30.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/58

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (3) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”), on sätestatud ühenduse osalus mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, kaasa arvatud osavõtt nende programmide elluviimiseks loodud struktuuridest asutamislepingu artikli 169 tähenduses.

(2)

Seitsmendas raamprogrammis on määratletud rida kriteeriume selliste artikli 169 kohaste algatuste valdkondade kindlaksmääramiseks: olulisus ühenduse eesmärkide suhtes, taotletava eesmärgi selge kindlaksmääramine ja selle asjakohasus seitsmenda raamprogrammi eesmärkide suhtes, eelnev baas (olemasolevad või kavandatavad siseriiklikud teadusuuringute programmid), Euroopa lisandväärtus, hõlmatud programmide ulatuse ja arvu kriitiline mass, hõlmatud programmide tegevuste sarnasus ning asutamislepingu artikli 169 vastavus eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasema vahendi kriteeriumile.

(3)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (4) (edaspidi „eriprogramm „Võimekus””), on nimetatud artikli 169 algatus teadusuuringutes osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) valdkonnas ühe valdkonnana, mis sobib ühenduse osaluseks riiklikes teadusprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel.

(4)

Nõukogu tunnustas oma 24. septembri 2004. aasta järeldustes seitsmenda raamprogrammi tähtsat rolli Euroopa teadusruumi (ERA) edasisel arendamisel ning rõhutas selles kontekstis ERA ja selliste Euroopa valitsustevaheliste organisatsioonide nagu Eureka vaheliste sidemete tugevdamise olulisust.

(5)

Nõukogu rõhutas oma 25. ja 26. novembri 2004. aasta järeldustes VKEde tähtsust Euroopa majanduskasvule ja konkurentsivõimele ja seega vajadust riigisiseste ja üleeuroopaliste VKEde toetusprogrammide tõhususe ja vastastikuse täiendavuse suurendamiseks liikmesriikide ja komisjoni poolt. Nõukogu julgustas komisjoni uurima teadustegevuses osalevate VKEde jaoks alt üles toimiva kava väljatöötamise võimalusi. Nõukogu tuletas meelde siseriiklike programmide kooskõlastamise olulisust Euroopa teadusruumi arengus. Nõukogu kutsus liikmesriike ja komisjoni üles tegema tihedat koostööd, et määrata asutamislepingu artikli 169 edasiseks kohaldamiseks kindlaks piiratud hulga valdkondi. Nõukogu kutsus komisjoni üles süvendama koostööd ja kooskõlastatust ühenduste ja valitsustevaheliste struktuuride, eelkõige Eureka raames võetud meetmete vahel ja tuletas meelde Eureka 18. juuni 2004. aasta ministrite konverentsi.

(6)

Oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsioonis teaduse ja tehnoloogia kohta – Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunised (5) ergutas Euroopa Parlament liikmesriike võtma eelarvelisi ja teisi meetmeid, millega edendataks tööstuslikku innovatsiooni, sealhulgas seotust EUREKAga, eelkõige VKEde osas, ja rõhutas, et Euroopa teadusruumi loomine oleks võimalik ainult siis, kui kasvav osa teadustegevuse rahastamisest toimuks liidu tasandil, et koordineerida Euroopa, riiklikku ja piirkondlikku teaduspoliitikat tihedamalt nii sisu kui ka rahastamise osas, ja siis, kui selline rahastamine oleks täienduseks teadusuuringute poliitikale liikmesriikide vahel ja nende siseselt. Euroopa Parlament märkis, et tuleks tõhusamalt ja koordineeritumalt kasutada teisi teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni rahastamisvahendeid ja toetusmehhanisme ning nimetas teiste seas EUREKAt. Ta soovitas teha tõhustatud koostööd liikmesriikide teadusprogrammide vahel ja palus komisjonil teha algatusi vastavalt asutamislepingu artiklile 169.

(7)

Oma 4. juuni 2003. aasta teatises pealkirjaga „Investeerimine teadusuuringutesse – Euroopa tegevuskava” rõhutas komisjon VKEde teadustöö ja innovatsiooni toetamiseks ette nähtud otsestes meetmetes osalemise olulisust, mis on otsustava tähtsusega selleks, et anda uut hoogu suurte majandussektorite innovatsioonivõimele.

(8)

Paljud liikmesriikide poolt kas individuaalselt või riigi tasandil VKEde teadus- ja arendustegevuse toetuseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid ja meetmed pole Euroopa tasandil piisavalt kooskõlastatud ega võimalda Euroopa tasandil ühtset lähenemist, mille eesmärk oleks tõhus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programm.

