3.6.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 485/2008,

26. mai 2008,

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 4045/89 Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (4) artikli 9 alusel peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid tagamaks ühenduse finantshuvide tõhusa kaitse ja eriti selleks, et kontrollida Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) poolt rahastatavate tehingute õigsust ja nõuetele vastavust, selleks et tõkestada ja käsitleda eeskirjade eiramist ning sisse nõuda eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summad.

(3)

Makseid saavate ja neid sooritavate ettevõtjate äridokumentide kontrollimine võib olla eriti tõhus vahend EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimiseks. Nimetatud kontroll täiendab muid liikmesriikide tehtavaid kontrolle. Lisaks sellele ei mõjuta käesolev määrus kontrollimisega seotud siseriiklikke sätteid, mille kohaldamisel kontroll on käesoleva määruses ettenähtust ulatuslikum.

(4)	Sellise kontrollimise aluseks olevad dokumendid tuleks kindlaks määrata nii, et oleks võimalik teha täielik kontroll.

(5)	Kontrollitavad ettevõtjad tuleks valida nende vastutusel teostatud tehingute laadi põhjal ning võttes arvesse makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate jaotumist vastavalt nende majanduslikule tähtsusele EAGFi rahastamissüsteemis.

(6)

Lisaks sellele on vaja ette näha äridokumentide minimaalne kontrollimiste arv. Kõnealune arv tuleks kindlaks määrata meetodiga, mis välistaks liikmesriikide vahel oluliste erinevuste tekkimise nende EAGFiga seotud kulude struktuurierinevuste tõttu. Sellise meetodi kehtestamisel võib võtta võrdlusaluseks nende ettevõtjate hulga, kellel on teatav majanduslik tähtsus EAGFi rahastamissüsteemis.

(7)	Määratleda tuleks kontrollimise eest vastutavate ametnike volitused ja ettevõtjate kohustus teha äridokumendid nimetatud ametnikele täpsustatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ning edastada ametnikele nende nõutud teavet. Tuleks ette näha, et teatavatel juhtudel võib äridokumente ära võtta.

(8)	Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimist silmas pidades on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua ühenduse tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või neid sooritavate ettevõtjate kohta.

(9)

Kuigi kontrolliprogrammide vastuvõtmise eest liikmesriikides vastutavad eelkõige liikmesriigid, tuleb kõnealused programmid edastada komisjonile, et komisjon saaks täita oma järelevalve ja kooskõlastamisega seotud ülesandeid, ning tagada programmide vastuvõtmine asjakohaste kriteeriumide põhjal. Seega oleks võimalik suunata kontrollimine sellistesse sektoritesse või ettevõtjatele, kelle puhul pettuseoht on suur.

(10)	On hädavajalik, et igal liikmesriigil oleks üks asutus, kes vastutaks käesoleva määruse kohaldamise jälgimise ja käesoleva määruse kohaselt teostatud kontrolli koordineerimise eest. Nimetatud asutuses töötavad ametnikud võivad ettevõtjaid kontrollida vastavalt käesolevale määrusele.

(11)	Käesoleva määruse kohaselt kontrolle teostavad asutused peaksid olema organisatoorselt sõltumatud asutustest, kes teostavad kontrolli enne makse sooritamist.

(12)	Äridokumentide kontrollimise käigus kogutud teabe suhtes peaks kehtima ametisaladuse kaitse põhimõte.

(13)	Käesoleva määruse kohaldamise tagajärgede tulemuslikumaks kasutamiseks tuleks kehtestada teabevahetamise kord ühenduse tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevas määruses käsitletakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGFi) rahastamissüsteemiga otse või kaudselt seotud makseid sooritavate või saavate üksuste või nende esindajate (edaspidi „ettevõtjad”) äridokumentide kontrollimist selleks, et teha kindlaks, kas EAGFi rahastamissüsteemi kuuluvad tehingud toimuvad tegelikult ja nõuetekohaselt.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (5) reguleerimisalasse kuuluvate ühendatud haldus- ja kontrollsüsteemi meetmete suhtes. Komisjon koostab vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 viidatud menetlusele loetelu muudest meetmetest, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata.

