This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32007R1182
Council Regulation (EC) No 1182/2007 of 26 September 2007 laying down specific rules as regards the fruit and vegetable sector, amending Directives 2001/112/EC and 2001/113/EC and Regulations (EEC) No 827/68, (EC) No 2200/96, (EC) No 2201/96, (EC) No 2826/2000, (EC) No 1782/2003 and (EC) No 318/2006 and repealing Regulation (EC) No 2202/96
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1182/2007, 26. september 2007 , millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1182/2007, 26. september 2007 , millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96
ELT L 273, 17.10.2007, p. 1–30
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 30/06/2008; kehtetuks tunnistatud 32008R0361
17.10.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 273/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1182/2007,
26. september 2007,
millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad, muudetakse direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2202/96
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Praegu puu- ja köögiviljasektori suhtes kehtiv süsteem kehtestati nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (2) nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (3) ning nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2202/96, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava (4). |
(2) |
Kogemused kinnitavad, et puu- ja köögiviljasektori turukorraldust on vaja muuta järgmiste eesmärkide saavutamiseks: sektori konkurentsivõime ja turule suunatuse parandamine viisil, mis aitaks tagada säästva tootmise, mis on konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturgudel, vähendaks tururiskidega seotud kõikumisi tootjate sissetulekutes, suurendaks puu- ja köögivilja tarbimist ühenduses ning toetaks jätkuvalt jõupingutusi, mida sektoris tehakse keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks. |
(3) |
Kuna neid eesmärke ei suuda liikmesriigid puu- ja köögiviljaturu ühise iseloomu tõttu piisavalt saavutada ning seetõttu, et on vaja võtta ühiseid lisameetmeid, on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(4) |
Komisjon on esitanud eraldi ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus, millesse saaks esialgu inkorporeerida teatavad puu- ja köögiviljasektorit hõlmavad horisontaalsed sätted (eelkõige korralduskomiteed käsitlevad sätted) ning mida kohaldatakse ka mitmete muude põllumajandustoodete suhtes. Nimetatud sätete säilitamine määrustes (EÜ) nr 2200/96 ja (EÜ) nr 2201/96 on asjakohane. Selleks et hõlbustada nende sätete inkorporeerimist põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevasse määrusesse, tuleks neid ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada. |
(5) |
Praeguse korra muutmise ulatus nõuab selguse huvides kõigi muude puu- ja köögiviljasektorit hõlmavate erisätete inkorporeerimist eraldi määrusesse. Kui nimetatud sätted on osaliselt horisontaalsed ning neid kohaldatakse mitmete muude põllumajandustoodete suhtes (näiteks sätted turustusnormide ja kauplemise kohta kolmandate riikidega), tuleks ka neid ajakohastada ja lihtsustada, et hõlbustada nende hilisemat inkorporeerimist eespool nimetatud määrusesse, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus. Seetõttu ei tuleks olemasolevaid horisontaalseid vahendeid käesoleva määrusega muuta ega kehtetuks tunnistada, välja arvatud juhul, kui need on aegunud, muutunud ülearusteks või kui nende olemusest tulenevalt ei ole nendega vaja tegeleda nõukogu tasandil. |
(6) |
Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma puu- ja köögiviljaturu ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korraldusega hõlmatud tooted. Tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ning kokkuleppeid käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud toodete suhtes ning seda eristamist tuleks jätkata. Puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohaldamisala tuleks laiendada ka teatavatele maitsetaimedele, et nende tootjad sellest korrast kasu saaksid. Aed-liivatee (tüümian) ja safran on praegu hõlmatud nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrusega (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta, (5) kust tuleks need seetõttu välja jätta. |
(7) |
Turul pakutavate toodete ühetaolise ja rahuldava kvaliteedi tagamiseks tuleks teatavate toodete suhtes kohaldada turustusnorme, mis käsitlevad eelkõige määratlemist, kvaliteeti, klassidesse liigitamist, kaalu, suuruse järgi jaotamist, pakendamist, ladustamist, transporti, esitlemist, turustamist ja märgistamist. Lisaks sellele võib osutuda vajalikuks erimeetmete, eelkõige tänapäevaste analüüsimeetodite ja asjaomaste standardite tunnuste kindlaksmääramise muude meetmete vastuvõtmine, et vältida tarbijale esitletavate toodete kvaliteedi ja ehtsusega seotud pettusi ning asjaomaste turgude olulisi häireid, mida sellised pettused põhjustada võivad. |
(8) |
Praegu sätestatakse nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/112/EÜ (inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta) (6) ja nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/113/EÜ (inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta) (7) erisätted nende toodete tootmise, koostise ja märgistamise kohta. Nimetatud eeskirju ei ole siiski ajakohastatud, et võtta arvesse vastavate rahvusvaheliste standardite arengut, ning seetõttu tuleks neid muuta, et sellist ajakohastamist võimaldada. |
(9) |
Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt. |
(10) |
Tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse põhilised osapooled, tagades omal tasandil selle detsentraliseeritud toimimise. Nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult jätkuvalt vajalik, et tugevdada tootjate positsiooni turul. Niisugune rühmitumine peaks toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega. Kuna tootjaorganisatsioonid tegutsevad üksnes oma liikmete huvides, tuleks neid käsitada organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma liikmete nimel ja huvides. |
(11) |
Kogemused näitavad, et tootjaorganisatsioonid on õige vahend pakkumise rühmitamiseks. Kuid tootjaorganisatsioonide levik erinevates liikmesriikides on olnud ebaühtlane. Tootjaorganisatsioonide atraktiivsuse edaspidiseks täiendavaks parandamiseks tuleks igal võimalikul juhul ette näha nende toimimise paindlikumaks muutmine. Selline paindlikkus peaks hõlmama eeskätt tootjaorganisatsiooni tootevalikut, lubatud otsemüügi ulatust ning eeskirjade laiendamist mitteliikmetele, samuti teatavatel tingimustel tootjaorganisatsioonide liitudele loa andmist oma liikmete tegevuse teostamiseks ning loa andmist allhangete teostamiseks (kaasa arvatud tütarettevõtjatele). |
(12) |
Liikmesriik võib tunnistada tootjaorganisatsiooni võimeliseks ühise turukorralduse eesmärkide saavutamisele kaasa aitama, kui tema põhikirjas on sätestatud teatavad nõuded organisatsioonile ja tema liikmetele. Rakendusfondide asutamine ja ladus toimimine nõuab, et tootjaorganisatsioonid juhiksid kogu oma liikmete asjaomast puu- ja köögiviljatootmist. |
(13) |
1. mail 2004. aastal või pärast seda kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide tootjarühmadel, kes kooskõlas käesoleva määrusega soovivad omandada tootjaorganisatsiooni staatust, tuleks lubada kasutada üleminekuperioodi, mille jooksul saab tootjarühm teatavate kohustuste alusel riiklikku ja ühenduse rahalist toetust. |
(14) |
Eeskätt tootjaorganisatsioonidele oma rahaliste otsuste eest suurema vastutuse andmiseks ja neile tulevaste nõudmiste jaoks määratud riiklike ressursside ettevalmistamiseks tuleks nende ressursside kasutamisele seada tingimused. Tootjaorganisatsioonide asutatud rakendusfondide ühine rahastamine on sobiv lahendus. Teatavatel juhtudel peaks olema lubatud täiendav rahastamine. Ühenduse kulude kontrollimiseks peaks rakendusfonde asutavatele tootjaorganisatsioonidele antaval abil olema piir. |
(15) |
Piirkondades, kus tootmise organiseeritus on madal, tuleks lubada anda täiendavaid riiklikke rahalisi toetusi. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, peaks ühendus need toetused hüvitama. |
(16) |
Toetuskava lihtsustamisele ja kulude vähendamisele aitaks kaasa võimaluse korral rakendusfondide kulutuste abikõlblikkuse määratlemise korra ja eeskirjade ühtlustamine maapiirkondade arengukavadega, mis nõuaks liikmesriikidelt rakenduskavade riikliku strateegia loomist. |
(17) |
Tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste mõju täiendavaks suurendamiseks ja turu soovitava stabiilsuse tagamiseks tuleks liikmesriikidel teatavatel tingimustel võimaldada laiendada oma piirkonna mitteliikmetest tootjatele eelkõige tootmist, turustamist ja keskkonnakaitset käsitlevaid eeskirju, mille on oma liikmete jaoks vastu võtnud selle piirkonna tootjaorganisatsioon või nende ühendus. Piisava põhjenduse korral tuleks teatavad laiendamisest tekkivad kulud sisse nõuda asjaomastelt tootjatelt, kuna nemad saavad sellest laiendamisest kasu. Mahepõllumajandustootjate suhtes ei tohiks eeskirjade laiendamist ilma selliste tootjate olulise osa nõusolekuta siiski kohaldada. Tarvis on lubada laiendada selliseid eeskirju kiiresti riskide vältimise ja juhtimise meetmetele, et tekkinud kriisiolukordades kohe tegutseda. |
(18) |
Määrustega (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 kehtestati mitmed teatavate puu- ja köögiviljade heterogeensed toetuskavad. Nimetatud kavade arvukus ja mitmekesisus on muutnud nende haldamise keerukaks. Kuna nimetatud kavad on suunatud teatavatele konkreetsetele puu- ja köögiviljadele, ei ole neis täielikult arvesse võetud kõiki piirkonna tootmistingimusi ning need ei hõlma kõiki puu- ja köögivilju. Seetõttu on asjakohane luua eraldi vahend puu- ja köögiviljatootjate toetamiseks. |
(19) |
Lisaks sellele ei ole puu- ja köögivilja toetuskavad täielikult integreeritud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusesse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (8). See on tekitanud teatavaid raskusi ja jäikust nimetatud kavade haldamisel. |
(20) |
