32006R0198

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 198/2006 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32006R0198

Komisjoni määrus (EÜ) nr 198/2006, 3. veebruar 2006 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 32, 4.2.2006, p. 15–33 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

(BG, RO, HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO, HR)
bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 05 Köide 008 Lk 164 - 182
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 05 Köide 008 Lk 164 - 182
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 05 Köide 003 Lk 216 - 234

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 19/11/2014

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/198/oj

HTML

PDF

Official Journal

4.2.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 32/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 198/2006,

3. veebruar 2006,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta), (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3, artikli 8 lõiget 2, artikli 9 lõiget 4, artikli 10 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1552/2005 kehtestatakse ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva ühenduse statistika koostamise ühine raamistik.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1552/2005 rakendamiseks tuleks võtta meetmeid seoses valimile kehtestatud nõuetega, täpsusnõuetega ja valimi vajaliku suurusega vastamaks nendele nõuetele, ning üksikasjalike NACE ja suuruskategooriatega, kuhu tulemusi saab jagada.

(3)	Komisjon peaks määratlema konkreetsed andmed, mida on vaja koguda kutseõpet andvate ja mitteandvate ettevõtete kohta ning kutseõppe erinevate vormide kohta.

(4)	Tuleks võtta rakendusmeetmeid seoses ettevõtetes korraldatava kutseõppe kohta kogutavate ja komisjonile statistilisel otstarbel edastatavate andmete kvaliteedinõuete, kvaliteediaruannete ülesehituse ja andmete kvaliteedi hindamiseks või parandamiseks vajalike meetmetega.

(5)	Tuleks määrata kindlaks esimene vaatlusaasta, mille kohta andmeid kogutakse.

(6)	Tuleks võtta vastu ka sätted asjakohase tehnilise vormingu ja elektroonilise edastamise andmevahetusstandardite kohta.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed määruse (EÜ) nr 1552/2005 (ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta) rakendamiseks.

Artikkel 2

Esimene vaatlusaasta, mille kohta andmeid kogutakse, on kalendriaasta 2005.

Artikkel 3

Spetsiifilised muutujad, mis edastatakse komisjonile (Eurostatile), määratletakse I lisas.

Artikkel 4

II lisas määratletakse valimile kehtestatud nõuded ja täpsusnõuded ning nendele nõuetele vastava valimi vajalik suurus, samuti üksikasjalikud NACE kategooriad ja suuruskategooriad, kuhu tulemusi saab jagada.

Artikkel 5

Liikmesriigid vastutavad andmete kontrollimise, vigade parandamise, arvestamise ja kaalumise eest.

Muutujate arvestamine ja kaalumine peab vastama III lisas sätestatud põhimõtetele. Nimetatud põhimõtetest kõrvalekaldumine peab olema täielikult põhjendatud ning see tuleb esitada kvaliteediaruandes.

Artikkel 6

Andmed tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) IV lisas määratletud vahenditega ja vormingus.

Artikkel 7

Iga liikmesriik peab kontrollima oma andmete kvaliteeti ja esitama selle kohta kvaliteediaruande. Kvaliteediaruanne tuleb koostada ja esitada komisjonile (Eurostatile) V lisas määratud vormis.

Artikkel 8

Uurimuse tulemuste kõrgetasemelise ühtlustamise saavutamiseks kõikides riikides annab komisjon (Eurostat) tihedas koostöös liikmesriikidega välja “Euroopa Liidu käsiraamatu” metoodiliste ja praktiliste soovituste ning juhistega uurimuse esitamiseks.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

I LISA

MUUTUJAD

Märkused tabeli juurde

Tulbas “Muutuja rühm” leiduvate väärtuste “Tuumikmuutuja” ja “Võtmemuutuja” kohta antakse selgitusi III lisas.

Väärtus “ID” tähistab määratud muutujat.

Tulbas “Muutuja liik” tähistab “QL” kvalitatiivset muutujat ja “QT” kvantitatiivset muutujat.