(9)

Soovides leida Euroopa tasandil ühtset lähenemisviisi teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde valdkonnas ja toimida tõhusalt, on mitmed liikmesriigid algatanud Eureka raames ühise teadus- ja arendusprogrammi „Eurostars” (edaspidi „Eurostarsi ühisprogramm”) teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde jaoks, et saavutada haldus- ja rahaliste vahendite kriitiline mass ning kombineerida täiendavaid teadmisi ja vahendeid, mis on kättesaadavad Euroopa eri riikides.

(10)

Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid, luues teadus- ja arendustegevuses osalevatele VKEdele vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatusliku üleeuroopalise liikmesriikidevahelise koostöö jaoks rakendusuuringute ja innovatsiooni alal mis tahes tehnoloogia- või tööstusvaldkonnas. Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) ning Iisrael, Island, Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „teised osalevad riigid”) on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa Eurostarsi ühisprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus on kavandatud kuueaastase ajavahemiku jooksul hinnanguliselt vähemalt 300 miljonit eurot. Ühenduse rahaline toetus peaks moodustama kogu Eurostarsi ühisprogrammi avaliku sektori toetusest maksimaalselt 25 %, mis on hinnanguliselt 400 miljonit eurot.

(11)

Eurostarsi ühisprogrammi mõju suurendamiseks on osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid nõustunud ühenduse sellise osalusega Eurostarsi ühisprogrammis. Ühendus peaks programmis osalemiseks andma Eurostarsi ühisprogrammi kestuse jooksul rahalist toetust kuni 100 miljonit eurot. Kuna Eurostarsi ühisprogramm vastab seitsmenda raamprogrammi teaduslikele eesmärkidele ja Eurostarsi ühisprogrammi uurimisvaldkond kuulub eriprogrammi „Võimekus”„VKEde huvides läbiviidavate teadusuuringute” ossa, tuleks ühenduse rahaline toetus võtta sellele osale määratud eelarveeraldisest. Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahastamine, eelkõige EIP ja komisjoni poolt ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine, vastavalt otsuse 2006/974/EÜ III lisale.

(12)

Ühenduse rahalise toetuse andmiseks peaks määratlema rahastamiskava, mis põhineb pädevate riigiasutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja tegevusi ning osaleda Eurostarsi ühisprogrammi rahastamises.

(13)

Siseriiklike teadusprogrammide ühine rakendamine nõuab spetsiaalse rakendusstruktuuri loomist või olemasolu, nagu on sätestatud eriprogrammis „Võimekus”.

(14)

Osalevad liikmesriigid on kokku leppinud sellise spetsiaalse rakendusstruktuuri osas Eurostarsi ühisprogrammi rakendamiseks.

(15)

Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks vastu võtma ühenduse rahalise toetuse ja tagama Eurostarsi ühisprogrammi tõhusa elluviimise.

(16)

Ühenduse toetus peaks sõltuma osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide poolsest vahendite eraldamisest ning nende osamaksude tõhusast maksmisest.

(17)

Ühenduse toetust tuleks maksta Euroopa Ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelise üldise kokkuleppe alusel, milles nähakse ette ühenduse toetuse kasutamise üksikasjalik kord. See üldine kokkulepe peab sisaldama vajalikke sätteid, mis tagaksid ühenduse finantshuvide kaitse.

(18)

Ühenduse rahaliselt toetuselt saadavat intressi käsitatakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (6) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 18 lõikega 2. Käesolevas otsuses nimetatud ühenduse maksimaalset toetust võib komisjon vastavalt suurendada.

(19)

Ühendusel peaks olema õigus vähendada oma rahalist toetust, selle andmine peatada või see lõpetada, kui Eurostarsi ühisprogrammi rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad liikmesriigid ning teised osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega Eurostarsi ühisprogrammi rahastamises, tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas kokkuleppes.

(20)

Eurostarsi ühisprogrammi tõhusaks elluviimiseks peaks toetama rahaliselt Eurostarsi ühisprogrammi projektides (edaspidi „Eurostarsi projektid”) osalejaid; kõnealused projektid valitakse välja tsentraalselt pärast projektikonkursse. Niisugune rahaline toetus ja selle maksmine peaksid olema läbipaistvad ja tõhusad. Makseid tuleks sooritada aja jooksul, mis on sätestatud riiklike rahastamisasutuste ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas lepingus. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks ergutama osalevaid liikmesriike ja teisi osalevaid riike tegema maksete tegemine väljavalitud Eurostarsi projektides osalejatele mugavaks, hõlmates vajaduse korral kindlasummalist rahastamist.