Seetõttu on puu- ja köögiviljasektori paremini eesmärgistatud, kuid paindlikuma toetussüsteemi huvides, samuti lihtsustamise eesmärgil asjakohane tunnistada kehtetuks olemasolevad toetuskavad ning kaasata puu- ja köögivili täies ulatuses määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kavasse. Selleks tuleb sätestada, et võrdlusperioodil puu- ja köögivilja tootnud põllumajandustootjad on abikõlblikud ühtse otsemaksete kava raames. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid iga puu- ja köögiviljasaaduste turu puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Maa-alad, kuhu on istutatud puu- ja köögivilja, sealhulgas puu- ja köögivilja pikaajalisi sorte, samuti puukoolid peaksid vastama ühtse otsemaksete kava alusel abi saamise tingimustele. Siseriiklikke ülemmäärasid tuleks vastavalt muuta. Tuleks ette näha üleminekuperioodid, et anda asjaomastele sektoritele aega kohanduda integreerumiseks ühtse otsemaksete kavaga. Eelkõige tuleks sätestada tootmisega sidumata puu- ja köögiviljatoetused ning tootmisega ajutiselt seotud pindalatoetused teatavate töötlemiseks mõeldud toodete puhul, mis olid abikõlblikud olemasolevate toetuskavade alusel, samuti maasikate ja vaarikate puhul. Viimati nimetatud toodete jaoks võivad liikmesriigid maksta ka täiendavat toetust. Samuti tuleks sätestada eeltooduga seonduvate üksikasjalike rakenduseeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt. |
(21) |
Puu- ja köögivilja tootmist ei ole võimalik täpselt prognoosida ning puu- ja köögivili rikneb kiiresti. Ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, võib turgu oluliselt häirida. Kasutatud on teatavaid turult kõrvaldamise kavasid, kuid nende haldamine on osutunud mõnevõrra keerukaks. Kasutusele tuleks võtta mitmed täiendavad riskijuhtimise meetmed, mida oleks võimalikult lihtne kohaldada. Kõikide selliste meetmete integreerimine tootjaorganisatsioonide rakenduskavadesse tundub olevat nimetatud tingimustes parim lahendus ning peaks suurendama ka tootjaorganisatsioonide atraktiivsust tootjate jaoks. Selleks et lubada riskijuhtimismeetmeid laiendada tootjaorganisatsioonide mitteliikmetele, peaks liikmesriikidel olema siiski lubatud kasutada üleminekuperioodi riigiabi andmiseks nimetatud juhtudel. Kõnealune abi peaks siiski olema väiksem tootjaorganisatsioonide liikmetele antavast abist, et muuta selline liikmelisus atraktiivseks. Nimetatud riigiabi toime tuleks üleminekuperioodi lõpus läbi vaadata. |
(22) |
Kartuli lisamine määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud kavasse tähendab seda, et ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohase toimimise kaitseks tuleks asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid kohaldada ka kartuli suhtes, kohaldades üleminekuperioodi, et võimaldada sektoril kohanduda. |
(23) |
Nõukogu 19. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2826/2000 põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (9) nähakse teatavate müügiedendusmeetmete puhul ette ühenduse toetus kuni 50 % ulatuses. Kõnealust protsenti tuleks suurendada puu- ja köögivilja sellise müügiedenduse puhul, mille eesmärk on puu- ja köögivilja tarbimise edendamine haridusasutustes viibivate laste hulgas. |
(24) |
Üksikute või juba ühinenud ettevõtjate tootmisharudevahelised organisatsioonid, kui neisse kuulub märkimisväärne osa puu- ja köögiviljasektori eri ametirühmade liikmetest, võivad aidata kaasa turu tegeliku olukorra paremale arvestamisele ja hõlbustada ärilist lähenemist, mis parandab toodanguga seotud aruandlust, eelkõige seoses tootmise, toodete esitlemise ja turustamise korraldusega. Kuna nende organisatsioonide töö suudab üldjoontes aidata kaasa asutamislepingu artikli 33 ja eriti käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, peaks pärast vastavate tegevusvormide määratlemist olema võimalik tunnustada eriti neid organisatsioone, kes tõestavad piisavat esindatust ning tegutsevad tegelikult eespool nimetatud eesmärkide nimel. Tootjaorganisatsioonide või nende liitude vastuvõetud eeskirjade laiendamist ja sellisest laiendamisest tulenevate kulude jagamist käsitlevaid sätteid tuleks eesmärkide sarnasust arvestades kohaldada samuti tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes. |
(25) |
Ühenduse ühtse turu loomisega kaasneb kaubandussüsteemi sisseseadmine ühenduse välispiiridel. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kõnealune kaubandussüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel. |
(26) |
Piiril kehtiva hinna süsteemi kohaldamiseks puu- ja köögivilja suhtes tuleb vastu võtta erisätted, et võtta arvesse ühenduse rahvusvahelisi kohustusi. |
(27) |
Järelevalve põllumajandustoodete koguste üle kolmandate riikidega kauplemisel nõuab teatavate toodete puhul impordi ja ekspordi litsentseerimise süsteemi kehtestamist, sealhulgas tagatise esitamist, et tagada nende tehingute tegelik toimumine, mille jaoks litsents väljastati. Seepärast peavad komisjonil olema volitused litsentseerimissüsteemi kehtestamiseks nimetatud toodetele. |
(28) |
Selleks et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, tuleks selliste toodete impordi puhul kohaldada täiendavat tollimaksu, juhul kui teatavad tingimused on täidetud. |
(29) |
Teatavatel tingimustel on asjakohane volitada komisjoni avama ja haldama tariifikvoote, mis tulenevad kooskõlas asutamislepinguga sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest või muudest nõukogu õigusaktidest. |
(30) |
Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib siseturu- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Sellisel juhul ning selleks, et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peaksid olema kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega. |
(31) |
Kirjeldatud kaubanduskorra normaalse funktsioneerimise tagamiseks tuleks sätestada, kuidas sees- või välistöötlemise korda reguleerida või see ära keelata, kui olukord turul seda nõuab. |
(32) |
Selleks et jätkata õigusliku aluse sätestamist teatavatele töödeldud puu- ja köögiviljatoodetele lisatud suhkru (nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 16 lõike 1 punktis b) eksporditoetuste jaoks, tuleks vastavate toodete loetelu lisada nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (10) VII lisas sisalduvasse loetelusse. |
(33) |
Direktiive 2001/112/EÜ ja 2001/113/EÜ ning määrusi (EMÜ) nr 827/68, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2826/2000, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 318/2006 tuleks vastavalt muuta. |
(34) |
Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma. |
(35) |
Riikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete suhtes kohaldada asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid. Siiski tuleks sätestada ühekordne riigiabi tomatite töötlemise sektorile Itaalias ja Hispaanias, et aidata sellel sektoril kohanduda käesoleva määruse sätetega. |
(36) |
Liikmesriikide kulutusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisega seotud kohustustest, peaks rahastama ühendus vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (11). |
(37) |
Puu- ja köögivilja suhtes kehtestatud kord on vastavuses teatud kohustustega. Nende kohustuste täitmise tagamiseks on vajalik kontroll ja karistuste kohaldamine nende kohustuste mittetäitmise korral. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused vastavate eeskirjade, sealhulgas alusetute maksete tagasinõudmist ning liikmesriikide aruandluskohustusi käsitlevate eeskirjade koostamiseks. Puu- ja köögiviljasektori inspektorite eriüksused ei ole uue korra puhul enam vajalikud ning need tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks. |
(38) |
Määrusega (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskava tühistatakse. Seega kaotab nimetatud määrus oma eesmärgi ning tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. |
(39) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12). |
(40) |
Lihtsustamise huvides tuleks likvideerida eraldi komiteed värske puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja jaoks ning asendada need puu- ja köögivilja ühiskomiteega, mis moodustatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 2200/96. |
(41) |
Üleminekul praeguselt korralt käesolevas määruses sätestatud korrale võivad tekkida probleemid, mida käesolevas määruses ei ole käsitletud. Selliste probleemide lahendamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu üleminekumeetmeid. Lisaks sellele tuleks sätestada määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste jätkuv tunnustamine ning nimetatud määruse alusel heaks kiidetud rakenduskavade võimalik pikendamine, samuti samalaadsed sätted määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonide ning nende tunnustuskavade kohta. |
(42) |
Üldreeglina tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2008. Kuid selleks, et vältida töödeldud puu- ja köögivilja ning tsitrusviljade toetuskavade katkemist turustusaasta keskel, tuleks lubada nimetatud toetuskavade kasutamist 2007/2008. turustusaasta lõpuni, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
SISSEJUHATAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes.
Käesoleva määruse III ja IV jaotist kohaldatakse siiski üksnes määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes ja/või selliste toodete suhtes, mis on ette nähtud üksnes töötlemiseks.
Artiklit 43 kohaldatakse samuti värske või jahutatud kartuli suhtes, mille CN-kood on 0701.
II JAOTIS
TOODETE LIIGITUS
Artikkel 2
Turustusnormid
1. Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud tooteid, mis on mõeldud tarbijale värskelt müümiseks, võib turustada üksnes siis, kui need on veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning kui päritoluriik on ära näidatud.
2. Komisjon võib sätestada turustusnormid ühe või mitme määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toote suhtes.
3. Seejuures võtab komisjon arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) poolt vastu võetud standardeid käsitlevaid soovitusi.
4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud turustusnorme:
a) |
kohaldatakse kõigil turustusetappidel, kaasa arvatud import ja eksport, kui komisjon ei ole sätestanud teisiti; |
b) |
need kehtestatakse, võttes arvesse eelkõige asjaomaste toodete eripära, vajadust tagada tingimused nende toodete sujuvaks müügiks turul ning tarbijate huvi saada piisavad ja läbipaistvad tootekirjeldused, eelkõige mis puudutab toote päritoluriiki, klassi ja vajaduse korral sorti (või kaubanduslikku tüüpi); |
c) |
need võivad eelkõige olla seotud kvaliteedi, klassidesse liigitamise, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ladustamise, transpordi, esitlemise, turustamise ja märgistamisega. |
5. Vastuvõetud turustusnormidega hõlmatud toote valdaja ei tohi ühenduses neid tooteid näidata ega müügiks pakkuda, tarnida ega turustada ühelgi muul viisil kui nendele standarditele vastavalt. Tootevaldaja vastutab selle vastavuse tagamise eest.
6. Ilma et see piiraks erisätteid, mille komisjon võib vastu võtta artikli 42 alusel, kontrollivad liikmesriigid riskianalüüsi alusel valikuliselt, kas need tooted vastavad neile turustusnormidele. Kontrollimisel pööratakse peatähelepanu etapile, mis eelneb tootmispiirkonnast väljaveole, kui tooteid pakitakse või laaditakse. Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul teostatakse kontroll enne nende toodete vabasse ringlusesse lubamist.