Muutuja nimetus	Muutuja rühm	Muutuja liik	Muutuja pikkus	Muutuja vorm	Muutuja kirjeldus	Märkus muutuja kohta
COUNTRY	ID		2	Tähed	Riigi kood	Ei või märkimata jätta – riigiti erinev
ENTERPR	ID		6	Numbrid	Ettevõtte registrikood	Ei või märkimata jätta – iga ettevõtte korral erinev
WEIGHT	ID		10	Numbrid	Kaks kohta pärast koma – eraldamiseks kasutada “.”	Ei või märkimata jätta
NACE_SP	ID		4	Numbrid	Valikukava NACE-kategooria, tegevusvaldkond	Ei või märkimata jätta
SIZE_SP	ID		1	Numbrid	Valikukava suuruskategooria	Ei või märkimata jätta
NSTRA_SP	ID		5	Numbrid	Valikukava – ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum	Ei või märkimata jätta
N_SP	ID		5	Numbrid	Valikukava – valimi raamistikust valitud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis	Ei või märkimata jätta
SUB_SP	ID		1	Numbrid	Alavalimi indikaator, mis näitab, kas ettevõte kuulub alavalimisse	Ei või märkimata jätta
N_RESPST	ID		5	Numbrid	Vastanud ettevõtete arv muutujatega NACE_SP ja SIZE_SP määratletud kihis, s.t üldkogum	Ei või märkimata jätta
N_EMPREG	ID		6	Numbrid	Tööga hõivatud isikute arv vastavalt registrile
RESPONSE	ID		1	Numbrid	Vastamise indikaator	Ei või märkimata jätta
PROC	ID		2	Numbrid	Andmete kogumise meetod	Ei või märkimata jätta
IDLANGUA	ID		2	Tähed	Keele määraja
IDREGION	ID		3	Tähed	Piirkonna määraja NUTS – tase 1	Ei või märkimata jätta
EXTRA1	ID		10	Numbrid	Lisamuutuja 1
EXTRA2	ID		10	Numbrid	Lisamuutuja 2
EXTRA3	ID		10	Numbrid	Lisamuutuja 3
A1	Core	QL	4	Numbrid	Kehtiv NACE KOOD	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
A2tot04	Key	QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud isikute koguarv seisuga 31.12.2004	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta
A2tot05	Core	QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud isikute koguarv seisuga 31.12.2005	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
A2m05		QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud meeste arv seisuga 31.12.2005
A2f05		QT	6	Numbrid	Tööga hõivatud naiste arv seisuga 31.12.2005
A3a		QT	6	Numbrid	Alla 25-aastased tööga hõivatud isikud
A3b		QT	6	Numbrid	25-kuni 54-aastased tööga hõivatud isikud
A3c		QT	6	Numbrid	55-aastased ja vanemad tööga hõivatud isikud
A4	Key	QT	12	Numbrid	Tööga hõivatud isikute töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides
A4m		QT	12	Numbrid	Tööga hõivatud meeste töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005	Tundides
A4f		QT	12	Numbrid	Tööga hõivatud naiste töötatud töötundide arv vaatlusaastal 2005	Tundides
A5	Key	QT	12	Numbrid	Kõikide tööga hõivatud isikute tööjõukulu (otsene + kaudne) kokku vaatlusaastal 2005	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
A6		QL	1	Numbrid	Uue tehnoloogiaarenduse käigus MÄRKIMISVÄÄRSELT paranenud tooted või teenused või tootmismeetodid või toodete või teenuste turustamine vaatlusaastal
B1a	Core	QL	1	Numbrid	Ettevõttesisesed täiendõppe kursused	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B1b	Core	QL	1	Numbrid	Ettevõttevälised täiendõppe kursused	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2aflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – töökohal läbiviidav õpe	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2a		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – töökohal läbiviidav õpe
B2bflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – tööalane rotatsioon	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2b		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – tööalane rotatsioon, töökoha vahetused, lähetused ja õppekülastused
B2cflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – õppe- ja kvaliteediringid	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2c		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – õppe- ja kvaliteediringid
B2dflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – iseõppimine	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2d		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – iseõppimine
B2eflag	Core	QL	1	Numbrid	Tähis – konverentsidel osalemine jne	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
B2e		QT	6	Numbrid	Muus täiendõppe vormis osalejad – konverentsidel osalemine jne
B3a		QL	1	Numbrid	Eelmisel, s.o 2004. aastal tööga hõivatud isikutele korraldatud täiendõppe kursused
B3b		QL	1	Numbrid	Järgmisel, s.o 2006. aastal tööga hõivatud isikutele korraldatavad täiendõppe kursused
B4a		QL	1	Numbrid	Eelmisel, s.o 2004. aastal tööga hõivatud isikute täiendõppe muud vormid
B4b		QL	1	Numbrid	Järgmisel, s.o 2006. aastal tööga hõivatud isikute täiendõppe muud vormid
C1tot	Key	QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenute koguarv	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta
C1m		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud meeste arv
C1f		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud naiste arv
C2a		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud alla 25-aastaste arv
C2b		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud 25-kuni 54-aastaste arv
C2c		QT	6	Numbrid	Täiendõppe kursustel osalenud 55-aastaste ja vanemate arv
C3tot	Key	QT	10	Numbrid	Kõikidel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides
C3i		QT	10	Numbrid	Ettevõttesisestel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Tundides
