NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 51/2006

22. detsember 2005

millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2), eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (3) eriti selle artikleid 6 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks, (4) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2006. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2007. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Kui pole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust:

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel asjaomase liikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriiki, kelle vetes uuringud toimuvad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi kalastusvööndite määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Püügilimiidid ja nende jaotamine

1.   Ühenduse laevade püügilimiidid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste limiitide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2.   Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 10, 17 ja 18 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse.

3.   Komisjon lõpetab viivitamata anšoovise püügi alapiirkonnas VIII, kui STECF teatab, et kudekarja biomass 2006. aastal kudemise ajal on alla 28 000 tonni.

4.   Komisjon kehtestab lõplikud püügilimiidid ICES rajoonide IIa (EÜ veed) ja IIIa ning alapiirkonna IV (EÜ veed) tobiapüügi suhtes IID lisa punktis 6 sätestatud korras.

5.   Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moivapüügi limiidid püügipiirkondades V, XIV (Gröönimaa veed) 7,7 % ulatuses moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

6.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata merikuradi püügilimiidid vööndites IIa (EÜ veed) ja IV (EÜ veed) ning vööndites Vb (EÜ veed), VI, XII ja XIV pärast seda, kui STECF on analüüsinud 2006. aasta esimeses kvartaliks kogutud andmeid vaadeldud saagi püügimahu ühikute kohta.

7.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügilimiidid vööndites IIa (EÜ veed), IIIa ja IV (EÜ veed) ning kilu püügilimiidid vööndites IIa (EÜ veed) ja IV (EÜ veed), pidades silmas 2006. esimesel poolaastal kogutud teaduslikke andmeid.

Artikkel 6

Jaotamisega seotud erisätted

1.   I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et see ei piira:

2.   Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2007. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.   Alates 1. veebruarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2007 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

2.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 31. jaanuarini 2006 kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 nimetatud varude suhtes määruse (EÜ) nr 27/2005 IVa, IVb, IVc ja V lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.   Laevadel, mis kasutavad lisa IIA punktis 4 ning lisade IIB ja IIC punktis 3 nimetatud püügivahendeid ja mis kalastavad lisa IIA punktis 2 ning lisade IIB ja IIC punktis 1 nimetatud piirkondades, peab olema püügiluba, mis on antud välja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1627/94 artikliga 7, nagu nimetatud lisades on ette nähtud.

4.   Komisjon kehtestab 2006. aasta lõpliku püügikoormuse ICES rajoonide IIa (EÜ veed) ja IIIa ning alapiirkonna IV tobiapüügi suhtes IID lisa punktis 6 sätestatud korras.

5.   Liikmesriigid tagavad, et 2006. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 80 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mille asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal kalastusretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2002 I ja III lisa punktis 15 loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende kalastusretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhjaatlandi hõbekala.

Artikkel 8

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kindlaks määratud püügipiirangud, välja arvatud juhul, kui:

2.   Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

3.   Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata heeringa suhtes, mis on püütud ICES alapiirkonnast IV ja ICES rajoonidest IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId.

4.   Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

5.   Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICES alapiirkondades II (EÜ veed) ja IV ning alarajoonides IIIa ja VIId on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, mis tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sorteerimata ja heeringat sisaldavaid saake.

6.   Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 9

Sortimata lossimine ICES alapiirkonnas IV ja ICES rajoonides IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId

1.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICES alapiirkonnas IV ja ICES rajoonides IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

2.   ICES alapiirkonnas IV ja ICES rajoonides IIa (EÜ veed), IIIa ja VIId püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 10

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest

Artikkel 11

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 12

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

Artikkel 13

Luba

Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Norra, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 14, 15 ja 16 ning 19 kuni 25 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

1.   Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES IV alapiirkonnas, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′ N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud alal.

2.   Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3.   Barbadose, Guyana, Jaapani, Lõuna-Korea, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15

Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

Artikkel 16

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 17

Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1.   Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalapüügilitsentside ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, mis kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

3.   Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused on sätestatud IV lisa I osas. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele litsentse taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

4.   Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud püügipiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased litsentsid ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud litsentside üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

5.   Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 18

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on litsents ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 19

Kohustus omada litsentsi ja püügiluba

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest.

2.   Litsents ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, millel on püügiõigus 31. detsembril 2005, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2006 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 20

Litsentsi ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja püügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

Artikkel 21

Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 22

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Litsentsid ja püügiload võib tühistada uute litsentside ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute litsentside ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.   Litsentsid ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud.

