6.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/55

(1)

Rassism ja ksenofoobia rikuvad otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud ja mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

(2)

Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb Amsterdami lepingu sätete parimaid rakendusvõimalusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, (2)15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu järeldustes, Euroopa Parlamendi 20. septembri 2000. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu seisukoha kohta rassismivastasel ülemaailmsel konverentsil ja praeguse olukorra kohta liidus (3) ning komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb Euroopa Liidus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel saavutatud edu kontrolliva tulemustabeli läbivaatamist iga poole aasta järel (2000. aasta teine pool), kutsutakse üles selles valdkonnas meetmeid võtma. 4. ja 5. novembri 2004. aasta Haagi programmis tuletab nõukogu meelde Euroopa Ülemkogu poolt 2003. aasta detsembris juba kord väljendatud kindlat kohustust seista vastu rassismi, antisemitismi ja ksenofoobia mis tahes vormidele.

(3)

Nõukogu 15. juuli 1996. aasta ühismeedet 96/443/JSK rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse meetmete kohta (4) tuleks täiendada edasiste seadusandlike meetmetega liikmesriikide õigusnormide edasiseks ühtlustamiseks ja selliste tõhusat õigusalast koostööd segavate takistuste ületamiseks, mis on peamiselt põhjustatud erinevustest liikmesriikide õiguslikus lähenemisviisis.

(4)

Vastavalt ühismeetme 96/443/JSK hindamisele ja muudel rahvusvahelistel tasanditel, näiteks Euroopa Nõukogus, tehtud tööle on õigusalases koostöös ikka veel esinenud mõningaid raskusi ja seetõttu on vaja liikmesriikide kriminaalõigust veelgi ühtlustada, et tagada terviklike ja selgete õigusaktide tõhus rakendamine rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks.

(5)

Rassism ja ksenofoobia ohustavad sellise käitumise sihtmärgiks olevate isikute rühmi. Euroopa Liidu tasandil on vaja määratleda ühine kriminaalõiguslik lähenemine sellisele nähtusele tagamaks, et samalaadne käitumine loetakse süüteoks kõikides liikmesriikides, ning et selliseid süütegusid toime pannud või nende suhtes vastutavaks tunnistatud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(6)

Liikmesriigid tunnistavad, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid üldises raamistikus ning see ei tohi piirduda üksnes kriminaalasjadega. Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik.

(7)

Mõiste „sünnipära” all tuleks käesolevas raamotsuses mõista peamiselt isikuid või isikute rühmi, kes sünni järgi pärinevad isikutest, keda võib iseloomustada teatud tunnuste (nagu rass või nahavärv) abil, kuid kellel ei pruugi enam kõiki nimetatuid tunnuseid esineda. Sellele vaatamata võivad sellised isikud või isikute rühmad oma sünnipära tõttu sattuda vihkamise või vägivalla ohvriks.

(8)

Mõiste „usutunnistus” all tuleks mõista üldiselt osutamist isikutele, keda määratletakse nende usuliste veendumuste või tõekspidamiste järgi.

(9)

Mõiste „vihkamine” all tuleks mõista osutamist vihkamisele, mille aluseks on rassiline kuuluvus, nahavärv, usutunnistus, sünnipära või rahvus või etniline päritolu.

(10)

Käesolev raamotsus ei takista liikmesriike vastu võtmast siseriikliku õiguse sätteid, millega laiendatakse artikli 1 lõike 1 punkte c ja d kuritegudele, mis on suunatud isikute rühma vastu, keda määratletakse muude kriteeriumite kui rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, nagu näiteks ühiskondliku seisundi või poliitiliste veendumuste alusel.

(11)

Tuleks tagada, et rassismi ja ksenofoobia ilminguid sisaldavate süütegude uurimine ja nende üle kohtumenetluse algatamine ei sõltuks ohvrite esitatud tunnistustest või süüdistustest, kuna ohvrid on sageli eriti kaitsetud ega soovi algatada kohtumenetlust.

(12)

Kriminaalõiguse ühtlustamine peaks tooma kaasa tõhusama võitlemise rassismist ja ksenofoobiast ajendatud süütegude vastu, soodustades liikmesriikide vahelist terviklikku ja tõhusat õigusalast koostööd. Nõukogu peaks käesolevat raamotsust läbi vaadates arvesse võtma nimetatud valdkonnas esineda võivaid raskusi, eesmärgiga kaaluda edasiste meetmete vajalikkust nimetatud valdkonnas.

(13)

Kuna käesoleva raamotsuse eesmärki, nimelt karistada kõikides liikmesriikides rassismist ja ksenofoobiast ajendatud süütegusid vähemalt minimaalsete tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, ei suuda liikmesriigid eraldi tegutsedes täielikult saavutada, kuna sellised eeskirjad peavad olema ühised ja ühilduvad ning kuna seda eesmärki saab seega paremini saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Viimati nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, eelkõige selle artiklites 10 ja 11 tunnustatud ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle II ja VI peatükis kajastatud põhimõtteid.

(15)

Ühinemisvabaduse ja sõnavabaduse, eelkõige ajakirjandusvabaduse ja muude meediakanalite sõnavabadusega seotud kaalutlused on põhjustanud paljudes liikmesriikides protseduuriliste tagatiste kehtestamise ning vastutuse piiritlemist või piiramist käsitlevate konkreetsete eeskirjade sätestamise siseriiklikus õiguses.

(16)

Ühismeede 96/443/JSK tuleks tunnistada kehtetuks, sest seoses Amsterdami lepingu, nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) (5) ning käesoleva raamotsuse jõustumisega see aegub,

a)

vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel;

b)

punktis a nimetatud teole toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või jagamise kaudu;

c)

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artiklites 6, 7 ja 8 määratletud genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu;

d)

8. augusti 1945. aasta Londoni lepingule lisatud rahvusvahelise sõjatribunali harta artiklis 6 määratletud kuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu.

a)

õigusel esindada juriidilist isikut;

b)

õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)

õigusel kontrollida juriidilist isikut.

a)

riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

b)

ajutine või alaline äritegevuse keeld;

c)

kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d)

sundlõpetamine.

a)

täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil;

b)

selle liikmesriigi kodaniku poolt või

c)

sellise juriidilise isiku huvides, mille peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

a)

õiguserikkuja sooritab teo füüsiliselt liikmesriigi territooriumil viibides, olenemata sellest, kas teo sooritamisel on kasutatud liikmesriigi territooriumil asuva infosüsteemi materjali;

b)

teo sooritamisel on kasutatud liikmesriigi territooriumil asuva infosüsteemi materjali, olenemata sellest, kas õiguserikkuja sooritab teo füüsiliselt liikmesriigi territooriumil viibides.