C3e		QT	10	Numbrid	Ettevõttevälistel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Tundides
C4tot	Key	QT	10	Numbrid	Kõikidel täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – tundides
C4m		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides) – mehed	Tundides
C4f		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursustel veedetud tasustatud tööaeg (tundides) – naised	Tundides
C5a		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – keeled, võõrkeel (222) ja emakeel (223)	Tundides
C5b		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – müük (341) ja turundus (342)	Tundides
C5c		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – raamatupidamine (344) ja finantsala (343), haldus ja juhtimine (345) ja kontoritöö (346)	Tundides
C5d		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – isiklikud oskused/areng (090), tööelu (347)	Tundides
C5e		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – informaatika (481) ja arvutikasutus (482)	Tundides
C5f		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – tehnika, tootmine ja ehitus(5)	Tundides
C5g		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – keskkonnakaitse (850) ning töötervishoid ja -ohutus (862)	Tundides
C5h		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – isikuteenused (81), transporditeenused (84), vara ja isikute kaitse (861) ning sõjavägi (863)	Tundides
C5i		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg tundides – muud õppevaldkonnad	Tundides
C6a		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – koolid, kolledžid, ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused	Tundides
C6b		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – avalik-õiguslikud õppeasutused (rahastatakse või juhitakse valitsuse poolt, näiteks täiskasvanute hariduskeskus)	Tundides
C6c		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – eraõppeasutused	Tundides
C6d		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – eraettevõtted, mille põhitegevusala ei ole õppe korraldamine (varustuse tarnijad, ema-/sidusettevõtted)	Tundides
C6e		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – tööandjate ühendused, kaubanduskojad, sektorisse kuuluvad asutused	Tundides
C6f		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – ametiühingud	Tundides
C6g		QT	10	Numbrid	Tasustatud tööaeg (tundides) – muud õppe pakkujad	Tundides
C7aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – tasud
C7a		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – tasud ja maksed töötajatele korraldatud kursuste eest	Eurodes
C7bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – reisikulud
C7b		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – reisi- ja elamiskulud	Eurodes
C7cflag		QL	1	Numbrid	Tähis – koolitajate töötasud
C7c		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – ettevõttesiseste koolitajate töötasud	Eurodes
C7dflag		QL	1	Numbrid	Tähis – koolituskeskus ja õppematerjalid jne
C7d		QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud – koolituskeskus või ruumid ja õppematerjalid täiendõppe kursuste läbiviimiseks	Eurodes
C7sflag		QL	1	Numbrid	Tähis – ainult vahesumma
C7sub	Key	QT	10	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud, vahesumma	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
PAC	Key	QT	10	Numbrid	Töötaja eemaloleku kulud – arvutatakse (PAC = C3tot * A5/A4)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
C8aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – maksed täiendõppe rahastamiseks
C8a		QT	10	Numbrid	Maksed täiendõppe rahastamiseks	Eurodes
C8bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – täiendõppe läbiviimiseks saadud summad
C8b		QT	10	Numbrid	Täiendõppe läbiviimiseks saadud summad	Eurodes
C7tot	Key	QT	10	Numbrid	Täiendõppe kogukulu – arvutatakse (C7sub + C8a – C8b)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes
C9a1		QL	1	Numbrid	Sisserändajad ja rahvusvähemused – töötajad
C9a2		QL	1	Numbrid	Sisserändajad ja rahvusvähemused – erikursused
C9b1		QL	1	Numbrid	Puuetega inimesed – töötajad
C9b2		QL	1	Numbrid	Puuetega inimesed – erikursused
C9c1		QL	1	Numbrid	Kvalifikatsioonitunnistuseta isikud – töötajad
C9c2		QL	1	Numbrid	Kvalifikatsioonitunnistuseta isikud – erikursused
C9d1		QL	1	Numbrid	Töötus-/koondamisohus isikud – töötajad
C9d2		QL	1	Numbrid	Töötus-/koondamisohus isikud – erikursused
C10a1		QL	1	Numbrid	Osalise tööajaga töötavad isikud – töötajad
C10a2		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kursuste korraldamine osalise tööajaga töötavatele isikutele
C10b1		QL	1	Numbrid	Tähtajalise lepinguga isikud – töötajad
C10b2		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kursuste korraldamine tähtajaliste lepingutega isikutele
D1		QL	1	Numbrid	Oma või ühiskasutuses koolituskeskus
D2		QL	1	Numbrid	Ettevõttes täiendõppe korraldamise eest vastutav isik või üksus
D3		QL	1	Numbrid	Ettevõte kasutab välist nõustamisteenust
D4		QL	1	Numbrid	Ettevõte rakendab regulaarselt ametlikku menetlust, mille eesmärk on hinnata ettevõtte tulevasi vajadusi oskustööjõu järele
D5		QL	1	Numbrid	Struktureeritud vestluste läbiviimine töötajatega nende konkreetsete koolitusvajaduste väljaselgitamiseks
D6		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kavandamine ettevõttes kirjaliku koolituskava või -programmi koostamise abil
D7		QL	1	Numbrid	Iga-aastane koolituseelarve, mis hõlmab eraldisi täiendõppele
