus liikmesriigis peaks olema piiratud, lähtudes määruse (EÜ) nr 999/2001 kohaldamisel saadud kogemustest, et tagada üldise kohustuse täitmine, s.o nõuetele vastava, käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohase kõrvaldamissüsteemi toimimine.

(52)

Teatavatel ettevõtetel, mis käitlevad ainult väikestes kogustes loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kujuta endast inimeste ja loomade terviseriski, tuleks lubada selliseid kõrvalsaadusi kõrvaldada ametliku järelevalve all muul viisil, kui on sätestatud käesolevas määruses. Selliste erakorraliste asjaolude kriteeriumid tuleks sätestada siiski ühenduse tasandil, et tagada nende ühtne kohaldamine, lähtudes teatavate sektorite tegelikust olukorrast ning muude kõrvaldamissüsteemide kättesaadavusest teatavates liikmesriikides.

(53)

Tuleks täpsustada võimalikke meetmeid, mida pädevad asutused saavad kasutada ametlikke kontrolle tehes, et tagada õiguskindlus, eriti seoses toimingute peatamise või alalise keelustamisega või tingimuste kehtestamisega, mis tagavad käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise. Ametlikud kontrollid peaksid toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (23) mitmeaastaste kontrollikavade raamistikus.

(54)

Et tagada liikmesriikidele võimalus kontrollida nende territooriumile kõrvaldamiseks saadetava materjali kogust, peaks pädev asutus andma loa sellise materjali vastuvõtmiseks liikmesriigi territooriumil.

(55)

Võib kehtestada rõhu all steriliseerimise ja transpordi abiteenuste tingimused, et tagada võimalike riskide ohjamine. Et tagada jälgitavus ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete lähetamist kontrollivate liikmesriikide pädevate asutuste vaheline koostöö, tuleks kasutada süsteemi Traces, mis võeti kasutusele komisjoni otsusega 2004/292/EÜ, (24) et anda teavet 1. ja 2. kategooria materjalide ning 1. ja 2. kategooria materjalidest saadud liha-kondijahu või loomse rasva lähetamise ning 3. kategooria materjalist saadud töödeldud loomse valgu kohta. Materjalidele, mida tavaliselt saadetakse väikeses koguses teaduslikel, hariduslikel, kunstilistel või diagnostilistel eesmärkidel, tuleks sätestada eritingimused, et hõlbustada selliste materjalide liikumist ühenduse piires. Eritingimustel tuleks lubada kahepoolseid kokkuleppeid, mis hõlbustavad ühist piiri jagavate liikmesriikide vahel veetavate materjalide kontrolli.

(56)

Et hõlbustada kaubasaadetiste transporti läbi kolmandate riikide, mis piirnevad rohkem kui ühe liikmesriigiga, tuleks kehtestada erikord kaubasaadetiste lähetamisele ühe liikmesriigi territooriumilt kolmanda riigi territooriumi kaudu, tagamaks eelkõige ühenduse territooriumile taassisenevate kaubasaadetiste veterinaarkontrolli vastavalt nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/662/EMÜ (veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega) (25).

(57)

Ühenduse õigusaktide ühtsuse nimel on vaja täpsustada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja ühenduse jäätmeõigusaktide vahelist seost. Eelkõige tuleks tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) (26) sätestatud jäätmete eksportimise keeldudega. Et ära hoida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, tuleks keelata põletamise ja prügilasse ladestamise teel kõrvaldamiseks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete eksport. Kui eesmärk on ära hoida võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade terviseriske, tuleks ära hoida ka biogaasi- või kompostimisettevõtetes kasutamiseks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete eksport kolmandatesse riikidesse, mis ei ole Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmed. Kohaldades sätteid, mis võimaldavad erandeid ekspordikeelust, on komisjon oma otsuses kohustatud täielikult järgima ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni, mille nõukogu on sõlminud ühenduse nimel otsusega 93/98/EMÜ, (27) ja nimetatud konventsiooni muudatust, mis on sätestatud konventsiooni osaliste konverentsi otsuses III/1, mille nõukogu on ühenduse nimel heaks kiitnud otsusega 97/640/EÜ (28) ning mida rakendatakse määrusega (EÜ) nr 1013/2006.

(58)

Lisaks tuleks tagada, et komisjoni 3. mai 2000. aasta otsuses 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu)) (29) loetletud ohtlike jäätmetega segatud või saastunud loomseid kõrvalsaadusi imporditakse, eksporditakse või lähetatakse ühest liikmesriigist teise kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006. Samuti on vaja sätestada eeskirjad sellise materjali lähetamise kohta liikmesriigi piires.

(59)

Komisjonil peaks olema võimalik teha liikmesriikides kontrollkäike. Ühenduse kontrollkäigud kolmandatesse riikidesse peaksid toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.

(60)

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import ühendusse ja sellise materjali transiit peaks toimuma vastavalt eeskirjadele, mis on vähemalt sama ranged kui ühenduses kohaldatavad nõuded. Teise võimalusena võib kolmandate riikide loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käsitlevad eeskirjad tunnistada ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirjadega samaväärseks. Neist tuleneva võimaliku riski tõttu tuleks kohaldada lihtsustatud impordieeskirju toodete suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool söödaahelat.

(61)

Ühenduse õigusaktid, mis käsitlevad kosmeetikatoodete, meditsiiniseadmete ja ravimitena kasutamiseks mõeldud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmist, moodustavad tervikliku raamistiku selliste toodete turule laskmiseks: need on nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta), (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta), (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta), (32) nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta), (33) nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) (35) (edaspidi „eridirektiivid”). Siiski ei paku kosmeetikatooteid ja meditsiiniseadmeid käsitlevad eridirektiivid kaitset loomade terviseriskide eest. Sellistel juhtudel peaks kõnealuste riskide suhtes olema võimalik kohaldada käesolevat määrust ning tuleks võimaldada kaitsemeetmete kasutamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 178/2002.

(62)

Eridirektiivide nõuded peaksid kehtima ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mida tarnitakse materjali või koostisosadena selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, kuivõrd nendega sätestatakse inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise eeskirjad. Kõnealuste eridirektiividega juba reguleeritakse osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks lubatud loomse lähteaine kasutamist ja kehtestatakse teatavad tingimused inimeste ja loomade tervise kaitse tagamiseks. Eelkõige jäetakse direktiiviga 76/768/EMÜ 1. ja 2. kategooria materjal välja kosmeetikatoodete koostisest ja kohustatakse tootjaid kohaldama häid tootmistavasid. Komisjoni direktiiviga 2003/32/EÜ (36) kehtestatakse üksikasjalikud nõuded meditsiiniseadmete suhtes, mille valmistamisel on kasutatud loomseid kudesid.

