12.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/50

(1)

13. juunil 2008. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (2) („algatamisteade”) subsiidiumidevastase menetluse (edaspidi „subsiidiumivastane uurimine” või „uurimine”) algatamise kohta Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA” või „asjaomane riik”) pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes.

(2)

Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (3) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta USA-st pärit biodiisli ühendusse importimise suhtes ning alustas eraldi uurimist (edaspidi „dumpinguvastane menetlus”).

(3)

Subsiidiumivastane uurimine algatati kaebuse põhjal, mille 29. aprillil 2008. esitas Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kes esindavad olulist osa, kõnealusel juhul üle 25 % ühenduse biodiisli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote subsideerimise ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitleti piisava põhjusena subsiidiumivastase uurimise algatamiseks.

(4)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 9 kohaselt USA valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et USA-st pärit biodiisli subsideeritud import põhjustab ühenduse tööstusele olulist kahju. USA valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada kaebusest tulenevat olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. USA valitsus võttis pakkumise vastu ning konsultatsioonid peeti seejärel 2. juunil 2008. Konsulteerimise käigus ei jõutud vastastikku kooskõlastatud lahenduseni. Siiski võeti asjakohaselt arvesse USA ametiasutuste esitatud märkused, mille kohaselt ei olnud mõne kaebuses käsitletud osariigi programmi puhul kaebuses sisalduva teabe põhjal alati selge, kas USA biodiisli tootjad/eksportijad on saanud tasakaalustatavaid soodustusi. Pärast kättesaadava teabega tutvumist otsustati järgmised osariikide kavad uurimise käsitlusalast välja jätta, kuigi need on algatamisteates loetletud: Florida osariigi taastuva energia tehnoloogia toetusprogramm, Texase osariigi uute tehnoloogiate teadus- ja arenguprogramm, Washingtoni osariigi vaba energia programm (teine osa), Alabama osariigi alternatiivsete kütuste ja teadusuuringute arengufond, Põhja-Dakota osariigi biodiislikütuse müügivarustuse maksukrediidikava ning Nebraska osariigi alternatiivkütusega töötavate sõidukite ja tankimise infrastruktuuride laenukava.

(5)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest USA eksportijatele/tootjatele, asjaga teadaolevalt seotud importijatele, tarnijatele, tarbijatele ja ühendustele, USA ametiasutustele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning teistele asjaga teadaolevalt seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Pidades silmas USA eksportijate/tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 27 subsideerimise kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring.

(7)

Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti USA eksportijatel/tootjatel endast teada anda 15 päeva jooksul alates uurimise algatamise kuupäevast ning esitada komisjonile põhiteave oma ekspordi ja omamaise müügi ning biodiisli tootmise, segamise ja sellega kauplemisega seotud täpsete toimingute kohta, ning kõigi vaatlusaluse toote tootmise, segamise ja sellega kauplemisega tegelevate seotud äriühingute nimed ja teave nende tegevuse kohta ajavahemikus 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on määratletud ka põhjenduses (17).

(8)

Valimi moodustamise raames andis 15 päeva jooksul endast teada ja esitas nõutud teabe üle 50 äriühingu. Nende äriühingute import moodustas üle 80 % biodiisli koguimpordist USA-st ühendusse.

(9)

Algmääruse artikli 27 lõike 1 punkti b kohaselt moodustati valim ühenduse vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida suudeti olemasoleva aja jooksul uurida. Algmääruse artikli 27 lõike 2 kohaselt peeti kavandatava valimi osas nõu äriühingutega, kes soovisid valimi hulka kuuluda, USA biodiisli tootjate kutseühendusega (the National Biodiesel Board) ning Ameerika Ühendriikide valitsusega. Huvitatud isikutelt saadud märkuste põhjal kaasati algselt valimisse seitse äriühingut. Esialgu otsustati aga, et USA-st pärit biodiisli importi käsitleva dumpinguvastase menetluse käigus moodustatud valimiga paralleelsuse tagamiseks tuleks üks algselt valimisse kaasatud äriühing valimist välja arvata. Märgitakse, et kõnealune äriühing on ainult biodiisli hulgimüüja, samas kui teised valimisse kuuluvad äriühingud tegelevad biodiisli tootmisega. Kõnealust äriühingut kontrollitakse vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 3 aga individuaalselt ning tema kohta kehtestatakse eraldi subsiidiumidevastane tollimaks. USA ekspordistatistika kohaselt oli kuue valimisse kuuluva äriühingu osa USA ekspordi kogumahust uurimisperioodil 50 % ja 73 % endast teada andnud äriühingute biodiisli impordist, nagu on selgitatud põhjenduses (8).

(10)

Kümme kaasamata jäetud koostööd tegevat äriühingut taotlesid individuaalsete määrade väljaarvutamist algmääruse artikli 27 lõike 3 ja artikli 15 lõike 3 rakendamiseks. Asjaomastele äriühingutele saadeti küsimustikud. Ainult üks äriühing vastas küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul. Siiski võeti taotlus hiljem tagasi.

(11)

Kooskõlas algmääruse artikliga 27 ning pärast konsulteerimist kaebuse esitajaga lähtuti ühenduse tootjate valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses, nagu on nimetatud põhjenduses (164). See valik võimaldas ka tootjate teatava geograafilise jaotumise ühenduses. Selle tulemusel valiti valimisse üksteist ühenduse tootjat. Komisjon saatis üheteistkümnele valimisse kaasatud äriühingule küsimustikud. Samas ei esitanud üks algselt valimisse kaasatud äriühing küsimustikule sisulisi vastuseid ning tuli seetõttu valimist välja arvata. Seega saadi ettenähtud tähtaja jooksul teistelt äriühingutelt kümme täielikku vastust. Neid valimisse kaasatud kümmet äriühingut käsitati kui ühenduse tüüpilisi tootjaid.

(12)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ning teistele äriühingutele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid. Seega saadeti küsimustikud USA ametiasutustele, seitsmele algselt USA äriühingute valimisse kaasatud äriühingule, kümnele põhjenduses (10) viidatud äriühingule, 11 valimisse kaasatud ühenduse tootjale, 18 tarbijale ning 90 tooraine tarnijale.

(13)

Küsimustikele saadi vastused USA ametiasutustelt, seitsmelt algselt USA äriühingute valimisse kaasatud äriühingult ja ühelt äriühingult, kes avaldas soovi individuaalseks uurimiseks, nagu on osutatud põhjenduses (10), kümnelt valimisse kaasatud ühenduse tootjalt, ühelt tarbijalt ning kuuelt tooraine tarnijalt.

(14)

Komisjon püüdis saada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta subsideerimise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas.

(15)

Kontrollkäigud tehti järgmistesse Ameerika Ühendriikide ametiasutuste valdustesse.

(16)

Kontrollkäigud tehti ka järgmiste äriühingute valdustesse.

(17)

Subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste kontrollimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(18)

Algatamisteates on väidetavalt subsideeritav toode määratletud kui USA-st pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiisel) kas puhtal kujul või segatuna, mida peamiselt, kuid mitte ainult, kasutatakse taastuvkütusena (edaspidi „vaatlusalune toode”), ja mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide ex 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91 ja ex 1518 00 99 all.

(19)

Vastavalt USA maksuseaduse (4) (US Internal Revenue Code) 26. jaotise lõike 40 punktile d määratletakse mõiste „biodiisel” pikaahelaliste rasvhapete monoalküülestritena, mis saadakse taimse või loomse päritoluga ainetest, mis vastavad a) kütuste ja kütuselisandite registreerimise tingimustele, nagu on nõutud USA Keskkonnakaitse Agentuuri (Environmental Protection Agency) puhta õhu seaduse (Clean Air Act, 42 U.S.C 7545) 211. jaos ja b) USA Materjalide Katsetamise Ühingu (American Society of Testing and Materials) standardi D6751 tingimustele.

(20)

Turuinformatsiooni ja üldsusele kättesaadava teabe (5) põhjal loetakse biodiislikütusteks igat liiki biodiislid ja biodiisli segud (biodiisli ja mineraaldiisli segu, nagu on selgitatud põhjenduses (22), mida toodetakse ja müüakse USA-s,, ning need on osa õigusaktide paketist, mis käsitleb energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja alternatiivkütuseid.

(21)

Uurimine näitas, et USA-s toodetud biodiisel on eelkõige „rasvhappe metüülester” (FAME), mida saadakse mitmesugustest taimeõlidest, mis on biodiisli lähteaine. (6) Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga. Termin „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile, kuigi tootmisprotsessis on võimalik kasutada ka etanooli, mis annab tulemuseks „rasvhappe etüülestrid”. Ümberesterdamine on suhteliselt lihtne keemiline protsess, kuid kvaliteetse biodiisli saamiseks on vaja järgida kõige rangemaid tööstusstandardeid.

(22)

Uurimine kinnitas, et erinevate segude tootmiseks segavad tootjad USA-s toodetud biodiisli üldjuhul mineraaldiisliga (edaspidi „biodiisli segud”) ning segud müüakse seejärel eri klientidele. Samuti ilmnes, et biodiislit müüdi puhtal kujul sõltumatutele äriühingutele, kes ostsid või importisid seda mineraaldiisliga segamiseks. Biodiisli segamine mineraaldiisliga on suhteliselt lihtne tegevus, mida on võimalik teha näiteks tsisternides segamise teel tootmispaigas enne segu tsisternautosse toimetamist või tilkhaaval tsisternautos segamise teel, lisades soovitud biodiisli ja mineraaldiisli hulga järk-järgult, või samaaegse segamise teel, mille korral mõlemad komponendid jõuavad tsisterni või autosse üheaegselt.

(23)

Erinevate biodiisli segude selgeks tuvastamiseks on olemas „B” faktori nime all tuntud rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem, mis näitab täpset biodiisli kogust biodiisli segus – näiteks saab „X” % biodiislit sisaldav biodiisli segu märgistuse B„X”, kuna puhta biodiisli märgistus on B100, mis tähendab, et see sisaldab 100 % biodiislit. USA turul müüdi tavaliselt B99 diislit, mis sisaldas 99 % (7) biodiislit ja 1 % mineraaldiislit. Vastupidiselt mineraaldiislile tuleks puhast biodiislit kasutada suhteliselt kiiresti ning sellel ei tohiks lasta seista kauem kui kolm kuni neli kuud, kuna vastasel juhul see oksüdeerub ega ole enam tarbimiseks sobiv. Biodiisli segamine mineraaldiisliga võimaldab kütust kauem säilitada. 1 % mineraaldiislit segus B99 on piisavalt toksiline biodiisli seente pärssimiseks.

(24)

Uurimine näitas, et kuigi biodiisel ja suure biodiisli sisaldusega segud (8) on üldiselt ette nähtud USA turul müümiseks eesmärgiga neid edasi segada, toodetakse väikese biodiisli sisaldusega segusid (9) harilikult USA turul tarbimiseks. Seega saab USA-s eristada turgu suure biodiisli sisaldusega segude ja väikese sisaldusega segude jaoks.

(25)

Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et USA-s toodetav ja müüdav ning ühendusse imporditav biodiisel ja teatud segud mõjutasid kaebuse esitanud ühenduse biodiisli tootjate majanduslikku olukorda. Kooskõlas asjaomaste USA tootjate ja siseturu omadustega oli vaatlusaluse toote määratluse eesmärk hõlmata ka asjaomastes biodiisli segudes olevat biodiislit. Nagu on märgitud algatamisteates ja põhjenduses (18), peaks vaatlusaluse toote määratlust selgitama, et teha kindlaks tooted, mida oli kavas uurimisse kaasata.

(26)

Uurimine näitas, et suurem osa USA-s otsetarbimiseks müüdavatest biodiisli segudest on märgistusega B20, st segud, mis sisaldavad 20 % biodiislit, nagu on selgitatud põhjenduses (22), ning mida on võimalik kasutada 1992. aasta energiapoliitika seaduse järgimiseks (Energy Policy Act – EPAct), (10) ning märgistusega B6, B5 ja B2. Üldsusele kättesaadava teabe kohaselt on mis tahes diiselmootor võimeline nende segudega töötama sisuliselt mingeid täiendusi tegemata ja autotootjate antud garantii kehtivust kaotamata. Väikese biodiisli sisaldusega segud (2 %–20 % biodiislit) toimivad sarnaselt mineraaldiisliga. Kasutades mootoris biodiislikütust, mis sisaldab biodiislit rohkem kui B20 segu, võib tarbija kogeda teatavat langust võimsuses, pöördemomendis ja kütusesäästus, samuti ei kehti mootorile tekitatud kahju puhul üldjuhul autotootja garantii.

(27)

Uurimine on näidanud, et puhast biodiislit ja suure biodiisli sisaldusega segusid ei kasutata üldjuhul USA-s otsetarbimiseks. Puhas biodiisel tuleb tavaliselt enne turustamist segada. Saadud segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes ja bussides, ning samuti rongides. Biodiislit saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks. Hetkel katsetatakse biodiisli segude kasutamise võimalikkust õhusõidukites.

(28)

Seega tuleks uuritav vaatlusalune toode määratleda kui mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, üldtuntud kui biodiisel, kas puhtal kujul või segudes, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud. Teisisõnu hõlmab vaatlusalune toode USA-st pärit puhast biodiislit (B100) ja kõiki segusid, mis on suurema biodiisli sisaldusega kui B20 segud, st segusid, mis sisaldavad üle 20 % USA-st pärit biodiislit (edaspidi „vaatlusalune toode”). Seda künnist peetakse sobivaks USA turul saadaolevate erinevat tüüpi segude selgeks eristamiseks.

(29)

On leitud, et olenemata võimalikest erinevustest tootmise jaoks kasutatavas tooraines või tootmisprotsessis, on kõnealusesse uurimisse kaasatud igat tüüpi biodiislid ja segudes olevad biodiislid samasuguste või väga sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal otstarbel. Vaatlusaluse toote võimalikud varieerumised ei muuda selle põhimõistet, selle omadusi ega erinevatel isikutel sellest olevat ettekujutust.