D8		QL	1	Numbrid	Koolitusel osalenute rahulolu uurimine pärast koolitust
D9		QL	1	Numbrid	Koolitatute hindamine pärast koolitust selgitamaks, kas ettenähtud oskused on edukalt omandatud
D10		QL	1	Numbrid	Osalejate hindamine töökohal ja töötulemuste paranemise hindamine pärast koolitust ettevõtte poolt
D11		QL	1	Numbrid	Majandustulemustele avalduva koolituse mõju hindamine näitajate abil
D12		QL	1	Numbrid	Riigi, sektori või muul tasandil sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkulepped, mis avaldasid mõju täiendõppe kavale, poliitikale ja läbiviimisele
D13		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri olemasolu
D13a		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – eesmärkide ja prioriteetide seadmine täiendõppe läbiviimisel
D13b		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – kriteeriumide kehtestamine sihtrühma valikuks, kes peaks osalema täiendõppes
D13c		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – täiendõppe sisu
D13d		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – täiendõppe eelarve koostamine
D13e		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – ettevõtteväliste täiendõppe pakkujate valimine
D13f		QL	1	Numbrid	Ametliku struktuuri roll – koolitustulemuste hindamine
D14a		QL	1	Numbrid	Avaliku sektori finantseeritav nõustamisteenus, mille eesmärk on koolitusvajaduse väljaselgitamine ja/või koolituskavade väljatöötamine
D14b		QL	1	Numbrid	Finantstoetus seoses töötajate koolitamise kuludega
D14c		QL	1	Numbrid	Maksuvabastus seoses töötajate koolitamise kuludega
D14d		QL	1	Numbrid	Menetlus, millega tagatakse koolitajate nõuetelevastavus (näiteks riiklikud registrid, hindamine jne)
D14e		QL	1	Numbrid	Kvalifikatsiooni ja sertifitseerimise tunnustatud normide ja raamistiku olemasolu
D15a		QL	1	Numbrid	Täiendõppe suured kulud	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15b		QL	1	Numbrid	Sobivate täiendõppe kursuste puudumine turul	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15c		QL	1	Numbrid	Raskused ettevõtte täiendõppe vajaduse hindamisel	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15d		QL	1	Numbrid	Eelmisel aastal on täiendõppele pandud suurt rõhku	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15e		QL	1	Numbrid	Töötajate suur töökoormus ja ajapuudus	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15f		QL	1	Numbrid	Olemasolev koolituse tase vastab ettevõtte vajadustele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15g		QL	1	Numbrid	Kutsealgõppele pööratakse suuremat tähelepanu kui täiendõppele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
D15h		QL	1	Numbrid	Muud põhjused	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1a		QL	1	Numbrid	Olemasolevad oskused ja pädevus vastavad ettevõtte praegustele vajadustele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1b		QL	1	Numbrid	Ettevõtte eelistatud strateegia oli palgata vajalike oskuste ja pädevusega inimesi	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1c		QL	1	Numbrid	Raskused ettevõtte täiendõppe vajaduste hindamisel	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1d		QL	1	Numbrid	Sobivate täiendõppe kursuste puudumine turul	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1e		QL	1	Numbrid	Täiendõppe kursuste kulud olid ettevõtte jaoks liiga suured	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1f		QL	1	Numbrid	Ettevõte eelistas pöörata kutsealgõppele suuremat tähelepanu kui täiendõppele	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1g		QL	1	Numbrid	Täiendõppesse investeeriti eelneval aastal ning 2005. aastal ei olnud seda vaja uuesti teha	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1h		QL	1	Numbrid	Töötajatel ei olnud aega täiendõppes osalemiseks	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
E1i		QL	1	Numbrid	Muud põhjused	Maks. 3 – mitte tähtsuse järjekorras
F1tot05	Core	QT	6	Num	Kutsealgõppes osalenute koguarv ettevõttes 2005. aastal	Tuumikmuutuja – ei või märkimata jätta – arvestamist ei rakendata
F1m05		QT	6	Numbrid	Kutsealgõppes osalenud meeste koguarv ettevõttes 2005. aastal
F1f05		QT	6	Numbrid	Kutsealgõppes osalenud naiste koguarv ettevõttes 2005. aastal
F2aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppe individuaalsed tööjõukulud
F2a		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kulud – kutsealgõppele registreeritud isikute tööjõukulud	Eurodes
F2bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppega seonduvad muud kulud
F2b		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kulud – muud kulud – koolitustasu, reisikulud, õppematerjalid, õppekeskuse kulud jne	Eurodes
F2cflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõpet andvate koolitajate või õpetajate tööjõukulud	Mittekohustuslik muutuja
F2c		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kulud – kutsealgõpet andvate koolitajate või õpetajate tööjõukulud	Mittekohustuslik muutuja – eurodes
F3aflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppe rahastamine
F3a		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe rahastamine	Eurodes
F3bflag		QL	1	Numbrid	Tähis – kutsealgõppe tulud
F3b		QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe tulud	Eurodes
F2tot	Key	QT	10	Numbrid	Kutsealgõppe kogukulu (F2b + F3a – F3b)	Võtmemuutuja – ei või märkimata jätta – eurodes