3.   Käesolevas määruses kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)

„äridokumendid” on kõik ettevõtja majandustegevusega seotud raamatupidamis- ja muud registrid, maksedokumendid, tõendavad dokumendid, raamatupidamisdokumendid, andmed toodangu ja kvaliteedi kohta, kirjavahetus ning äriandmestik igas vormis, sealhulgas elektrooniliselt salvestatud andmed, niivõrd, kuivõrd need dokumendid või andmed on otse või kaudselt seotud lõikes 1 osutatud tehingutega;

b)	„kolmas isik” on füüsiline või juriidiline isik, kes on otseselt või kaudselt seotud EAGFi rahastamissüsteemi raames tehtud tehingutega.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt ettevõtjate äridokumente, võttes arvesse kontrollitavate tehingute laadi. Liikmesriigid tagavad, et kontrollitavate ettevõtjate valik tagaks EAGFi rahastamissüsteemis eeskirjade eiramise vältimiseks ja avastamiseks võetud meetmete tõhususe. Valikut tehes võetakse arvesse ettevõtjate majanduslikku tähtsust kõnealuses süsteemis ja muid riskitegureid.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollimist kohaldatakse igal lõikes 7 nimetatud kontrolliperioodil vähemalt poolte ettevõtjate suhtes, kellel EAGFi rahastamissüsteemiga seotud laekumiste või maksete või kahe eelneva summa oli kõnealuse kontrolliperioodi algusele eelnenud EAGFi eelarveaasta jooksul suurem kui 150 000 eurot.

3.   Igal kontrolliperioodil valivad liikmesriigid kontrollitavad ettevõtjad riskianalüüsi põhjal eksporditoetuste sektoris ja muude meetmete puhul, mille suhtes analüüs on kohaldatav, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on määratletud lõikes 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma ettepanekud riskianalüüsi kasutamise kohta. Ettepanekud sisaldavad kogu asjakohast teavet järgitava lähenemisviisi, meetodite, kriteeriumide ja rakendusmeetodite kohta. Ettepanekud esitatakse hiljemalt selle aasta 1. detsembril, mis eelneb selle kontrolliperioodi algusele, mil neid tuleb kohaldada. Liikmesriigid võtavad arvesse komisjoni märkusi ettepanekute kohta, kusjuures märkused esitatakse kaheksa nädala jooksul pärast ettepanekute vastuvõtmist.

4.   Meetmete osas, mille puhul liikmesriik ei pea riskianalüüsi kasutamist vajalikuks, kontrollitakse kohustuslikult kõiki ettevõtjaid, kelle puhul on EAGFi rahastamissüsteemi raames laekunud summade või tehtud maksete või kõnealuse kahe summa väärtus ületanud 350 000 eurot ning keda ei ole käesoleva määruse kohaselt kontrollitud kummagi eelmise kontrolliperioodi jooksul.

5.   Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva määruse kohaselt ainult konkreetsete põhjuste korral, millest liikmesriigid peavad teatama oma artiklis 10 nimetatud aastaprogrammis või millest teatab komisjon selle programmi muutmise taotluses.

6.   Vajalikel juhtudel laieneb lõikes 1 sätestatud kontrollimine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on seotud lõikes 1 määratletud ettevõtjatega, ning artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisest lähtuvalt ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

7.   Kontrolliperiood kestab 1. juulist järgmise aasta 30. juunini.

Kontroll hõlmab vähemalt 12kuulist ajavahemikku, mis lõpeb eelmise kontrolliperioodi jooksul; seda võib pikendada liikmesriikide poolt kindlaks määratavateks ajavahemikeks, mis eelnevad või järgnevad kõnealusele 12kuulisele ajavahemikule.

8.   Käesoleva määruse kohane kontrollimine ei piira kontrollimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklitele 36 ja 37.

Artikkel 3

1.   Kontrollitavate põhiandmete õigsust kontrollitakse riskiastmele vastava arvu ristkontrollidega, mis hõlmavad vajaduse korral kolmandate isikute äridokumentide kontrolli ning kuhu muu hulgas kuulub:

a)	tarnijate, klientide, veoettevõtjate ning muude kolmandate isikute äridokumentide võrdlemine;

b)	vajaduse korral varude koguse ja laadi füüsiline kontroll;

c)	EAGFi rahastamissüsteemi raames teostatud tehingutele eelnevate või neist tulenevate finantsvoogude võrdlemine raamatupidamisdokumentidega, ja

d)	raamatupidamise või raha liikumist käsitlevate dokumentide kontrollid, mis näitavad, et dokumendid, mis on makseasutuste valduses abisaajale tehtud maksete põhjendusena, on kontrollide ajal täpsed.