(30)

Vaatlusalune toode kuulub CN-koodide ex 3824 90 91, ex 3824 90 97, ex 2710 19 41, ex 1516 20 98, ex 1518 00 91 ja ex 1518 00 99 alla.

(31)

Leiti, et kõnealusesse uurimisse kaasatud tooted, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning USA-st ühenduse turule eksporditavad tooted on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Samamoodi on tooted, mida toodab ühenduse tootmisharu ja mida müüakse ühenduse turul, ning tooted, mida eksporditakse asjaomasest riigist ühendusse, sarnaste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega.

(32)

On väidetud, et mõned kasutajad, eriti Saksamaal, kasutavad vahetult puhast biodiislit (B100) odavama alternatiivina mineraaldiisli või tavaliste ühenduse turul otsetarbimiseks kasutatavate segude asemel. Selle väite uurimine näitas, et suurem osa ühenduse tootjate müügist ühenduse turul oli suunatud äriühingutele, kes segasid seda mineraaldiisliga. Asjaolu, et mõned autoparkide omanikud B100 biodiisli peale üle lähevad, on ühenduse tasandil pigem erand kui reegel. Biodiisel on pigem mineraaldiislit ühenduse turul täiendav toode, mitte seda asendav.

(33)

See ei muuda asjaolu, et USA-s toodetavad ja ühendusse eksporditavad erinevat tüüpi vaatlusalused tooted on asendatavad toodetega, mida ühenduses toodavad ja müüvad ühenduse biodiisli tootjad. Kasutusviisides või tootjate ja tarbijate ettekujutustes tootest ei ole selliseid olulisi erinevusi, mis muudaksid samasuguse toote määratlust.

(34)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel tootel, eriti puhtal biodiislil, on teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused kui ühenduses toodetud biodiislil. Kui EÜ biodiisli tootmine baseerub rapsiõlil, siis USA tootjad kasutavad ainult sojaõli. Seega ei ole need kaks toodet omavahel asendatavad ega konkureeri teineteisega ühenduse turul. Kõnealune huvitatud isik rõhutas eelkõige asjaolu, et külma voo omadused ja joodiarvud on erinevad.

(35)

Komisjon uuris seda väidet ja leidis järgmist:

(36)

Arvestades, et „samasugusus” ei nõua vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 5 toodetelt identsust kõigis aspektides, ei ole erinevate tootetüüpide vahelised väikesed erinevused piisavad selleks, et muuta üldist järeldust selle kohta, kas vaatlusalune toode ja ühenduse samasugune toode on sarnased.

(37)

Seega ei leitud vaatlusaluse toote erinevate tüüpide ning ühenduse turul müüdavate ühenduse samasuguste toodete vahel erinevusi, mis võiksid viia järelduseni, et ühenduse turul toodetavad ja müüdavad tooted ei ole samasugused tooted, millel on samasugused või väga sarnased põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused nagu USA-s toodetavatel ja ühendusse eksporditavatel vaatlusaluse toote tüüpidel. Seetõttu otsustatakse esialgu, et igat tüüpi biodiislid on algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses sarnased.

(38)

Kaebuses ja komisjoni küsimustikule saadud vastustes sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi riiklikke kavasid, mis väidetavalt hõlmasid subsiidiumide andmist.

Riiklikud kavad

(39)

Samuti uuriti kaebuses ja komisjoni küsimustikule saadud vastustes sisalduva teabe põhjal järgmisi osariikide kavasid, mis väidetavalt hõlmasid subsiidiumide andmist.

Osariikide kavad

(40)

Mõned algatamisteate punktis 3 loetletud osariikide kavadest, nagu on selgitatud põhjenduses (4), jäeti pärast algatamise-eelseid nõupidamisi Ameerika Ühendriikide valitsusega uurimisest välja. Järelejäänud osariikide kavade osas sedastasid valimisse kaasatud äriühingud ja põhjenduses (9) nimetatud äriühing, keda uuriti individuaalselt, et nemad pole uurimisperioodi jooksul kavade raames toetusi saanud, ning vastupidist tõestavaid materjale ei leitud. Seega otsustati esialgu, et kõnealuse uurimise raames ei ole nende kavade edasisel uurimisel alust.

(41)

USA seadustiku (US Code – U.S.C.) 26. jaotise lõige 40A on biodiisli segajate, jaemüüjate ja lõpptarbijate maksukrediitide kava õiguslik alus. Selles nimetatakse järgmisi biodiislikütuse krediite:

(42)

Agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediit on tulumaksukrediit, mida kohaldatakse ainult agrobiodiisli väiketootjate suhtes. Seda kava käsitletakse põhjendustes (64) kuni (72).

(43)

Energiakasutuse tõhususe ja laiendamise akti 2008 (Energy Improvement and Extension Act 2008) 202. jao punktis a on sätestatud, et põhjenduses (41) nimetatud maksukrediidid on kättesaadavad kuni 31. detsembrini 2009.

(44)

Et põhjenduse (41) punktis i nimetatud biodiisli segu toetuse saamise tingimusele vastata, peab äriühing valmistama biodiisli ja diislikütuse segu, mida müüakse või kasutatakse kütusena. Kõnealust toetust taotlev isik peab biodiisli tootjalt või importijalt hankima sertifikaadi, millega määratakse kindlaks toode ning biodiisli ja agrobiodiisli protsent tootes. Krediit realiseeritakse aktsiisimaksukrediidina või juhul, kui äriühingu aktsiisimaksukohustus on väiksem kui kogu aktsiisimaksukrediit, võib äriühing oma krediidi jääki taotleda ka tagastamisele kuuluva tulumaksukrediidina. Tagastamisele kuuluv tulumaksukrediit on maksumaksja tulumaksukrediit või otsetoetus. See on tagasimakstav, kuna ülemäärast krediiti on võimalik maksumaksjale rahalise otsetoetusena välja maksta, kui krediit on suurem kui üksikisiku maksukohustus.

(45)

Põhjenduse (41) alapunktis ii nimetatud biodiisli krediit on mittetagastatav tulumaksukrediit puhta biodiisli jaemüüjatele või lõpptarbijatele. Puhta biodiisli krediiti saab ainult isik, kes tangib sõidukit galloni puhta biodiisliga või kasutab seda kütusena. Tuleks märkida, et ka biodiisli tootjatel, kes ise oma biodiislit toodavad, on võimalik kõnealust krediiti saada. Seega peab biodiisli tootja kõnealuse krediidi saamiseks täitma kas jaemüüja (paneb galloni biodiislit lõpptarbija bensiinipaaki) või lõpptarbija (nt tangib biodiisliga oma sõidukeid) ülesandeid.

(46)

Segamata biodiisli jaemüüja (või biodiisli tootja, kes tegutseb jaemüüjana) või lõpptarbija saab taotleda 1,00 USA dollar segamata (puhta) agrobiodiisli galloni kohta või 0,50 USA dollarit muu segamata (puhta) biodiisli kohta mittetagastatava ettevõtte tulumaksukrediidina. Mittetagastatav ettevõtte tulumaksukrediit on ettevõtte tulumaksu ümberarvutus. See on mittetagastatav, kuna juhul, kui ettevõtte krediidid on suuremad kui tema maksukohustus, ei ole üleliigset krediiti võimalik ettevõttele rahalise otsetoetusena välja maksta.

(47)

Uurimine näitas, et ükski valimisse kaasatud äriühing ega individuaalselt uuritud äriühing, nagu on nimetatud põhjenduses (9), ei saanud segamata (puhta) biodiisli jaoks saadaolevat biodiisli krediiti. Järelikult ei ole praeguse uurimise käigus seda osa kavast (biodiisli krediit) vaja põhjalikumalt hinnata.

(48)

Kõik uuritud äriühingud said maksukrediite biodiisli segu krediiditeotuse raames, mida antakse kütusena kasutamise eesmärgil müüdavatele biodiisli segudele.

(49)

Mineraaldiislikütusega segatud biodiisel annab õiguse saada biodiisli segu aktsiisimaksu- või tulumaksukrediiti. Uurimisperioodi jooksul oli valdav krediit 1 USA dollar segamata agrobiodiisli (11) galloni kohta või 0,50 USA dollarit (12) iga muu segamata biodiisli galloni kohta, mida kütusesegus kasutati. Seega sõltub segatud kütuse lõplik maksukrediit selles oleva biodiisli osakaalust. Miinimumnõudeks ja ühtlasi ka kõige levinumaks tavaks on lisada 99,9 % biodiislile 0,1 % mineraaldiislit (segatud toote nimi USA-s on B99), kuna see kindlustab maksimaalse maksukrediidi saamise. Biodiisli osakaal segatud tootes mõjutab maksukrediiti (nt 100 gallonit B99 sisaldab 99,9 gallonit biodiislit ning annab õiguse saada 99,90 USA dollari ulatuses maksukrediiti). Puhta toote (B100) muutmine segatud tooteks (B99) on lihtne protsess. Selle all mõistetakse puhtale biodiislile 0,1 % mineraaldiisli lisamist ja sellega ei kaasne vaatlusaluse toote oluline muutmine. Segamine annab õiguse krediidi saamiseks.

(50)

Biodiisli tootjad saavad toetust taotleda juhul, kui nad teevad segamisprotsessi ise. Tootja peab segama puhta biodiisli mineraaldiislikütusega. Sellel, kas segatud biodiislit müüakse omamaiselt või ekspordiks, ei ole toetuse saamise õigusele mingit mõju.

(51)

Äriühingutel, mis biodiislit ise ei tooda, vaid ostavad puhast biodiislit ja segavad selle biodiisli seguks, on samuti õigus saada maksukrediiti. Sellised äriühingud peavad saama biodiisli tootjalt (ning vajaduse korral ka vahepealsetelt edasimüüjatelt) sertifikaadi, kus tootja efektiivselt tõestab, et ei ole maksukrediiti taotlenud. Sertifikaat on edasiantav, andes omanikule õiguse 1 USA dollarile maksukrediidile puhta biodiisli galloni kohta.

(52)

Toetust on võimalik taotleda aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina või otsetoetusena. Toetuse kogusumma jääb samaks (1 USA dollar galloni kohta) olenemata sellest, kas toetust taotletakse aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina, maksumaksja otsetoetusena või kombinatsioonina eespool nimetatutest.

(53)

Uurimisperioodi jooksul sai enamik äriühinguid segatud biodiisli kogusest lähtuvalt otsetoetusi, samas kui teised said nii maksuvähendust (biodiisli segu krediiti kasutati osaliselt aktsiisi- või tulumaksukohustuse tasaarvestamiseks) kui ka otsetoetust. Asjaomaste äriühingute maksukohustused olid võrreldes saadud biodiisli segu krediidiga väikesed, järelikult saadi suurem osa toetusest otsetoetusena ning väiksem maksuvähendusena.

(54)

U.S.C. näeb ette, et biodiisli segu krediiti antakse ainult juhul, kui biodiisli ja mineraaldiisli segu valmistav äriühing (segu valmistaja) saab biodiisli tootjalt sertifikaadi (edaspidi „biodiisli sertifikaat”), milles tootja muu hulgas kinnitab sertifikaadiga seonduva biodiisli kogust ning seda, kas kõnealune biodiisel on agrobiodiisel või muud tüüpi biodiisel. Kui biodiislit tootev äriühing segab selle biodiisli hiljem mineraaldiisliga ja taotleb maksukrediiti, peab kõnealune äriühing krediidi taotlemiseks esitama biodiisli sertifikaadi koos vajalike dokumentidega. Isik, kes biodiisli sertifikaadi vastu võtab ning hiljem biodiisli ilma biodiisli segu valmistamata edasi müüb, peab esitama ostjale biodiisli sertifikaadi ning biodiisli edasimüüja teatise. Teisisõnu võib segu valmistav ja maksukrediiti taotlev äriühing saada biodiisli sertifikaadi otse biodiisli tootjalt või kaudselt biodiisli edasimüüjalt. Seega on kõnealune sertifikaat edasiantav, andes omanikule õiguse 1 USA dollari suurusele maksukrediidile galloni kohta igalt gallonilt biodiislilt, mida taotleja kasutab biodiisli segu tootmiseks.

(55)

Uurimine näitas, et puhta biodiisli (B100) ja segatud biodiisli (B99) vahel oli selge hinnaerinevus. Kuigi ainus erinevus kahe tootetüübi vahel on B99 biodiisli saamiseks 0,1 % mineraaldiisli lisamine, müüdi piirkonnas B100 biodiislit 1 USA dollar galloni kohta kallimalt kui B99 biodiislit. USA biodiisli turg osutus väga läbipaistvaks. Majandustegevuses osalejad Ameerika Ühendriikide biodiisli turul teavad, et biodiisli segude valmistajad saavad 1 USA dollari suurust maksukrediiti galloni kohta. Mõne valimisse kaasatud äriühingu puhul näitasid kodumaisel turul müüdud B100 biodiisli müügiarved nii toote hinda kui ka biodiisli segu valmistaja krediiti, st krediiti müüdi edukalt B100 ostjale. Selle alusel leitakse, et kogu biodiislit subsideeritakse maksukrediidi kaudu.

(56)

Biodiisli segu krediiti tuleb vaadelda fiskaaltoetusena sellest olenemata, kas seda antakse rahalise toetuse või maksukohustuste tasaarvestamise vormis.