7. Uute turustusnormide vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt määrustes (EÜ) nr 2200/96 ja (EÜ) nr 2201/96 sätestatud turustusnorme.
III JAOTIS
TOOTJAORGANISATSIOONID
I PEATÜKK
Nõuded ja tunnustamine
Artikkel 3
Nõuded
1. Käesolevas määruses on „tootjaorganisatsioon” mis tahes juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, kes vastab järgmistele nõuetele:
a) |
see on moodustatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis a määratletud põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodet ja/või selliseid tooteid, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks; |
b) |
selle eesmärk on keskkonnaohutu viljelustava, tootmistehnoloogia ja jäätmekäitluse kasutamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja edendamiseks; |
c) |
sellel on üks või mitu järgmist eesmärki:
|
d) |
selle põhikirjas on sätestatud lõikes 2 ette nähtud erinõuded; ja |
e) |
seda on tunnustanud asjaomane liikmesriik vastavalt artiklile 4. |
2. Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:
a) |
tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset; |
b) |
kuulumist üksnes ühte tootjaorganisatsiooni seoses lõike 1 punktis a osutatud mis tahes toote tootmisega kõnealuses põllumajandusettevõttes; |
c) |
kogu oma vastava toodangu turustamist tootjaorganisatsiooni kaudu; |
d) |
tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist, eriti viljeluspiirkondade, saagikoguste, saagikuse ja otsemüügi kohta; |
e) |
selle põhikirjas sätestatud rahalise toetuse maksmist artiklis 8 sätestatud rakendusfondi asutamiseks ja rahastamiseks. |
3. Olenemata lõike 2 punktist c ja kui tootjaorganisatsioon seda lubab ning kui see on kooskõlas tootjaorganisatsioonide poolt sätestatud tingimustega, võivad tootjatest liikmed:
a) |
müüa oma toodangust ja/või toodetest vaid teatava kindlaksmääratud osa otse oma põllumajandusettevõttest ja/või väljaspool seda tarbijatele nende isiklike vajaduste rahuldamiseks; nimetatud osa suuruse määrab kindlaks liikmesriik ja see ei saa olla väiksem kui 10 %; |
b) |
turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on nende organisatsioonis turustatava toodangu mahuga võrreldes tähtsusetud; |
c) |
turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste tõttu tavaliselt ei kuulu asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla. |
4. Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:
a) |
lõikes 2 nimetatud eeskirjade kindlaksmääramise, vastuvõtmise ja muutmise kord; |
b) |
liikmetelt saadav tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalik rahaline toetus; |
c) |
eeskirjad, mis võimaldavad tootjatest liikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid; |
d) |
sanktsioonid põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise toetuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest; |
e) |
uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg; |
f) |
organisatsiooni tegevuseks vajalikud raamatupidamise ja eelarve eeskirjad. |
5. Tootjaorganisatsioone käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma liikmete nimel ja huvides.
Artikkel 4
Tunnustamine
1. Liikmesriigid tunnustavad tootjaorganisatsioonidena artikli 3 lõike 1 tähenduses sellist tunnustamist taotlevaid organisatsioone, tingimusel et:
a) |
need vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele ja esitavad asjakohased tõendid; |
b) |
neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja nad hõlmavad turustatavast toodangust miinimumosa või selle miinimumväärtuse, mille kehtestavad liikmesriigid, ning esitavad asjakohased tõendid; |
c) |
on piisav tagatis selle kohta, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning piisava varude kontsentratsiooni olukorras tegutseda; sel eesmärgil võivad liikmesriigid otsustada, milliseid artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud tooteid või tooterühmi peaksid tootjaorganisatsioonid hõlmama; |
d) |
nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel; |
e) |
nad annavad oma liikmetele vajaduse korral tehnilisi vahendeid toodangu korjamiseks, ladustamiseks, pakkimiseks ning turustamiseks; |
f) |
nad tagavad oma tegevuse nõuetekohase äri- ja raamatupidamiskorralduse ja |
g) |
neil ei ole kõnealusel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamiseks. |
2. Liikmesriigid:
a) |
teevad otsuse tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta kolme kuu jooksul alates taotluse ja kõigi vastavate tõendite esitamisest; |
b) |
teostavad korrapäraselt kontrolle veendumaks, et tootjaorganisatsioonid järgivad käesoleva jaotise sätteid; kehtestavad käesoleva määruse sätete eiramise või täitmata jätmise korral selliste organisatsioonide suhtes karistusi ja võtavad vajaduse korral vastu otsuse tunnustus tühistada; |
c) |
teatavad komisjonile üks kord aastas igast tunnustuse andmise, andmata jätmise või tühistamise otsusest. |
Artikkel 5
Tootjaorganisatsioonide liidud
Tootjaorganisatsioonide liit moodustatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonide algatusel ning see võib tegeleda tootjaorganisatsiooni mis tahes tegevusega. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid tootjaorganisatsioonide liitu selle taotlusel tunnustada, kui:
a) |
liikmesriik leiab, et kõnealune liit suudab neid tegevusi tõhusalt teostada, ja |
b) |
nimetatud liidul ei ole kõnealusel turul valitsevat seisundit, kui see ei ole vajalik asutamislepingu artikli 33 eesmärkide saavutamiseks. |
Artikli 3 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis tootjaorganisatsioonide liitude tegevuse suhtes.
Artikkel 6
Allhanked
Liikmesriigid võivad lubada tunnustatud tootjaorganisatsioonil või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidul anda oma mis tahes ülesandeid allhankijatele, sealhulgas tütarettevõtjatele, tingimusel et ta esitab liikmesriigile piisavad tõendid selle kohta, et selline tegevus on asjakohane kõnealuse tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 7
Tootjarühmad
1. Käesolevas määruses on „tootjarühm” mis tahes juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, mis on moodustatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis a määratletud põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodet ja/või sellist toodet, mis on mõeldud üksnes töötlemiseks, eesmärgiga saada tunnustatud tootjaorganisatsioonina.
1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikide tootjarühmadel või asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud ühenduse äärepoolseimate piirkondade või määruse (EÜ) nr 1405/2006 (13) artikli 1 lõikes 2 osutatud Egeuse mere väikesaarte tootjarühmadel võib lubada kasutada üleminekuperioodi, mis peab vastama artiklis 4 sätestatud tunnustamise tingimustele.
Tunnustuse saamiseks esitavad kõnealused tootjarühmad asjaomasele liikmesriigile järkjärgulise tunnustuskava, mille heakskiitmine tähendab teises lõigus nimetatud üleminekuperioodi algust ja kujutab endast eeltunnustuse andmist. Üleminekuperiood ei või olla pikem kui viis aastat.
2. Enne tunnustuskava heakskiitmist teatavad liikmesriigid komisjonile oma kavatsustest ja nende võimalikest rahalistest tagajärgedest.
3. Liikmesriigid võivad üleminekuperioodil anda tootjarühmadele:
a) |
abi nende moodustamise soodustamiseks ja haldustegevuse hõlbustamiseks; |
b) |
kas otse või krediidiasutuste kaudu abi selleks, et katta osa tunnustuse saamiseks vajalikest ja lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud tunnustuskavas kirjeldatud investeeringutest. |
4. Lõikes 3 osutatud abi kulud hüvitab ühendus vastavalt artikli 42 punkti b alapunkti ii kohaselt vastu võetud eeskirjades sätestatule.
5. Lõike 3 punktis a osutatud abi määratakse iga tootjarühma puhul kindlaks selle poolt turustatud toodangu põhjal ning selle suurus esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal on:
a) |
vastavalt 10 %, 10 %, 8 %, 6 % ja 4 % turustatud toodangu väärtusest nende liikmesriikide tootjarühmade puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva, ning |
b) |
vastavalt 5 %, 5 %, 4 %, 3 % ja 2 % turustatud toodangust tootjarühmade puhul asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud ühenduse äärepoolseimates piirkondades või määruse (EÜ) nr 1405/2006 artikli 1 lõikes 2 osutatud Egeuse mere väikesaartel. |
Nimetatud määrasid võib vähendada seoses turustatud toodangu väärtusega, mis ületab piirmäära. Tootjarühmale makstava abi suhtes võib igal aastal kohaldada ülemmäära.
II PEATÜKK
Rakendusfondid ja -kavad
Artikkel 8
Rakendusfondid
1. Tootjaorganisatsioonid võivad moodustada rakendusfonde. Fondi rahastatakse:
a) |
tootjaorganisatsioonilt või tema liikmetelt saadavast rahalisest toetusest; |
b) |
ühenduse finantsabist, mida võib anda tootjaorganisatsioonidele. |
2. Rakendusfonde võib kasutada üksnes artikli 13 kohaselt liikmesriikide poolt heaks kiidetud rakenduskavade rahastamiseks.
Artikkel 9
Rakenduskavad
1. Rakenduskaval peab olema kaks või enam artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud eesmärki või järgmist eesmärki:
a) |
toodangu planeerimine; |
b) |
toodete kvaliteedi parandamine; |
c) |
toodete kaubandusliku väärtuse suurendamine; |
d) |
värskete või töödeldud toodete tarbimise edendamine; |
e) |
keskkonnameetmed ja keskkonnasõbralikud tootmismeetodid, sealhulgas mahepõllumajandus; |
f) |
riskide vältimine ja juhtimine. |
2. Riskide vältimine ja juhtimine on seotud puu- ja köögiviljaturu riskide vältimise ja tekkinud kriiside lahendamisega ning hõlmab sellega seoses:
a) |
toodete turult kõrvaldamist; |
b) |
puu- ja köögivilja toorelt koristamist või koristamata jätmist; |
c) |
toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist; |
d) |
koolitusmeetmeid; |
e) |
saagikindlustust; |
f) |
toetust investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks. |
Riskide vältimise ja juhtimise meetmed, sealhulgas kolmandas lõigus osutatud laenude põhiosa ja intressi tagasimaksed, ei moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava tuludest.
Riskide vältimise ja juhtimise meetmete rahastamiseks võivad tootjaorganisatsioonid võtta laene kaubanduslikel tingimustel. Sel juhul võib nende laenude põhiosa ja intressi tagasimaksmine olla rakenduskava osaks ning seega võib seda artikli 10 alusel ühenduse finantsabist rahastada. Mis tahes riskide vältimise ja juhtimisega seotud tegevust rahastatakse kas selliste laenude abil või otseselt, kuid mitte mõlemal viisil.
