30.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 135/21

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada usaldusväärne riigi rahandus, mis on hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamise vahend.

(3)

Asutamislepingu artiklis 104 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida täpsustatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (mis on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Asutamislepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformi eesmärk oli suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kõigis etappides võetaks täiel määral arvesse eelkõige majandusolukorda ja eelarveseisundit. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarveseisundi kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt esitab komisjon nõukogule arvamuse juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse asutamislepingu artikli 104 lõike 3 kohast ettekannet ning asutamislepingu artikli 104 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, on komisjon seisukohal, et Kreekas on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast esitas komisjon 24. märtsil 2009 nõukogule sellekohase arvamuse Kreeka kohta (3).

(6)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Kreeka puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Kreeka valitsemissektori eelarve puudujääk jõudis 2007. aastal tasemele 3,5 % SKPst, ületades seega kontrollväärtust 3 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk ilma ühekordsete meetmeteta 2008. aastal hinnanguliselt 3,6 % SKPst (või 3,4 % SKPst koos ühekordsete meetmetega). See hinnang põhineb SKP reaalkasvul 2,9 % 2008. aastal ja selles võetakse arvesse kõige uuemat teavet 2008. aasta eelarveseaduse kohaldamise kohta. 2009. aastal on komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt valitsemissektori eelarve puudujääk ilma ühekordsete meetmeteta 4,4 % SKPst (3,7 % koos ühekordse tuluga), lähtudes reaalse SKP 0,2 % kasvuprognoosist ja parlamendi 21. detsembril heakskiidetud 2009. aasta eelarveseaduse konservatiivsest hinnangust. Lähtudes eeldusest, et poliitikat ei muudeta ja ühekordsete meetmete võtmist ei jätkata, peaks 2010. aastal puudujääk moodustama 4,2 % SKPst. Seega ei ole asutamislepingus sätestatud puudujäägikriteerium täidetud.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg oli 2007. aastal 94,8 % SKPst ja 2008. aastal 94,6 % SKPst, ületades märkimisväärselt asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. Komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt suureneb valitsemissektori võla suhe SKPsse veelgi ja jõuab 2009. aastal tasemele 96,25 % SKPst ja 2010. aastal tasemele 98,5 % SKPst. Eelarvepuudujäägi praegune tase ja keskpika perioodi kasvuprognoosid ei vasta võla suhte lähenemisele alla 60 % SKPst. Ei saa öelda, et võla suhe väheneks piisavalt ja läheneks kontrollväärtusele rahuldava kiirusega asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 kohaselt võib asjaomaseid tegureid asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohases menetluses, mille abil võetakse vastu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, arvesse võtta ainult juhul, kui topelttingimus (eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedane ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine) on täielikult täidetud. Kreeka puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,