(57)

Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähendusele, kuna kava pakub Ameerika Ühendriikide valitsuse rahalist toetust otsetoetustena (sularahamaksed) ja saamatajäänud tuluna, mis vastasel juhul maksmisele kuuluks (maksude tasaarvestus). Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(58)

Kava raames võivad toetusi saada äriühingud, kes on osa biodiisli tööstusest, ja kava on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

(59)

Biodiisli segu krediiti anti segus kasutatud biodiisli kogustest lähtuvalt, st 1 USA dollar galloni kohta, kuna kõik asjaomased äriühingud kasutasid agrobiodiislit. Toetuse suuruse arvutamise aluseks uurimisperioodil sai 1 USA dollar uurimisperioodil müüdud puhta biodiisli galloni kohta, mida müüdi puhta biodiislina (B100) või osana segust. Toetuse kindlaks määramiseks võeti subsiidiumi suuruse arvutamisel arvesse ka mineraaldiisli lisamine.

(60)

Üks valimisse kaasatud biodiisli tootjatest sai kõnealuse kava raames toetusi kaudselt, kuna kasutas faktooringusüsteemi, et saada biodiisli krediiti, milleks tal õigus oli. Segamiseks kasutati allhanget sõltumatult äriühingult, kes taotles krediiti ning maksis asjaomasele äriühingule sularahas faktooringutasu võrra vähem.

(61)

Subsiidiumi suurus jagati vaatlusaluse toote kogumüügiga uurimisperioodil.

(62)

Edasimüük jäeti eespool tehtud arvestusest välja.

(63)

Kõnealuse kava raames saadud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus esitatuna väärtuselise tollimaksuna jäi uuritud äriühingute puhul vahemikku 28,4 % kuni 41,1 %.

(64)

U.S.C. 26. jaotise lõikega 40A on ette nähtud ka agrobiodiisli väiketootja tulumaksukrediiti.

(65)

Kõnealust kava saavad kasutada ainult puhta agrobiodiisli väiketootjad. Segajad või müüjad, kes ostavad biodiislit, kuid ei tooda seda, ei ole krediidi saamiseks kõlblikud. Väiketootja on iga isik, kelle tootmisvõimsus ei ületa 60 miljonit gallonit agrobiodiislit aastas. Agrobiodiisli väiketootja võib taotleda iga toodetud agrobiodiisli galloni kohta 0,10 USA dollarit mittetagastatavat ettevõtte tulumaksukrediiti. Tootja nõuetele vastava toodangu hulk ei tohi ühelgi maksustamisaastal ületada 15 miljonit gallonit. Krediidi taotlemiseks peab toodetud agrobiodiislit kasutama kütusena, müüma kütusena kasutamise eesmärgil või kasutama biodiisli ja diislikütuse segu loomiseks, mida kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamise eesmärgil.

(66)

Ettevõtte mittetagastatavate tulumaksukrediitide taotlused esitatakse igal aastal, kui taotleja esitab oma tuludeklaratsiooni. Asjaomase maksuaasta jooksul taotleja toodetud iga biodiisli galloni, maksimaalselt 15 miljoni galloni eest saadav krediit tasaarvestatakse taotleva ettevõtte tulumaksukohustusega. Kui taotleja maksukohustus on väiksem kui taotletud krediidi suurus, saab ülemäärase summa järgmistesse maksuaastatesse edasi kanda.

(67)

Uurimisperioodi jooksul kasutas kõnealust kava üks valimisse kaasatud äriühing. Äriühing kasutas krediiti oma tulumaksukohustuse vähendamiseks.

(68)

Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähendusele, kuna kava alusel pakub Ameerika Ühendriikide valitsuse rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis kuuluks vastasel juhul maksmisele. Toetatavad ettevõtted saavad tänu sellele kasu.

(69)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislit tootvad äriühingud ja kava on seega algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

(70)

Subsiidiumi suurus arvutati uurimisperioodil lõppeva eelarveaasta tulumaksuvähenduse suuruse põhjal.

(71)

Subsiidiumi suurus (lugeja) jagati seejärel vaatlusaluse toote kogumüügiga uurimisperioodil.

(72)

Asjaomane äriühing sai uurimisperioodil kõnealuse kava alusel 0,4 % subsiidiume.

(73)

USA põllumajandusministeeriumi (US Department of Agriculture) bioenergia programmi kiitis algselt heaks ja rahastas USA põllumajandusministeeriumi kaubakrediidi korporatsioon (Commodity Credit Corporation) üldvolituste alusel, mis on antud kaubakrediidi korporatsiooni põhikirja 5. jaoga; kaubakrediidi korporatsiooni põhikiri on kodifitseeritud U.S.C-s (15. jaotise 15. peatüki II alapeatüki jao 714 punkti c alapunkt e). See statuut esitab ainueesmärgid, mille nimel kaubakrediidi korporatsioonil on seadusega lubatud oma üldvolitusi kasutada. Täpsemalt põhines see kava põhikirja 5. jao punktil e, mis lubab kaubakrediidi korporatsioonil

„suurendada põllumajandustoorme (välja arvatud tubakas) sisetarbimist, laiendades siseturge või aidates kaasa nende laienemisele, või arendades uusi turge, turustuskohti ja selliste kaupade kasutusvõimalusi või aidates kaasa nende arendamisele.”

(74)

Kaubakrediidi korporatsioon avaldas lõpliku eeskirja, millega kehtestati kavale föderaalõigusaktide koodeksis (7 C.F.R. § 1424) kodifitseeritud õigusaktid.

(75)

Nagu algselt kavandatud, kasutas kaubakrediidi korporatsioon kava jaoks 5. jao punkti e alust rahastamist ainult 2002. eelarveaastani (13). USA kongress siiski andis 2002. aastal loa jätkata kava rakendamist eelarveaastani 2006 (kaasa arvatud) ja rahastas seda.

(76)

Kava rakendati 1. detsembrist 2000 kuni juunini 2006. Seda haldas USA põllumajandusministeeriumi põllumajandusteenuse amet (Farm Service Agency).

(77)

Programmi rakendamise ajal olid kõik kaubanduslikud bioenergia tootjad osalemiseks abikõlblikud. Tootjad pidid esitama tõendid tootmise kohta ning sellega seotud ostude ja põllumajanduskaupade kasutamise kohta. Täpsemalt öeldes pidid biodiisli tootjad biodiislit kaubanduslikult tootma ja müüma.

(78)

Statuudis määratleti biodiisel kui USA Materjalide Katsetamise Ühingu asjaomasele standardile vastav monoalküülester. Et olla abikõlblik, pidi tootja vastama teatud nõuetele, mis käsitlesid arvestusdokumentide pidamist ja vajaliku teabe esitamist, samuti kaubakrediidi korporatsioonile vastava teabe kontrollimiseks loa andmist. Asjaomastes õigusaktides esitati üksikasjalik programmiga liitumise, maksetaotluste ja aruannete esitamise kord, mida saajad pidid järgima, et olla abikõlblikud.

(79)

2002. aasta statuudi kohaselt on abikõlblikud järgmised kaubad, mida on võimalik bioenergia (biodiisli või kütuse kvaliteediga etanool) tootmiseks kasutada:

(80)

Ameerika Ühendriikide ametiasutuste sõnul kasutas suurem osa kõnealuse kava raames toetusi saanud biodiisli tootjatest sojaube.

(81)

Kõigil kaubanduslikel biodiisli tootjatel oli võimalus osaleda, juhul kui nad järgisid eespool kirjeldatud taotluste ja aruannete esitamise korda. Valitsus rakendas oma kaalutlusõigust ainult abikõlblikkuskriteeriumidele vastamise tagamisel.

(82)

Biodiisli tootjad said igal eelarveaastal kavaga liituda, esitades asjaomased vormid. Pärast liitumist esitasid biodiisli tootjad toetuste saamiseks kvartalitaotlused. Biodiisli tootjad pidid esitama dokumendid abikõlblike kaupade netoostude ja biodiisli netotoodangu kohta asjakohastel perioodidel.

(83)

Kava pakkus biodiisli tootjatele makseid nende biodiisli põhitoodangu ja biodiisli toodangu kasvu põhjal eelmise eelarveaasta vastaval perioodil. 2006. eelarveaasta kohta said äriühingud toetusi ainult biodiisli toodangu kasvu eest. USA põllumajandusministeerium arvutas maksed iga toetusesaaja abikõlblikest põllumajanduskaupadest saadud biodiisli toodangu ja biodiisli toodangu kasvu põhjal õigusaktidega ettenähtud viisil.

(84)

Kuna kava katkestati 2006. aasta juunis, ei saanud ükski valimisse kaasatud äriühing ega põhjenduses (9) nimetatud äriühing, kellele võimaldati individuaalset uurimist, uurimisperioodil kõnealuse kava raames toetusi. Kava rakendamise ajal tehti aastatel 2002–2006 makseid kolmele valimisse kaasatud äriühingule. Üks äriühing sai USA põllumajandusministeeriumi põllumajandusteenuse ametilt otsemakseid. Teine äriühing sai kava raames kaudseid makseid, kuna äriühing, kes kõnealuse kava raames toetusi sai, suunas osa saadud summast kasumijaotuskokkuleppena edasi teisele valimisse kaasatud äriühingule, kellega tal oli töötlemisleping. Kolmas äriühing sai 2006. eelarveaastal ainult väikese summa.

(85)

Leiti, et kõnealuse kava raames anti teatud biodiisli tootjatele nende biodiisli toodangu põhjal toetusi mitme aasta jooksul ning USA valitsus andis selgelt rahalist toetust konkreetsete biodiislitööstusele suunatud toetuste vormis. Subsiidiume peetakse siiski korduvateks ning igal konkreetsel aastal kulutusi nõudvateks, seega uurimisperioodil kasu ei saadud.

(86)

Ühtlasi leiti, et kava rakendati uuesti 2009. eelarveaasta jaoks (oktoober 2008 kuni september 2009). Kuna aga uurimisperiood kestab aprillist 2007 kuni märtsini 2008, ei ole mingit alust tasakaalustamaks toetusi, mis võivad uuesti sisse viidud kava alusel lisanduda.

(87)

Illinoisi osariigis koosneb müügimaks kahest eraldiseisvast, kuid teineteist täiendavast maksust. Materiaalse isikliku vara (tangible personal property) (14) jaemüüja kannab jaemüügimaksu (Retailers’ Occupation Tax) kohustust ja materiaalse isikliku vara ostja vastavat kasutusmaksu (Use Tax) kohustust.

(88)

Jaemüügimaksu õiguslik alus on Illinoisi osariigi õigusaktide kogu 35 (35 Illinois Compiled Statutes –35 ILCS) 120. peatüki 2. jagu, kuna USA kasutusmaksu alus on 35 ILCS-i 105. peatüki 3.–45. jagu. Varasemate sätete kohaselt kehtestatakse maks inimestele, kes tegelevad jaekaubanduses materiaalse isikliku vara müügiga. Hilisemates sätetes on märgitud, et jaemüüjad koguvad tarbijatelt maksu, lisades maksu kaupade müügihinnale, kui neid müüakse kasutamiseks.

(89)

Jaemüügimaksu määr oli uurimisperioodil 6,25 % materiaalse isikliku vara müügist laekuvast kogutulust; sellele lisanduvad asjaomased Illinoisi osariigi maakondade kohalikud maksud (35 ILCS 105. peatükk, 2.–10. jagu).

(90)

Kasutusmaksu määr oli uurimisperioodil 6,25 % materiaalse isikliku vara müügihinnast või ausast turuväärtusest; sellele lisanduvad asjaomased Illinoisi osariigi maakondade kohalikud maksud (35 ILCS 105. peatükk, 3.–10. jagu).

(91)

Tegelikult maksaks oma läbimüügilt kasutusmaksu kogunud äriühing selle Illinoisi tulude osakonnale (Illinois Department of Revenue) jaemüügimaksuna tagasi.

(92)

Seoses biodiislile ja biodiisli segudele kehtestatud jaemüügimaksuga on 35 ILCS-i 120. peatüki 2.–10. jaos sätestatud, et alates 1. juulist 2003 kuni 31. detsembrini 2013 tehtavatest müügitehingutest saadav tulu maksustatakse

(93)

Biodiislile ja biodiisli segude suhtes kehtestatud kasutusmaksu puhul kehtivad samad osalised/täielikud vabastused nagu eespool jaemüügimaksu puhul (35 ILCS 105. peatükk, 3.–10. jagu).

(94)

Vabastused ameti- ja kasutusmaksust nähakse ette ka muude toodete müügist saadud tulusid käsitlevates õigusaktides, mida on nimetatud eespool.

(95)

Igal biodiislikütuse jaemüüjal või ostjal on õigus taotleda eespool põhjendustes (92) ja (93) nimetatud vabastusi.

(96)

Põhjendustes (92) ja (93) nimetatud vabastuse kohaselt ei koguta kasutusmaksu biodiisli/biodiisli segude jaemüügilt. Tulenevalt asjaolust, et biodiisli/biodiisli segude jaemüük on kasutusmaksust vabastatud, ei pea jaemüüjatele biodiislit/biodiisli segusid müüvad äriühingud (kaasa arvatud tootjad/segajad), oma biodiisli/biodiisli segude müügilt jaemüügimaksu maksma.

(97)

On selge, et kasutus- ja jaemüügimaksust vabastamise käivitab biodiisli/biodiisli segude jaemüük. Seepärast saavad vabastustest kasu toote tarbijad. Vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 1 ei tohi selles olukorras kehtestada tasakaalustavat tollimaksu kõnealuse subsiidiumi tasakaalustamiseks, kuna seda ei antud otseselt ega kaudselt vaatlusaluse toote tootmiseks, eksportimiseks ega transportimiseks.

(98)

Üks valimisse kaasatud koostööd tegevatest äriühingutest ei kogunud kasutusmaksu oma biodiisli/biodiisli segude müügilt jaemüüjatele ja ei maksnud järelikult nendelt tehingutelt jaemüügimaksu. Eespool esitatud põhjenduses (97) jõutud järelduste valguses leiti, et kõnealune äriühing ei ole saanud tasakaalustatavat toetust.

(99)

2002. aastal asutati Missouri osariigi seaduse (Missouri State Law – RSMo) (142. peatükk, jagu 142.031) alusel Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate toetusfond (Missouri Qualified Biodiesel Producer Incentive Fund, edaspidi „fond”). Fondi eesmärk on anda Missouri kvaliteetse biodiisli tootjatele majanduslikku toetust.