3. Liikmesriigid näevad ette, et:
a) |
rakenduskavad hõlmavad kahte või mitut keskkonnaalast tegevust või |
b) |
vähemalt 10 % rakenduskavade kuludest kasutatakse keskkonnaalase tegevuse rahastamiseks. |
Keskkonnaalase tegevuse puhul järgitakse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (14) artikli 39 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud põllumajandusliku keskkonnatoetusega seotud tingimusi.
Kui vähemalt 80 % tootjaorganisatsiooni tootjatest liikmete suhtes kehtib üks või mitu ühesugust põllumajandusliku keskkonnakaitsega seotud kohustust nimetatud sätte alusel, siis loetakse iga selline kohustus esimese lõigu punktis a osutatud keskkonnaalaseks tegevuseks.
Esimeses lõigus osutatud keskkonnaalasele tegevusele antav toetus hõlmab täiendavaid kulusid ja kõnealusest tegevusest tulenevalt saamata jäänud tulu.
4. Lõiget 3 kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias alates 1. jaanuarist 2011.
5. Keskkonnale avaldatavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.
Artikkel 10
Ühenduse finantsabi
1. Ühenduse finantsabi on võrdne artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tootjatest liikmetelt saadava rahalise toetuse summaga, kuid mitte suurem kui 50 % tegelikest kuludest.
2. Ühenduse finantsabi ülempiir on 4,1 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.
Kõnealust protsenti võib suurendada 4,6ni turustatud toodangu väärtusest, tingimusel et summat, mis ületab 4,1 % turustatud toodangu väärtusest, kasutatakse üksnes riskide vältimise ja juhtimise meetmeteks.
3. Tootjaorganisatsiooni taotlusel on lõikes 1 sätestatud abi 60 % ühe rakenduskava või rakenduskava osa kohta, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) |
selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega; |
b) |
selle on esitanud üks või mitu tootmisharudevahelistel alustel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni; |
c) |
sellega kaetakse üksnes nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (15) hõlmatud mahepõllundustoodete tootmiseks antavaid eritoetusi; |
d) |
selle on esitanud Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriigi tootjaorganisatsioon enne 2013. aasta lõppu rakendatavate meetmete jaoks; |
e) |
see on esimene, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioon, mis on ühinenud teise tunnustatud tootjaorganisatsiooniga; |
f) |
see on esimene, mille esitab tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit; |
g) |
selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20 % puu- ja köögiviljatoodangust; |
h) |
selle on esitanud tootjaorganisatsioon ühenduse ühest äärepoolseimast piirkonnast; |
i) |
see hõlmab üksnes eritoetusi tegevusteks, mille eesmärk on propageerida haridusasutuses viibivate laste hulgas puu- ja köögivilja tarbimist. |
4. Lõikes 1 sätestatud määr on 100 % puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5 % iga tootjaorganisatsiooni poolt turustatud toodangu mahust ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:
a) |
tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses inimeste aitamiseks, kellel on siseriiklike seaduste kohaselt õigus saada riiklikku abi, eelkõige piisavate elatusvahendite puudumise tõttu; |
b) |
tasuta jagamine karistusasutustele, koolidele, riiklikele haridusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele, kes teevad kõik vajaliku tagamaks, et niimoodi jagatud kogused täiendavad selliste asutuste poolt reeglipäraselt ostetavaid koguseid. |
Artikkel 11
Riiklik finantsabi
1. Liikmesriikide nendes piirkondades, kus tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võib komisjon lubada liikmesriikidel nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud rahalisest toetusest. Nimetatud finantsabi täiendab rakendusfondi kaudu toimuvat rahastamist.
Liikmesriikides, mille puu- ja köögiviljatoodangu väärtusest turustavad tootjaorganisatsioonid alla 15 % ning mille puu- ja köögiviljatoodang annab vähemalt 15 % nende põllumajanduse kogutoodangust, võib ühendus vastava liikmesriigi taotluse põhjal esimeses lõigus nimetatud finantsabi hüvitada.
2. Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 ei kohaldata riikliku finantsabi suhtes, mis on lubatud vastavalt lõikele 1.
Artikkel 12
Rakenduskavade riiklik raamistik ja riiklik strateegia
1. Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikud raamistikud artikli 9 lõikes 3 nimetatud tegevustega seotud üldtingimuste koostamiseks. Nimetatud raamistikes sätestatakse eelkõige, et selliste tegevuste puhul järgitakse määruses (EÜ) nr 1698/2005, sealhulgas nimetatud määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid vastastikuse täiendavuse, kooskõla ja nõuetekohasuse kohta.
Liikmesriigid esitavad oma raamistiku kavandi komisjonile, kes võib kolme kuu jooksul nõuda muudatusi, kui ta leiab, et kõnealune kavand ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 174 ning ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (16) sätestatud eesmärke. Neid eesmärke tuleb järgida ka rakenduskavadest toetatavate üksikutesse põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute puhul.
2. Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. See strateegia koosneb järgmistest osadest:
a) |
olukorra tugevate ja nõrkade külgede analüüs ning arengupotentsiaal; |
b) |
valitud prioriteetide põhjendus; |
c) |
rakenduskavade ja rahastamisvahendite eesmärgid, samuti tulemuslikkuse näitajad; |
d) |
rakenduskavade hindamine; |
e) |
tootjaorganisatsioonide aruandluskohustus. |
Riiklikus strateegias sisaldub ka lõikes 1 nimetatud siseriiklik raamistik.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kellel ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioone.
Artikkel 13
Rakenduskavade heakskiitmine
1. Rakenduskavade projektid esitatakse pädevatele siseriiklikele ametiasutustele, kes kiidavad need heaks või lükkavad tagasi või nõuavad nende muutmist, et viia need kooskõlla käesoleva peatüki sätetega.
2. Tootjaorganisatsioonid edastavad liikmesriigile iga aasta rakendusfondi hinnangulise suuruse ja esitavad selleks asjakohased põhjendused, mis rajanevad rakenduskava hinnangulisel eelarvel, jooksva aasta kuludel ja võimaluse korral varasemate aastate kuludel ning vajaduse korral järgmise aasta hinnangulistel tootmiskogustel.
3. Liikmesriik teatab tootjaorganisatsioonile või tootjaorganisatsioonide liidule ühenduse finantsabi hinnangulise suuruse, järgides artiklis 10 sätestatud piiranguid.
4. Ühenduse finantsabi makstakse rakenduskavaga hõlmatud kavade raames tehtud kulutuste alusel. Samade kavade puhul võib teha ettemakseid, juhul kui esitatakse garantii või tagatis.
5. Tootjaorganisatsioon teatab liikmesriigile eelmise aasta kulude lõpliku summa koos vajalike tõendavate dokumentidega, et talle saaks maksta saldo ühenduse finantsabist.
6 Rakenduskavad ja nende rahastamine ühelt poolt tootjate ja tootjaorganisatsioonide poolt ning teiselt poolt ühenduse vahenditest kestavad vähemalt kolm aastat ja kõige enam viis aastat.
III PEATÜKK
Eeskirjade laiendamine majanduspiirkonna tootjatele
Artikkel 14
Eeskirjade laiendamine
1. Kui teatavas majanduspiirkonnas tegutsevat tootjaorganisatsiooni peetakse teatava toote osas selle piirkonna tootmist ja toojaid esindavaks, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotlusel kehtestada selles majanduspiirkonnas tegutsevate tootjaorganisatsiooni mittekuuluvate tootjate suhtes järgmised siduvad eeskirjad:
a) |
artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eeskirjad; |
b) |
eeskirjad, mis on vajalikud artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud meetmete rakendamiseks. |
Esimeses lõigus sätestatut kohaldatakse tingimusel, et need eeskirjad:
a) |
on kehtinud vähemalt ühe turustusaasta jooksul; |
b) |
sisalduvad I lisa täielikus loetelus; |
c) |
muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks. |
Teise lõigu punktis a osutatud tingimust ei kohaldata siiski juhul, kui kõnealusteks eeskirjadeks on I lisa punktides 1, 3 ja 5 nimetatud eeskirjad. Sel juhul ei või eeskirjade laiendamist kohaldada pikema perioodi kui ühe turustusaasta suhtes.
2. Käesolevas peatükis tähendab „majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.
Liikmesriigid edastavad majanduspiirkondade nimekirja komisjonile.
Ühe kuu jooksul pärast teatamist kiidab komisjon nimekirja heaks või otsustab pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga, millised muudatused peab viimane sellesse sisse viima. Komisjon teeb heakskiidetud nimekirja avalikult kättesaadavaks talle sobival viisil.
3. Tootjaorganisatsiooni loetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50 % selle tegutsemispiirkonna tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60 % selle piirkonna toodangu mahust. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, ei võeta nimetatud protsendimäärade arvutamisel arvesse määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud mahepõllundustooteid või nende tootjaid.
4. Konkreetses majanduspiirkonnas kõigile tootjatele siduvaks muudetud eeskirjad:
a) |
ei põhjusta mingit kahju teistele tootjatele asjaomases liikmesriigis ega ühenduses; |
b) |
ei ole kohaldatavad enne turustusaasta algust sõlmitud lepingu alusel otse töötlemiseks tarnitavate toodete suhtes, kui need eeskirjad kõnealuseid tooteid otseselt ei käsitle, välja arvatud artikli 3 lõike 2 punktis a nimetatud toodangu aruandlust käsitlevad eeskirjad; |
c) |
ei ole vastuolus kehtivate ühenduse ja riiklike eeskirjadega. |
5. Eeskirjad ei pea olema siduvad määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud mahepõllundustoodete tootjatele, välja arvatud siis, kui sellise meetme osas on kokku leppinud vähemalt 50 % nimetatud majanduspiirkonna vastavatest tootjatest ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60 % selle piirkonna vastavast toodangust.
Artikkel 15
Teatamine
Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad konkreetses majanduspiirkonnas on muutnud siduvaks kõigile tootjatele vastavalt artikli 14 lõikele 1. Komisjon avaldab need eeskirjad talle sobival viisil.