3.   Litsentsid ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 23

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.   Kolmanda riigi kalalaevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta litsentsi ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.   Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 24

Litsentsiomaniku kohustused

1.   Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98 (27) (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1434/98.

2.   Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICES rajoonis IIIa kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 25

Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.   Litsentside andmine kalapüügiks Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.   Kui kolmanda riigi kalalaeval on litsents merikogerlaste või tuuni püügiks Guajaana departemangu vetes, esitab laeva kapten Prantsusmaa ametiasutustele igale reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Kõnealune deklaratsioon peab vastama IV lisa III osas sätestatud näidisele. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse ametiasutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 24 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid.

3.   Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad pidama V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse ametiasutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul.

4.   Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet kolmanda riigi kalalaeva kohta, millel on litsents kalapüügiks Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.

VI PEATÜKK

NAFO TSOONIS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 26

Laevade loetelu

1.   Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT ning millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, võivad loas ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.

2.   Iga liikmesriik edastab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on luba kalastada NAFO tsoonis. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 märgitud teave sisaldab järgmist:

4.   Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud laevade) kohta tuleb lisaks edastada järgmine teave:

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 27

Võrgusilma suurus

1.   Käesoleva määruse VII lisas nimetatud põhjaliikide sihtpüügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mõnes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) sihtpüügil tohib võrgusilma suurus olla minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

2.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

Artikkel 28

Võrgutarindid

1.   Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis pole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.   Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.   Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid, tingimusel et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma VIII lisas nimetatud kaitsetega.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu kirjeldatud IX lisas.

Artikkel 29

Kaaspüük

1.   Kalalaevad ei tohi tegeleda nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Kalaliigi püük on sihtpüük, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud saagist.

2.   Selliste liikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi sihtpüügil, ei tohi olla üle 2 500 kg liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. NAFO tsooni osas, kus teatavate liikide sihtpüük on keelatud või kus “muude liikide” kvoodid on täiel määral ära kasutatud, ei tohi ühegi ID lisas loetletud liigi kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.

3.   Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab kohaldatava lõikes 2 nimetatud määra, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad alati, kui kõigi liikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

5.   Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 30

Kalade alammõõt

1.   NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta X lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi lasta.

2.   Kui püütud kalade kogus, mis ei vasta X lisas esitatud suuruse nõuetele, ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu ja mis on X lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 31

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.   Töödeldud kala, mis on püütud NAFO tsoonis, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aassta määruse (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (29) artiklile 1. Märkida tuleb ka saagi pärinemine NAFO tsoonist.

2.   Püügirajoonis 3L püütud krevettide ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse saagi pärinemine konkreetsest rajoonist või alapiirkonnast.

3.   Võttes arvesse õigustatud ohutust ja laeva kapteni vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist:

Artikkel 32

Püügi- ja toodangupäevikud ning lastiplaan

1.   Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad tegutsema kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11, ja 12, peavad nad kandma logiraamatusse XI lisas loetletud andmed.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XII lisas nimetatud liikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3.   Ühenduse laeva kaptenid peavad IC lisas loetletud liikide saagi kohta:

4.   Lõikes 3 osutatud toodangupäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on tühjaks laaditud.

5.   Kapten osutab vajalikku abi toodangupäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava toodangu kontrollimisel.

6.   Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta tagant kõikide artikli 26 lõike 1 kohase kalapüügiloaga ühenduse laevade mahutavusplaanide täpsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral inspektorile esitada.

Artikkel 33

Võrkude pardal hoidmine

1.   Ühe või mitme VII lisas loetletud kalaliigi sihtpüügi ajal ei tohi ühenduse laevade pardal olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 27 sätestatust väiksem.

2.   Ühenduse laevad, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võivad siiski hoida pardal võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 27 sätestatust väiksem, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Sellisel juhul:

Artikkel 34

Ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma pädevatelt asutustelt.

2.   Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, mida on nähtud kalastamas NAFO tsoonis või mille NAFO tsoonis kalastamise kohta on muid tõendeid.

3.   Ühenduse laevad teatavad oma pädevatele asutustele igast NAFO tsoonis toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt kakskümmend neli tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist.

4.   Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade kutsungsignaale.

5.   Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt 24 tundi enne iga lossimist.

6.   Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 35

Ühenduse laevade prahtimine

1.   Liikmesriigid võivad nõustuda nende lipu all sõitva ja NAFO tsoonis kalapüügiõigust omava laeva prahtimisega, et võimaldada tal osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO lepinguosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevadeks.