(63)

Kui kõnealused tingimused ei ole siiski veel eridirektiivides sätestatud või kui nendega ei hõlmata teatavaid inimeste ja loomade terviseriske, tuleks kohaldada käesolevat määrust ning samuti peaks olema võimalik kasutada kaitsemeetmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002.

(64)

Teatavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted ei satu söödaahelasse või ei kasutata neid maapinnal, kus karjatatakse põllumajandusloomi või millelt kogutakse haljassööta. Selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hulka kuuluvad tehnilise otstarbega tooted, nagu nahatööstusele mõeldud töödeldud nahad, tekstiilitööstuses kasutatav töödeldud vill, kontidest valmistatud tooted liimi jaoks ja lemmikloomatoiduks ette nähtud töödeldud materjal. Ettevõtjatel tuleks lubada lasta selliseid tooteid turule tingimusel, et need on kas saadud töötlemist mittevajavast toorainest või nende töötlemisega või töödeldud materjali lõppkasutusega on tagatud piisav riskide ohjamine.

(65)

Mitmes liikmesriigis on tuvastatud, et määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju ei täideta. Sellest tulenevalt on lisaks eeskirjade rangele jõustamisele vaja kehtestada kriminaalkaristused ning muud sanktsioonid ettevõtjate suhtes, kes ei täida kõnealuseid eeskirju. Seega on vaja, et liikmesriigid sätestaksid eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta.

(66)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt inimeste ja loomade tervise-eeskirjade kehtestamine loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid inimeste ja loomade terviseriske, ning eelkõige kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(67)

Et tõhustada õiguskindlust ning pidades silmas komisjoni üldist eesmärki lihtsustada ühenduse õigusakte, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtne eeskirjade raamistik, võttes arvesse nii määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju kui ka pärast kõnealuse määruse jõustumise kuupäeva saadud kogemusi ja tehtud edusamme. Määrus (EÜ) nr 1774/2002 tuleks seepärast kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(68)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (37).

(69)

Et parandada ühenduse õigusaktide ühtsust ja selgust, tuleks loomsete kõrvalsaadustega seotud konkreetseid toiminguid käsitlevad tehnilised eeskirjad, mis on praegu sätestatud nii määruse (EÜ) nr 1774/2002 lisades kui ka kõnealuse määruse alusel komisjoni vastu võetud rakendusmeetmetes, (38) sätestada eraldi rakendusaktides. Tuleks konsulteerida tarbijate ja asjaomaste sotsiaal-majanduslike ringkondadega ning teavitada neid käesoleva määrusega seotud küsimustest kooskõlas komisjoni 6. augusti 2004. aasta otsusega 2004/613/EÜ (seoses nõuanderühma loomisega toiduahela ning looma- ja taimetervise alal) (39).

(70)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitused võtta vastu teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkti muutmise ning teatavate muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkti määramise eeskirjad; eeskirjad seoses raske nakkushaigusega, mille esinemise korral ei tohiks loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete lähetamine olla lubatud, ja/või sellise lähetamise lubamise tingimused; meetmed, millega muudetakse loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete liigitamist; loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise piiramisega seotud meetmed; meetmed, millega kehtestatakse tingimused teatavate erandite kohaldamiseks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete kasutamise, kogumise ja kõrvaldamisega, ning meetmed, millega lubatakse või lükatakse tagasi alternatiivne meetod loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete kasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

(71)

Lisaks sellele tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu üksikasjalikumad eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete kogumise ja transpordi kohta; loomseid kõrvalsaadusi käitlevate ettevõtete infrastruktuuri, seadmete ja hügieeninõuded; loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemise tingimused ja tehnilised nõuded, sh sellise käitlemise valideerimiseks vajalikud tõendid; loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmise tingimused; ohutute hangete, ohutu töötlemise ja ohutu lõppkasutusega seotud tingimused; loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi, transiidi ja ekspordi tingimused; ametliku kontrolli üksikasjalik rakenduskord, sh mikrobioloogiliste analüüside võrdlusmeetodeid käsitlevad eeskirjad, samuti teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ühest liikmesriigist teise lähetamise kontrollimise tingimused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähem oluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(72)

Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu lühendada meetmete vastuvõtmiseks, milles täpsustatakse loomsete kõrvalsaaduste lähetamise tingimusi kitsendustega ettevõtetest ja tsoonidest. Kiireloomulisuse tõttu on vaja kohaldada teatavate toodete tootmisahela lõpp-punkti muutvate meetmete vastuvõtmiseks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust,

a)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mida ühenduse õigusaktide alusel ei kasutata inimtoiduks, ning

b)

järgmiste toodete suhtes, mis on vastavalt ettevõtja otsusele, mida ei ole võimalik muuta, ette nähtud muuks otstarbeks kui inimtoiduks:

a)

nende metsloomade (v.a ulukite) terved kehad või nende osad, kelle puhul ei ole inimestele või loomadele nakkava haiguse kahtlust või selle mõju, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud veeloomad;

b)

nende ulukite terved kehad või nende osad, keda vastavalt jahipidamise headele tavadele pärast tapmist ei koguta, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamist;

c)

määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e osutatud ulukite loomsed kõrvalsaadused või nende liha;

d)

tõuaretuseks ette nähtud munarakud, embrüod ja sperma;

e)

toorpiim, ternespiim ja nendest saadud tooted, mis on saadud, ladustatud, kõrvaldatud või mida on kasutatud päritolupõllumajandusettevõttes;

f)

karpide või koorikloomade kojad või koorikud, millelt on eemaldatud pehmed koed ja liha;

g)

toidujäätmed, välja arvatud juhul, kui need on

h)

ilma et see piiraks ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamist, merel kõrvaldatud materjal, mis on tekkinud püügitegevuse käigus määrustele (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 vastavatel laevadel, välja arvatud materjal, mis on saadud inimesele nakkava haiguse tunnustega, sh parasiitidega kaladelt pardal siseelundeid eemaldades;

i)

toores lemmikloomatoit, mis pärineb jaemüügipoodidest, kus tükeldamine ja ladustamine toimub üksnes selleks, et varustada tarbijat vahetult kohapeal;

j)

kodus eratarbimiseks mõeldud toores lemmikloomatoit, mis on saadud loomadest, kes on tapetud päritolupõllumajandusettevõttes, ning

k)

väljaheited ja uriin, v.a sõnnik ja mineraliseerumata guaano.