II LISA

VALIM

1.	Üldjuhul tuleb valikukava peamise allikana kasutada statistilist ettevõtlusregistrit, millele viidatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2186/93 (1) Valikukavast võetakse üleriigiliselt representatiivne ettevõtete juhuslik kihtvalim.

Valim jagatakse kihtideks NACE kategooria ja suuruskategooria järgi vastavalt järgmistele miinimumnõuetele:

—	20 NACE rev1.1 kategooriad (C, D (15–16, 17–19, 21–22, 23–26, 27–28, 29–33, 34–35, 20 + 36–37), E, F, G (50, 51, 52), H, I (60–63, 64), J (65–66, 67), K + O),

—	3 ettevõtete suuruskategooriat vastavalt töötajate arvule: (10–49) (50–249) (250 ja rohkem).

3.	Valimi mahu määramisel peab tagama, et “koolitusega tegelevate ettevõtete” osatähtsuse hinnangule arvutatud 95 %lise usaldusvahemiku pool pikkust oleks maksimaalselt 0,2 (pärast mittevastamise määra arvestamist valimis) igas ülalpool määratud 60 kihis.

Valimi suuruse määramiseks võib kasutada järgmist valemit:

nh = 1/[c2 . teh + 1/Nh] / rh

kus:

nh	=	valimi ühikute arv kihis h
rh	=	arvatav vastuste määr kihis h
c	=	poole usaldusvahemiku maksimaalne pikkus
teh	=	arvatav kutseõpet läbiviivate ettevõtete osakaal kihis h
Nh	=	ettevõtete koguarv (kutseõpet läbiviivad ja mitte läbiviivad ettevõtted) kihis h

(1) EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

III LISA

Arvestamise põhimõtted ja tulemuste kaalumine

Riigid peavad võtma kõik võimalikud meetmed, et osaline või täielik vastamata jätmine oleks minimaalne. Enne arvestamist peavad riigid kasutama kõiki mõistlikke vahendeid teiste andmeallikate kasutamiseks.

Tuumikmuutujad, mille korral ei ole väärtuste puudumine ega arvestamine lubatud, on järgmised:

—	A1, A2tot05, B1a, B1b, B2aflag, B2bflag, B2cflag, B2dflag, B2eflag, F1tot05.

Võtmemuutujad, mille puhul tuleb vältida väärtuste puudumist ja mille puhul on arvestamine soovitatav, on järgmised:

—	A2tot04, A4, A5, C1tot, C3tot, C4tot, C7sub, C7tot, PAC, F2tot.