Artikkel 16
Kehtetuks tunnistamine
Komisjon otsustab, et liikmesriik tühistab oma otsuse eeskirjade laiendamise kohta vastavalt artikli 14 lõikele 1:
a) |
kui ta teeb kindlaks, et laiendamine teistele tootjatele välistab olulisel osal siseturust konkurentsi või ähvardab vaba kaubandust või ohustab asutamislepingu artikli 33 eesmärke; |
b) |
kui ta leiab, et asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 kohaldatakse teistele tootjatele laiendatud eeskirjade suhtes. Komisjoni otsust nende eeskirjade kohta kohaldatakse alles selle kindlakstegemise kuupäevast alates; |
c) |
kui ta leiab pärast kontrollimist, et käesolevat peatükki ei ole järgitud. |
Artikkel 17
Mitteliikmetest tootjatelt saadav rahaline toetus
Kui kohaldatakse artikli 14 lõiget 1, võib asjaomane liikmesriik esitatud tõendite kontrollimise põhjal otsustada, et mitteliikmetest tootjad peavad tootjaorganisatsioonile maksma osa liikmetest tootjate makstavast rahalisest toetusest, millega kaetakse:
a) |
artikli 14 lõikes 1 nimetatud eeskirjade kohaldamisest tulenevad halduskulud; |
b) |
organisatsiooni või liidu korraldatud turu-uuringute ja toodete tarbimise edendamise kulud, millest saavad kasu kõik selle piirkonna tootjad. |
Artikkel 18
Tootjaorganisatsioonide liitude eeskirjade laiendamine
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kõiki viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viideteks tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudele.
IV PEATÜKK
Aruanne
Artikkel 19
Aruanne
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2013 aruande käesoleva jaotise rakendamise kohta seoses tootjaorganisatsioonide, rakendusfondide ja rakenduskavadega.
IV JAOTIS
TOOTMISHARUDEVAHELISED ORGANISATSIOONID JA KOKKULEPPED
I PEATÜKK
Nõuded ja tunnustamine
Artikkel 20
Nõuded
Käesolevas määruses on „tootmisharudevaheline organisatsioon” mis tahes juriidiline isik, mis
a) |
on moodustatud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest; |
b) |
on asutatud kõigi või osa selles osalevate organisatsioonide või liitude algatusel; |
c) |
teostab ühenduse ühes või mitmes piirkonnas kahte või enamat järgmist tegevust, võttes arvesse tarbijate huve:
|
d) |
on saanud artiklis 21 sätestatud tingimustel asjaomase liikmesriigi tunnustuse. |
Artikkel 21
Tunnustamine
1. Kui liikmesriigi struktuurid seda õigustavad, võib liikmesriik tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki tema territooriumil tegutsevaid organisatsioone, kes esitavad nõuetekohase taotluse, tingimusel et:
a) |
nad tegutsevad selle liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas; |
b) |
nad toodavad märkimisväärse osa kõnealuses piirkonnas või kõnealustes piirkondades toodetavast ja/või müüdavast ja/või töödeldavast puu- ja köögiviljast ning puu- ja köögiviljatoodetest ning nad suudavad rohkem kui ühe piirkonna puhul näidata igas piirkonnas iga ühendatava tegevusala kohta minimaalset esindatuse taset; |
c) |
nad teostavad kahte või enamat artikli 20 punktis c nimetatud tegevust; |
d) |
nad ei tegele ise puu- ja köögivilja või puu- ja köögiviljatoodete tootmise, töötlemise ega turustamisega; |
e) |
nad ei ole seotud mitte ühegi artikli 22 lõikes 4 osutatud kokkuleppe, otsuse ega kooskõlastatud tegevusega. |
2. Enne tunnustuse andmist teatab liikmesriik komisjonile, millised tootmisharudevahelised organisatsioonid tunnustust taotlevad, edastades kogu asjakohase teabe nende esindavuse ja erinevate tegevuste kohta koos kogu muu hinnangu andmiseks vajaliku teabega.
Komisjon võib kahe kuu jooksul pärast teatamist tunnustamisele vastuväiteid esitada.
3. Liikmesriigid:
a) |
teevad otsuse tunnustamise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse ja kõigi asjakohaste tõendavate dokumentide esitamist; |
b) |
teostavad korrapäraseid kontrolle veendumaks, et tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad tunnustamise tingimustele, kohaldavad käesoleva määruse mittejärgimise või eiramise korral sellistele organisatsioonidele karistusi ning teevad vajaduse korral otsuse tunnustuse tühistamise kohta; |
c) |
tühistavad tunnustuse, kui:
|
d) |
teatavad komisjonile kahe kuu jooksul igast otsusest tunnustuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise kohta. |
4. Liikmesriikide komisjonile tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevusest aruandmise tingimused ning sagedus määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras.
Komisjon võib kontrollimiste tulemuste põhjal nõuda liikmesriigilt tunnustuse tühistamist.
5. Tunnustus kujutab endast luba teostada artikli 20 lõikes c loetletud tegevusi kooskõlas käesoleva määruse teiste sätetega.
6. Komisjon avaldab talle sobival viisil tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimekirja, märkides ära nende majandusvaldkonna või tegevusala ning tegevused, mida teostatakse artikli 23 tähenduses. Tunnustuse tühistamised kuuluvad samuti avaldamisele.
II PEATÜKK
Konkurentsieeskirjad
Artikkel 22
Konkurentsieeskirjade kohaldamine
1. Olenemata nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) (17) artiklist 1, ei kohaldata asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on käesoleva määruse artikli 20 punktis c osutatud tegevuste teostamine.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui:
a) |
kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevustest on komisjonile teatatud; |
b) |
komisjon ei leia kahe kuu jooksul pärast vajalike üksikasjade saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused on ühenduse eeskirjadega vastuolus. |
3. Kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi ei või rakendada enne lõike 2 punktis b osutatud perioodi lõppemist.
4. Igal juhul tunnistatakse ühenduse eeskirjadega vastuolus olevaks järgmised kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevused, mis:
a) |
võivad põhjustada ühenduse turgude mis tahes vormis jaotamist; |
b) |
võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist; |
c) |
võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole vajalikud tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevuse kaudu taotletavate ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks; |
d) |
hõlmavad hindade kindlaksmääramist, välja arvatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevused konkreetsete ühenduse eeskirjade kohaldamiseks; |
e) |
võivad põhjustada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa puhul. |
5. Kui komisjon leiab pärast lõike 2 punktis b osutatud kahekuulise perioodi lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta otsuse kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamise kohta.
Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui see tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.
6. Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta teatamine ka lepingu järgnevatel aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või ühe liikmesriigi taotlusel avaldada tulemused mittevastavuse tuvastamise kohta.
III PEATÜKK
Eeskirjade laiendamine
Artikkel 23
Eeskirjade laiendamine
1. Kui liikmesriigi konkreetses piirkonnas või piirkondades tegutsevat tootmisharudevahelist organisatsiooni peetakse teatava toote tootmist või müüki või töötlemist esindavaks, võib asjaomane liikmesriik selle tootmisharudevahelise organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele kõnealuses piirkonnas või piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes ei kuulu sellesse organisatsiooni.
2. Tootmisharudevahelist organisatsiooni peetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui ta hõlmab vähemalt kaks kolmandikku liikmesriigi asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade vastava toote või vastavate toodete tootmisest, müügist või töötlemisest. Kui eeskirjade laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui üht piirkonda, tõestab tootmisharudevaheline organisatsioon esindavuse minimaalset taset iga tootmisharu puhul, mida ta asjaomases piirkonnas ühendab.
3. Eeskirjad, mille laiendamist võib taotleda teistele ettevõtjatele:
a) |
taotlevad üht järgmistest eesmärkidest:
|
b) |
on olnud jõus vähemalt ühe turustusaasta vältel; |
c) |
võib muuta siduvaks maksimaalselt kolmeks turustusaastaks; |
d) |
ei põhjusta kahju asjaomase liikmesriigi või ühenduse teistele ettevõtjatele. |
Esimese lõigu punktis b osutatud tingimust ei kohaldata siiski juhul, kui kõnealusteks eeskirjadeks on I lisa punktides 1, 3 ja 5 nimetatud eeskirjad. Sel juhul ei või eeskirjade laiendamist kohaldada pikema perioodi kui ühe turustusaasta suhtes.
4. Lõike 3 punkti a alapunktides ii, iv ja v osutatud eeskirjad on üksnes I lisas sätestatud eeskirjad. Lõike 3 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirju ei kohaldata toodete suhtes, mis on toodetud väljaspool lõikes 1 osutatud konkreetset piirkonda või konkreetseid piirkondi.
Artikkel 24
Teatamine ja kehtetuks tunnistamine
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad on muutnud siduvaks kõigile ettevõtjatele ühes või mitmes konkreetses piirkonnas vastavalt artikli 23 lõikele 1. Komisjon avaldab need eeskirjad talle sobival viisil.
2. Enne eeskirjade avalikustamist teatab komisjon määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõike 1 kohaselt loodud komiteele kõikidest tootmisharudevaheliste kokkulepete laiendamise teatistest.
3. Artiklis 16 nimetatud juhtudel otsustab komisjon, et liikmesriik peab otsustatud eeskirjade laiendamise tühistama.
Artikkel 25
Mitteliikmetelt saadav rahaline toetus
Kui laiendatakse üht või mitut toodet käsitlevat eeskirja ja kui tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon tegeleb ühe või mitme artikli 23 lõike 3 punktis a nimetatud tegevusega, mis on nende isikute üldistes majanduslikes huvides, kelle tegevus on seotud ühe või mitme asjaomase tootega, võib tunnustuse andnud liikmesriik otsustada, et üksikisikud või rühmad, kes ei ole selle tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, kuid saavad nendest tegevustest kasu, maksavad organisatsioonile summa, mis vastab täielikult või osaliselt sellele liikmete poolt makstavale rahalisele toetusele, milles selline toetus katab otseselt kõnealustest tegevustest tulenevad kulud.
V JAOTIS
KAUPLEMINE KOLMANDATE RIIKIDEGA
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 26
Üldpõhimõtted
Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastu võetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:
a) |
nõuda tollimaksuga samaväärse toimega tasusid; |
b) |
kohaldada koguselisi piiranguid või nendega samaväärse toimega meetmeid. |
Artikkel 27
Kombineeritud nomenklatuur
Käesoleva jaotisega hõlmatud toodete tariifse klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle kohaldamise erieeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur lisatakse ühisesse tollitariifistikku.