2.   Eelkõige siis, kui ettevõtjad peavad ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaselt pidama varude kohta eraldi raamatupidamisregistrit, kuulub asjakohastel juhtudel kontrollimisse võrdlus äridokumentidega ja vajaduse korral varu tegeliku suurusega.

3.   Kontrollitavate tehingute valikul võetakse täiel määral arvesse riskiastet.

Artikkel 4

Ettevõtjad säilitavad äridokumente vähemalt kolm aastat alates selle aasta lõpust, mille jooksul need on koostatud.

Liikmesriigid võivad dokumentide säilitamiseks näha ette pikema tähtaja.

Artikkel 5

1.   Ettevõtja eest vastutavad isikud või kolmandad isikud tagavad, et kõik äridokumendid ja lisateave esitatakse kontrollimise eest vastutavatele ametiisikutele või selleks volitatud isikutele. Elektrooniliselt salvestatud andmed esitatakse asjakohasel andmekandjal.

2.   Kontrollimise eest vastutavad ametiisikud või selleks volitatud isikud võivad nõuda, et neile esitataks väljavõtted või koopiad lõikes 1 osutatud dokumentidest.

3.   Kui käesoleva määruse kohaselt läbiviidava kontrolli ajal selgub, et ettevõtja äridokumendid ei ole kontrollimiseks piisavad, antakse ettevõtjale korraldus koostada edaspidi sellised dokumendid vastavalt kontrollimise eest vastutava liikmesriigi nõuetele, ilma et see piiraks muudes asjaomast sektorit käsitlevates määrustes sätestatud kohustuste kohaldamist.

Liikmesriigid määravad kindlaks kuupäevad, millest alates tuleb sellised dokumendid koostada.

Kui kõik käesoleva määruse kohase kontrolli läbiviimiseks vajalikud äridokumendid või osa neist asuvad samasse kontserni, ühingusse või ettevõtjate ühendusse kuuluvas ettevõtjas, mida juhitakse kontrollitava ettevõtjaga ühistel alustel, olenemata sellest, kas kõnealune ettevõtja asub ühenduse territooriumil või väljaspool seda, esitab ettevõtja kõnealused äridokumendid kontrolli eest vastutavatele ametiisikutele kontrolli läbiviimise eest vastutava liikmesriigi määratud ajal ja kohas.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid tagavad, et kontrollimise eest vastutavatel ametiisikutel on õigus äridokumente ära võtta või lasta neid kinni pidada. Kõnealust õigust tuleb kasutada asjakohaseid siseriiklikke õigusakte järgides ning seejuures ei tohi mõjutada dokumentide äravõtmist käsitlevate kriminaalmenetlusi reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

2.   Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et karistada füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 7

1.   Liikmesriigid abistavad üksteist artiklites 2 ja 3 sätestatud kontrollide läbiviimisel järgmistel juhtudel:

a)	kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus kõnealune makse on tehtud ja/või laekunud või kus kõnealune makse oleks pidanud tehtama ja/või laekuma;

b)	kui ettevõtja või kolmas isik ei asu liikmesriigis, kus asuvad kontrolliks vajalikud dokumendid ja andmed.

Komisjon võib kooskõlastada ühismeetmed, mis hõlmavad kahe või enama liikmesriigi vastastikust abi. Sellist kooskõlastamist käsitlevad sätted kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 viidatud menetlusele.

Kui kaks või rohkem liikmesriiki lisavad artikli 10 lõike 2 kohaselt saadetud programmile ettepaneku ühismeetme kohta, mis hõlmab ulatuslikku vastastikust abistamist, võib komisjon taotluse korral asjaomaste liikmesriikide puhul lubada vähendada artikli 2 lõigete 2 kuni 5 alusel kindlaksmääratud kontrollide minimaalset arvu kuni 25 % võrra.

2.   Makse sooritamise EAGF eelarveaastale järgneva esimese kolme kuu jooksul saadavad liikmesriigid lõike 1 punktis a osutatud ettevõtjate loetelu kõikidele liikmesriikidele, kus sellised ettevõtjad asuvad. Loetelu peab sisaldama kõiki vajalikke üksikasju, et sihtliikmesriik saaks kindlaks teha asjaomased ettevõtjad ja täita oma kontrollikohustused. Sihtliikmesriigid vastutavad selliste ettevõtjate kontrolli eest vastavalt artiklile 2. Komisjonile saadetakse koopia igast loetelust.