1)

„loomsed kõrvalsaadused” – loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma;

2)

„loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted” – tooted, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste ühe või mitme töötlemise või töötlusetapi tulemusena;

3)

„loomsed saadused” – loomsed tooted, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 8.1;

4)

„rümp” – rümp, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.9;

5)

„loom” – selgrootu või selgroogne loom;

6)

„põllumajandusloom” –

7)

„metsloom” – loom, keda inimesed ei pea;

8)

„lemmikloom” – loom, kes kuulub liiki, mida inimene tavaliselt peab ja toidab – kuid ei tarbi inimtoiduks – muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks;

9)

„veeloomad” – veeloomad, nagu on määratletud direktiivi 2006/88/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis e;

10)

„pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mis on pädev tagama käesoleva määruse nõuetele vastavust, või muu asutus, millele kõnealune pädevus on delegeeritud; see määratlus hõlmab ka kolmanda riigi vastavat asutust, kui see on asjakohane;

11)

„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes tegelikult kontrollib kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, sh vedajad, kauplejad ja kasutajad;

12)

„kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid erisöötmise eesmärgil, teadusuuringuteks või muul erieesmärgil;

13)

„ettevõte” – koht, kus toimub loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemist hõlmav toiming, välja arvatud kalalaev;

14)

„turulelaskmine” – iga toiming, mille eesmärk on müüa loomseid saadusi või nendest saadud tooteid ühenduses asuvale kolmandale isikule või varustada sellist kolmandat isikut muul viisil tasu eest või tasuta või ladustada neid sellise kolmanda isiku varustamiseks;

15)

„transiit” – vedu läbi ühenduse territooriumi ühelt kolmanda riigi territooriumilt teise kolmanda riigi territooriumile muul viisil kui mere- või õhuteed pidi;

16)

„eksport” – vedu ühendusest kolmandasse riiki;

17)

„transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSEde)” – kõik transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis a;

18)

„määratletud riskiteguriga materjal” – määratletud riskiteguriga materjal, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g;

19)

„rõhu all steriliseerimine” – loomsete kõrvalsaaduste töötlemine pärast seda, kui peenestamise tulemusena ei ole osakesed suuremad kui 50 millimeetrit, vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C ja vähemalt 3baarise absoluutrõhu all;

20)

„sõnnik” – kõik põllumajandusloomade (v.a tehistingimustes peetavad kalad) väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma;

21)

„tunnustatud prügila” – prügila, millele on välja antud luba kooskõlas direktiiviga 1999/31/EÜ;

22)

„orgaanilised väetised” ja „mullaparandusained” – taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks koos või eraldi kasutatavad loomse päritoluga materjalid; need võivad sisaldada sõnnikut, mineraliseerumata guaanot, seedetrakti sisu, komposti ja lagundumissaadusi;

23)

„kõrvalised piirkonnad” – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusettevõtted jäävad nii kaugele, et loomsete kõrvalsaaduste kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;

24)

„toit” – toit, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2;

25)

„sööt” – sööt, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4;

26)

„tsentrifuugimis- või separeerimissete” – materjal, mis tekib kõrvalsaadusena pärast toorpiima puhastamist ning lõssi ja koore eraldamist toorpiimast;

27)

„jäätmed” – jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1.

a)

kogumine, tuvastamine ja transportimine põhjendamatu viivituseta ning

b)

käitlemine, kasutamine ja kõrvaldamine vastavalt käesolevale määrusele.

a)

artikli 33 punktides a–d osutatud toodete puhul, kui esineb loomade terviserisk;

b)

artikli 33 punktides e ja f osutatud toodete puhul, kui esineb inimeste või loomade terviserisk.

a)

vastavalt ühenduse veterinaarõigusaktidele või

b)

raske nakkushaiguse esinemise tõttu,

a)

järgmiste loomade terved kehad ja kõik kehaosad, sh toornahad ja nahad:

b)

järgmine materjal:

c)

loomsed kõrvalsaadused loomadest, kelle suhtes on kasutatud ebaseaduslikku ravi vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

d)

loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23/EÜ I lisa rühma B punktis 3 loetletud muude ainete ja keskkonna saasteainete jääke, kui sellised jäägid ületavad ühenduse õigusaktides või nende puudumisel siseriiklikes õigusaktides sätestatud lubatud taset;

e)

loomsed kõrvalsaadused, mis on artikli 27 esimese lõigu punkti c kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjadega nõutaval heitvee töötlemisel kogutud

f)

rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed;

g)

1. kategooria materjal, mis on segunenud 2. või 3. kategooria või mõlema kategooria materjaliga.

a)

sõnnik, mineraliseerumata guaano ja seedekulgla sisu;

b)

loomsed kõrvalsaadused, mis on artikli 27 esimese lõigu punkti c kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjadega nõutaval heitvee töötlemisel kogutud

c)

loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad lubatud ainete või saasteainete jääke üle direktiivi 96/23/EÜ artikli 15 lõikes 3 osutatud tasemete;

d)

loomsed saadused, mis on neis esinevate võõrkehade tõttu tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks;

e)

loomsed saadused, mis ei kuulu 1. kategooria materjali alla ning mis on

f)

artiklis 8 või artiklis 10 osutatud loomade hulka mitte kuuluvad loomad või nende osad,

g)

2. ja 3. kategooria materjalide segu;

h)

loomsed kõrvalsaadused, mis ei kuulu 1. või 3. kategooria materjali hulka.