II PEATÜKK
Import
Artikkel 28
Valikulised impordilitsentsisüsteemid
Komisjon võib otsustada, et ühe või mitme käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva toote importimisel ühendusse nõutakse impordilitsentsi esitamist.
Artikkel 29
Litsentside väljaandmine
Liikmesriigid annavad impordilitsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asutamiskohast ühenduses, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti, ning ilma et see piiraks käesoleva peatüki kohaldamiseks võetud meetmeid.
Artikkel 30
Kehtivus
Impordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses.
Artikkel 31
Tagatis
1. Kui määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud menetluses ei ole sätestatud teisiti, antakse litsentse välja tagatise alusel, millega garanteeritakse toodete import litsentsi kehtivusaja jooksul.
2. Kui litsentsi kehtivusajal importi ei toimu või see toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõuga seotud juhtudel.
Artikkel 32
Rakenduseeskirjad
Käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas litsentside kehtivusaja ning tagatise määraga seonduvad eeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 33
Imporditollimaksud
Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes imporditollimakse ühise tollitariifistiku alusel.
Artikkel 34
Piiril kehtiva hinna süsteem
1. Kui ühise tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamine sõltub imporditud saadetise hinnast piiril, kontrollitakse selle hinna tõepärasust, kasutades kauba väärtust importimisel, mille arvutab toodete ja päritolumaade kaupa välja komisjon, lähtudes liikmesriikide tüüpilistel imporditurgudel või vajaduse korral muudel turgudel kehtivate toote hindade kaalutud keskmisest.
Põhiliselt töötlemiseks imporditavate saaduste ja toodete puhul võib aga vastu võtta erisätteid määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras.
2. Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõike 2 alusel kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 % võrra, nõutakse nimetatud kindla väärtuse põhjal määratud imporditollimaksudega võrduva tagatise esitamist.
3. Kui kõnealuse kaubasaadetise hinda piiril tollivormistusel ei deklareerita, sõltub ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine kaupade kindlast väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimustel, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.
4. Käesoleva artikli rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 35
Täiendavad imporditollimaksud
1. Teatavate toodete impordist tuleneda võivate kahjulike mõjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ühenduse turul kohaldatakse ühe või mitme käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva toote impordi suhtes artiklites 33 ja 34 sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui:
a) |
import toimub hinnaga, mis on ühenduse poolt Maailma Kaubandusorganisatsioonile teatatud hinnast („käivitushind”) madalam, või |
b) |
impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskogus”). |
Käivituskogus põhineb turulepääsu võimalustel, mis määratakse kindlaks impordi protsendina vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.
2. Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui selle mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
3. Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks kõnealuse kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.
CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.
4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. Eelkõige käsitlevad need üksikasjalikud eeskirjad:
a) |
tooteid, mille suhtes võib kohaldada täiendavaid imporditollimakse; |
b) |
muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks. |
Artikkel 36
Tariifikvoodid
1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete impordi tariifikvoote, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest või nõukogu õigusaktist, avab ja haldab komisjon vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.
2. Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist, kasutades mõnda järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:
a) |
meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõte „kes ees, see mees”); |
b) |
meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetodit” kasutades); |
c) |
meetod, mis põhineb tavapärase kaubandusstruktuuri arvessevõtmisel („seniste/uute taotlejate meetodit” kasutades). |
3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu kindlustamise vajadust.
Artikkel 37
Tariifikvootide avamine
Komisjon näeb määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras ette iga-aastased tariifikvoodid, mis on vajaduse korral sobivalt aasta ulatuses järkudeks jaotatud, ja kinnitab kasutatava haldamisviisi.
Käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu sama korra kohaselt ja need käsitlevad eelkõige:
a) |
tagatisi, mis hõlmavad toote laadi, lähtekohta ja päritolu; |
b) |
punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist; |
c) |
impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja nende kehtivusaega. |
Artikkel 38
Kaitsemeetmed
1. Komisjon rakendab kaitsemeetmeid ühendusse importimise suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ning kooskõlas nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 519/94 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (18) ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3285/94 impordi ühiste eeskirjade kohta (19).
2. Kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti, võtab komisjon asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes ette nähtud kaitsemeetmed ühendusse importimise suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
3. Komisjon võib võtta lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitsemeetmed liikmesriigi taotlusel või omal algatusel. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.
Liikmesriikidele teatatakse nendest kaitsemeetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.
Iga liikmesriik võib komisjoni poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 võetud otsused esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates otsuste nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega neid muuta või tühistada.
4. Kui komisjon leiab, et lõike 1 või 2 kohaselt võetud kaitsemeedet tuleks muuta või see tuleks tühistada, toimib ta järgmiselt:
a) |
kui meetme kehtestas nõukogu, teeb komisjon nõukogule ettepaneku meedet muuta või see tühistada. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega; |
b) |
muudel juhtudel muudab ühenduse kaitsemeedet või tühistab selle komisjon. |
Artikkel 39
Seestöötlemise korra peatamine
1. Kui seestöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada seestöötlemise korra kasutamise käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.
Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.
Iga liikmesriik võib komisjoni poolt esimese lõigu kohaselt võetud meetmed esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.
2. Määral, mis on vajalik käesoleva määrusega hõlmatud toodete turu ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks, võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata seestöötlemise korra kasutamise nende toodete suhtes.
III PEATÜKK
Eksport
Artikkel 40
Valikulised ekspordilitsentsisüsteemid
1. Komisjon võib otsustada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete eksportimisel nõutakse ekspordilitsentsi esitamist.
2. Artikleid 29, 30 ja 31 kohaldatakse mutatis mutandis.
3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas litsentside kehtivusaegade ning tagatise määra kohta, võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 41
Välistöötlemise korra peatamine
1. Kui välistöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada välistöötlemise korra käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.
Liikmesriikidele teatatakse nendest meetmetest ja neid kohaldatakse viivitamata.
Iga liikmesriik võib komisjoni poolt esimeses lõigus osutatud meetmed esitada nõukogule viie tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb kokku viivitamata. Ühe kuu jooksul alates meetmete nõukogule edastamise kuupäevast võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega meetmeid muuta või need tühistada.
2. Määral, mis on vajalik käesoleva määrusega hõlmatud toodete turu ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks, võib nõukogu asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt tegutsedes täielikult või osaliselt keelata välistöötlemise korra kasutamise nende toodete suhtes.
VI JAOTIS
RAKENDAMINE, MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED
I PEATÜKK
Rakendussätted
Artikkel 42
Üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused eeskirjad võivad eelkõige hõlmata järgmist:
a) |
II jaotise rakendamise eeskirju, sealhulgas:
|
b) |
III jaotise rakendamist käsitlevaid eeskirju, sealhulgas:
|
c) |
IV jaotise rakendamist käsitlevaid eeskirju; |
d) |
liikmesriikide poolt seoses käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisega läbiviidavat haldus- ja füüsilist kontrolli käsitlevaid eeskirju; |
e) |
halduskaristuste kohaldamise süsteemi juhtudeks, kui leitakse, et on eiratud käesoleva määruse kohaldamisest tulenevaid kohustusi. Halduskaristuste erinevad astmed määratakse vastavalt tuvastatud eiramise tõsidusele, ulatusele, püsivusele ja korduvusele; |
f) |
käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate alusetult makstud summade sissenõudmist käsitlevaid eeskirju; |
g) |
teostatud kontrollide ja nende tulemuste aruandlust käsitlevaid eeskirju; |
h) |
V jaotise rakendamist käsitlevaid eeskirju, sealhulgas meetmeid, millele selles jaotises on konkreetselt osutatud; |
i) |
eeskirju, millega määratakse kindlaks artikli 44 kohaldamiseks vajalik teave, samuti selle vorm, sisu, ajastus ja tähtajad ning sätestatakse teabe ja dokumentide edastamise või kättesaadavaks muutmise kord; |
j) |
meetmeid, mis hõlbustavad üleminekut määrustes (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale, sealhulgas käesoleva määruse artikli 55 rakendamist käsitlevaid meetmeid. |
II PEATÜKK
Muutmine, kehtetuks tunnistamine ja lõppsätted
Artikkel 43
Riigiabi
Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 nende toodete ja nendega kauplemise suhtes, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2, määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 ning värske või jahutatud kartuli suhtes, mille CN-kood on 0701.
Erandina esimesest lõigust:
a) |
võivad liikmesriigid jätkata riigiabi andmist olemasolevate kavade alusel CN-koodiga 0701 värske või jahutatud kartuli tootmise ja sellega kauplemise puhul kuni 31. detsembrini 2011; |
b) |
Hispaania ja Itaalia võivad turustusaastal 2007/2008 maksta riigiabina kuni 15 miljonit eurot, et aidata tomatite töötlemise sektoril kohanduda käesoleva määruse sätetega. |
c) |
Liikmesriigid võivad maksta riigiabi kuni 31. detsembrini 2010 järgmistel tingimustel:
|
Artikkel 44
Teavitamine
Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele teavet, mis on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks, turu järelevalveks ja analüüsiks ning käesoleva määrusega hõlmatud toodetega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
Artikkel 45
Kulutused
Käesoleva määruse kohaselt tehtud kulutused loetakse määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud põllumajandusturgude reguleerimisele suunatud sekkumismeetmeteks.