(100)

Missouri põllumajandusosakond annab igal eelarveaastal (mis kestab 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini) Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate (Missouri Qualified Biodiesel Producers) käsutusse kõik summad, mille Missouri seadusandja on fondile eraldanud ja mille Missouri kuberner on seadusena allkirjastanud.

(101)

Uurimisperioodi alguses (1. aprill 2007) oli Missouri kvaliteetse biodiisli tootja selline käitis, kus toodeti biodiislit ja

(102)

Kõnealuseid abikõlblikkuse kriteeriume on muudetud alates 28. augustist 2007, kui eespool olev punkt iii asendati järgmise tekstiga ja lisati allpool punktis iv esitatud täiendav tingimus:

(103)

Fondist toetuse saamiseks peab Missouri kvaliteetse biodiisli tootja muu hulgas olema litsentsitud. Litsents väljastatakse Missouri kvaliteetse biodiisli tootjale siis, kui ta vastab kõigile eespool esitatud kriteeriumitele ja esitab Missouri osariigi põllumajandusosakonnale (State of Missouri Department of Agriculture) kogu vajaliku teabe, kaasa arvatud äriühingu Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri numbri, föderaalse maksukohuslase numbri jne. Litsents hakkab kehtima kuupäevast, mil Missouri osariigi põllumajandusosakond on kogu vajaliku teabe kätte saanud ja kinnitanud, ning kaotab kehtivuse pärast seda, kui Missouri kvaliteetse biodiisli tootja on saanud kuuekümne kuu jooksul toetusi või ei vasta enam abikõlblikkuse tingimustele.

(104)

Pärast litsentsi väljastamist võib Missouri kvaliteetse biodiisli tootja taotleda tootja ergutustoetust, taotledes Missouri osariigi põllumajandusosakonnalt kvaliteetse biodiisli tootja toetusfondist igakuise toetuse taotlusvormi. Konkreetse kuu tootja ergutustoetuse saamiseks peab Missouri kvaliteetse biodiisli tootja täitma ettenähtud taotlusvormi.

(105)

Missouri kvaliteetse biodiisli tootja peab Missouri osariigi põllumajandusosakonnale esitama täidetud toetuse taotlusvormi mitte hiljem kui viieteistkümne päeva jooksul pärast selle kuu viimast päeva, mille jaoks toetust taotletakse. Taotlused, mis esitatakse pärast kõnealuse tähtaja möödumist, lükatakse automaatselt tagasi.

(106)

Igakuise toetuse suuruse arvutamiseks määratakse esmalt Missouri osariigi põllumajandustoodetest eelarveaasta eelmise kuu jooksul toodetud kvaliteetse biodiisli gallonite arv, nagu on Missouri osariigi põllumajandusosakond tõendanud. Saadud number korrutatakse seejärel RSMo (osariigi seadus) jaos 142.031 ja osariigi õigusaktide koodeksi (Code of State Regulations – CSR) 110-2.0102. jaotises esitatud toetusega galloni kohta. Igal Missouri kvaliteetse biodiisli tootjal on igal eelarveaastal õigus kogutoetusele 0,30 USA dollarit galloni kohta Missouri osariigi põllumajandustoodetest eelarveaasta jooksul toodetud esimese viieteistkümne miljoni galloni kvaliteetse biodiisli eest, lisaks 0,10 USA dollarit galloni kohta Missouri osariigi põllumajandustoodetest eelarveaasta jooksul toodetud järgmise viieteistkümne galloni kvaliteetse biodiisli eest. Kogu Missouri kvaliteetse biodiisli tootja eelarveaasta jooksul toodetud kvaliteetne biodiisel, mis ületab kolmkümmend miljonit gallonit, ei lähe toetuse arvutamisel arvesse.

(107)

Kui olemasolevast rahast ei piisa kõigi Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate seadusega lubatud maksimaalse igakuise toetuse maksmisest, jaotatakse olemasolev raha osadeks nii, et iga Missouri kvaliteetse biodiisli tootja saab proportsionaalse osa summast vastavalt kõigi Missouri kvaliteetse biodiisli tootjate abikõlblikule biodiisli tootmisele konkreetsel kuul.

(108)

Missouri osariigi põllumajandusosakond püüab maksta kõik konkreetse kuu toetused kolmekümne päeva jooksul toetuse taotlusvormi kättesaamisest ja heakskiitmisest.

(109)

Kõnealust kava käsitatakse subsiidiumina vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i määratletud tähendusele, kuna kava pakub otsetoetuste vormis Missouri osariigi valitsuse (15) rahalist toetust. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(110)

Kava raames võivad toetusi saada biodiisli tootjad ja seega on kava algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning järelikult tasakaalustatav.

(111)

Üks valimisse kaasatud koostööd tegev eksportija sai kõnealuse kava raames uurimisperioodil toetust. Uurimisperioodil saadud toetuste suurus jagati vaatlusaluse toote kogumüügiga uurimisperioodil. Kõnealuse kava raames saadud tasakaalustatavate subsiidiumide suurus esitatuna väärtuselise tollimaksuna oli kõnealuse äriühingu puhul 3,8 %.

(112)

Biokütuste PACE (partnership in assisting community expansion – partnerlusprogramm kogukonna edasiarendamiseks) kavale, mis jõustus juulis 2007, eelnes biodiisli alane partnerlusprogramm osariigi laenuprogrammide täiendamiseks (edaspidi „biodiisli PACE”, mida rakendati juulist 2005 kuni juunini 2007).

(113)

Biodiisli PACE kava kehtestas Põhja-Dakota seadusandja, luues 2005. aastal Põhja-Dakota õigusaktide kogu (North Dakota Century Code – N.D.C.C.) jaoga 6.-09.17 biodiisli alase partnerlusprogrammi, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme. Selle õigusaktide kogu raames seati sisse biodiisli alane partnerlusprogramm osariigi laenufondi täiendamiseks.

(114)

2007. aastal pärast senati seaduseelnõu nr 2180 vastuvõtmist muudeti eespool nimetatud Põhja-Dakota seadust 6.-09.17 ja biodiisli PACE kava muudeti alates juulist 2007 ning nimetati ümber biokütuste PACE kavaks.

(115)

Biokütuste PACE kava raames oli biodiislit tootev käitis abikõlblik laenufondist raha saamiseks.

(116)

Biodiislit tootev käitis määratleti kui korporatiivne ettevõte, äriühing, ühing, üksikisik või ühendus, mis on kaasatud sellise diislikütuse tootmisesse, milles on vähemalt viis protsenti USA Materjalide Katsetamise Ühingu nõuetele vastavat biodiislit.

(117)

Rahalist toetust anti sellistelt laenudelt sissenõutud intressimäära vähenduse vormis, mida andis juhtiv (kaubanduslik) rahaasutus Põhja-Dakota panga osalusel. Kõnealune pank on Põhja-Dakota riigiasutus. Laenusaajad võivad saada paikapandud määrast 5 % suuruse intressimäära allaostu. Individuaalsel biodiislit tootval käitisel on võimalus saada kuni 400 000 USA dollari suurust intressimäära allaostu toetust laenu kohta.

(118)

Biokütuste PACE kava kehtestati biodiisli ja etanooli käitiste, karjakasvatuse, biokütuste jaemüüjate ja teravilja käitlevate ettevõtjatega seotud laenude intressimäärade allaostuks. Biodiisli käitised, mis asjaomastele kriteeriumitele vastavad, on kõnealuseks kavaks abikõlblikud.

(119)

Fondis olevat raha kasutatakse laenusaaja kohalikelt laenuandjatelt või Põhja-Dakota pangalt (Bank of North Dakota), mis on Põhja-Dakota osariigi omanduses olev avalik-õiguslik üksus, võetud laenude intressimäärade vähendamiseks. Laenu hallatakse läbi kohaliku laenuasutuse – panga, hoiu-laenuühistu, krediidiühistu või põllumajanduskrediidi teenuste – mis nõuab Põhja-Dakota pank osalust. Kohalikud laenuasutused võivad olla nii avalikud kui eraasutused. Laenuandja ja Põhja-Dakota pank määravad koos laenusaajaga kindlaks laenu tingimused, kaasa arvatud intressimäära. Peamine laenuandja taotleb seejärel fondi kasutamist intressimäära allaostuks. Tegelikult esitab taotlusprotsessis taotluse juhtiv laenuandja (tavaliselt erapank) Põhja-Dakota pangale.

(120)

Äriühing maksab laenu vähendatud intressiga juhtivale laenuandjale tagasi. Juhtiv laenuandja saab seejärel Põhja-Dakota pangalt (fondist) tagasimakse, mis „tavalise” intressimäära puhul maksmisele kuuluks, ja äriühingu makstud vähendatud summa vahe.

(121)

Nii biodiisli PACE-i kui biokütuste PACE-i rakendatakse vastavalt eelmises kahes põhjenduses esitatud kirjeldusele.

(122)

Põhja-Dakota osariigi riigiasutused toetavad biodiisli PACE-i ja biokütuste PACE-i rahaliselt, kuna asutused teevad makseid rahastamismehhanismi (biodiisli partnerlusprogramm, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme või biokütuste partnerlusprogramm, millega täiendatakse osariigi laenuprogramme). Kõnealust fondi kasutatakse osade intressimaksete rahastamiseks, mis kuuluvad laenu võtnud äriühingu poolt tasumisele. Võimalus toetuse saamiseks kavade raames on muu hulgas piiratud biodiisli tootjatega. Nendes tingimustes on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt mõlemad kavad konkreetsed. Kõnealuse kava raames saavad äriühingud toetusi vähendatud intressi tagasimaksete vormis.

(123)

Üks äriühing sai biodiisli PACE raames uurimisperioodi jooksul toetust. Kuna äriühingule makstav toetus oli aga väiksem kui 0,1 %, peeti seda ebaoluliseks.

(124)

Põhja-Dakota ettevõtte tulumaksu õiguslik alus on kättesaadav Põhja-Dakota põhiseaduse artiklis 10, § 3, ja dokumendis N.D.C.C. § 57-38-30. Selle kava kohaselt põhineb biodiisli vahendite moderniseerimise suhtes kohaldatav maksukrediit Põhja-Dakota õigusaktide kogul N.D.C.C. § 57-38-30.6.

(125)

Maksumaksja peab olema korporatiivne ettevõte, millel on Põhja-Dakota tulumaksu maksmise kohustus.

(126)

Tulumaksukrediit kehtib maksukohustuse puhul kümne protsendi ulatuses aastas viie aasta vältel otsestest kuludest, mille maksumaksja on teinud pärast 31. detsembrit 2002. aastal, Kuludeks loetakse maksumaksja otseseid kulusid, mis on tekkinud vahendite kohandamisel või juurdehankimisel olemasolevate seadmete moderniseerimiseks või uue seadme kohandamisel osariigi territooriumil, eesmärgiga toota või segada diiselkütust, mis sisaldab vähemalt 2 % biodiislikütust kogumahust.

(127)

Seda kava kohaldatakse ainult maksumaksjatele, kes kohustuvad olemasolevate seadmete moderniseerimiseks vahendeid kohandama või juurde hankima või kohandama uut seadet osariigi territooriumil, eesmärgiga toota või segada diislikütus, mis sisaldab vähemalt 2 % biodiislikütust kogumahust. Kava on seetõttu konkreetne algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a kohaselt. Seda kava loetakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile i subsiidiumiks, mis on muul juhul valitsusele tasumisele kuuluv tulu (ettevõtte tulumaks), mis on saamata jäänud tulu või mida ei koguta. Äriühingu vähendatud maksukohustus toob talle hüvitise.

(128)

Seda kava kasutas uurimisperioodil kasu saamiseks üks äriühing. Kasu äriühingule hinnati ebaoluliseks, kuna see oli alla 0,1 %.

(129)

Biodiislikütuse segamise maksukrediit põhineb Põhja-Dakota õigusaktide kogul N.D.C.C. § 57-38-01.22

(130)

Maksumaksja peab olema Põhja-Dakota tulumaksu kohuslane ja omama osariigi maksuametilt kehtivat tunnistust kütuse tarnijana, kes segab biodiislikütust vastavalt Põhja-Dakota õigusaktide kogul N.D.C.C. § 57-43.2-05(1).

(131)

Maksumaksjal on õigus võtta laenu maksukohustise jaoks, mis on 0,05 USA dollarit galloni segatud biodiislikütuse kohta, milles biodiislit on mahust vähemalt 5 % (B5).

(132)

Seda kava loetakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile i subsiidiumiks, mis on muul juhul valitsusele tasumisele kuuluv tulu (ettevõtte tulumaks), mis on saamata jäänud tulu või mida ei koguta. Äriühingu vähendatud maksukohustus toob talle hüvitise.

(133)

Seda kava kasutas uurimisperioodil kasu saamiseks üks äriühing. Kasu äriühingule hinnati ebaoluliseks, kuna see oli alla 0,1 %.

(134)

Vastavalt Texase osariigi koodeksile kuuluvad mootorikütused, sealhulgas diislikütus maksustamisele riikliku aktsiisimaksuga. Seaduses on sätestatud, et diislikütuse riiklik maks lisatakse igale müügihinnale iga müügitehingu puhul, mis tagab, et maksu tasub inimene, kes kütust kasutab või tarbib. Texase osariigi seadustes käsitletakse biodiislit eraldi tootena. See ei ole maksustatav toode. Seega ei pea biodiisli tootjad ostjalt osariigi maksahalduri nimel ja teda vahendades makse koguma. Järeldati, et biodiisli tootjad ei saa Texase osariigi etanooli- ja biodiislikütuse segude maksuvabastuskava raames kasumit ning kuni Texase seadusega ei kehtestata konkreetsetele toodetele maksu, ei saaks sellest osariigis keegi kasumit, tänu millele koguneb selle kasu lõpptarbija. Nendel tingimustel peetakse seda kava mittetasakaalustatavaks.