a)

tapetud loomade rümbad ja loomade osad ning tapetud ulukite kehad või kehaosad, mis on kõlblikud inimtoiduks vastavalt ühenduse õigusaktidele, kuid mida ei kavatseta ärilistel kaalutlustel kasutada inimtoiduks;

b)

rümbad ja järgmised osad, mis pärinevad tapamajas tapetud loomadelt, mis on tapmiseelse ülevaatuse põhjal tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, või kehad ja järgmised kehaosad ulukitelt, mis on vastavalt ühenduse õigusaktidele tapetud kasutamiseks inimtoiduks:

c)

loomsed kõrvalsaadused lindudest ja jäneselistest, kes on tapetud põllumajandusettevõttes vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile d ja millel ei ole ilmnenud inimestele või loomadele nakkava haiguse nähte;

d)

selliste loomade veri, kellel ei ole ilmnenud mingeid vere kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte järgmistelt tapamajas tapetud loomadelt, kes on tapaeelsel ülevaatusel tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks vastavalt ühenduse õigusaktidele:

e)

loomsed kõrvalsaadused, mis on tekkinud inimtoiduks ette nähtud toodete tootmisel, sealhulgas rasvatustatud kondid, kõrned ning tsentrifuugimis- või separeerimissete piimatööstusest;

f)

loomsed saadused või loomseid saadusi sisaldav toit, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske;

g)

loomset päritolu lemmikloomatoit või sööt või loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisaldav sööt, mis ei ole enam ette nähtud söötmiseks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske;

h)

veri, platsenta, vill, suled, karvad, sarved, kabja- ja sõralõikmed ning toorpiim elusloomadelt, kellel ei ole ilmnenud inimestele või loomadele nakkava haiguse nähte;

i)

veeloomad ja nende osad, välja arvatud mereimetajad, kellel ei ole ilmnenud inimestele või loomadele nakkava haiguse nähte;

j)

kõrvalsaadused veeloomadest, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ette nähtud tooteid;

k)

järgmine materjal loomadelt, kel ei ole ilmnenud sellise materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte:

l)

selgrootud vee- ja maismaaloomad, kes ei kuulu inimestele või loomadele patogeensete liikide hulka;

m)

näriliste ja jäneseliste hulka kuuluvad loomad ja nende osad, välja arvatud 1. kategooria materjal vastavalt artikli 8 punkti a alapunktidele iii, iv ja v ning 2. kategooria materjal vastavalt artikli 9 punktidele a–g;

n)

toornahad ja nahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit surnud loomadelt (välja arvatud käesoleva artikli punktis b osutatud loomad), millel ei ilmnenud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

o)

selliste tapamajas tapetud loomade rasvkude, kellel ei ole ilmnenud selle materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte ja kes on tapaeelsel ülevaatusel tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks vastavalt ühenduse õigusaktidele;

p)

toidujäätmed, välja arvatud artikli 8 punktis f osutatud toidujäätmed.

a)

teatavat liiki maismaaloomade, välja arvatud karusloomade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;

b)

põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade söötmine toidujäätmetega või söödamaterjaliga, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest;

c)

põllumajandusloomade söötmine (kas karjatamise või haljassööda etteniitmise teel) haljassöödaga, mis on kasvanud pinnal, mida on väetatud muude orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega kui sõnnik, välja arvatud juhul, kui karjatamine või haljassööda etteniitmine toimub pärast 21 päeva pikkuse ooteaja lõppu, millega tagatakse inimeste ja loomade terviseriskide ohjamine, ning

d)

tehistingimustes peetavate kalade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liiki tehistingimustes peetavate kalade kehadest või kehaosadest.

a)

kontrollimised, mis tuleb läbi viia lõikes 1 osutatud keeldude kohaldamise tagamiseks, sh tuvastusmeetodid ja katsed, mida kasutatakse teatavatelt liikidelt pärinevate materjalide olemasolu tuvastamiseks, ning piirmäärad lõike 1 punktides a ja d osutatud töödeldud loomsete valkude ebaolulise koguse kohta, mis on tingitud juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastest;

b)

tingimused karusloomade söötmiseks töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest, ning

c)

tingimused põllumajandusloomade söötmiseks haljassöödaga, mis on kasvanud maal, mida on väetatud orgaaniliste väetiste või mullaparandajatega, eriti lõike 1 punktis c osutatud ooteaja muutmine.

a)

kõrvaldatakse jäätmetena põletamise teel

b)

juhul kui 1. kategooria materjal on jääde, seda taaskasutatakse koospõletamise teel või see kõrvaldatakse

c)

juhul kui 1. kategooria materjal ei ole artikli 8 punkti a alapunktides i ja ii osutatud materjal, töödeldakse seda rõhu all steriliseerimisega, saadusele tehakse püsiv märgistus ja ladestatakse tunnustatud prügilasse;

d)

juhul kui artikli 8 punktis f osutatud materjal on 1. kategooria materjal, kõrvaldatakse see tunnustatud prügilasse ladestamise teel;

e)

põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta või

f)

kasutatakse artiklites 33, 34 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja lastakse turule vastavalt kõnealustele artiklitele.

a)

kõrvaldatakse jäätmetena põletamise teel

b)

juhul kui 2. kategooria materjal on jääde, seda taaskasutatakse koospõletamise teel või see kõrvaldatakse

c)

ladestatakse tunnustatud prügilasse pärast töötlemist rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

d)

kasutatakse orgaaniliste väetiste või mullaparandajate tootmiseks, mis lastakse turule vastavalt artiklile 32, vajaduse korral pärast töötlemist rõhu all steriliseerimisega, ja saadud materjali püsivat märgistamist;

e)

kompostitakse või töödeldakse biogaasiks

f)

kasutatakse maa väetamiseks ilma eelneva töötlemiseta, kui tegemist on sõnniku, seedekulgla sisu, piima, piimasaaduste või ternespiimaga ning kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb raske nakkushaiguse leviku risk;

g)

kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see või töödeldakse biogaasiks;

h)

põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta või

i)

kasutatakse artiklites 33, 34 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja lastakse turule vastavalt kõnealustele artiklitele.