2.   Prahilepingu sõlmimise päeval saadab lipuliikmesriik komisjonile ning komisjon omakorda edastab NAFO peasekretärile järgmise teabe:

3.   Prahilepingu lõppemisel teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile, kes edastab teabe viivitamata NAFO peasekretärile.

4.   Lipuliikmesriik tagab, et:

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile muudest riiklikest püügiandmetest eraldi kõik lõike 4 punktis d nimetatud saagi ja kaaspüügi andmed. Komisjon edastab kõnealused andmed viivitamata NAFO peasekretärile.

Artikkel 36

Püügikoormuse kontrollimine

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade püügikoormuse vastavus liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsooni liike püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2006 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas esitada kõnealuses püügipiirkonnas kalastavate laevade andmed ning nendele laevadele NAFO tsoonis ettenähtud püügipäevade arv.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

4.   Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav maksimaalne kasutatav püügikoormus NAFO tsoonis.

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembril 2006 oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO tsoonis tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses tsoonis. Rajoonides 3M ja 3L krevetti püüdnud laevade puhul tuleb aru anda kummagi rajooni kohta eraldi.

4. JAGU

Andmete kogumise erinõuded

Artikkel 37

Andmete kogumine

1.   Liikmesriigid rakendavad võimaluse korral järgmistes piirkondades kalastavate oma laevade kohta andmete kogumise erinõudeid.

2.   Lõike 1 kohased andmed kogutakse loomuste kaupa ja sisaldavad võimaluse korral järgmist:

3.   Lõike 1 kohaselt kogutud andmed esitatakse pärast iga püügireisi võimalikult kiiresti liikmesriikide pädevatele asutustele NAFO sekretariaadile edasisaatmiseks.

5. JAGU

HARILIKKU SÜVAMEREGARNEELI KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 38

Hariliku süvameregarneeli püük

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Püük toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

6. JAGU

Meriahvenat käsitlevad erisätted

Artikkel 39

Meriahvena püük

1.   NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenat püüdva ühenduse laeva kapten teatab igal teisel esmaspäeval selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil laev on registreeritud, eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul kõnealustes vööndites püütud meriahvena kogused.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12.00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahe nädala jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ning rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

VII PEATÜKK

CCAMLR TSOONIS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 40

Keelud ja püügipiirangud

1.   XIII lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud vööndites ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse XIV lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 41

CCAMLRi tsooni püügiloaga laevade kohta nõutavad andmed

1.   Alates 1. augustist 2006 edastavad liikmesriigid komisjonile lisaks teabele, mis tuleb esitada püügiloaga laevade kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 lõike 2 nõuetele, kõnealuste laevade kohta järgmised andmed:

2.   Alates 1. augustist 2006 edastavad liikmesriigid komisjonile laevade kohta, millel on püügiluba CCAMLRi tsoonis, võimaluse korral järgmise teabe:

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 42

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.   Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 7, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ning rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid alasid.

2.   Rajoonides 58.4.3a ja 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev.

3.   Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisüksuste (SSRU) vahel määratakse kindlaks XIV lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 43

Aruandlussüsteemid

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

Artikkel 44

Erinõuded

1.   Artiklis 43 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub vastavalt nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuse suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas, (30) artiklile 8, pidades silmas meetmeid, mida võetakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Lisaks nendele meetmetele:

2.   Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

Artikkel 45

Loomuse mõiste

1.   Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.   Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 46

Teadusuuringute kavad

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisüksustes (SSRU), mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 47

Andmekogumiskavad

1.   Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisüksustes, mille vahel jaotuvad FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 48

Märgistamisprogramm

Artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab märgistamisprogrammi järgmiselt:

Artikkel 49

Teadusvaatlejad

Iga artiklis 42 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 50

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 51

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Enne 1. jaanuari 2006 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 40 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(4)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

(6)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

(7)  EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

(8)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(9)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

(10)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(11)  EÜT L 289, 7.11.2001, lk 1.

(12)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 813/2004 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 32).

(13)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(14)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16.

(15)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 602/2004 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 30).

(16)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

(17)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

(18)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(19)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(20)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(21)  EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 831/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 33).

(22)  EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.

(23)  ELT L 396, 31.12.2004, lk 4.

(24)  ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1936/2005 (ELT L 311, 26.11.2005, lk 1).

(25)  EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (ELT L 284, 13.10.2003, lk 1)

(26)  EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(27)  .Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus(EÜ) nr 88/98 millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks (EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2005 (ELT L 49, 22.2.2005, lk 1).

(28)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(29)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(30)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 1.