(135)

Texase põllumajandusalaste õigusaktide kogu (Texan Agriculture Code) 16. peatükk; etanooli- ja biodiislikütuse tootmist ergutava programmi reeglid; etanooli- ja biodiislikütuse tootmist ergutava programmi juhised.

(136)

Sellest kava alusel saavad abi etanooli ja biodiislit tootvad abikõlblikud äriühingud. Toetust sooviv tootja oli kohustatud esitama taotluse, mis kinnitab, et:

(137)

Kava kohaselt oli tootjal, kes tasus 3,2 senti gallonilt maksu biodiisli eest, mis oli toodetud registreeritud tehases, õigus saada 20 senti igalt gallonilt biodiislilt, mis oli toodetud ühes registreeritud tehastest tootmise alustamise kuupäevast kümne aasta jooksul.

(138)

Registreeritud tehas oli kohustatud esitama iga kuu tootmisaruandeid ja akrediteeritud riikliku raamatupidaja kinnitusega kvartali aruande. Pärast kvartali aruande esitamist pidi ka tehas 3,2 senti gallon kohta maksu maksma. Makstud maks korrutati 5,25-ga, nii et tehasele maksti ergutustasu 20 senti galloni kohta. Selle saamise alampiiriks oli aastas toodetud esimesed 18 miljonit gallonit tehase kohta.

(139)

Kava muutus efektiivseks alates septembrist 2003. aastal, aga esimesed väljamaksed tehti selle kava põhjal alles juunis 2006. aastal, sest raha ei eraldatud enne finantsaastat 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta augustini. Seda kava ei rakendata enam alates 31. augustist 2007. aastast, kuna Texase osariigi seadusandjad lõpetasid kava rahastamise alates 2008–2009 kaheaastasest assigneeringust (2007. aasta septembrist kuni 2009. aasta augustini). Seaduslikult eksisteerib see kava Texases endiselt. Lisaks on selgunud, et üks äriühing sai selle kava alusel kasu veel uurimisperioodil.

(140)

Kõnealust kava käsitatakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i määratletud tähendusele subsiidiumina, kuna kava kaudu annab Texase osariigi valitsus rahalist toetust otseste toetuste vormis. Toetusi antakse äriühingutele, kes vastavad algmääruse artiklile 2 lõikele 2. Kava piirdub muu hulgas biodiisli tootjatega ning kava on seega vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 2 punktile a konkreetne ning järelikult tasakaalustatava.

(141)

Kõnealust kava kasutas uurimisperioodil kasu saamiseks üks äriühing. Subsiidiumi summa arvutati uurimisperioodil saadud maksete summa põhjal. Subsiidiumi saamiseks vältimatult tekkinud maksud lahutati saadud tasudest, et saada subsiidiumi summa (lugeja) vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(142)

Subsiidiumisumma jagati asjaomase äriühingu biodiisli kogumüügiga uurimisperioodil, mis on sobiv nimetaja.

(143)

Kõnealusele äriühingule anti uurimisperioodil selle kava alusel toetust 0,3 %.

(144)

Washingtoni osariik võimaldab vähendada ettevõtlusmaksu (Business and Occupation tax) ja maksuvabastust omandimaksust (property tax) ja rendimaksust (leasehold excise tax).

(145)

Washingtoni osariigil ei ole tulumaksusüsteemi. Ettevõtted peavad selle asemel maksma ettevõtlusmaksu, mis kehtib tootmistegevuse suhtes. Tootmistegevuse suhtes kehtestatav tavaline maksutase on 0,484 %, kui Washingtoni õigusaktides ei ole teisiti sätestatud.

(146)

Omandimaksu suuruse määravad Washingtoni osariigis kindlaks paljud kattuvad ametiasutused ning see on osariigisiseselt erinev. Üldine osariigi keskmine on umbes 1,2 % turuhinnast.

(147)

Rendimaks on maks, mis kehtestatakse omandimaksu asemel, kui maksust vabastatud vara, näiteks avalikku sadamat, kasutab maksust mittevabastatud üksus näiteks kasumit toovaks äritegevuseks. Kõnealuse maksu määr on 12,84 % lepingu rendihinnast.

(148)

Washingtoni koodeksi parandustega versiooni (Revised Code of Washington – RCW) peatüki 82.04.260 lõike 1 punktis e on sätestatud, et puhta biokütuse, sh biodiisli tootjate ettevõtlusmaksu määra on vähendatud 0,484 %-lt 0,138 %-le. Seda vähendatud taset rakendatakse kuni 1. juulini 2009. aastal.

(149)

Omandimaksu ja rendimaksu vabastuse kohta on RCW peatükkides 84.36.635 ja 82.29A.135 sätestatud, et nõuetele vastav kinnisvara ja vallasvara (real and personal property) on vabastatud omandimaksust ja rendimaksust.

(150)

Kõik eespool nimetatud maksuvähendamised ja -erandid kehtivad biokütuse tootjatele. Maksuvähendamine ja -erandid on osariigiülesed; muud piiravad kriteeriumid peale abikõlblikkuse nõude puuduvad.

(151)

Ettevõtlusmaksu vähendamine kehtib ainult biodiisli tootjate kohta, nagu on märgitud eespool.

(152)

Nagu on märgitud eespool, saavad omandimaksu ja rendimaksu maksuvabastuse puhul omandimaksust ja rendimaksust maksevabastuse kinnis- ja vallasvara. Kõnealust nõuetele vastavat kinnis- ja vallasvara peab kasutama eelkõige puhta biokütuse tootmiseks. Nõuetele vastav vara hõlmab hooneid, masinaid ja varustust ning muud vallasvara ja maad, mis on seotud biokütuste tootmisega, kuid mitte maad, kus kasvatakse vilja. Hooned ja varustus peavad olema uued ega või olla pärit varasemast ajast kui juuli 2003.

(153)

Selleks, et kasutada ainult biodiisli tootjate suhtes rakendatavat ettevõtlusmaksu vähendatud määra, peab abikõlblik äriühing esitama selliste toodete müügiväärtuse asjakohasel maksudeklaratsioonil.

(154)

Omandimaksust ja rendimaksust vabastamise taotlus tuleb esitada igal aastal 1. novembriks. Omandimaksust maksuvabastuse saamise otsustab kohalik hindaja. Rendimaksust vabastuse saamise otsustab maksuamet.

(155)

Seda kava loetakse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile i subsiidiumiks, kuna kava kaudu annab Washingtoni osariigi valitsus rahalist toetust, mis on valitsusele tasumisele kuuluv tulu (ettevõtlusmaks), mis on saamata jäänud tulu või mida ei koguta. Vähendatud ettevõtlusmaks, mida rakendatakse biokütuste tootjate suhtes, on konkreetne, kuna see piirdub biokütuste tootmisega, sh biodiisli tootmisega, ja lisaks teatud teiste kindlaksmääratud tegevustega ning on seega tasakaalustatav.

(156)

Ükski valimisse kaasatud äriühingutest ei saanud kasu omandimaksu maksuvabastusest. Seetõttu ei saa siinkohal selle maksuvabastuse liigi kohta järeldusi teha. Üks äriühing sai kasu rendimaksu vabastusest, kuid kasu suurus oli alla 0,1 % ja seega ebaoluline. Seetõttu ei saa siinkohal selle maksuvabastuse liigi kohta järeldusi teha.

(157)

Üks äriühing sai ettevõtlusmaksu maksuvabastusest uurimisperioodi jooksul kasu. Subsiidiumi summa arvutamiseks rakendati ettevõtlusmaksu vähendatud määra kõnealuse äriühingu uurimisperioodi jooksul toodetud biodiisli käibe suhtes. Subsiidiumi summa uurimisperioodil müüdud biodiisli kogumahust protsentuaalselt väljendades on 0,7 %:

(158)

Tasakaalustatavate toetuste summa vastavalt algmääruse sätetele ja väljendatuna väärtuselise tollimaksuna on uuritud äriühingute puhul vahemikus 29,1 %–41,1 %.

(159)

Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 3 on valimist välja jäänud koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal arvutatuna valimis sisalduvate koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali põhjal 36,0 %.

(160)

Kõiki teisi USA eksportijaid arvesse võttes määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöö ulatuse. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi USA-st pärit impordi kogumahuga, mis saadi USA ekspordistatistikast. Koostööprotsendiks saadi 81 %. Selle põhjal otsustati, et koostöötase on kõrge. Sellest lähtuvalt leiti, et on asjakohane määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate subsiidiumi määr kindlaks vastavalt kõrgeimale koostööd tegevate eksportivate tootjate subsiidiumi määrale, tagamaks meetmete efektiivsust.

(161)

Kogu kättesaadavat teavet, kaasa arvatud kaebuses esitatud teave, ning ühenduse tootjatelt enne ja pärast menetluse alustamist kogutud teavet kasutati ühenduse kogutoodangu välja selgitamiseks ning uurimise toetamiseks.

(162)

Kõnealuse teabe põhjal leiti, et uurimisperioodi ajal oli ühenduse kogutoodang 5 400 000 tonni. Leiti, et kolm samasse äriühingute rühma kuuluvat äriühingut on seotud USA eksportivate ettevõtetega ning kõnealune ettevõtete rühm importis ka ise vaatlusalust toodet olulistes kogustes oma seotud eksportijatelt USA-st. Seega arvati kõnealused äriühingud algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses mõistest „ühenduse toodang” välja. Selle tulemusena jäi tootmismaht, mille alusel määrati kindlaks olukord, vahemikku 4 200 000 kuni 4 600 000 tonni.

(163)

Tehti kindlaks, et äriühingud, kes kaebust toetasid ning nõustusid uurimises koostööd tegema, moodustasid ühenduse biodiisli tootjatest uurimisperioodi ajal üle 60 %, nagu on märgitud põhjenduses (162). Põhjenduses (165) viidatud äriühingut, kes uurimise käigus koostööd ei teinud, ei peetud kaebuse toetajaks. Seega järeldatakse, et kaebust ja uurimist toetab algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses suur osa ühenduse tootjatest.

(164)

Kuna ühenduses on palju tootjaid, otsustati olulise kahju kindlakstegemiseks moodustada valim. Väljavõttelise uuringu küsimustikud saadeti kõigile potentsiaalsetele samasugust toodet valmistavatele tootjatele ühenduses. Algselt esitas küsimustikule olulisi vastuseid ja andis nõusoleku uurimise käigus koostööd teha 40 äriühingut. Põhjenduses (162) nimetatud kolme äriühingu puhul ei kaalutud nende kaasamist valimi moodustamisse põhjustel, mis on nimetatud kõnealuses põhjenduses.

(165)

Ülejäänud äriühingute hulgast valiti välja 11-st äriühingust koosnev valim tuginedes suurimale tüüpilisele tootmismahule ja müügile ühenduse piires, nagu on näidatud põhjenduses (11). Üks tootja, kes oli algselt valimisse kaasatud, tuli valimist välja jätta, kuna ta ei teinud uurimise käigus koostööd. Ülejäänud kümme valimisse kaasatud äriühingut esindavad ühenduse kogu tootmist.

(166)

Edaspidi viitavad tekstis esinevad mõisted „ühenduse tootmisharu” või „valimisse kuuluvad ühenduse tootjad” nendele kümnele tootjale.

(167)

Nagu näidatud põhjenduses (17), kestis hindamisega seotud suundumuste uurimine 2004. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni. Ometi näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu sai tegelikult alguse aastal 2004. Seega peeti sobivamaks võtta analüüsi aluseks suundumused ajavahemikust 2005 kuni uurimisperioodini (edaspidi „analüüsitav periood”). Sellest hoolimata on järgmises hinnangus esitatud ka 2004. aasta kohta kogutud teave.

(168)

Ühenduse tarbimine tehti kindlaks ühenduse kogutoodangu põhjal kõikidest ühenduse tootjatest koosneval ühenduse turul, nagu on näidatud põhjenduses 162, selest näitajast lahutati nende eksport ja liideti import asjaomasest riigist ning import muudest kolmandatest riikidest.

(169)

USA-st pärit impordi kohta olid kättesaadavad järgmised teabeallikad:

(170)

Ometi näitas kõnealuse teabe analüüs, et Eurostati andmeid ei saa tarbimise hindamiseks kasutada, kuna kuni 2007. aasta lõpuni ei olnud vaatlusaluse toote erinevate tüüpide klassifitseerimiseks tollis eraldi CN-koodi. Vaatlusaluse toote import klassifitseeriti erinevate koodide alla, mis sisaldasid samas ka teiste toodete impordiandmeid. Seega peeti sobivamaks kasutada usaldusväärsete impordi ja tarbimise näitajate ning oluliste suundumuste välja selgitamiseks USA ekspordistatistikat. Selle teabeallika kasutamisel võeti arvesse kauba USA-st ühendusse tarnimiseks kuluvat aega, mistõttu ekspordistatistikat korrigeeriti ühe kuu võrra.

(171)

Seoses impordiga teistest riikidest ja ühenduse toodangu ekspordiga ning pidades silmas ülal kirjeldatud Eurostati andmete kasutamise suhtes kehtivaid piiranguid, rajanes uurimine kaebuses esitatud teabele.

(172)

Toetudes ülaltoodule leiti, et biodiisli kasutamine ühenduses kasvas aastatel 2005–2007 107 % ning seejärel langes kergelt uurimisperioodi ajal 1 protsendipunkti võrra. Üldiselt suurenes tarbimine analüüsitava perioodi jooksul rohkem kui kaks korda.

(173)

Nõudluse suurenemine tulenes peamiselt liikmesriikide algatusest edendada biokütuste kasutamist pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2003. aasta direktiivi 2003/30/EÜ, millega edendatakse biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris, (16) ja nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (17) vastuvõtmist.