a)

kõrvaldatakse jäätmetena põletamise teel eeltöötlemisega või ilma eeltöötlemiseta;

b)

juhul kui 3. kategooria materjal on jääde, seda taaskasutatakse koospõletamise teel või see kõrvaldatakse eeltöötlemisega või ilma eeltöötlemiseta;

c)

ladestatakse tunnustatud prügilasse pärast töötlemist;

d)

töödeldakse, välja arvatud selline 3. kategooria materjal, mis on lagunenud või riknenud nii, et see põhjustab selle toote kaudu vastuvõetamatut inimeste ja loomade terviseriski, ning

e)

kasutatakse toore lemmikloomatoidu tootmiseks, mis lastakse turule vastavalt artiklile 35;

f)

kompostitakse või töödeldakse biogaasiks;

g)

kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see või töödeldakse biogaasiks;

h)

kui tegemist on karpide või koorikloomade kodade või koorikutega, mis ei kuulu artikli 2 lõike 2 punktis f osutatud kodade ja koorikute hulka, ja munakoortega, kasutatakse neid pädeva asutuse määratud tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviserisk;

i)

põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta;

j)

kasutatakse artiklites 33, 34 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja lastakse turule vastavalt kõnealustele artiklitele;

k)

kui tegemist on artikli 10 punktis p osutatud toidujäätmetega, töödeldakse rõhu all steriliseerimisega või artikli 15 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud töötlemismeetoditega või kompostitakse või töödeldakse biogaasiks, või

l)

kasutatakse maa väetamiseks ilma eelneva töötlemiseta, kui tegemist on toorpiima, ternespiimaga või piimasaadustega, mille puhul pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb nende toodete kaudu inimestele või loomadele nakkava haiguse risk.

a)

inimesele nakkava haiguse tunnustega, sh parasiitidega kaladelt pardal siseelundeid eemaldades saadud materjali pardal käitlemise ja kõrvaldamise eritingimusi;

b)

muid loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetodeid, mis ei hõlma rõhu all steriliseerimist, eelkõige kõnealuste meetodite parameetreid, eelkõige aega, temperatuuri, rõhku ja osakeste suurust;

c)

parameetreid loomsete kõrvalsaaduste (sh toidujäätmed) töötlemiseks biogaasiks või kompostiks;

d)

loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamise ja koospõletamise tingimusi;

e)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kütteainena põletamise tingimusi;

f)

artikli 10 punktis c osutatud loomsete kõrvalsaaduste tootmise ja käitlemise tingimusi;

g)

veeloomadest pärineva materjali sileerimist;

h)

loomsete kõrvalsaaduste püsivat märgistust;

i)

teatavate loomsete kõrvalsaaduste, orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate kasutamist väetisena;

j)

teatavate loomsete kõrvalsaaduste kasutamist põllumajandusloomade söödana ning

k)

artikli 14 punktis d osutatud teatava materjali vastuvõetamatut inimeste ja loomade terviseriski.

a)

lõike 1 esimese lõigu punktidele c, f ja g, võivad liikmesriigid võtta vastu või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad

b)

lõike 1 esimese lõigu punktile a, võib seal osutatud loomsed kõrvalsaadused kõrvaldada meres, ilma et see piiraks ühenduse keskkonnaõigusaktide kohaldamist.

a)

kui tegemist on artikli 15 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud loomsete kõrvalsaadustega, käidelda ja kõrvaldada vastavalt kõnealuses punktis sätestatud eritingimustele;

b)

kasutada teadustöös või muul eriotstarbel kooskõlas artikliga 17;

c)

kui tegemist on artiklis 18 osutatud loomsete kõrvalsaadustega, kasutada erisöötmise eesmärgil kooskõlas kõnealuse artikliga;

d)

kui tegemist on artiklis 19 osutatud loomsete kõrvalsaadustega, kõrvaldada jäätmetena kooskõlas kõnealuse artikliga;

e)

kõrvaldada jäätmetena või kasutada kooskõlas alternatiivsete meetoditega, mis on heaks kiidetud vastavalt artiklile 20, tuginedes parameetritele, mille hulka võivad kuuluda rõhu all steriliseerimine või teised käesoleva määruse või selle rakendusmeetmete nõuded;

f)

kui tegemist on 2. ja 3. kategooria materjaliga ja kui pädev asutus seda lubab, kasutada biodünaamiliste preparaatide valmistamiseks ja kasutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktile c;

g)

kui tegemist on 3. kategooria materjaliga ja kui pädev asutus seda lubab, kasutada lemmikloomatoiduks;

h)

kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, välja arvatud 1. kategooria materjaliga, mis saadakse elusloomadelt kirurgilisel sekkumisel või loomade sünnil põllumajandusettevõttes, ja kui pädev asutus seda lubab, kõrvaldada jäätmetena kõnealuses põllumajandusettevõttes.

a)

keeld loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid edaspidi muul otstarbel kasutada ja

b)

kohustus loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted ohutult kõrvaldada või toimetada need tagasi lähtekohta, kui see on asjakohane.

a)

loomaaialoomadele;

b)

tsirkuseloomadele;

c)

roomajatele ja röövlindudele, v.a loomaaia- või tsirkuseloomad;

d)

karusloomadele;

e)

metsloomadele;

f)

tunnustatud kasvanduste koertele või jahikoertele;

g)

varjupaikades olevatele koertele ja kassidele;

h)

tõukudele ja ussidele, mida kasutatakse kalasöödana.

a)

kasutada artikli 8 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ja loomaaialoomadest saadud materjali loomaaialoomade söödana ja

b)

kasutada artikli 8 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste liikide toiduks nende looduslikus elupaigas, et edendada bioloogilist mitmekesisust.

a)

tingimused, mille alusel võib anda lõikes 1 osutatud kogumise ja kasutamise loa 2. ja 3. kategooria materjali liikumise, ladustamise ja kasutamise kohta söödana, kaasa arvatud uute arenevate riskide korral, ning

b)

tingimused, mille alusel, teatavatel juhtudel erandina artikli 21 lõikes 1 sätestatud kohustusest, võib anda loa käesoleva artikli lõikes 2 osutatud 1. kategooria materjali kasutamiseks söödana, sealhulgas

a)

surnud lemmikloomade ja hobuslaste matmiseks;

b)

kõrvalistes piirkondades artikli 8 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks kohapeal ametliku järelevalve all põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik;

c)

artikli 8 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks ametliku järelevalve all kohapeal põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik, piirkondades, millele praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu tekib juurdepääs ainult eriolukorras geograafiliste või klimaatiliste olude tõttu või loodusõnnetuse korral, mille puhul tekiks risk materjali koguvate inimeste tervisele ja ohutusele, või kohtades, kuhu juurdepääs nõuaks ebaproportsionaalselt suuri pingutusi materjali kogumiseks;

d)

