LISA

Kontrollikava ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks vastavalt artikli 1 lõikele 2

1.   Proovide võtmise sagedus ja tingimused

a)	Valikuraami kuuluvad kõik määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaldamisalasse kuuluvad broilerikarjad.

b)

Broilerikarjadest võetakse proove toidukäitleja algatusel ja pädeva asutuse meetmena. — Toidukäitleja algatatud proovivõtmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 lõikele 3 kolme nädala jooksul enne lindude tapamajja viimist. — Pädev asutus kontrollib igal aastal 10 % üle 5 000 linnuga põllumajandusettevõtetest ja võtab proove vähemalt ühest broilerikarjast. Kontrolli võib teha ka riskianalüüsi põhjal, kui pädev asutus seda vajalikuks peab. Pädeva asutuse läbi viidud proovide võtmine võib asendada käitleja algatusel tehtavat proovide võtmist.

c)

Pädev asutus võib siiski erandina punktist a otsustada mitme broilerikarjaga ettevõtetes võtta proove vähemalt ühest broilerikarjast korraga, juhul kui: i) rakendatakse süsteemi „kõik sisse, kõik välja”; ii) kõikide karjade pidamine on ühesugune; iii) kõikide karjade varustamine sööda ja veega on ühesugune; iv) ettevõtte kõikides karjades on Salmonella spp. esinemist kontrollitud vastavalt punktis b sätestatud kontrolliskeemile vähemalt kuus korda aastas, kusjuures vähemalt ühel korral on kõikidest karjadest proove võtnud pädev asutus; ning v) kõik Salmonella Enteritidis'e või Salmonella Typhimurium'i kontrollimise tulemused osutusid negatiivseks.

2.   Proovivõtmise menetlus

Proove võetakse vähemalt kahe paari proovivõtujalatsite/-sokkidega. Vabapidamisel karjade puhul peaks proove võtma ainult broilerikasvatushoone sees. Kõik proovivõtujalatsite/-sokkidega võetud proovid kogutakse üheks prooviks.

Väikestes karjades (nt vähem kui 100 broileriga karjades), kus ei ole võimalik kasutada proovivõtujalatseid/-sokke, sest broilerikasvatushoonetele ei ole ligipääsu, võib asendada need käsitsi võetud proovidega – proovivõtujalatsid või -sokid tõmmatakse kinnastes kätele ja hõõrutakse nendega üle värske väljaheitega saastunud pindade, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse mõnda muud konkreetses olukorras sobivat väljaheitest proovi võtmise meetodit.

Enne proovivõtujalatsite või -sokkide peale tõmbamist niisutatakse nende pinda lahjendusvedelikuga (0,8 % naatriumkloriid, 0,1 % steriilne deioniseeritud peptoonvesi) või steriilses vees või mõnes muus lahjendusvedelikus, mille on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 11 osutatud riiklik tugilabor. Vältida tuleks põllumajandusettevõttest pärit vee kasutamist, mis sisaldab antimikroobikume või desinfektsioonivahendeid. Proovivõtujalatseid on soovitav niisutada nii, et valada vedelik enne jalgatõmbamist nende sisse. Proovivõtujalatseid või -sokke võib ka autoklaavi kottides või purkides enne kasutamist lahjendusvedelikuga autoklaavida. Lahjendusvahendit saab kanda peale ka pärast seda, kui jalatsid on jalga pandud, kasutades pritsi või pesupudelit.

Tuleb tagada, et proove võetakse kõikidest hoone osadest proportsionaalsetes kogustes. Iga proovivõtujalatsi/-soki paariga võetakse proove 50 % ulatuses hoonest.

Pärast proovi kogumise lõpetamist eemaldatakse proovivõtujalatsid ettevaatlikult, et vältida nende küljes oleva aine kadu. Proovivõtujalatsid võib kogutud aine säilitamiseks ümber pöörata. Need pannakse kotti või nõusse ja varustatakse sildiga.

Pädev asutus juhendab toidukäitlejate koolitamist, et tagada proovivõtumenetluse nõuetekohane järgimine.

Kui pädev asutus otsustab võtta proove salmonelloosi nakatumise kahtluse põhjal või mõnel muul olulisel põhjusel, viib ta vajadusel läbi lisakontrolli, et tagada, et proovide tulemusi ei mõjutaks asjaomastes broilerikarjades kasutatud mikroobivastased ained.

Kui ei avastata Salmonella Enteritidis’t ja Salmonella Typhimurium’i, küll aga mikroobivastaste ainete olemasolu või bakterite kasvu pärssiv toime, loetakse seda broilerikarja nakatunud karjaks artikli 1 lõikes 2 nimetatud ühenduse eesmärgi mõistes.

3.   Proovide analüüsimine

3.1.   Proovide transport ja ettevalmistamine

Proovid saadetakse 25 tunni jooksul pärast nende kogumist kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist.

Proovivõtujalatsite (või -sokkide) paar pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud fekaali mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette.

Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud avastamismeetodil.

Kui väljaheidete ettevalmistamisel salmonelloosi avastamiseks lepitakse kokku kasutada ISO standardeid, siis kohaldatakse proovide ettevalmistamisel neid standardeid käesolevas punktis nimetatud sätete asemel.

3.2.   Avastamismeetod

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ühenduse referentlabori soovitatud meetodit salmonelloosi avastamiseks.

Meetodit on kirjeldatud standardi ISO 6579 (2002) D lisa eelnõu praeguses versioonis: „Salmonella liikide avastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”.

Selle meetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

3.3.   Serotüpiseerimine

Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

3.4.   Muud meetodid

Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva määruse lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, avastamismeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 11 sätestatud analüüsimeetodeid, (1) kui need on tunnustatud vastavalt standardile EN/ISO 16140/2003.

3.5.   Tüvede säilitamine

Pädev asutus eraldab oma kogutud proovidest vähemalt ühe tüve asjaomase hoone ja aasta kohta ning säilitab seda faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimise jaoks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt 2 aastaks.

4.   Tulemused ja aruandlus

4.1.   Esinemissageduse arvutamine ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks

Ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamisel loetakse broilerikari nakatunuks, kui Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium (välja arvatud vaktsiinitüved) avastatakse asjaomase karja mis tahes proovis.

Nakatunud broilerikarja arvestatakse ainult üks kord, sõltumata proovide võtmise ja analüüside arvust, ning esitatakse aruandes ainult sel aastal, kui võeti esimene positiivse tulemuse andnud proov.

4.2.   Aruandlus

Aruandlus hõlmab järgmist:

a)	pädeva asutuse või toidukäitleja kontrollitud broilerikarjade koguarv;

b)	nakatunud broilerikarjade koguarv;

c)	kõik salmonelloosi serotüüpide isolaadid (ka muud kui Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium);

d)	tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel.

Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikes 1 sätestatud arengute ja allikate aruande osana. (2)

4.3.   Lisateave

Iga kontrollitud broilerikarja kohta peab kas riiklikul tasandil analüüsimiseks või Euroopa Toiduohutusametile taotluse korral esitamiseks olema kättesaadav vähemalt järgmine teave:

a)	pädeva asutuse või toidukäitleja võetud proovid;

b)	ajakohastatud andmed asjaomase ettevõtte kohta;

c)	ajakohastatud andmed asjaomase kasvatushoone kohta;

d)	proovivõtmise kuu.

---

(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.