(174)

Impordimahud USA-st suurenesid oluliselt tõustes umbes 11 500 tonnilt aastal 2005 kuni ligikaudu 1 137 000 tonnini uurimisperioodil.

(175)

USA-st pärit subsideeritud impordi turuosa ühenduse turul kasvas analüüsitava perioodi jooksul pidevalt alates 0,4 %-st aastal 2005 kuni 17,2 %-ni uurimisperioodi ajal. Seega on subsideeritud import oluliselt kasvanud nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt kui võrrelda tarbimisega ühenduses kõnealuse perioodi jooksul.

(176)

Splash and dash on mõiste, mida kasutavad biodiisli tootjad kirjeldamaks tegevust, mille käigus väidetavalt välismaist päritolu biokütust veetakse läbi USA ühendusse, kus seda segatakse põhimõtteliselt tilga (0,01 % lõppsegust) tavadiisliga, et segu valmistaja saaks USA-s subsiidiumi.

(177)

USA osapooled on väitnud, et splash and dash-protsess selgitab USA impordi kiiret suurenemist ühenduse turul, kuna see oli väidetavalt 40 % USA impordist uurimisperioodi ajal. Need osapooled on samuti väitnud, et kuna uurimine algatati USA-st pärineva biodiisli impordi suhtes, tuleks splash and dash-protsessiga seostatavaid koguseid kahjuanalüüsist eraldiseisvalt vaadata ning käsitleda neid kui importi teistest kolmandatest riikidest.

(178)

Teisest küljest väidetati kaebuses, et kui splash and dash-importi üldse esineb, siis moodustab see USA ekspordimahust kõige rohkem 10 % ning on seega tähtsusetu ja ei muuda tulemusi, mille kohaselt jõudsid ühenduse turule suured USA-st pärinevad subsideeritud impordikogused, eriti just uurimisperioodi ajal.

(179)

Uurimine on näidanud, et USA ekspordistatistika ei võimalda eristada ükskõik millist väidetavalt splash and dash-protsessi raames eksporditud biodiislit ja muud USA eksporti, mis on märgitud statistikas eksporti käsitleva peatüki alla. Samast statistikast leiti äärmiselt vähe koguseid, mis olid deklareeritud reeksporti käsitleva peatüki all. USA ametiasutused väitsid ka, et kõik eksporti käsitlevas peatükis märgitud kogused on pärit USA-st.

(180)

Lisaks väitis enamik uuritavatest USA äriühingutest, et ei ole võimalik teha vahet ühendusse eksporditud või siseturul müüdavatel kogustel ning USA-s toodetud või sealt pärinevatel ja splash and dash-protsessi käigus eksporditud kogustel.

(181)

Samuti leiti USA uuritavate äriühingute puhul, et kõikidel biodiisli eksportimise juhtudel, nii USA eksportijate ekspordid kui ka nendega seotud importijate import ühendusse, oli biodiisel deklareeritud USA-st pärineva biodiislina.

(182)

Tuginedes eespool selgitatule ning võttes eriti arvesse seda, et kui splash and dash-eksporti üldse esines, oli see eksporditud deklareerituna USAst pärit ekspordina ja USA ametiasutused käsitasid seda USAst pärit ekspordina; leiti, et ei ole põhjust käsitada splash and dash-ekspordijuhte impordina, mis ei ole pärit USAst

(183)

USA ekspordistatistikat kasutati ka USA-st pärinevate subsideeritud importide hinnatendentside välja selgitamiseks, eriti aastal 2007 ning uurimisperioodi ajal. Kajastamaks hinnataset ühenduse piiril, lisati keskmistele ekspordihindadele asjakohased veokulud ja kindlustusmaksed. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et analüüsitava perioodi varasemate aastate puhul, nimelt 2005 ja 2006 ning ka 2004, ei olnud USA ekspordistatistikas sisalduvad müüginäitajad täiesti usaldusväärsed, kuna leiti, et arvutatud keskmised ekspordihinnad olid ebaproportsionaalselt kõrged võrreldes hindadega, millest olid teatanud koostööd tegevad eksportivad tootjad. Seepärast tugines USA keskmine ekspordihind nendel aastatel küsimustiku vastustel, mille olid andnud valimisse kuuluvad USA eksportivad tootjad.

(184)

Keskmised impordihinnad USA-st kõikusid vaatlusalusel perioodil ning tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kokku 7 %.

(185)

Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kaalutud keskmisi müügihindu (mis olid kohaldatud tehasest hankimise hinna tasemele) sõltumatutele klientidele ühenduse turul vastavate kaalutud keskmiste USA-st pärit impordi hindadega, mis olid saadud valimisse kuuluvate USA eksportivate tootjate CIF-hindade alusel. Vajaduse korral korrigeeriti tollimakse, impordijärgseid kulusid ning erinevusi biodiisli tootmiseks kasutatavates lähteainetes (vt järgmist põhjendust).

(186)

Uurimine tegi kindlaks erinevaid vaatlusaluse toote tüüpe, mis erinesid täpsemalt tootmisprotsessis kasutatava lähteaine osas. Kui ühenduses kasutatakse peamiselt rapsiseemneid, siis USA tootjad kasutavad teistsuguseid lähteaineid nagu sojaoad, rapsiõli, palmiõli jne. Võttes arvesse, et lähteaine on vaatlusaluse toote valmistamisel vaieldamatult peamine tooraine, peeti õigeks, et lähteainete erinevusi tuleks korrigeerida. See arvutati nii, et muudatus vastaks turuväärtuste erinevustele asjakohaste vaatlusaluse toote tüüpide ja rapsiseemnetest valmistatud toodete vahel. Nii sai ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisi hindasid ja vaatlusaluste importide kaalutud keskmisi hindasid võrrelda sama lähteaine põhjal, milleks oli nimelt rapsiseeme.

(187)

Tuginedes ülaltoodud meetodile leiti, et erinevus USA ja ühenduse hindade vahel, mida väljendatakse ühenduse tootmisharu kaalutud keskmise tehasehinna protsendina, s.t hinna allalöömise marginaalina, jääb vahemikku 18,9–33,0 %.

(188)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles subsideeritud impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitaval perioodil.

(189)

Koos tarbimise kasvuga tõusis analüüsitava perioodi jooksul pidevalt ka valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsus. See tõusis aastatel 2005–2006 42 % ja aastal 2007 jätkus tootmisvõimsuse suurenemine 68 % ning 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes veelgi 15 %. Kokkuvõttes suurenes tootmisvõimsus analüüsitaval perioodil 174 %. Sellise kasvu tekitasid uued oodatavast nõudluse suurenemisest ajendatud investeeringud.

(190)

Tõepoolest, ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse suurenemist tuleb vaadata direktiivis 2003/30/EÜ kindlaks määratud 5,75 %-lise ühenduse biokütuste ja teiste taastuvkütuste tarbimise eesmärgi taustal, mis arvutatakse välja kõigi 31. detsembriks 2010 ühenduse turule toodavate transpordiks kasutatavate bensiinide ja diislite energiasisalduse põhjal. Lisaks sellele kinnitas Euroopa Ülemkogu 2007. aasta märtsis miinimumeesmärgi, mille kohaselt peab kõikides liikmesriikides biokütuste osakaal aastaks 2020 olema 10 % kogu ühenduse transpordis tarvitatavast bensiinist ja diislist. (18) Kõnealune eesmärk suurendaks ühenduse biokütuste tarbimist kõnealuseks aastaks umbes 33 miljoni tonni õli ekvivalendini. Kogu ühenduse tootmisvõimsuseks 2006. aastal hinnati ainult 6 tonni. Eespool kirjeldatut silmas pidades on mõistetav, et ühenduse tootjad tegid nõudluse kasvu oodates lisainvesteeringuid lisavõimsustesse.

(191)

Ka samasuguse toote tootmine ühenduse tootmisharus kasvas analüüsitava perioodi jooksul pidevalt ning saavutas kokkuvõttes 148 %-lise suurenemise.

(192)

Kuna võrreldes tootmisvõimsusega tõusid tootmismahud suhteliselt aeglaselt, vähenes ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse kasutamine analüüsitaval perioodil 9 %.

(193)

Koos tarbimise arenemisega kasvas pidevalt ka ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul, saavutades analüüsitava perioodi jooksul 143 %-lise kogukasvu. Samal perioodil suurendas ühenduse tootmisharu ka oma turuosa 4,5 protsendipunkti võrra.

(194)

Ühenduse tootmisharu keskmised müügihinnad ühenduse turul tõusid analüüsitaval perioodil 23 %. Hinnatõus oli toormaterjalide ja teiste sisendite maksumuse suurenemist arvesse võttes õigustatud.

(195)

Ühenduse tootmisharu kasv peegeldub selle mahunäitajates nagu näiteks tootmine, müük, kuid eriti just turuosa. Hoolimata rohkest tarbimisest ühenduse turul analüüsitaval perioodil oli valimisse kuuluvate ühenduse tootjate turuosa kasv suhteliselt tagasihoidlik. Eriti 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, kui valimisse kuuluvad ühenduse tootjad said turuosa juurde ainult 5,8 protsendipunkti võrra. Sama aja jooksul sai subsideeritud import turuosa juurde üle 16 protsendipunkti võrra. Kuna ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik turu kasvust täiel määral kasu saada, sai ühenduse tootmisharu majanduslik olukord negatiivse löögi. Märkimisväärset mõju avaldati mitmetele teguritele, näiteks tootmisele, tootmisvõimsuse rakendusastmele, tootlikkusele, müügile, investeerimispoliitikale ja investeeringute tasuvusele.

(196)

Kogu analüüsitava perioodi jooksul kasvasid biodiisli varud umbes 200 %. Varud kasvasid kogu analüüsitaval perioodil isegi kiiremini kui ühenduse tootmisharu tootmismahud samal ajavahemikul. Siiski antakse varudega seotud teabele ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel piiratud tähendus, kuna biodiislit ei saa hoiustada kauem kui 6 kuud (keskmine hoiustamisperiood on ainult umbes 3 kuud).

(197)

Valimisse kaasatud ühenduse tootjate kasumlikkus määrati kindlaks ühenduses samasuguse toote müügist teenitud maksustamiseelse puhaskasumi ja müügikäibe suhtena. Analüüsitava perioodi jooksul langes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kulutasuvus 18,3 %-lt aastal 2005 kuni 5,7 %-ni uurimisperioodi ajal. See näitab 12,6 protsendipunktilist langust analüüsitava perioodi jooksul.

(198)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate poolt biodiisli tootmisesse tehtud investeeringute hulk suurenes aastatel 2005–2006 235 %. Selline tõus oli seotud tootmisvõimsuse suurendamisega, kuna eeldati, et ühenduses nõudlus kasvab. Seda silmas pidades on välja toodud, et enamikel juhtudel hakatakse investeeringuid kavandama vähemalt kaks aastat enne seda, kui biodiisli tehas täielikult tööle hakkab. Samad tootjad jätkasid investeerimist aastal 2007 ning ka uurimisperioodi ajal, kuid siis juba väiksema hooga. See periood ühildub perioodiga, mil subsideeritud import ühenduse turul kiiresti suurenes.

(199)

Vähenes alimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksustamiseelset tulu protsendina biodiisli tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus. Tegelik langus oli siiski veel dramaatilisem, kuna analüüsitava perioodi jooksul kahanes investeeringutasuvus 91 protsendipunkti võrra. Arvatakse, et investeeringutasuvuse halvenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest.

(200)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust enda tegevust ise finantseerida, on analüüsitava perioodi jooksul kasvanud 38 %. Hoolimata kulutasuvuse langusest samal perioodil liigub kõnealune näitaja tõusuteed ja seda peamiselt tänu suurenenud amortisatsioonikuludele, mis on kaasatud rahavoo taseme kindlaks määramisse. Teiseks põhjuseks oli see, et absoluutarvudes ei olnud kasumi langus vaatlusalusel perioodil nii suur kui käibe langus. Kuid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel on rahavoog siiski 15 % langenud, tähistades pööret languse suunas analüüsitava perioodi lõpus, kui subsideeritud imporditooteid oli ühenduse turul rohkem.

(201)

Koos tootmis- ja müügimahtude kasvuga tõusis tööhõive ühenduse tootmisharus analüüsitaval perioodil 178 %. Märgitakse, et biodiislitööstus on kapitalimahukas tööstus, mis ei vaja tootmisprotsessis suurt tööjõudu.

(202)

Keskmine töötasu langes analüüsitaval perioodil 6 %. Seda selgitab asjaolu, et analüüsitava perioodi lõpus ühenduse tootmisharu tootmise laiendamiseks värvatud lisatööjõule esitatavad kvalifikatsiooninõuded olid madalamad.

(203)

Tootlikkus langes 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 11 %.

(204)

USA eksportivate tootjate subsideerimise määrad on täpsustatud eespool subsideerimist käsitlevas osas ja ületavad märkimisväärselt miinimummarginaali. Arvestades subsideeritud impordi mahtu ja hinda, ei saa subsideerimise tegelikku määra pidada ebaoluliseks.

(205)

Ühenduse turgu käsitlevate andmete analüüsi kohaselt kaotasid valimisse kaasamata ning põhjenduses (162) nimetatud ühenduse tootjad analüüsitava perioodi jooksul ühenduse turul oma toodetud biodiisli müügi osas märkimisväärse turuosa. Kõnealuste tootjate analüüsitava perioodi jooksul kaotatud turuosa ületab hinnanguliselt 20 protsendipunkti

(206)

Kaebuse esitaja antud teabe põhjal ilmnes, et mitu sellist äriühingut lõpetas tegevuse või vähendas oma tegevust biodiisli alal ning ei teinud uurimise käigus nõuetekohaselt koostööd.

(207)

Lisaks sellele märkisid mitmed valimi koostamise raames teavet andnud äriühingud, et nad pidid USA odava impordi tõttu tootmist ja personali vähendama. Sarnaseid märkusi tegid ka teised tootjad, kes olid valmis tootmist alustama, kuid pidid turule sisenemist edasi lükkama USA madalahinnalise impordi sissevoolu tõttu, eelkõige uurimisperioodi ajal.

