24.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/20

(1)

Õhuruumi paindlik kasutamine on Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldatud ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) arendatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon, mille kohaselt ei tohiks õhuruum olla määratud üksnes tsiviil- või sõjaliseks õhuruumiks, vaid seda peaks määratlema pigem ühe tervikuna, mis peaks rahuldama kasutajate nõudmisi võimalikult suures ulatuses.

(2)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt on Eurocontrolile antud volitused aidata komisjonil arendada õhuruumi paindliku kasutamise eeskirjade rakendamist. Käesolev määrus arvestab täielikult volituste andmisest tulenevat Eurocontroli 30. detsembri 2004. aasta soovituslikku aruannet.

(3)

Käesolev määrus ei hõlma määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2 märgitud sõjalisi operatsioone ega õppusi.

(4)

Avalduses ühtse Euroopa taevaga seotud sõjaliste küsimuste kohta (3) kohustusid liikmesriigid tegema riiklikke sõjalisi nõudeid arvesse võttes koostööd, et kõik õhuruumi kasutajad kohaldaksid õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni täielikult ja ühtselt kõikides liikmesriikides.

(5)

Eurocontroli jõudluskontrolli üksuse ja Eurocontroli ameti 2001. aasta oktoobris koostatud ühisaruandes on öeldud, et õhuruumi praeguse paindliku kasutamise kohaldamisel Euroopas on veel olulist arenguruumi. Selle teostamiseks tuleks vastu võtta ühised reeglid.

(6)

Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsioon hõlmab ka avamere õhuruumi. Selle kohaldamisel ei tohiks piirata liikmesriikide õigusi ja kohustusi seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse 7. detsembri 1944. aasta konventsiooni (Chicago konventsioon) ja selle lisade või 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

(7)

Teatavate tegevuste puhul on vaja reserveerida õhuruumi üks osa erandlikuks või eriotstarbeliseks kasutuseks kindlaksmääratud ajavahemikel seoses seal toimuvate lendude profiili omapära või ohtliku iseloomuga ning vajadusega tagada tõhus ja ohutu eraldatus selles mitteosalevast lennuliiklusest.

(8)

Õhuruumi paindliku kasutamise tõhusaks ja ühtlustatud kohaldamiseks kogu ühenduses on vaja selgeid ja ühtlustatud eeskirju tsiviil-sõjaliseks koostoimimiseks, mille puhul oleks arvesse võetud kõikide õhuruumi kasutajate vajadusi ning nende erinevate tegevuste iseloomu.

(9)

Tõhus tsiviil-sõjaline koostoimimine peaks toimuma selliste eeskirjade ja normide järgi, mis tagavad õhuruumi tõhusa kasutamise kõikide kasutajate poolt.

(10)

Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamisel on oluline edendada koostööd naaberliikmesriikide vahel ja võtta arvesse piiriülest tegevust.

(11)

Õhuruumi ühtset ja õigeaegset korraldamist piiravad ühendusesisesed erinevused tsiviil-sõjalise koostöö organiseerimisel. Seetõttu on oluline teha kindlaks need isikud ja/või organisatsioonid, kes vastutavad õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamise eest igas liikmesriigis. Nimetatud teave peab olema liikmesriikidele kättesaadav.

(12)

Tsiviil-sõjalise koostoime ühtlustatud kord ja ühise õhuruumi kasutamine on oluline tingimus toimivate õhuruumiosade loomiseks määruse (EÜ) nr 549/2004 tähenduses.

(13)

Õhuruumi paindlik kasutamine näeb ette strateegilise, eeltaktikalise ja taktikalise õhuruumi korraldamise, mis on eraldiseisvad korraldusülesanded, kuid mis on tihedas omavahelises sõltuvuses ning mida seepärast tuleb õhuruumi tõhusaks kasutamiseks kooskõlastatult teostada.

(14)

Euroopa tasemel toimuva koostöö raames väljatöötamisel olevad lennuliikluse juhtimise programmid peaksid võimaldama jõuda õhuruumi korraldamise, lennuliikluse voogude juhtimise ja lennuliiklusteeninduste ülesannete järkjärgulise ühtlustamiseni.

(15)

Kui erinevad lennutegevused toimuvad samas õhuruumis, kuid vastavad erinevatele nõuetele, peaks nende koostoime lähtuma nii lendude toimumise ohutusest kui ka kättesaadava õhuruumi optimaalsest kasutamisest.

(16)

Tsiviil- ja sõjaliste kontrollide õigeaegsel ja korrektsel teavitamisel õhuruumi olukorrast ja lennuliikluse eriolukordadest on otsene mõju lennutegevuse ohutusele ja tõhususele.

(17)

Õigeaegne juurdepääs ajakohastatud teabele õhuruumi olukorrast on oluline kõikidele osapooltele, kes soovivad oma lennuplaani täitmisel või muutmisel kasutada ära kättesaadava õhuruumi struktuure.

(18)

Õhuruumi kasutamise korrapärane hindamine on oluline vahend usalduse suurendamiseks tsiviil- ja sõjaväeliste teenuste pakkujate ning kasutajate vahel ning oluline abinõu õhuruumi kujundamiseks ja korraldamiseks.