Artikkel 46
Määruse (EMÜ) nr 827/68 muutmine
Määruse (EÜ) nr 827/68 lisas asendatakse CN-koodiga 0910 seotud kanne järgmisega:
„ex 0910 |
Ingver, kollajuur e kurkum, loorberilehed, karri ja teised maitseained, välja arvatud aed-liivatee (e tüümian) ja safran”. |
Artikkel 47
Määruse (EÜ) nr 2200/96 muutmine
Määrust (EÜ) nr 2200/96 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõikes 2 asendatakse tabel järgmise tabeliga:
|
2) |
Jaotised I kuni VI, artiklid 43 ja 44, 47–57 ning I–V lisa jäetakse välja. |
3) |
Artikkel 46 asendatakse järgmisega: „Artikkel 46 1. Komisjoni abistab puu- ja köögiviljaturu korralduskomitee (edaspidi „komitee”). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.” |
Artikkel 48
Määruse (EÜ) nr 2201/96 muutmine
Määrust (EÜ) nr 2201/96 muudetakse järgmiselt:
1) |
Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõikes 2 nimetatud toodete majandusaasta määratakse vajaduse korral määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.” |
2) |
Jaotised I ja II, artiklid 23–32 ning I–III lisa jäetakse välja. |
Artikkel 49
Määruse (EÜ) nr 2826/2000 muutmine
Määrust (EÜ) nr 2826/2000 muudetakse järgmiselt:
1) |
Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: „Värske puu- ja köögivilja tarbimise edendamine on suunatud peamiselt haridusasutustes viibivatele lastele.” |
2) |
Artikli 9 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Esimeses lõigus osutatud määr on 60 % juhul, kui puu- ja köögivilja tarbimise edendamine on suunatud üksnes haridusasutustes viibivatele lastele.” |
Artikkel 50
Direktiivi 2001/112/EÜ muutmine
Direktiivi 2001/112/EÜ artiklisse 7 lisatakse järgmine taane:
„— |
vajaduse korral käesoleva direktiivi vastavusse viimine asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.” |
Artikkel 51
Direktiivi 2001/113/EÜ muutmine
Direktiivi 2001/113/EÜ artiklisse 5 lisatakse järgmine taane:
„— |
vajaduse korral käesoleva direktiivi vastavusse viimine asjakohaste rahvusvaheliste standarditega.” |
Artikkel 52
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artikli 37 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Puu- ja köögivilja, kartuli ning puukoolide puhul arvutatakse võrdlussumma ja seda kohandatakse vastavalt VII lisa punktile M.” |
3) |
Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui vääramatu jõud või erakorralised asjaolud mõjutasid kogu võrdlusperioodi, arvutab liikmesriik võrdlussumma aastate 1997–1999 alusel. Suhkrupeedi, suhkruroo ja hariliku siguri puhul arvutatakse võrdlussumma VII lisa punkti K kohaselt valitud tüüpilisele perioodile eelneva lähima turustusaasta põhjal. Banaanide puhul arvutatakse võrdlussumma VII lisa punkti L kohaselt valitud tüüpilisele perioodile eelneva lähima turustusaasta põhjal. Puu- ja köögivilja, kartuli ning puukoolide puhul arvutatakse võrdlussumma VII lisa punkti M kohaselt valitud tüüpilisele perioodile eelneva lähima turustusaasta põhjal. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 1 mutatis mutandis.” |
4) |
Artikli 42 lõikele 8 lisatakse järgmine lõik: „Lõike 5 kohaldamisel võivad liikmesriigid siiski otsustada, et 2007. aastal kasutamata jäetud õigusi toetuse saamiseks, mis vastavad põllumajandustootjate poolt deklareeritud hektarite arvule ning mida kasutatakse kartuli ning puu- ja köögivilja puhul, ei suunata tagasi riiklikku reservi.” |
5) |
Artikli 43 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
|
6) |
Artikli 44 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „„Toetuskõlblik hektar” tähendab ka ühte järgmisest:
|
7) |
Artiklile 45 lisatakse järgmine lõige: „3. Nende liikmesriikide, kus ei ole 2007. aastal kasutatud artiklis 71 sätestatud võimalust ning kus ei kasutata artikli 51 teises lõigus sätestatud võimalust, kasutamata jäetud õigusi toetuse saamiseks, mis vastavad põllumajandustootjate poolt deklareeritud hektarite arvule ning mida kasutatakse kartuli ning puu- ja köögivilja puhul, ei suunata siiski tagasi riiklikku reservi”. |
8) |
Artikkel 51 asendatakse järgmisega: „Artikkel 51 Maa põllumajanduslik kasutus Põllumajandustootjad võivad kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks, välja arvatud pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks. Põllumajandustootjad võivad siiski kasutada maatükke järgmiste kultuuride kasvatamiseks:
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid 1. novembriks 2007 teha otsuse, et kuni liikmesriikide poolt kindlaks määratud tähtajani, kuid mitte hiljem kui 31. detsembrini 2010, võib liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas asuvaid maatükke jätkuvalt mitte kasutada:
|
9) |
Artikli 60 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Kui liikmesriik otsustab kasutada artikli 51 teises lõigus sätestatud erandit, võib ta samuti teha 1. novembriks 2007 otsuse kohaldada sama perioodi jooksul nimetatud artikli lõikeid 1–7. Kõnealuse artikli lõikeid 1–7 muudel juhtudel ei kohaldata.” |
10) |
Artikli 63 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik: „Seoses puu- ja köögivilja, kartuli ning puukoolide jaoks antavate toetuste komponendi lülitamisega ühtsesse otsemaksete kavasse, võivad liikmesriigid teha kuni 1. aprillini 2008 otsuse kohaldada esimeses lõigus sätestatud erandit.” |
11) |
Artikli 64 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Vastavalt liikmesriikide valikule määrab komisjon artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kindlaks ülemmäära iga artiklites 66–69 ette nähtud otsetoetuse jaoks. Iga otsetoetuse jaoks on see ülemmäär võrdne osaga artiklis 41 osutatud siseriiklikust ülemmäärast, mis on korrutatud vähendusprotsentidega, mida liikmesriigid kohaldavad artiklite 66–69 kohaselt. Kindlaksmääratud ülemmäärade kogusumma arvatakse maha artiklis 41 osutatud siseriiklikest ülemmääradest artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.” |
12) |
Artikli 65 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui seoses põllumajandustootjatele toetusõiguste jaotamisega on kõik võimalikud vähendused artikli 41 kohaselt tehtud, vähendatakse seda võrdlussumma osa, mis tuleneb igast artiklites 66–69 ette nähtud otsetoetusest, protsendimäära võrra, mille liikmesriigid määravad kindlaks artiklites 66–69 kehtestatud piirides, ning artiklis 68b ette nähtud otsemaksete puhul liikmesriigi poolt kõnealuse artikli kohaselt kindlaksmääratud perioodil.” |
13) |
Artikli 68a järele lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 68b Puu- ja köögivilja üleminekutoetused 1. Hiljemalt 1. novembriks 2007 võivad liikmesriigid otsustada säilitada kuni 31. detsembrini 2011 kuni 50 % artiklis 41 osutatud siseriiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab teatavate selliste tomatite toetusele, mida tarnitakse töötlemiseks ning mis olid toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 2201/96 toetuskava alusel. Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 64 lõike 2 kohaselt kehtestatud ülemmäära piires. Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad selliseid tomateid vastavalt IV jaotise 10g. peatükis sätestatud tingimustele. 2. Hiljemalt 1. novembriks 2007 võivad liikmesriigid säilitada:
Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 64 lõikes 2 kehtestatud ülemmäära piires. Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad ühte või enamat järgmistest puu- ja köögiviljadest, mida tarnitakse töötlemiseks ning mis olid toetuskõlblikud määruste (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 toetuskavade alusel ning mille määrab kindlaks asjaomane liikmesriik IV jaotise 10g. peatükis sätestatud tingimustel:
3. Lõikes 1 osutatud siseriiklike ülemmäärade osa, mis vastab tomatite toetusele, on järgmine:
4. Lõikes 2 osutatud siseriiklike ülemmäärade osa, mis vastab muude kui aastaste puu- ja köögiviljakultuuride toetusele, on järgmine:
|
14) |
Artikkel 71g jäetakse välja. |
15) |
Artikli 71k lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Seoses puu- ja köögiviljatoetuste komponendi lülitamisega ühtsesse otsemaksete kavasse võivad uued liikmesriigid siiski otsustada hiljemalt 1. aprilliks 2008 või selle aasta 1. augustiks, mis eelneb ühtse otsemaksete kava kohaldamise esimesele aastale, kohaldada esimeses lõigus sätestatud erandit.” |
16) |
IV jaotises lisatakse 10f. peatüki järele järgmised peatükid: „10g. PEATÜKK PUU- JA KÖÖGIVILJA ÜLEMINEKUTOETUSED Artikkel 110t Üleminekuperioodil kohaldatav pindalatoetus 1. Artikli 68b lõike 1 või artikli 143bc lõike 1 kohaldamisel võib teatavaid tomateid töötlemiseks tootvatele põllumajandustootjatele, kelle määrab kindlaks liikmesriik, anda üleminekuperioodi pindalatoetust nimetatud sätetes osutatud perioodil käesolevas peatükis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 68b lõike 2 või artikli 143bc lõike 2 kohaldamisel võib artikli 68b lõike 2 kolmandas lõigus loetletud puu- ja köögiviljatooteid tootvatele põllumajandustootjatele, kelle määrab kindlaks liikmesriik, anda üleminekuperioodi pindalatoetust nimetatud sätetes osutatud perioodil käesolevas peatükis sätestatud tingimustel. Artikkel 110u Toetussumma ja toetuskõlblikkus 1. Liikmesriigid kinnitavad toetuse suuruse hektari kohta, kus artikli 68b lõike 2 kolmandas lõigus loetletud tomateid ning puu- ja köögivilju kasvatatakse, objektiivsete ning mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal. 2. Toetuste kogusumma ei või mingil juhul ületada artikli 64 lõike 2 või artikli 143bc kohaselt kinnitatud ülemmäära. 3. Toetust antakse üksnes piirkondadele, kus tootmine toimub määruse (EÜ) nr 2201/1996 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodeteks töötlemise lepingu alusel. 4. Liikmesriigid võivad teha ühenduse toetuse saamise sõltuvaks muudest objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest, sealhulgas seada tingimuseks, et põllumajandustootjad peavad olema nõukogu 26. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1182/2007 (millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad) vastavalt artikli 4 või 7 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tootjarühma liikmed (20). 5. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 1. novembriks 2007 oma otsusest kohaldada artiklit 68b või 143bc, toetuse suurusest, mida säilitatakse nende artiklite kohaselt ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumidest. 10h. PEATÜKK ÜLEMINEKUPERIOODIL KOHALDATAV MARJASEKTORI TOETUS Artikkel 110v Marjasektori toetus 1. Üleminekuperioodi pindalatoetust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2012 töötlemiseks tarnitavate CN-koodi 0810 10 00 alla kuuluvate maasikate puhul ning CN-koodi 0810 20 10 alla kuuluvate vaarikate puhul. 2. Toetust antakse üksnes piirkondadele, kus tootmine toimub määruse (EÜ) nr 2201/1996 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodeteks töötlemise lepingu alusel. 3. Ühenduse toetuse suurus on 230 eurot hektari kohta aastas. 4. Liikmesriigid võivad lisaks ühenduse toetusele maksta riiklikku toetust. Ühenduse ja riiklik toetus kokku ei ole suurem kui 400 eurot hektari kohta aastas. 5. Toetust makstakse üksnes siseriikliku tagatud maksimumpindala puhul, mis on liikmesriikidele eraldatud järgmiselt:
Kui asjaomase liikmesriigi toetuskõlblik pindala on asjaomasel aastal siseriiklikust tagatud maksimumpindalast suurem, vähendatakse lõikes 3 osutatud toetussummat proportsionaalselt siseriikliku tagatud maksimumpindala ületanud osaga. 6. Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata üleminekuperioodil makstava marjasektori toetuse suhtes. |
17) |
Artikli 143b lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Uued liikmesriigid võivad hiljemalt ühinemiskuupäeval otsustada asendada otsetoetused, välja arvatud IV jaotise 5. peatükis kehtestatud energiakultuuride kasvatamise toetus ning IV jaotise 10h. peatükis kehtestatud marjasektori üleminekutoetus, lõikes 9 nimetatud kohaldamisperioodil ühtse pindalatoetusega, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2.” |
18) |
Artikli 143b lõike 3 kolmas taane asendatakse järgmisega:
|
19) |
Artikli 143ba järele lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 143bb Puu- ja köögivilja eritoetus 1. Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 1. novembriks 2007 anda ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblikele põllumajandustootjatele puu- ja köögivilja eritoetust. Nimetatud toetust antakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, nagu näiteks VII lisa punkti M esimeses lõigus sätestatud kriteeriumid, ning nimetatud lõigus kehtestatud võrdlusperioodi alusel. 2. Puu- ja köögivilja eritoetust antakse artiklis 71c osutatud puu- ja köögivilja puhul makstava siseriikliku ülemmäära piires. 3. Erandina lõikest 2 võib iga liikmesriik 1. novembriks 2007 otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel kohaldada puu- ja köögivilja eritoetuse suhtes ülemmäära, mis on madalam kui nimetatud lõikes osutatud ülemmäär. 4. Käesoleva artikli lõigete 1-3 kohase puu- ja köögivilja eritoetuse andmise eesmärgil kättesaadavaks tehtud summasid ei lisata artikli 143b lõikes 3 osutatud aastasesse finantsraamistikku. 5. Artikleid 143a ja 143c puu- ja köögivilja eritoetuse suhtes ei kohaldata. 6. Tegeliku või eeldatava pärandi üleandmise korral antakse puu- ja köögivilja eritoetus põllumajandusettevõtte pärinud põllumajandustootjale tingimusel, et see põllumajandustootja on ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblik. Artikkel 143bc Puu- ja köögivilja üleminekutoetus 1. Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 1. novembriks 2007 säilitada kuni 31. detsembrini 2011 kuni 50 % artiklis 41 osutatud siseriiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab CN-koodi 0702 00 00 alla kuuluvate tomatite toetusele. Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 144 lõikes 2 osutatud korra kohaselt kehtestatud ülemmäära piires. Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad tomateid vastavalt IV jaotise 10g. peatükis sätestatud tingimustele. 2. Erandina artiklist 143b võivad ühtset pindalatoetuste kava kohaldavad uued liikmesriigid otsustada 1. novembriks 2007 säilitada:
Sel juhul teeb asjaomane liikmesriik igal aastal lisamakse põllumajandustootjatele artikli 144 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt kehtestatud ülemmäära piires. Lisatoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes toodavad ühte või enamat puu- või köögivilja, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik ning mis on loetletud artikli 68b lõike 2 kolmandas lõigus. 3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohase puu- ja köögivilja eritoetuse andmise eesmärgil kättesaadavaks tehtud summasid ei lisata artikli 143b lõikes 3 osutatud aastasesse finantsraamistikku. 4. Artikleid 143a ja 143c ei kohaldata üleminekuperioodil makstava puu- ja köögiviljatoetuse suhtes.” |
20) |
Artikli 145 punkti d alapunkti c järele lisatakse järgmine alapunkt:
|
21) |
Artikkel 155 asendatakse järgmisega: „Artikkel 155 Muud üleminekueeskirjad Lisameetmed, mis on vajalikud ülemineku hõlbustamiseks artiklites 152 ja 153 ning määrustes (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1260/2001 sätestatud korralt käesoleva määrusega sätestatud korrale, eelkõige määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklite 4 ja 5 ja määruse (EÜ) nr 1259/1999 lisa ning määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 kohaldamisega seotud korrale, ning määruse (EMÜ) nr 1035/72 arengukavadega seotud sätetelt käesoleva määruse artiklites 83–87 osutatud arengukavadega seotud korrale, võib võtta käesoleva määruse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras. Artiklites 152 ja 153 osutatud määruseid ja artikleid kohaldatakse jätkuvalt VII lisas osutatud võrdlussummade kehtestamise eesmärgil.” |
22) |
Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 53
Määruse (EÜ) nr 318/2006 muutmine
Määrust (EÜ) nr 318/2006 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 32 lõigetesse 1, 2 ja 4 lisatakse numbri „VII” järele „või VIII”. |
2) |
VII lisa järele lisatakse järgmine lisa: „VIII LISA Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused Tooted, mis on loetletud nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2201/96 (töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta) (21) artikli 1 lõike 2 punktis b. |
Artikkel 54
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 2202/96 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 55
Üleminekusätted
1. Määrustega (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskavad, mis tunnistati käesoleva määrusega kehtetuks, jäävad asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aastal.
2. Käesoleva määruse alusel jätkatakse nende tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamist, mida on juba tunnustatud määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel enne käesoleva määruse jõustumist. Vajaduse korral teevad nad kohandusi vastavalt käesoleva määruse nõuetele hiljemalt 31. detsembriks 2010.
3. Tootjaorganisatsiooni taotlusel võib määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel enne käesoleva määruse kohaldamist kinnitatud rakenduskava:
a) |
jätkuvalt ellu viia kuni selle lõpuni või |
b) |
muuta vastavalt käesoleva määruse nõuetele või |
c) |
asendada uue, käesoleva määruse alusel kinnitatud rakenduskavaga. |
Artikli 10 lõike 3 punkte e ja f kohaldatakse 2007. aastal esitatud rakenduskavade suhtes, mida ei ole käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks veel heaks kiidetud, kuid mis muus osas vastavad nendes punktides sätestatud kriteeriumidele.
4. Tootjarühmade suhtes, kellele anti eeltunnustus määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel, kehtib nimetatud eeltunnustus jätkuvalt ka käesoleva määruse alusel. Määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel heaks kiidetud tunnustuskavade suhtes kehtib nimetatud heakskiit jätkuvalt ka käesoleva määruse alusel. Vajaduse korral kavasid siiski muudetakse, et võimaldada tootjarühmal täita kriteeriume, mis on vajalikud selle tunnustamiseks käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud tootjaorganisatsioonina. Nende liikmesriikide tootjarühmade tunnustuskavade suhtes, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda kuupäeva, kohaldatakse artikli 7 lõike 4 punktis a kehtestatud abi määrasid alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.
5. Määruse (EÜ) nr 2202/96 artikli 3 lõikes 2 osutatud lepinguid, mis hõlmavad rohkem kui üht tsitrusviljade töötlemise toetuskava turustusaastat, mis on seotud 1. oktoobril 2008 algava turustusaastaga või sellele järgnevate turustusaastatega, võib mõlema lepinguosalise nõusolekul muuta või lõpetada, et võtta arvesse nimetatud määruse kehtetuks tunnistamist ning sellest tulenevat kõnealuse toetuse kaotamist. Sellisest lepingu muutmisest või lõpetamisest tulenevalt ei kohaldata asjaomastele lepinguosalistele karistusi nimetatud määruse ega selle rakendamiseeskirjade alusel.
6. Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 68b või 143bc kohast üleminekukorda, kohaldatakse tema territooriumil koristatud toorainete suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 6 või määruse (EÜ) nr 2202/96 artikli 6 kohaseid eeskirju töötlemiseks tarnitud toorainete miinimumnõuete ja valmistoodete kvaliteedi miinimumnõuete kohta.
Artikkel 56
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. september 2007
Nõukogu nimel
eesistuja
J. SILVA
(1) ELT C 175, 27.7.2007, lk 53.
(2) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (ELT L 7, 11.1.2003, lk 64).
(3) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.
(4) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(5) EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).
(6) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 58.
(7) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/84/EÜ (ELT L 219, 19.6.2004, lk 8).
(8) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 552/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 10).
(9) EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2060/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 3).
(10) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).
(11) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).
(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(13) ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.
(14) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 8).
(15) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrus on alates 1. jaanuarist 2009 tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).
(17) ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.
(18) EÜT L 67, 10.3.1994, lk 89. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 427/2003 (ELT L 65, 8.3.2003, lk 1).
(19) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).
(20) ELT L 273, 17.10.2007, lk 1.”
(21) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007 (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).
I LISA
Täielik nimekiri eeskirjadest, mida võib laiendada mitteliikmetest tootjatele vastavalt artiklitele 14 ja 23
1. |
Tootmisest teavitamise eeskirjad:
|
2. |
Tootmiseeskirjad:
|
3. |
Turustuseeskirjad:
|
4. |
Keskkonnakaitse eeskirjad:
|
5. |
Eeskirjad, mis käsitlevad artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud toodete tarbimise edendamist ja neist teavitamist seoses riskide vältimise ja juhtimisega. |
II LISA
Määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisasid muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisas
|
2) |
II lisa asendatakse järgmisega: „II LISA Artikli 12 lõikes 2 osutatud siseriiklikud ülemmäärad
|
3) |
V lisast jäetakse välja read, mis käsitlevad„kuivatatud viinamarju”, „töötlemiseks mõeldud tsitrusvilju” ja „töötlemiseks mõeldud tomateid”. |
4) |
VII lisasse lisatakse järgmine punkt:
|
5) |
Lisad VIII ja VIIIa asendatakse järgmisega: „VIII LISA Artiklis 41 osutatud siseriiklikud ülemmäärad
VIIIa LISA Artiklis 71c osutatud siseriiklikud ülemmäärad
|