(208)

Eespool kirjeldatud valimisse kaasamata tootjatega seotud andmed kinnitaksid järeldusi kahju kohta, mida kandsid valimisse kaasatud ühenduse tootjad.

(209)

Uurimine näitas, et kasvava nõudluse kontekstis paranes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate olukord analüüsitaval perioodil selliste mahunäitajate nagu tootlikkuse (+ 150 %), tootmisvõimsuse (+ 174 %) ja müügimahu (+ 143 %) osas. Valmisse kuuluvad ühenduse tootjad suurendasid ka oma turuosa 25,3 %-lt 2005. aastal 29,8 %-ni uurimisperioodi ajal, nimelt tagasihoidliku 4,5 protsendipunkti võrra. Suureneva biodiisli nõudluse valguses sel perioodil ühenduse turul kasvasid ka tööhõive ja investeeringud. Kuna aga tootmismaht ei vastanud turu kasvule, vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste analüüsitava perioodi jooksul 9 % ja tootlikkus vähenes 11 %.

(210)

Peamised valimisse kuulunud ühenduse tootjate finantsseisundiga seotud näitajad halvenesid analüüsitava perioodi jooksul. Kasumlikkus langes ligikaudu 18 %-lt 2005. ja 2006. aastal kuni alla 6 % uurimisperioodil. Vaatamata võimele ise oma tegevust finantseerida, eelkõige tänu suurenenud rahavoole, investeeringutasuvus vähenes uurimisperioodi ajal järsult – 80 %.

(211)

Uurimine näitas ka, et valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kulud suurenesid järsult aastatel 2005–2007 (+ 36 %) ning 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel (+ 42 %) lähteainete (peamiselt rapsiseemnete ja sojaõli) hinnatõusu tõttu; lähteained moodustavad peaaegu 80 % biodiisliga seotud kuludest. Seesugust kulude suurenemist ei saanud kogu ulatuses ühenduse turu klientidele edasi kanda.

(212)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et ühenduse tootmisharu tervikuna on algmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt kandnud olulist kahju.

(213)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 6 ja artikli 8 lõikele 7 uuriti, kas USA-st pärinev subsideeritud import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Tagamaks, et muude tegurite põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks subsideeritud impordile, uuriti lisaks subsideeritud impordile ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal ühenduse tootmisharule kahju põhjustada.

(214)

Uurimine näitas, et USA madalahinnalise subsideeritud impordi maht kasvas analüüsitava perioodi jooksul oluliselt, nimelt sada korda. Selle tagajärjeks oli turuosa oluline suurenemine 16,8 protsendipunkti võrra – 0,4 %-lt 2005. aastal 17,2 %-ni uurimisperioodil. Näitamaks, et USA-st pärit subsideeritud impordi sissevool oli ühendusele oluline mõju, märgitakse, et turuosa suurenes 16,8 protsendipunkti võrra 15-kuulise perioodi jooksul.

(215)

Samal ajal suutis ühenduse tööstus oma põhiturul vaatamata tarbimise märkimisväärsele suurenemisele analüüsitava perioodi jooksul oma turuosa suurendada ainult umbes 4,5 protsendipunkti. Uurimine näitas, et see saavutati täies ulatuses teiste ühenduse tootjate arvelt, kes analüüsitava perioodil tootmise lõpetasid või tootmist vähendasid.

(216)

Subsideeritud impordi keskmised hinnad tõusid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %, kuid olid oluliselt madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad samal perioodil. Seega lõid subsideeritud impordi hinnad ühenduse tööstuse hindu uurimisperioodi jooksul oluliselt alla; hinnalanguse keskmine määr oli 25 %.

(217)

Surve, mis tulenes madalahinnalisest subsideeritud impordi sissevoost ühenduse turule, ei võimaldanud ühenduse tööstusel müügihindu vastavalt turutingimustele ja kulude kasvule kohandada. Uuritaval perioodil olid ühenduse tootmisharu biodiisli tootmiseks kasutatavate lähteainete keskmised hinnad 25 % kõrgemad kui 2006. aastal. Ühenduse tootmisharu sai oma tarbijatele edasi anda vaid piiratud 4 %-lise hinnatõusu, samas kui tööstuse kogukulud suurenesid sama perioodi jooksul 20 %. Märkimist väärib asjaolu, et peamise USA tootjate kasutatava lähteaine, nimelt sojaoaõli hind kasvas samal perioodil samuti märgatavalt. Nagu ilmneb põhjendusest (211), ei peegeldanud subsideeritud impordi hind seda tõusu.

(218)

Näitamaks täiendavalt põhjuslikku seost USA madalahinnalise subsideeritud impordi sissevoo ja ühenduse tööstusele osaks saanud kahju vahel, võrreldi olukorda ühenduse turul perioodil 2005–2006, kui subsideeritud importi turul ei olnud, turul valitseva olukorraga 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, mil leidis aset madalahinnalise subsideeritud impordi sissevoog.

(219)

Perioodil 2005–2006, kui subsideeritud importi turul ei olnud, kasvas tarbimine ligikaudu 1,8 miljoni tonni võrra. Kõik ühenduse tootjad võisid koostada oma äriplaane, pidades silmas kiiresti kasvavat ja tervet turgu. Sel perioodil tõusid hinnad 19 % ja ühenduse tootmisharu kasum ulatus 18,3 %-ni. 2007 aastal ja uurimisperioodil muutus olukord dramaatiliselt. Turule hakkas jõudma USA madalahinnaline subsideeritud import. Ehkki turg kasvas 1,6 miljoni tonni võrra, moodustas suurema osa turukasvust (üle ühe miljoni tonni) USA-st pärinev subsideeritud import. Ühenduse tootmisharu võitis juurde vaid tagasihoidliku turuosa; tootmisharu peamised biodiisli tootmise kulud suurenesid märgatavalt umbes 25 %, samas tõusis tootjate keskmine müügihind samal perioodil ainult umbes 4 %. Seega halvenes uurimisperioodi jooksul ühenduse tootmisharu üldine majanduslik ja finantsolukord, kuna kasum vähenes tasemele alla 6 % käibest.

(220)

Ülaltoodu põhjal järeldatakse esialgu, et USA-st pärit madala hinnaga subsideeritud impordil, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodil oluliselt alla ja mille maht samuti märgatavalt kasvas, oli määrav roll ühenduse tootmisharu kantud olulises kahjus, mida eriti peegeldab tootmisharu finantsolukorra halvenemine uurimisperioodil.

(221)

Põhjenduses (171) selgitatud põhjustel ei saanud kolmandate riikide impordimahte uurimisel täpselt hinnata. Seetõttu põhinevad ülaltoodud tabelis olevad andmed kaebuse esitaja antud hinnangutel.

(222)

Uurimisse kaasamata kolmandate riikide import suurenes umbes 30 000 tonnilt 2005. aastal 147 812 tonnini uurimisperioodi ajal. Selle tulemuseks oli mõõdukas turuosa kasv 1,3 protsendipunkti võrra sama perioodi jooksul. Seetõttu järeldati esialgu, et import muudest kolmandatest riikidest ei saanud anda rohkem kui ebaolulist panust ühenduse tootmisharu kantud kahjule.

(223)

Pidades silmas nõudluse olulist kasvu vaatlusalusel perioodil ja analüüsitaval perioodil, ei saa ühenduse tootmisharu uurimisperioodil kantud olulist kahju põhjendada nõudluse ebaolulise langemisega (– 0,5 %), mida täheldati ühenduse turul 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(224)

Ühe huvitatud isiku väitel mõjutas energiamaksu taaskehtestamine biodiislile Saksamaal (19) seda konkreetset liikmesriiki varustavate ühenduse tootjate majanduslikku olukorda negatiivselt.

(225)

Uurimisel ilmnes, et Saksamaal kasutatavate puhaste biokütuste suhtes on alates 1999. aastast kohaldatud maksusoodustust, mida alates 1. augustist 2006 vähendati. Ent 1. jaanuaril 2007 kehtestati kohustuslik segamise nõue, (20) millega määrati biodiisli kvoodiks 4,4 % arvestatuna kogu transpordi eesmärgil Saksamaa turule toodava bensiini ja diisli energiasisalduse põhjal. Ettevõtjad, kes seda kvooti ei täida, peavad maksma 0,60 eurot trahvi iga biodiisli liitri kohta, mis neil kvoodist puudu jääb. Paistab, et kirjeldatud kohustuslik segamise nõue on väidetavalt vähenenud müügi suurel määral kompenseerinud ja soodustuste vähendamise tasakaalustanud. Uurimine näitas tõepoolest, et valimisse kuuluvate Saksamaa turgu varustavate ühenduse tootjate müügimahud kasvasid 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel 68 %.

(226)

Ülaltoodu põhjal leitakse, et ühenduse ametiasutuste vastu võetud otsused ei kõrvalda põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(227)

Ühe huvitatud isiku väitel otsustasid paljud ühenduse äriühingud kannustatuna riikliku poliitika meetmetest biodiisli tootmise edendamiseks investeerida olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamisse ja uutesse tehastesse. Kõnealune isik väitis, et biodiisli tootmisvõimsus ühenduses oli uurimisperioodi jooksul koguni 11,5 miljonit tonni. Kõnealune isik väitis veel, et kuna tarbimise areng ei vastanud ootustele, jäi oluline osa tootmisvõimsusest rakendamata ja oleks rakendamata jäänud ka ilma USA impordita. Selle tulemusena oli suhtelistel püsikuludel negatiivne mõju ühenduse tootjate kulutasuvusele ning ka investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(228)

Sellega seoses märgitakse, et uurimine keskendus ühenduse tootjate olukorrale. Isegi kui on tõsi, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus suurenes (+ 189 %) rohkem kui nõudlus (+ 106 %), on märkimisväärne, et biodiisli tootmise peamised kuluallikad on muutuvkulud. Põhjenduses (211) märgitakse, et tooraine moodustab 80 % biodiisli tootmise kogukuludest. Kõnealuse väite edasine uurimine näitas, et biodiisli tootmise ja müügi püsikulude osakaal oli ainult 6 % kogukuludest. Seega ei saa rakendamata tootmisvõimsuse tulemusel suurenenud püsikulude mõjuga põhjendada ühenduse tööstuse finantsolukorra märgatavat halvenemist uurimisperioodi jooksul.

(229)

Lisaks väärib märkimist, et nagu märgitud tabelis 4, oli valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tootmisvõimsuse realiseerimise määr uurimisperioodi vältel 80 %. Seega ei tõendatud väiteid ülemäärase tootmisvõimsuse kohta ühenduses.

(230)

Ülaltoodu põhjal tunnistatakse, et mis tahes negatiivne mõju, mida rakendamata tootmisvõimsus võis ühenduse tootmisharule avaldada, ei olnud piisav kaotamaks põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(231)

Ühe huvitatud isiku väitel viis rapsiseemnete ja rapsiseemneõli suurenenud nõudlus kõrgemate toorainehindadeni ühenduses. Tõsiasi, et ühenduse tootjad toetuvad rapsiseemneõlile kui peamisele toorainele põhjendaks, miks nad võisid rohkem kahju kanda kui teised tootjad, kes kasutavad biodiisli tootmiseks köögiviljaõlisid nagu sojaõli või palmiõli.

(232)

Esiteks märgitakse, et uurimisel selgus, et valmisse kuuluvad ühenduse tootjad ei toetunud biodiisli tootmisel ainult rapsiseemneõlile, vaid ka köögiviljaõlidele (sojauba, palm, päevalill) ja paiguti loomarasvale.

(233)

Sealjuures tunnistatakse põhjenduses (211) tõepoolest, et ühenduse tootmisharu seisis analüüsitaval perioodil silmitsi tooraine (lähteainete) kulude märkimisväärse suurenemisega. Seda arengut tuleb siiski vaadelda üldise ülemaailmse põllumajandustoodete hinnatõusu taustal ning selles osas märgitakse, et sojaõli (asjaomase riigi tootjate kasutatav peamine lähteaine) hinnatõus oli sel perioodil suurem. Järelikult mõjutas lähteainete hinnatõus igasugust biodiisli tootmist.

(234)

Turul, kus valitseb terve konkurents, peaksid tootjad kulude suurenemisega toime tulema ja need turule edasi kandma. Uurimine näitas aga, et surve, mida avaldas USA madala hinnaga subsideeritud impordi sissevoog ühenduse turule, ei võimaldanud ühenduse tootjatel müügihindu vastavalt turutingimustele ja suurenenud kuludele kohandada. Eespool märgiti, et peamiste USA tootjate kasutatava lähteaine, nimelt sojaõli hind tõusis analüüsitaval perioodil oluliselt. Ometi ei peegeldunud selline kulude suurenemine subsideeritud impordi hindades ühenduse turul.

(235)

Kirjeldatu taustal ei kaota tooraine hinnatõus põhjuslikku seost subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(236)

Üks huvitatud isik väitis, et tugeva korrelatsiooni tõttu mineraaldiisli ja biodiisli hindade vahel põhjustas biodiisli hinna tõus, mis oli mineraaldiisli hinnatõusust järsem, eriti Saksamaal, languse kõnealuse liikmesriigi turgu varustavate tootjate müügis.

(237)

Esmalt märgitakse, et kõnealune isik ei esitanud teavet selle väite tõestamiseks. Uurimisel selgus ka, et vastupidiselt kõnealusele väitele suurenesid ühenduse tootmisharu müük ja turuosa analüüsitaval perioodil. Lõpetuseks, kuna toornafta hinnad määratakse ülemaailmselt, oleks vaatlusaluse toote müügile pidanud avalduma sama mõju kui ühenduses toodetud biodiisli müügile.

(238)

Ülaltoodu alusel tuli väide tagasi lükata.