(19)

Määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 7 lõikes 2 märgitud aastaaruanne õhuruumi paindliku kohaldamise kohta peaks sisaldama asjakohast teavet seoses algsete eesmärkidega ning ainsa sihiga tulla paremini vastu kasutajate nõudmistele.

(20)

Tsiviil-lennuliiklusteeninduse üksuste ning sõjalise lennuliiklusteeninduse üksuste ja/või sõjaliste kontrolliüksuste koostoimimisnõuetele vastamiseks tuleks ette näha üleminekuperiood.

(21)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõike 1 kohaselt moodustatud ühtse õhuruumi komitee arvamusega,

a)

Tsiviil- ja sõjaliste asutuste koostoimimine ehitatakse üles õhuruumi korraldamise strateegilistel, eel-taktikalistel ja taktikalistel tasanditel lepingute sõlmimise ja tegevuskorra loomise abil, et suurendada ohutust ja õhuruumi mahtu ning täiustada õhusõidukite lennutegevuse tõhusust ja paindlikkust.

b)

Õhuruumi korraldamine, lennuliikluse voogude juhtimine ja lennuliiklusteenindus kooskõlastatakse ning pannakse toimima punktis a loetletud õhuruumi korraldamise kolmel tasandil, et tagada tõhus õhuruumi planeerimine, selle eraldamine ja kasutamine kõigi kasutajate poolt.

c)

Õhuruumi reserveerimine kasutajaterühma erandlikuks või eriotstarbeliseks kasutuseks on ajutise iseloomuga, seda kohaldatakse piiratud ajavahemike jooksul vastavalt tegelikule kasutusele ning see vabastatakse niipea, kui õhuruumi reserveerimist tinginud tegevus lõppeb.

d)

Õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni tõhusaks ja ühtlustatud kohaldamiseks teevad liikmesriigid, eriti piiriülese tegevuse puhul, omavahel riigipiiride ülest ja/või lennuinfopiirkondade piiride ülest koostööd; nimetatud koostöö hõlmab kõiki kohaseid õiguslikke, lennutegevust käsitlevaid ja tehnilisi valdkondi.

e)

Lennuliiklusteeninduse üksused ja kasutajad tagavad nende käsutuses oleva õhuruumi optimaalse kasutuse.

a)

tagada õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamine strateegilisel, eel-taktikalisel ja taktikalisel tasandil;

b)

vaadata korrapäraselt läbi kasutajate nõudmised;

c)

kinnitada tegevused, mis nõuavad õhuruumi reserveerimist või piiramist;

d)

määratleda ajutised õhuruumi struktuurid ja tegevuskord, et pakkuda erinevaid variante õhuruumi reserveerimiseks ja lennuteedeks;

e)

kehtestada kriteeriumid ja tegevuskord, et luua ja kasutada õhuruumi kohandatavaid rõht- ja püstpiire, mida on vaja lennutrajektooride mitmete variantide ja lendude lühiajaliste muutustega arvestamiseks;

f)

hinnata siseriikliku õhuruumi struktuuri ja lennuteede võrku paindlike õhuruumistruktuuride ja tegevuskorra planeerimiseks;

g)

määratleda need eritingimused, mille puhul tsiviil- ja sõjalendude eraldatuse eest vastutavad lennuliiklusteeninduse üksused või sõjalised kontrolliüksused;

h)

arendada koos naaberliikmesriikidega piiriülese õhuruumi kasutamist, kui liiklusvood ja kasutajate tegevus seda nõuavad;

i)

koordineerida oma õhuruumi korraldamise poliitikat naaberliikmesriikide omaga, et ühiselt käsitleda riigipiiride ülest ja/või lennuinfopiirkondade piiride ülest õhuruumi kasutamist;

j)

naaberliikmesriikidega tihedas koostöös ja kooskõlastatult luua ja teha kasutajatele kättesaadavaks õhuruumi struktuurid, kui need omavad olulist mõju riigipiiride üleses ja/või lennuinfopiirkondade piiride üleses liikluses, tagamaks sellega õhuruumi optimaalne kasutus kõigile kasutajatele kogu ühenduses;

k)

kehtestada koos naaberliikmesriikidega üks ühine normide kogum tsiviil- ja sõjalendude eraldamiseks piiriüleses tegevuses;

l)

seada sisse konsultatsioonimehhanismid lõikes 3 osutatud isikute ja organisatsioonide ning kõikide asjaomaste partnerite ja organisatsioonide vahel, tagamaks, et kasutajate nõuetega on vajalikul määral arvestatud;

m)

hinnata ja vaadata läbi õhuruumiga seotud tegevuskord ning õhuruumi paindliku haldamise toimimine;

n)

seada sisse mehhanismid taotlusi, eraldamist ja õhuruumi struktuuride tegelikku kasutust käsitlevate andmete arhiveerimiseks, nende edaspidiseks kasutamiseks analüüsides ja planeerimistegevuses.