Osalise vastamata jätmise korral soovitatakse arvestamist järgmistes üldistes piirides (liikmesriigi eksperdid peaksid asjaomaste eeskirjade kohaldamise kohta andma iga juhtumi korral oma professionaalse hinnangu):

1.	kui andmed hõlmavad esitatud muutujatest alla 50 %, tuleb neid üldjuhul käsitleda täieliku vastamatajätmisena;

2.	eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole lubatud, kui rohkem kui 50 %l vastanud ettevõtetel puudub üle 25 % kvantitatiivsetest muutujatest;

3.	eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole kvantitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 50 %;

4.	eraldiseisva NACE/suuruskategooria hindamine ei ole kvalitatiivse muutuja korral lubatud, kui seoses konkreetse muutujaga vastused esitanud ettevõtete osakaal on alla 80 %.

Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutujad on määratletud I lisas.

Kõrvalekaldumine nimetatud põhimõtetest tuleb täielikult dokumenteerida ning seda peab põhjendama riigi kvaliteediaruandes.

Liikmesriigid peavad arvutama välja ja esitama kõikidele andmekirjetele omistatava kaalu koos abimuutujatega, mida võidi kaalumisel kasutada. Need abimuutujad tuleb vajaduse korral tähistada kui muutuja EXTRA1, EXTRA2, EXTRA3. Kaalumismetoodikat tuleb üksikasjalikult kirjeldada kvaliteediaruandes.

IV LISA

Andmefaili vorming ja edastamiseeskirjad

Andmeid tuleb edastada komisjonile (Eurostatile) elektroonilisel kujul komisjoni (Eurostati) turvalise andmeedastuse tarkvararakenduse (STADIUM/EDAMIS) vahendusel.

Riigid peavad edastama ESTATile kaks kontrollitud andmekogumit:

a)	enne arvestamist esialgselt kontrollitud andmekogumi;

b)	pärast arvestamist täielikult kontrollitud andmekogumi.

Mõlemad andmekogumid peavad sisaldama I lisas määratletud muutujaid.

Mõlemad failid tuleb esitada vormingus comma separated variable (.csv). Esimene kirje igas failis peab olema päis ning sisaldama muutujate nimetusi, nagu on määratletud I lisas. Järgnevad kirjed peavad kajastama üksikasjalikult muutujate väärtust iga vastanud ettevõtte kohta.

V LISA

KVALITEEDIARUANDE VORM

1. OLULISUS

Uurimuse rakendamine ja asjaolu, mil määral vastab statistika praeguste ja võimalike kasutajate vajadustele.

—	Kasutajate kirjeldus ja klassifikatsioon.

—	Iga tarbijarühma vajadused.

—	Hinnang, kas ja mil määral on kõnealused vajadused täidetud.

2. TÄPSUS

2.1 Valikuvead

—	Valikukava ja võetud valimi kirjeldus.

—	Lõpliku kaalu arvestamise kirjeldus, mis hõlmab vastamata jätmise mudelit ja kasutatud abimuutujaid.

—	Kasutatud hinnangfunktsioon, näiteks Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsioon.

—	Hinnangute dispersioon sõltuvalt valimi kihtidest.

—	Tarkvara, mida kasutatakse dispersiooni hindamiseks.

—	Abimuutujate või kasutatud teabe kirjeldus tuleb esitada aruandes, et Eurostat saaks uuesti arvutada lõpliku kaalu, kuna see on dispersiooni hindamiseks vajalik.

—	Vastamata jätmise analüüsi korral kõrvalekallete kirjeldus valimis ja tulemustes.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt):

—	valimi aluseks võetud ettevõtete arv,

—	valimiga hõlmatud ettevõtete arv.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—

Variatsioonikordajad (1) järgmise võtmestatistika korral:

—	töötajate koguarv,

—	täiendõpet pakkuvate ettevõtete koguarv,

—	täiendõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust,

—	täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete koguarv,

—	täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust,

—	täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarv,

—	täiendõppe kursustel osalenute koguarv,

—	täiendõppe kursustel osalenute koguarvu osakaal töötajate koguarvust,

—	täiendõppe kursustel osalenute koguarvu osakaal täiendõpet pakkuvate ettevõtete töötajate koguarvust,

—	täiendõppe kursuste kogukulud,

—	kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete koguarv,

—	kutsealgõppe kursustel osalenute koguarv,

—	kutsealgõppe kursuste kogukulud,

—	kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete arvu osakaal ettevõtete koguarvust.

