32004D0216

Komisjoni otsus,

1. märts 2004,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ ühendusesiseselt loomahaigustest teavitamise kohta, lisades teatamiskohustuslike haiguste loetellu teatavad hobuslaste haigused ja teatavad mesilaste haigused

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 578 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/216/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/894/EMÜ loomahaigustest teatamise kohta ühenduses, [1] eriti selle artikli 5 lõike 2 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/426/EMÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiu nõuete kohta [2] on teatamiskohustuslike loomahaigustena määratletud hobuste aafrika katk, vesikulaarne stomatiit, malleus, kargtaud, hobuste entsefalomüeliidi kõik liigid, hobuste nakkav kehvveresus, marutaud ja siberi katk.

(2) Nõukogu direktiivi 82/894/EEC I lisa, milles loetletakse haigused, mille esinemisest tuleb komisjoni ja teisi liikmesriike teavitada, sisaldab hobuste haigustega seoses üksnes hobuste aafrika katku ja vesikulaarset stomatiiti.

(3) Aafrika hobuste katku, vesikulaarset stomatiidi, malleuse, kargtaudi, hobuste nakkava kehvveresuse ja hobuste entsefalomüeliidi erinevad liigid on hobuste haigused, mille on loetlenud rahvusvaheline episootiaamet (OIE).

(4) OIE liikmesriigid on kohustatud teatama nimekirjas loetletud haiguse esmaesinemisest või taasesinemisest, kui riiki või selle tsooni käsitleti varem sellest haigusest vabana või kui haigusel võib olla zoonootiline mõju ja kui haiguse arengud võivad mõjutada rahvusvahelist kaubandust.

(5) Praegu on hobuste aafrika katk, vesikulaarne stomatiit, malleus, kargtaud, ja hobuste entsefalomüeliidi enamik liike ühenduses eksootilised. Hobuste nakkavast kehvveresusest ja hobuste entsefalomüeliidist teatatakse aeg-ajalt ühenduse teatavates osades.

(6) Väike tarumardikas ja lest liigist Tropilaelaps on meemesilasi mõjutavad eksootilised parasiidid ja praegu ei ole teada nende haiguste esinemisjuhte ühenduses. Importimise korral võiks neil aga olla hävitav mõju meemesilaste tervislikule seisundile ja mesindusele ning sel põhjusel on need haigused lisatud ühenduse teatamiskohustuslike taudide loetellu.

(7) Kiire teatamine ja informeerimine selliste haiguste esinemisest ühenduses on tähtis ilmneva haiguse ning hobuslaste ja mesilaste liikumise ja kaubanduse kontrollimiseks, võttes arvesse ka teatavate kõnesolevate haiguste võimalikku zoonootlilist mõju.

(8) Ühenduse laienemise ja eri keskkonnamõjude tõttu mõningaid eespool nimetatud haigusi levitavatele vektoritele on olukord ühenduses seoses nende haigustega muudatustele vastuvõtlik.

(9) Seetõttu tundub vajalik lisada nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ I lisasse malleus, kargtõbi, hobuste nakkav kehvveresus, hobuste entsefalomüeliidi kõik liigid, väike tarumardikas ja lest liigist Tropilaelaps ning muuta nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ II lisa mesilaste pidamist arvestavaks.

(10) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi nr 82/894/EMÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 25. märtsist 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. märts 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[2] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42; Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

"

“I LISA

Haigused, millest tuleb teatada:

Hobuste aafrika katk

Sigade aafrika katk

Klassikaline lindude katk (lindude gripp)

Lammaste katarraalne palavik

Veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE)

Sigade klassikaline katk:

Veiste nakkav pleuropneumoonia

Kargtaud

Hobuste entsefalomüeliit (kõik tüübid, sh venetsueela hobuste entsefalomüeliit)

Hobuste nakkav kehvveresus

Suu- ja sõrataud

Malleus

Nakkuslik vereloomenekroos

Lõhede infektsioosne aneemia

Nodulaarne dermatiit

Newcastle'i haigus

Väikemäletsejaliste katk

Sigade nakkav halvatus (Tescheni haigus)

Rifti oru palavik

Veiste katk

Lammaste ja kitsede rõuged (Capripox)

Väike tarumardikas (Aethina tumida)

Sigade vesikulaar-haigus

Lest liigist Tropilaelaps

Vesikulaarne stomatiit

Viiruslik hemorraagiline septitseemia

II LISA

Artiklites 3 ja 4 nõutud teade I lisas loetletud haiguste esmastest ja teisestest puhangutest peab sisaldama järgmist teavet

1. Lähetuskuupäev.

2. Lähetusaeg.

3. Päritoluriik.

4. Haiguse nimetus ja vajadusel viiruse tüüp.

5. Haiguspuhangu järjekorranumber.

6. Puhangu liik.

7. Kõnealuse puhanguga seotud puhangu viitenumber.

8. Piirkond ja majandi geograafiline asukoht.

9. Muud piirkonnad, mille suhtes kehtivad kitsendused.

10. Kinnitamise kuupäev.

11. Haiguskahtluse tekkimise kuupäev.

12. Esimese nakkuse saamise hinnanguline kuupäev.

13. Haiguse päritolu.

14. Kontrollimeetmed.

15. Haiguskahtlaste loomade arv majandis: a) veised, b)sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) kalad, h) metsloomaliigid, i) mesilaste haiguste korral tuleb näidata vastuvõtlike tarude arv.

16. Kliiniliste haigustunnustega loomade arv majandis: a) veised, b)sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) kalad, h) metsloomaliigid, i) mesilaste tõvede korral tuleb näidata kliiniliste haigustunnustega tarude arv.

17. Majandis surnud loomade arv: a) veised, b)sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) kalad, h) metsloomaliigid.

18. Tapetud loomade arv: a) veised, b)sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) kalad, h) metsloomaliigid.

19. Hävitatud korjuste arv: a) veised, b)sead, c) lambad, d) kitsed, e) kodulinnud, f) hobuslased, g) kalad, h) metsloomaliigid, i) mesilaste haiguste korral tuleb näidata hävitatud tarude arv.

20. (Eeldatav) tapmise lõpetamise kuupäev.

21. (Eeldatav) hävitamise lõpetamise kuupäev.

Täiendav teave sigade katku puhul:

1. kaugus lähimast seakasvatusettevõttest.

2. nakatunud majandis olevate sigade arv ja tüüp (tõusead, nuumsead või põrsad) [1].

3. kliiniliste haigustunnustega sigade arv ja tüüp (tõusead, nuumsead või põrsad) [2] nakatunud majandis.

4. diagnostikameetod

5. kui loomad ei asunud majandis, siis kas diagnoos kinnitati tapamajas või transpordivahendis.

6. kinnitatud esmased haigusjuhtumid [3] metssigade hulgas.

Kalade haiguste puhul:

Kui nakkuslikku vereloomenekroosi, lõhede infektsioossesse aneemiasse või viiruslikku hemorraagilisse septitseemiasse nakatumine leiab kinnitust heakskiidetud või haigusest vabaks tunnistatud majandis või piirkonnas, tuleb sellest teatada kui esmasest haiguspuhangust. Teate vabas vormis tekst peab sisaldama heakskiidetud majandi või piirkonna nime ja kirjeldust.

"

[1] Umbes alla kolme kuu vanused loomad.

[2] Umbes alla kolme kuu vanused loomad.

[3] Metssigade esmane haigestumine tähendab juhtumeid, mis ilmnevad haigusvabas piirkonnas, st metssigadel diagnoositud klassikalise sigade katku aladest väljaspool.”

--------------------------------------------------