2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks muul viisil kui kohapeal põletamise või matmise teel ametliku järelevalve all, kui see materjal ei kujuta endast inimeste ja loomade terviseriski ja kui selle materjali kogus ei ületa nädalas määra, mis sätestatakse sõltuvalt toimingute laadist ja loomaliikidest, kelle kõrvalsaadusi käideldakse;

e)

sellise materjali kõrvaldamiseks, mis ei kuulu artikli 8 punkti a alapunktis i osutatud 1. kategooria materjali hulka teatamiskohustusliku haiguspuhangu korral, kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik, kui vedu lähimasse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise tunnustatud ettevõttesse suurendaks terviseriske või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral oleks selliste ettevõtete kõrvaldamisvõimsus ületatud, ning

f)

mesilaste ja mesindustoodete kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik.

a)

piirkonnad, mida nad liigitavad lõike 1 punkti b kohaldamisel kõrvalisteks piirkondadeks, sellise liigitamise põhjuse ja ajakohastatud teabe liigituse muutmise kohta, ning

b)

andmed lõike 1 punktides c ja d sätestatud lubade kasutamise kohta 1. ja 2. kategooria materjali puhul.

a)

tingimused, mis on ette nähtud inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise tagamiseks kohapeal matmise ja põletamise puhul;

b)

lõikes 2 osutatud loomapopulatsiooni maksimaalne suurus protsentides;

c)

loomsete kõrvalsaaduste kogus vastavalt lõike 1 punktis d osutatud toimingute laadile ja loomaliikidele, kellest kõrvalsaadused pärinevad, ning

d)

lõike 1 punktis e osutatud haiguste loetelu.

a)

ohjamise viisil, mis hoiab ära selle leviku enne kõrvaldamist vastavalt käesolevale määrusele või selle rakendusmeetmetele, või

b)

vähenemise vastava kategooria loomsete kõrvalsaaduste osas vähemalt samavõrra, kui artikli 15 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud meetodiga.

a)

meede, millega lubatakse kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks alternatiivseid meetodeid, või

b)

meede, millega lükatakse alternatiivne meetod tagasi.

a)

loomsete kõrvalsaaduste transpordil ette nähtud saatelehtede näidised ning

b)

terviseohutuse tõendite näidised ja tingimused loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste varustamiseks transpordil terviseohutuse tõenditega.

a)

juhud, mil on nõutav terviseohutuse tõend seoses teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest tuleneva inimeste ja loomade terviseriski tasemega;

b)

juhud, mil erandina lõike 2 esimesest lõigust ja seoses teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest tuleneva inimeste ja loomade terviseriski madala tasemega võib loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid transportida ilma kõnealuses lõikes osutatud saatelehe või tõendita;

c)

tuvastamise, kaasa arvatud märgistamise nõuded ja nõuded eri kategooriate loomsete kõrvalsaaduste eraldamise kohta transpordi ajal ning

d)

tingimused loomsete kõrvalsaaduste kogumisel ja transpordil tekkivate inimeste ja loomade terviseriskide ärahoidmiseks, kaasa arvatud selliste toodete ohutu transpordi tingimused seoses mahutite, veokite ja pakkematerjaliga.

a)

teised ettevõtjad, kellele nende loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid on tarnitud, ning

b)

ettevõtjad, kellelt nemad on tarninud.

a)

teabega, mis tuleb pädevatele asutustele kättesaadavaks teha;

b)

ajavahemikuga, mille jooksul kõnealust teavet tuleb säilitada.

a)

teavitavad enne tegevuse alustamist pädevat asutust kõikidest nende kontrollitavatest ettevõtetest, mis tegelevad mis tahes etapis loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmise, transpordi, käitlemise, töötlemise, ladustamise, turulelaskmise, jaotamise, kasutamise või kõrvaldamisega;

b)

annavad pädevale asutusele teavet järgmise kohta:

a)

loomsete kõrvalsaaduste töötlemine rõhu all steriliseerimisega, artikli 15 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud töötlemismeetoditega või artiklis 20 heaks kiidetud alternatiivsete meetoditega;

b)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine jäätmetena põletamise teel, välja arvatud ettevõtted, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ;

c)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete jäätmetena kõrvaldamine või taaskasutus koospõletusseadmetes, välja arvatud ettevõtted, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ;

d)

loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamine kütusena;

e)

lemmikloomatoidu tootmine;

f)

orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmine;

g)

loomsete kõrvalsaaduste ja/või nendest saadud toodete töötlemine biogaasiks või kompostiks;

h)

loomsete kõrvalsaaduste käitlemine nende kogumise järel selliste toimingutega nagu sorteerimine, lõikamine, jahutamine, külmutamine, soolamine, toornahkade ja nahkade või määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

i)

loomsete kõrvalsaaduste ladustamine;

j)

loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine, mida kavatsetakse

a)

kuuluvad artiklis 8, 9 või 10 osutatud teatavasse kategooriasse või

b)

kuuluvad rohkem kui ühte artiklis 8, 9 või 10 osutatud kategooriasse, märkides ära, kas selliseid toiminguid teostatakse

a)

need on ehitatud nii, et neid on võimalik tõhusalt puhastada ja desinfitseerida, ning kui see on asjakohane, on põrandad ehitatud nii, et see lihtsustab vedelike äravoolu;

b)

neis on juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid personali jaoks;

c)

neis on asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, nagu näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;

d)

neis hoitakse seadmeid ja varustust heas seisukorras ja mõõteriistu kalibreeritakse korrapäraste ajavahemike järel ning

e)

neis on asjakohaselt korraldatud mahutite ja veokite puhastamine ja desinfitseerimine, et hoida ära saastumisriski.

a)

„mustal poolel” töötavad isikud ei tohi minna „puhtale poolele”, vahetamata töörõivaid ja jalanõusid või neid desinfitseerimata;

b)

seadmeid ja tööriistu ei tohi viia „mustalt poolelt”„puhtale poolele” neid eelnevalt puhastamata ja desinfitseerimata ning

c)

ettevõtja peab kehtestama töötajate liikumise korra, et kontrollida töötajate liikumist ühest piirkonnast teise, ning nägema ette jalanõude ja rataste desinfitseerimisvannide nõuetekohase kasutamise.