2.2 Valimist sõltumatu viga

2.2.1 Katvusvead

—	Valimi koostamiseks kasutatud registri ja selle üldise kvaliteedi kirjeldus.

—	Registris sisalduv teave ja selle ajakohastamise sagedus.

—	Vead, mis tulenevad valikukava ning sihtrühma ja alamrühmade vahelistest lahknevustest (ülekatvus, alakatvus, klassifikatsioonivead).

—	Teabe saamise meetodid.

—	Märkused klassifikatsioonivigade töötlemise kohta.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	ettevõtete arv,

—	selliste ettevõtete osakaal, mille puhul vaadeldud kihtide arv võrdub valimi kihtide arvuga: ettevõtete arv valimi kihis. Näidata, kas tegevusala muutust on arvestatud.

2.2.2 Mõõtmisvead

Vajaduse korral hinnata andmete kogumise käigus ilmnenud vigu, mis on põhjustatud näiteks järgnevast:

—	küsimustiku kavandamine (eeltestide tulemused või laboratoorsed meetodid; küsitlusstrateegiad) – küsimustikud tuleb esitada lisas,

—

aruannet esitav üksus/vastaja (vastajate reageering):

—

mäluvead,

—	vastajate tähelepanematus,

—	vanuse, hariduse jne mõju,

—	vormide täitmisel tekkinud vead,

—	vastaja teabesüsteem ja haldusallikate kasutamine (halduskontseptsiooni ja uuringukontseptsiooni vastavus, näiteks vaatlusperiood, üksikandmete kättesaadavus),

—	andmekogumise meetodid (erinevate andmekogumise meetodite võrdlus),

—

küsitleja näitajad ja käitumine:

—	sotsiaalmajanduslikud näitajad,

—	küsimustiku erinev haldamine,

—	vastajale osutatav erinev abi,

—	konkreetsed uuringud või meetodid vigade hindamiseks,

—	meetodid mõõtmisvigade arvu vähendamiseks,

—	üksikasjalikud märkused probleemide kohta seoses kogu küsimustikuga või üksikute küsimustega (märkused kõikide muutujate kohta),

—	meetmete kirjeldus ja hinnang neile meetmetele, mida võeti osalejate kvaliteedi kindlustamiseks ja selle tagamiseks, et andmeid ei kogutaks osalejate sündmuste kohta.

2.2.3 Töötlusvead

Andmete redigeerimise protsessi kirjeldus:

—	töötlemissüsteem ja kasutatavad vahendid,

—	kodeerimis-, redigeerimis-, kaalumis-, tabulatsioonivead jne,

—	kvaliteedi kontroll makro-/mikrotasandil,

—	paranduste ja halva redigeerimise jaotus puuduvateks väärtusteks, vigadeks ja anomaaliateks.

2.2.4 Vastamatajätmisest tulenevad vead

—	Seoses korduvkontaktidega võetud meetmete kirjeldus.

—	Täieliku ja osalise vastamise osakaal.

—	Täieliku vastamatajätmise hindamine.

—	Osalise vastamatajätmise hindamine.

—	Terviklik aruanne arvestusprotsessi, sealhulgas arvestamisel ja/või kaalumisel kasutatud meetodite kohta.

—	Metoodilised märkused ja vastamatajätmise analüüsi tulemused või muud meetodid vastamatajätmise mõju hindamiseks.

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	täieliku vastamise määr, (2)

—

osalise vastamise määr (3) alljärgneva kohta, võttes arvesse kõiki vastajaid:

—	töötundide koguarv kõigi vastanute kohta,

—	summeeritud tööjõukulud kõigi vastanute kohta,

—

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad täiendõppe kursusi, järgnevate andmete osas:

—	täiendõppe kursused konkreetsetele vanuserühmadele täiendõpet pakkuvate ettevõtete osas,

—	kursustel osalejate koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—	täiendõppe kursuste tundide koguarv (mehed ja naised) täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—	ettevõttesiseselt ja -väliselt korraldatud täiendõppe kursuste tundide arv täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—	täiendõppe kursuste kogukulud täiendõppe kursusi pakkuvate ettevõtete osas,

—

osaliselt vastanute osakaal ettevõtete hulgas, kes pakuvad kutsealgõpet, järgnevate andmete osas:

—	kutsealgõppe kogukulud kutsealgõpet pakkuvate ettevõtete kohta.

3. AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS

—

Tabel, mis kajastab projekti kõikide etappide algus- ja lõppkuupäevi:

—	andmekogumine,

—	küsimustike väljasaatmine,

—	meeldetuletused ja järelmeetmed,

—	suulised küsitlused,

—	andmete kontrollimine ja redigeerimine,

—	täiendav kinnitamine ja arvestamine,

—	uuring vastamatajätnute kohta (vajaduse korral),

—	hinnangud,

—	andmete edastamine Eurostatile,

—	riigis saadud tulemuste levitamine.

4. KÄTTESAADAVUS JA SELGUS

—	Millised tulemused saadeti või saadetakse ettevõtetele.

—	Tulemuste avaldamise kava.

—	Metoodiliste dokumentide koopia esitatud statistika kohta.

5. VÕRRELDAVUS

—

Kui see on vajalik ja asjakohane, peaksid riigid kommenteerima järgmist:

—	kõrvalekaldeid Euroopa küsimustikust,

—	kas uuring oli seotud mõne teise riigisisese uuringuga,

—	mil määral tehti uuring registrites leiduvate andmete põhjal,

—	mõisted ja soovitused.

6. KOHERENTSUS

—	Sama nähtuse või näitaja kohta tehtud statistika võrdlus teiste uuringute või allikatega.

—	Töötajate arvu kooskõla hindamine struktuurilise ettevõtlusstatistikaga NACE rühma ja suurusrühma kohta.

—	Töötajate arvu vanuselise jaotuse kooskõla hindamine (A3a, A3b, A3c) teiste riiklike andmeallikatega NACE rühma ja suurusrühma kohta (võimaluse korral).

—	Täiendõppel osalejate vanuselise jaotuse (C2a, C2b, C2c) kooskõla hindamine teiste riiklike andmeallikatega NACE rühma ja suurusrühma kohta (võimaluse korral).

Esitatavad tabelid (jaotatud NACE kategooriatesse ja suuruskategooriatesse riigi valikukava kohaselt, rühmitatakse siiski sõltuvalt vaadeldava ettevõtte näitajatest):

—	töötajate arv vastavalt struktuurilisele ettevõtlusstatistikale (komisjoni määruse (EÜ) nr 2700/98 (4) kood 16 11 0),

—	tööga hõivatud isikute arv CVTS3 kaudu,

—	erinevuste osakaal protsentides (SBS – CVTS3)/SBS,

—	tööga hõivatud isikute arv iga vanuserühma A3a, A3b, A3c kohta,

—	tööga hõivatud isikute arv iga vanuserühma kohta, muude allikate põhjal,

—	erinevuste osakaal (A3x – muud riigisisesed allikad A3x)/A3x (kus x = a, b, c),

—	täiendõppes osalevate isikute arv iga vanuserühma C2a, C2b, C2c kohta,

—	täiendõppes osalevate isikute arv iga vanuserühma kohta, muude allikate põhjal,

—	täiendõppes osalevate isikute osakaal protsentides (C2x – muu riigisisene allikas C2x)/C2x (kus x = a, b, c).

7. KULU JA TASUVUS

—

Kulu ja tasuvuse analüüs riigi tasandil, võttes näiteks arvesse järgmist:

—	küsimustikule vastamiseks kulunud keskmine aeg,

—	probleemsed küsimused ja muutujad,

—	millised muutujad on kõige kasulikumad/kasutumad täiendõppe kirjeldamisel riigisisesel tasandil,

—	riigisiseste andmetarbijate hinnanguline või tegelik rahulolu tase,

—	erinev kulu väikestele ja suurtele ettevõtetele,

—	koormuse vähendamiseks tehtud sammud.

(1) Variatsioonikordaja on hinnangfunktsiooni dispersiooni ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja hinnanguks on valimi dispersiooni hinnangu ruutjuure ja keskväärtuse suhe. Variatsioonikordaja arvutamisel tuleb arvestada valikukava ja kihtide muutusi.

(2) Täieliku vastamise määr on kogumisse kuuluvate vastajate arvu ja üldkogumile saadetud küsimustike arvu suhe.

(3) Osalise vastamise määr muutuja kohta on olemasolevate andmete arvu suhe olemasolevate ja puuduvate andmete arvu (võrdub kogumisse kuuluvate vastajate arvuga).

(4) EÜT L 344, 18.12.1998, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1670/2003 (ELT L 244, 29.9.2003, lk 74).

Top

Choose the experimental features you want to try