Liikmesriik, kellele makse laekub või kes makse teeb, võib taotleda liikmesriigilt, kus ettevõtja asub, teatavate loetelus olevate ettevõtjate kontrollimist vastavalt artiklile 2, märkides, miks selline taotlus on vajalik, ja viidates eelkõige sellega seotud riskidele.

Taotluse saanud liikmesriik võtab nõuetekohaselt arvesse ettevõtjaga seotud riske, millest teatatakse taotluse esitanud liikmesriigile.

Taotluse saanud liikmesriik teavitab taotluse esitanud liikmesriiki taotluse vastuvõtmisele järgnenud meetmetest. Kui loetellu kantud ettevõtjat kontrollitakse, teatab taotluse saanud ja kontrolli läbiviinud liikmesriik kõnealuse kontrolli tulemused taotluse esitanud liikmesriigile hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kontrolliperioodi lõppu.

Komisjonile saadetakse selliste taotluste kohta ülevaade kord kvartalis ühe kuu jooksul enne iga kvartali lõppu. Komisjon võib nõuda iga üksiktaotluse koopiat.

3.   Makse sooritamise EAGF eelarveaastale järgneva esimese kolme kuu jooksul saadavad liikmesriigid komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kelle puhul on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

4.   Kui teises liikmesriigis nõutakse lisateavet ettevõtja kontrollimise osana vastavalt artiklile 2, ja eriti ristkontrollide osana vastavalt artiklile 3, võib teha konkreetseid kontrollitaotlusi, milles märgitakse taotluse põhjus. Komisjonile saadetakse selliste konkreetsete taotluste kohta ülevaade kord kvartalis ühe kuu jooksul enne iga kvartali lõppu. Komisjon võib nõuda iga üksiktaotluse koopiat.

Kontrollitaotlus rahuldatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist; kontrolli tulemustest teatatakse viivitamata taotluse esitanud liikmesriigile ja komisjonile. Komisjonile teatamine toimub kord kvartalis ühe kuu jooksul enne iga kvartali lõppu.

5.   Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt kindlaks käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 osutatud taotluste sisu käsitlevad miinimumnõuded.

Artikkel 8

1.   Käesolevas määruses sätestatud kontrollimise käigus kogutud teabe suhtes kehtib ametisaladuse kaitse põhimõte. Sellist teavet tohib edastada ainult isikutele, kes tulenevalt oma kohustustest liikmesriikides või ühenduste institutsioonid peavad saama kõnealust teavet selleks, et täita oma kohustusi.

2.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira kohtumenetlusi käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamist.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid saadavad enne kontrolliperioodile järgnevat 1. jaanuari komisjonile üksikasjaliku aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Aruandes tuleb ära märkida kõik ettetulnud raskused ja nendest ülesaamiseks võetud meetmed ning vajaduse korral esitada parandusettepanekud.

2.   Liikmesriigid ja komisjon vahetavad regulaarselt arvamusi käesoleva määruse kohaldamise kohta.

3.   Komisjon annab tehtud edusammudele igal aastal hinnangu oma määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 43 osutatud aruandes fondide haldamise kohta.

Artikkel 10

1.   Liikmesriigid koostavad artikli 2 kohaselt teostatava kontrollimise programmi järgmiseks kontrolliperioodiks.

2.   Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli lõikes 1 nimetatud programmi ning täpsustavad:

a)	kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

b)	programmi koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

3.   Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul oma märkusi edastanud, rakendavad liikmesriigid enda kehtestatud ja komisjonile edastatud programmid.

4.   Kui liikmesriigid teevad programmides muudatusi, kohaldatakse nende suhtes sama korda.

5.   Erandjuhtudel võib komisjon mis tahes etapis taotleda, et üks või mitu liikmesriiki hõlmaksid programmiga teatavat liiki ettevõtjaid.

Artikkel 11

1.   Igas liikmesriigis nimetatakse eriasutus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamise jälgimise eest ja:

a)	käesolevas määruses ettenähtud kontrolli teostamise eest otse kõnealusele eriasutusele alluvate ametnike poolt, või

b)	muude asutuste ametnike teostatava kontrolli koordineerimise ja üldise järelevalve eest.

Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva määruse kohane kontrollimine jaotatakse eriasutuse ja muude siseriiklike asutuste vahel tingimusel, et eriasutus vastutab kontrolli koordineerimise eest.

2.   Käesoleva määruse kohaldamise eest vastutav asutus või vastutavad asutused peavad olema organisatoorselt sõltumatud asutustest või asutuste allüksustest, kes vastutavad maksete ja kontrolli teostamise eest enne makse sooritamist.

3.   Lõikes 1 osutatud asutus võtab kõik vajalikud meetmed käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks.

4.   Peale selle vastutab eriasutus

a)	koolituse eest, mis võimaldaks käesolevas määruse alusel kontrolli teostamise eest vastutavatel liikmesriigi ametiisikutel omandada oma kohustuste täitmiseks piisavad teadmised;

b)	kontrolliaruannete ja muude käesolevas määruses ette nähtud ja selle alusel teostatud kontrollimistega seotud dokumentide haldamise eest;

c)	artikli 9 lõikes 1 nimetatud aruannete ja artiklis 10 nimetatud programmide ettevalmistamise ning edastamise eest.

5.   Asjaomane liikmesriik annab eriasutustele lõigetes 3 ja 4 osutatud ülesannete täitmiseks kõik vajalikud volitused.

Eriasutus koosneb piisavast hulgast nimetatud ülesannete täitmiseks vajaliku koolitusega ametiisikutest.

6.   Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui artikli 2 lõigete 2 kuni 5 alusel kontrollitavate ettevõtjate miinimumhulk on alla kümne.

Artikkel 12

Käesolevas määruses eurodes väljendatud summad arvestatakse ümber omavääringutesse, kasutades Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursse, mis kehtivad selle aasta esimesel tööpäeval, kui kontrolliperiood algab.

Artikkel 13

Vajaduse korral võetakse käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 14

Käesoleva määruse alusel ühenduse poolt rahastatavate erikulude kontrollimise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 36 ja 37.

Artikkel 15

1.   Asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt on komisjoni ametiisikutele kättesaadavad kõik käesoleva määruse alusel korraldatud kontrolliks ettevalmistatud või sellest tulenevad dokumendid ja kogutud andmed, sealhulgas andmetöötlussüsteemides salvestatud andmed. Kõnealused andmed esitatakse taotluse korral asjakohasel andmekandjal.

2.   Liikmesriikide ametiisikud viivad läbi artiklis 2 osutatud kontrollid.

Komisjoni ametnikud võivad kontrollidel osaleda. Komisjoni ametnikud ei või ise kasutada riigi ametiisikutele antud kontrollimisvolitusi; siiski on komisjoni ametnikel juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui liikmesriigi ametiisikutel.

3.   Vastavalt artiklile 7 toimuvate kontrollide puhul võivad taotluse esitanud liikmesriigi esindajad olla kohal taotluse saanud liikmesriigis toimuva kontrolli ajal taotluse saanud liikmesriigi nõusolekul ning neil on juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui taotluse saanud liikmesriigi ametiisikutel.

Taotluse esitanud liikmesriigi ametiisikud, kes osalevad taotluse saanud liikmesriigis toimuvatel kontrollidel, peavad igal ajal suutma tõendada, et nad täidavad oma ametiülesandeid. Kontrolle viivad alati läbi taotluse saanud liikmesriigi ametiisikud.

4.   Kui kriminaalmenetlust käsitlevate siseriiklike sätete alusel peavad teatavaid toiminguid tegema siseriiklike õigusaktide alusel selleks spetsiaalselt määratud ametiisikud, ei osale komisjoni ametnikud ega lõikes 3 osutatud liikmesriikide ametiisikud kõnealustes toimingutes. Igal juhul ei võta nad osa eelkõige kodude läbiotsimisest ega liikmesriigi kriminaalõiguse raames toimuvatest ametlikest ülekuulamistest. Neil on siiski juurdepääs sellisel viisil saadud teabele.

Artikkel 16

Määrus (EMÜ) nr 4045/89, mida on muudetud I lisas loetletud määrustega, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2154/2002 (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 4).

(3)  Vt I lisa.

(4)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1437/2007 (ELT L 322, 7.12.2007, lk 1).

(5)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 293/2008 (ELT L 90, 2.4.2008, lk 5).

---

---

---