a)

käideldakse loomseid kõrvalsaaduseid nii, et hoida ära saastumisriski;

b)

töödeldakse loomseid kõrvalsaaduseid võimalikult kiiresti. Pärast töötlemist käideldakse ja ladustatakse loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid nii, et hoida ära saastumisriski;

c)

kui see on asjakohane, siis töödeldakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõiki osi töötlusprotsessi igas etapis kindlal temperatuuril kindla ajavahemiku jooksul ja hoitakse ära taassaastumisrisk;

d)

ettevõtjad kontrollivad regulaarselt kohaldatavaid parameetreid (eelkõige temperatuuri, rõhku, aega, osakeste suurust), kui see on asjakohane, siis automaatseadmetega;

e)

kehtestatakse ja dokumenteeritakse ettevõtte kõikide osade jaoks puhastamise kord.

a)

ettevõtetes kohaldatavad nõuded infrastruktuurile ja seadmetele;

b)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete igasugusele käitlemisele kohaldatavad hügieeninõuded, sealhulgas meetmed, millega muudetakse hügieeninõudeid artikli 25 lõikes 1 osutatud ettevõtetele;

c)

loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemise, töötlemise ja ladustamise tingimused ja tehnilised nõuded, samuti heitvee töötlemise tingimused;

d)

tõendid, mida ettevõtja peab esitama loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ja töötlemise valideerimiseks, et tõestada oma võimet hoida ära inimeste ja loomade terviseriske;

e)

artiklites 8, 9 või 10 osutatud enam kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete samas ettevõttes käitlemise tingimused,

f)

artiklis 26 osutatud ristsaastumise ärahoidmise tingimused, kui loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse, käideldakse või töödeldakse ettevõtte selleks määratud osas;

g)

biogaasi- ja kompostimisseadmete tööparameetrid;

h)

väikese ja suure võimsusega seadmetes põletamisele ja kaaspõletamisele kohaldatavad nõuded, nagu on osutatud artikli 24 lõike 1 punktides b ja c, ning

i)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kütteainena põletamisele kohaldatavad nõuded, nagu on viidatud artikli 24 lõike 1 punktis d.

a)

loomsete kõrvalsaaduste töötlemine;

b)

loomsete kõrvalsaaduste töötlemine biogaasiks ja kompostiks;

c)

rohkem kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemine ja ladustamine samas ettevõttes;

d)

lemmikloomatoidu tootmine.

a)

teevad kindlaks ohud, mida tuleb vältida, mis tuleb kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele;

b)

teevad kindlaks kriitilised kontrollpunktid etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks hädavajalik;

c)

kehtestavad kriitilistes kontrollpunktides kriitilised piirid, mis tähistavad kindlaks tehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise puhul vastuvõetava ja keelatu piiri;

d)

kehtestavad ja rakendavad kriitilistes kontrollpunktides tõhusa järelevalvekorra;

e)

näevad ette korrigeerivad meetmed juhuks, kui seire näitab, et kriitiline kontrollpunkt ei ole enam kontrolli all;

f)

kehtestavad menetluse, mis võimaldaks kontrollida punktides a–e osutatud meetmete tulemuslikkust. Kontrollimenetlust teostatakse regulaarselt;

g)

koostavad ettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevaid dokumente ja arhiive, mis näitaksid punktides a–f osutatud meetmete kohaldamise tulemuslikkust.

a)

nende väljatöötamisel on konsulteeritud huvigruppide esindajatega, kelle huve need võivad oluliselt mõjutada, ning ettevõtjate sektorid on neid levitanud ning

b)

nende sisu on asjaomaste sektorite jaoks teostatav.

a)

need kujutavad endast muud 3. kategooria materjali või on saadud muust 3. kategooria materjalist kui artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal;

b)

need on vastavalt vajadusele kogutud või töödeldud kooskõlas rõhu all steriliseerimise nõuete või muude nõuetega, et ära hoida inimeste ja loomade terviseriske vastavalt meetmetele, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 15, ja meetmetega, mis on sätestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, ning

c)

need pärinevad asjaomase loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote jaoks tunnustatud või registreeritud ettevõttest.

a)

need on saadud 2. või 3. kategooria materjalist;

b)

need on toodetud kooskõlas rõhu all steriliseerimise tingimuste või muude tingimustega, et ära hoida inimeste ja loomade terviseriske vastavalt meetmetele, mis on vastu võetud kooskõlas artikliga 15, ja meetmetega, mis on sätestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3;

c)

need on pärit (olenevalt olukorrast) tunnustatud või registreeritud ettevõttest ning

d)

tegemist on 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahu ning töödeldud loomsete valkudega, mida kavatsetakse kasutada orgaaniliste väetiste ja mullaparandajatena või nende koostises, neisse on segatud lisandeid, et välistada segu kasutamine söödana, ning need on märgistatud, kui lõike 3 kohaselt vastu võetud meetmed seda nõuavad.

a)

inimeste ja loomade tervisenõudeid orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate tootmisel ja kasutamisel;

b)

koostisosi või aineid orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate märgistamisel;

c)

orgaanilistele väetistele ja mullaparandajatele lisatavaid koostisosi;

d)

täiendavaid tingimusi, näiteks märgistusviiside ja minimaalsete ainesisalduste kohta, et välistada orgaaniliste väetiste või mullaparandajate kasutamist söödana, ning

e)

juhtumeid, kus materjalide koostise või pakendamise tõttu ainete lisamise nõuded ei kehti.

a)

direktiivi 76/768/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kosmeetikatooted;

b)

direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed;

c)

direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud meditsiiniseadmed;

d)

direktiivi 98/79/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid;

e)

direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud veterinaarravimid;

f)

direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid.

a)

need tooted on saadud

b)

nad tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise ohutu töötlemisega vastavalt artiklile 38, kui turvaliste hangetega vastavalt artiklile 37 ei saa tagada küllaldast ohjamist.

a)

need tooted

b)

inimeste ja loomade terviseriskide ohjamine on tagatud:

a)

mis ei põhjusta vastuvõetamatuid inimeste või loomade terviseriske;

b)

mis on kogutud ja kogumiskohast töötlevasse ettevõttesse transporditud viisil, mis välistab inimeste või loomade terviseriskid, või

c)

mis on ühendusse imporditud ja esimesest sisenemiskohast töötlevasse ettevõttesse transporditud viisil, mis välistab inimeste või loomade terviseriskid.

a)

tingimustel, mis ei põhjusta vastuvõetamatuid inimeste või loomade terviseriske, või

b)

eriotstarbel, kui need tooted võivad tekitada inimeste ja loomade terviseriske, eeldusel et see on õigustatud ühenduse õigusaktides sätestatud eesmärkidel, eelkõige inimeste ja loomade tervise kaitseks.