(239)

Üks huvitatud isik väitis, et biodiislit tootva ettevõtte asukoht on konkurentsivõime oluline element ja kasutas Saksamaa näidet tõestamaks, et sisemaal asuvate biodiisli tehaste transpordikulud on kõrged, kuna kõik suured tarbijad, eriti rafineerimis- ja segamistehased, asuvad rannikul.

(240)

Uurimine näitas, et vaid vähesed ühenduse tööstuse tootjad asuvad sisemaal. Seejuures leiti, et sisemaal seesuguste tootjate läheduses asub ka naftatöötlemistehaseid. Muudel juhtudel selgus uurimisel, et sisemaal asuvate biodiisli tootjate ebasoodsa olukorra, mis tulenes sellest, et nad asusid oma tarbijatest (segu valmistajatest, töötlejatest) liiga kaugel, kompenseeris asjaolu, et nad asusid veskite ja lähteainete hankijate läheduses.

(241)

Ülaltoodu alusel lükati tagasi väide, mille kohaselt põhjustab tehase asukoht sisemaal ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(242)

Tuleks märkida, et põhjenduses (162) viidatud kolme äriühingu USA-st pärineva impordi mõju on arvesse võetud USA subsideeritud impordi mõju analüüsis, mis on esitatud põhjendustes (214)–(220). Seoses nende endi toodetud biodiisli müügiga ei osutatud uurimises hinnakujundusele või käitumisele, mis erineks valimisse kaasatud ühenduse tootjate omast, eriti uurimisperioodi jooksul.

(243)

Ülaltoodud analüüs näitas, et USA madalahinnalise subsideeritud impordi maht ja turuosa suurenesid 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel märgatavalt. Samas leiti, et kõnealune import lõi uurimisperioodil oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu.

(244)

Uurimise tulemused ja analüüs, mille käigus võrreldi perioode 2005–2006 ning 2007 kuni uurimisperiood, näitasid, et USA madalahinnalise impordi sissevoo ja ühenduse tööstuse majandusliku olukorra märgatava halvenemise vahel, eriti uurimisperioodi jooksul, on selge ajaline kokkulangevus.

(245)

Toetudes eespool esitatud analüüsile, mille käigus eristati ja eraldati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime subsideeritud impordi kahjulikust mõjust, järeldati esialgu, et USA-st pärit subsideeritud import on algmääruse artikli 8 lõike 6 kohaselt põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(246)

Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 31, kas hoolimata kahjustava subsideerimise kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjuseid, mis viiksid järelduseni, et meetmete võtmine käesoleval juhul ei ole ühenduse huvides. Ühenduse huvide kindlaks määramisel võeti arvesse kõiki asjakohaseid huve, kaasa arvatud ühenduse tootmisharu, importijate, toorainetarnijate ja vaatlusaluse toote tarbijate huve.

(247)

Nagu eespool märgitud, kandis ühenduse tootmisharu USA-st pärit subsideeritud impordi tõttu olulist kahju. Meetmete mitterakendamine tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu finantsolukorra negatiivse arengu jätkumise. Ühenduse tootmisharu olukorda iseloomustas eelkõige kulutasuvuse langus 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel 12,6 protsendipunkti võrra, kuna hinnatõus oli ebapiisav. Kulutasuvuse langemise suundumust silmas pidades on tõepoolest väga tõenäoline, et meetmete mitterakendamise puhul halveneb ühenduse tööstuse finantsolukord veelgi. See viiks lõpuks tootmise vähendamiseni ja edasise tehaste sulgemiseni, mis seega ohustaks ühenduse tööhõivet ja investeeringuid.

(248)

Arvatakse, et meetmete rakendamine taastaks turul ausa konkurentsi. Tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu kulutasuvuse langev suundumus on tingitud raskustest USA subsideeritud madalahinnalise impordiga konkureerimisel. Subsiidiumivastaste meetmete rakendamine võimaldaks ühenduse tootmisharul tõenäoliselt säilitada seesuguse kapitalimahuka tootmisharu puhul vajalikku kasumlikkuse taset.

(249)

Kokkuvõttes eeldati, et meetmete rakendamine annaks ühenduse tootmisharule võimaluse taastuda uurimisel avastatud kahjuliku subsideerimise mõjust.

(250)

Algatuse käigus võeti ühendust ligikaudu 25 ühenduse sõltumatu importija/kauplejaga. Need isikud ei soovinud siiski koostööd teha.

(251)

Kõnealustes tingimustes ei olnud esialgu võimalik täpselt hinnata meetmete võimalikku mõju importijatele.

(252)

Algatuse käigus võeti ühendust kõigi teadaolevate mineraaldiisli tootmise ja levitamisega seotud kasutavate äriühingutega ning samuti mineraaldiisli ja biodiisli kohustusliku segamisega seotud kasutavate äriühingutega ja neile saadeti küsimustikud.

(253)

Koostöö saavutati vaid ühe kasutava äriühinguga. Kõnealune kasutaja vastas küsimustikule, andes teada, et toetab USA odava impordi sissevoo lõpetamist, kuna see moonutab ühenduses konkurentsi, mis põhjustab diislit tootvatele ja müüvatele äriühingutele kahju, kuna mõnel konkurendil, kes ei väldi kõnealuse odava toote ostmist, on ebaõiglane konkurentsieelis nende ees, kes sellest hoiduvad. Kasutaja väitis ka, et meetmed võimaldaksid taaskäivitada estrit tootvad tehased (eriti Saksamaal) ja/või võimaldaks jätkuda uute esterdamise tehaste loomise projektidel ühenduses. Kuna euroopa estrit valmistatakse traditsiooniliselt rapsiseemnetest (parema kvaliteediga tooraine kui palm või soja, mida kasutatakse B99 tootmisel), tähendaks tootjate arvu suurenemine Euroopas seega rohkem parema kvaliteediga tooteid, mis tooks kaasa estri hinna languse, millest kokkuvõttes saab kasu tarbija.

(254)

Üks kasutajate ühendus, mis esindab ühe liikmesriigi ekspediitorite huve väitis, et meetmete rakendamisel oleks ühenduse liikmete tegevusele ebasoodne mõju. Ühendus väitis, et diisel moodustab 20–25 % transpordisektori kuludest ja arvestades sektori madalat kulutasuvust (0–5 %), on diisli hind määrav tuhandete äriühingute ellujäämisel. Neid väiteid ei saanud siiski kontrollida, kuna kõnealuse ühenduse liikmetelt ei saadud vastuseid kasutajatele saadetud küsimustikule.

(255)

Kõnealustel tingimustel järeldati esialgu, et tuginedes saadud teabele paistab, et tasakaalustavate meetmete mõju oleks mitmesugune ning seetõttu ei saa teha selget järeldust kaalukate põhjuste olemasolu kohta, mis kõnealusel juhul toetaksid meetmete mitterakendamist kasutajate huvisid silmas pidades.

(256)

Küsimustikule vastasid kuus tarnijat. Neli toetasid subsiidiumivastaste meetmete rakendamist märkides, et kui subsiidiumivastaseid meetmeid ei rakendata, on ühenduse tootmisharu säilimine pikemas perspektiivis ohus. Kui see peaks juhtuma, mõjutaks see nende olukorda kindlasti negatiivselt.

(257)

Kaks tarnijat, kes olid seotud USA eksportivate biodiisli tootjatega, vastasid, et võimalikel meetmetel ei oleks märgatavat mõju, kuna nende tulemuseks oleks nihe kaubavoogudes (hakatakse importima neist riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata).

(258)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et meetmete rakendamisel oleks kokkuvõttes tooraine tarnijate olukorrale positiivne mõju.

(259)

Üks huvitatud isik väitis, et praegune menetlus ei ole kooskõlas rahvusvahelise ja ühenduse poliitikaga, millega edendatakse biokütuste tootmist ja müüki seoses keskkonnakaitsega ning vähendatakse sõltuvust mineraalkütustest.

(260)

Sellega seoses peab märkima, et algmääruse artikli 31 kohaselt tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kõrvaldada kahjuliku subsideerimise kaubandust moonutav mõju ja taastada toimiv konkurents. Kõnealuses kontekstis ei saa analüüsimisel arvesse võtta üldisi keskkonnakaitse ja mineraaldiisli pakkumise kaalutlusi ning nendega ei saa õigustada ebaõiglase kaubanduse viljelemist.

(261)

Võttes arvesse nende tugevat turupositsiooni, jätkaksid asjaomased USA eksportivad tootjad tõenäoliselt pärast subsiidiumivastaste meetmete rakendamist oma toodangu müümist ühenduse turul, kuigi mittesubsideeritud hindadega. Samuti on tõenäoline, et ühenduse turule jääks endiselt piisav arv suuri konkurente, nimelt ühenduse tootjad, mis on ajutiselt tootmise katkestanud ja teised, kes ei ole subsideeritud impordi tõttu saanud tootmisega algust teha. Sellega seoses tuleks märkida, et analüüsitaval perioodi alguses moodustas kõnealuses uurimises mitteosalenud ühenduse tootjate müük vähemalt 30 % ühenduse turust ja see osakaal langes USA subsideeritud impordi tõttu dramaatiliselt. Seega on tõenäoline, et kasutajatel on ka edaspidi võimalus valida erinevate biodiisli tarnijate vahel. Kui aga meetmeid ei rakendata, on ohus ühenduse tootmisharu tulevik. Selle kadumine vähendaks oluliselt konkurentsi ühenduse turul.

(262)

Meetmete rakendamine USA-st pärit biodiisli impordi suhtes oleks selgelt ühenduse tootmisharu huvides. See võimaldaks ühenduse tootmisharul kasvada ja taastuda subsideeritud impordi põhjustatud kahjust. Kui meetmeid ei rakendata, on tõenäoline, et jätkub ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine ja veel rohkem ettevõtjaid pankrotistub. Kuigi kasutajate ja importijate kohta ei saanud teha selgeid järeldusi, eeldatakse, et meetmete rakendamine oleks ka tooraine tarnijate huvides.

(263)

Eespool esitatut silmas pidades järeldati esialgu, et praegusel juhul ei ole ühenduse huvide seisukohast ühtegi kaalukat põhjust tasakaalustavate meetmete võtmise vastu.

(264)

Pidades silmas subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised subsiidiumivastased meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks ühenduse tootmisharule lisakahju.

(265)

Tasakaalustavate meetmete tase peaks olema piisav, et kõrvaldada kahju, mida subsideeritud import on ühenduse tootmisharule tekitanud, ilma tuvastatud subsiidiumitaset ületamata. Kahjustava toimega subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikuks pidada, st subsideeritud impordi puudumise korral.

(266)

Sel eesmärgil võiks 15 %-list käibepõhist kasumimarginaali käsitleda sobiva tasemena, mille ühenduse tootmisharu oleks võinud kahjustava toimega subsideerimise puudumisel saavutada, tuginedes ühenduse tootmisharu tulemustele vaatlusaluse perioodi esimesel poolel (2004, 2005 ja 2006), ja pidada mõistlikuks selle värskelt rajatud tootmisharu pikaajalise tootliku investeeringu garanteerimise seisukohalt.

(267)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutustega kindlaks määratud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud ühenduse tootjate müügihinda uurimisperioodil tegeliku kasumi/kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal. Sellest võrdlusest saadud erinevus väljendati protsendina kogu CIF-impordihinnast.

(268)

Äriühing, mida kontrolliti individuaalselt, nagu on viidatud põhjenduses (9), ei esitanud olulist teavet enda ekspordi kohta ühendusse ning sellega seotud importija edasimüügi kohta ühenduses. Äriühingul paluti esitada teatavaid andmeid, et korrigeerida puudujääke teabes, mida äriühing esitas oma küsimustiku vastuses. Komisjon teavitas äriühingut samuti sellest, et kui nõutud informatsiooni ei esitata, võidakse vastavalt algmääruse artiklile 28 jätta küsimustiku vastustes esitatud puudulik teave arvesse võtmata, kuna see põhjustas ülemääraseid raskusi kõnealuse äriühingu kohta täpsete järelduste tegemisel.

(269)

Äriühingut teavitati sellise osalise koostöö tagajärgedest ning anti võimalus märkusi esitada. Selleks ettenähtud tähtaja jooksul siiski vastust ei saadud.

(270)

Sellest tulenevalt määrati kõnealuse äriühingu puhul kahju kõrvaldamise määr ajutiselt kindlaks vastavalt kõrgeimale kahju määrale, mis valimisse kaasatud äriühingu puhul leiti.

(271)

Eespool esitatut silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 12 lõike 1 kohaselt tuleks ajutised tasakaalustavad meetmed kehtestada vastavalt kindlaksmääratud subsiidiumimäära ulatusele, kuid mitte kõrgemad, kui väiksema tollimaksu reegli kohaselt arvutatud kahjumäär

(272)

Eespool esitatu kohaselt kehtestati tasakaalustavad tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid ja subsiidiumimarginaale. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kehtestada järgmised tasakaalustavad tollimaksud:

(273)

Pidades silmas asjaolu, et tasakaalustavat tollimaksu kohaldatakse segude suhtes, mis sisaldavad kaalu järgi üle 20 % biodiislit, vastavalt nende biodiisli sisaldusele, on asjakohane kehtestada tollimaksud kindlaksmääratud summadena biodiisli sisalduse põhjal, et liikmesriikide tolliasutused saaksid meetmeid efektiivselt rakendada.

(274)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustavad tollimaksu määrad kehtestati kõnealuse uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõigi teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(275)

Eespool esitatud esialgsed järeldused tehakse teatavaks kõikidele huvitatud isikutele, kellele pakutakse võimalust teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist. Nende märkusi analüüsitakse ning võetakse enne mis tahes lõplike otsuste tegemist arvesse, kui need on põhjendatud. Lõplike järelduste tegemisel võib osutuda vajalikuks esialgsed järeldused uuesti läbi vaadata,