(21)

Projektiettepanekute hindamine peaks toimuma tsentraalselt sõltumatute ekspertide poolt. Pingerida tuleks heaks kiita tsentraalselt ja see peaks olema ühenduse toetusest ja riiklikest eelarvetest Eurostarsi projektidele eraldatud vahendite jaotamisel siduv.

(22)

Ühenduse toetust tuleks hallata kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus kooskõlas finantsmäärusega ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (7) (edaspidi „rakenduseeskirjad”).

(23)

Iga väljavalitud Eurostarsi projekti puhul peaksid teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd panustama ühiselt suurema osa kõigi osalejate teadus- ja arendustegevusega seotud kogukuludest.

(24)

Iga liikmesriik peaks saama liituda Eurostarsi ühisprogrammiga.

(25)

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks seitsmenda raamprogrammiga seotud riikide või muude riikide osalemine Eurostarsi ühisprogrammis olema võimalik tingimusel, et seesugune osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga, ja tingimusel, et sellega nõustuvad nii komisjon kui ka osalevad liikmesriigid ja teised osalevad riigid.

(26)

Vastavalt seitsmendale raamprogrammile peaks ühendusel olema õigus vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele kokku leppida Eurostarsi ühisprogrammile oma rahalise toetuse andmise tingimustes, mis käsitlevad iga seitsmenda raamprogrammiga seotud riigi või, juhul kui see on Eurostarsi ühisprogrammi elluviimiseks oluline, iga teise programmi rakendamise käigus programmiga ühineva riigi programmis osalemist.

(27)

Tuleks võtta asjakohased meetmed pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamiseks ning astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (8) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest) (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (10)

(28)

On tähtis, et Eurostarsi ühisprogrammi alusel toimuv teaduslik uurimistegevus vastaks peamistele eetilistele põhimõtetele, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetele, ning järgiks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

(29)

Komisjon peaks tegema vahehindamise, hinnates eelkõige teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde võimekust Eurostarsi ühisprogrammile juurdepääsul ning selle rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide poole, samuti peaks komisjon tegema lõpliku hindamise.

(30)

Järelevalve Eurostarsi ühisprogrammi elluviimise üle peaks olema tõhus ega tohiks liigselt koormata programmis osalejaid, eelkõige VKEsid.

(31)

Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks julgustama väljavalitud Eurostarsi projektides osalejaid oma tulemusi teatavaks tegema ja levitama ning tegema kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks,

a)

osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide tõestusest, et käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud Eurostarsi ühisprogramm on loodud tulemuslikult;

b)

osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide või liikmesriikide ja teiste osalevate riikide poolt määratud organisatsioonide ametlikult loodud või määratud spetsiaalsest rakendusstruktuurist, kes on juriidiline isik, kes vastutab Eurostarsi ühisprogrammi elluviimise eest ning võtab vastu, jaotab ja jälgib ühenduse rahalist toetust kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning rakenduseeskirjade artiklile 35, artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 41;

c)

Eurostarsi ühisprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest vastavalt II lisale;

d)

I lisas kirjeldatud tegevuse tõhusast läbiviimisest Eurostarsi ühisprogrammi alusel spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt, mis hõlmab projektikonkursside avaldamist toetuste andmiseks;

e)

osalevate liikmesriikide ja teiste osalevate riikide kohustusest osaleda Eurostarsi ühisprogrammi rahastamises ning rahalise toetuse tõhusast maksmisest, eelkõige pärast Eurostarsi ühisprogrammi alusel välja kuulutatud projektikonkursse väljavalitud Eurostarsi projektides osalejate rahastamisel;

f)

ühenduse riigiabile, eriti ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (11) sätestatud eeskirjade järgimisest;

g)

kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamisest ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, soolise võrdõiguslikkuse ja säästliku arengu üldpõhimõtetele, ning

h)

Eurostarsi ühisprogrammi raames toimunud tegevusest tulenevate intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete kujundamisest ning riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogrammide rakendamisest ja kooskõlastamisest osalevates liikmesriikides ja teistest osalevates riikides viisil, mis soodustab selliste teadmiste loomist ning toetab loodud teadmiste laialdast kasutust ja levitamist.