a)

artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjalist toodetud imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoidu turulelaskmise tingimusi;

b)

tingimusi kasutatava materjali ohutuks kogumiseks ja vedamiseks viisil, mis välistab inimeste või loomade terviseriskid;

c)

artikli 37 lõike 2 esimeses lõigus osutatud dokumente;

d)

töötlemisprotsessi parameetreid vastavalt artikli 38 esimesele lõigule, eelkõige kasutatud materjali keemilise või füüsikalise töötlemise osas;

e)

lõppsaaduse kontrollimisnõudeid ning

f)

inimeste või loomade terviseriske tekitavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ohutu kasutamise tingimusi.

a)

käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete asjaomaste nõuetega vastava loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote kohta, mis on vähemalt niisama ranged kui need, mida kohaldatakse nende loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmisel ja turustamisel ühenduses;

b)

tingimustega, mis on tunnistatud vähemalt samaväärseks nende nõuetega, mida kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tootmisel ja turustamisel vastavalt ühenduse õigusaktidele, või

c)

artiklites 33, 35 ja 36 osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete korral nimetatud artiklites sätestatud nõuetega.

a)

määratletud riskiteguriga materjali puhul üksnes kooskõlas määrusega (EÜ) nr 999/2001;

b)

otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtlike jäätmetega segatud või saastunud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele;

c)

1. ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete puhul, mis ei ole ette nähtud artiklites 33, 35 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, ainult sel juhul, kui nende impordieeskirjad on heaks kiidetud vastavalt artikli 42 lõike 2 punktile a;

d)

artikli 17 lõikes 1 osutatud eesmärgil valmistatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete puhul vastavalt liikmesriigi meetmetele, millega tagatakse inimeste ja loomade terviseriskide ohjamine seni, kuni võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud ühtlustatud tingimused.

a)

saadetised peavad tulema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, mis on kantud loetelusse vastavalt lõikele 4;

b)

saadetised peavad tulema kolmanda riigi pädeva asutuse tunnustatud või registreeritud ettevõtetest, mille pädev asutus on sellel eesmärgil kandnud loetelusse, ning

c)

ühendusse sisenemisel piiripunktis, kus tehakse veterinaarkontroll, peab saadetisega olema kaasas dokumentatsioon, nagu saateleht või terviseohutuse tõend, ning kui see on asjakohane, siis deklaratsioon, mis vastab artikli 42 lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud näidisele.

a)

kolmanda riigi õigusakte;

b)

pädeva asutuse ja selle järelevalveteenistuste töökorraldust kolmandas riigis, nende teenistuste volitusi, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;

c)

ühendusse importimiseks ette nähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervisenõudeid;

d)

kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervisenõuetele vastavuse kohta;

e)

kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;

f)

ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;

g)

kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervise seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise terviseseisundi kõiki aspekte, mis võiksid tekitada ühenduses inimeste ja loomade terviseriski;

h)

korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta oma territooriumil, eriti Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni vee- ja maismaaloomade tervise-eeskirjades loetletud haiguste kohta;

i)

kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste ärahoidmise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas muudest kolmandatest riikidest importimise eeskirju.

a)

1. ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi tingimusi;

b)

inimeste ja loomade tervise kaitseks 3. kategooria materjalide või nendest saadud toodete suhtes kohaldatavaid piiranguid, mida võib kehtestada viitamisega artikli 41 lõike 4 kohaselt koostatud või muul inimeste ja loomade tervise kaitse eesmärgil koostatud ühenduse loeteludele kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest;

c)

kolmandate riikide ettevõtetes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmise tingimusi; selliste tingimustega võib ette näha ka korra, kuidas asjaomased pädevad asutused kontrollivad ettevõtteid või vabastavad artikli 41 lõike 3 teise lõigu punktis b ette nähtud tunnustamisest või registreerimisest teatud tüüpi ettevõtted, kus käideldakse loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, ning

d)

näidiseid saadetistele kaasa antavate terviseohutuse tõendite, saatelehtede ja deklaratsioonide kohta, täpsustades tingimused, millele vastavalt saab kinnitada, et loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on kogutud ja toodetud vastavalt käesoleva määruse nõuetele.

a)

määratletud riskiteguriga materjali puhul üksnes kooskõlas määrusega (EÜ) nr 999/2001;

b)

otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtlike jäätmetega segatud või saastunud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele.

a)

peatab ettevõttele käesoleva määruse kohaselt antud tunnustuse, kui

b)

tühistab ettevõttele käesoleva määruse kohaselt antud tunnustuse, kui

c)

kehtestab ettevõttele konkreetsed tingimused olemasolevate puuduste kõrvaldamiseks.

a)

ühenduse õigusaktide nõudeid ei täideta ning

b)

sellisest tegevusest tulenevad inimeste või loomade võimalikud terviseriskid.

a)

lõikes 1 osutatud loetelude vorminguga ning

b)

lõikes 1 osutatud loetelude kättesaadavaks tegemise viisiga.

a)

keelduda saadetise vastuvõtmisest või

b)

võtta saadetis tingimusteta vastu või

c)

võtta saadetis vastu järgmistel tingimustel:

a)

lõikes 1 osutatud loomseid kõrvalsaaduseid või nendest saadud tooteid;

b)

3. kategooria materjalist saadud loomseid valke.

a)

kindlaksmääratud ajavahemikku, mille jooksul pädev asutus peab tegema lõikes 1 osutatud otsuse;

b)

täiendavaid tingimusi lõikes 4 osutatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete lähetamise kohta;

c)

vastavalt lõikele 5 saadetistele lisatavate terviseohutuse tõendite näidiseid ning

d)

tingimusi, mille kohaselt võib erandina käesoleva artikli lõigetest 1–5 näitustel, kunstitegevuseks, diagnostikaks, haridus- või uurimistööks kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid saata teise liikmesriiki.

a)

sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühise piiriga põllumajandusettevõtete piires, mis asuvad ühise piiriga liikmesriikide piiriäärsel alal;

b)

muude loomsete kõrvalsaaduste vedu ettevõtete vahel, mis asuvad ühise piiriga liikmesriikide piiriäärsel alal, ning

c)

surnud lemmikloomade transporti põletamiseks ettevõttesse, mis asub ühise piiriga teise liikmesriigi piiriäärsel alal.