32003R2287

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2287/2003,

19. detsember 2003,

millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti,1 eriti selle artiklit 24 ning VI, VIII, IX ja XII lisa,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta,2 eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 66/98, millega sätestatakse teatavad kaitse- ja kontrollimeetmed kalastustegevuse suhtes Antarktikas,3 eriti selle artiklit 21,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 4 kohaselt peab nõukogu vastu võtma meetmed, mis tagavad juurdepääsu vetele ning säästva kalandustegevuse, silmas pidades kättesaadavaid teadusalaseid nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruannet.

(2) Nõukogu on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 alusel kohustatud kehtestama iga kalapüügiliigi või kalapüügiliikide rühma väljapüügimahud (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kõnesoleva määruse artikliga 20 kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt.

(3) Tagamaks väljapüügimahtude ja kvootide tulemuslikku majandamist, tuleks kehtestada konkreetsed kalapüügitingimused.

(4) Ühenduse tasandil on vaja kindlaks määrata kalavarude majandamise põhimõtted ja teatav kord, mis võimaldab liikmesriikidel tagada oma lipu all sõitvate laevade püügitegevuse.

(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel)4 artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse määrusega ettenähtud eri meetmeid.

(6) Komisjon on kalastussuhete kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kalastusõiguste alaseid konsultatsioone Norraga,5 Fääri saartega,6 Gröönimaaga,7 Islandiga,8 Lätiga,9 Leeduga10 ja Eestiga11.

(7) 1994. aasta ühinemisakti artikli 124 kohaselt haldab ühendus Rootsi ja Soome poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid. Ühendus on kõnealuste kokkulepete kohaselt pidanud nõu Poola Vabariigiga.

(8) Eesti, Läti, Leedu ja Poola kalapüügivõimalusi käsitlevad sätted peavad 2003. aasta ühinemisaktist lähtuvalt olema ühinemiskuupäevast alates ühinemislepinguga kooskõlas. Kuid kalastamisvõimalused alates 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani tuleks jaotada samal alusel.

(9) Ühendus on mitme piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline. Need kalandusorganisatsioonid on soovitanud kehtestada teatavate liikide suhtes püügipiirangud ja muud kaitseeeskirjad. Seetõttu peaks ühendus need soovitused rakendama.

(10) Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma aastakoosolekul vastu tabelid, milles esitatakse ICCATi lepinguosaliste poolt kasutamata jäänud ja ettenähtust rohkem kasutatud kalapüügivõimalused. ICCAT võttis sellega seoses vastu otsuse, milles märgitakse, et Euroopa Ühendus ei püüdnud mitme kalaliigi osas oma kvoote täis.

(11) Et arvesse võtta ICCATi kohandusi ühenduse kvootides, tuleks kvootide kasutamata osa jaotamisel aluseks võtta iga liikmesriigi vastav kasutamata osa, ilma et aastase TACi käesoleva määrusega kehtestatud jaotamispõhimõte muutuks.

(12) Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada kõnealuseid küsimusi käsitlevate ühenduse õigusaktidega ettenähtud korras, eelkõige järgmiste õigusaktide alusel: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega nähakse ette kalalaevade tähistamise ja dokumentatsiooni üksikasjalikud eeskirjad,12 nõukogu 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad,13 nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta,14 nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1626/94, millega kehtestatakse Vahemere kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed,15 nõukogu 27. juuni 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted,16 määrus (EÜ) nr 66/98, nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 88/98, milles sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ja Sundi kalavarude kaitseks,17 nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu18 ja nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.19

(13) Kalavarude kaitse parandamiseks tuleks 2004. aastal püügitegevuse suhtes rakendada teatavad täiendavad kontrollimeetmed ja tehnilised tingimused.

(14) Sellepärast tuleb 2003. aasta ühinemisaktis ettenähtud suuniste kohaselt vastu võtta ühenduse sätted, mis käsitlevad kalapüüki Liivi lahel. Juurdepääsuks kõnealustele vetele on vaja kehtestada kalapüügilubade nõue.

(15) Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) 2003. aasta koosolekul võeti vastu seinnootasid kasutavate laevade püügikeeld ning tehnilised meetmed seoses kogu püügi pardale jätmisega, kaaspüügi ja merikilpkonlaste püügi tingimustega. Ühendus ei ole selle organisatsiooni liige, kuid tagamaks selle kalavaru säästvat majandamist on siiski vaja rakendada kõnealused püügipiirangud.

(16) Kalavarude väljapüügimahud, mille taastamiskavad on võimalik rakendada juba 2004. aastal, peaksid vastama kõnealustes kavades ettenähtud taastamisstrateegiatele. Varude suhtes, mille taastamiskavasid ei saa rakendada 2004. aastal, tuleks kohaldada lühiajalisi, suuremate piirangutega majandamismeetmeid.

(17) Kuni taastamiskavade ja nendes sisalduvate püügikoormuse korralduskavade vastuvõtmiseni on vaja kehtestada ajutised püügikoormuse korralduskavad vähemalt kõige rohkem ohustatud varude suhtes, mille Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) poolt soovitatav väljapüügimaht 2004. aastaks on null.

(18) Arvesse võttes ICESi nõuandeid on vaja kehtestada ajutine püügikoormuse korraldussüsteem tobiapüügiks tehnilisel otstarbel ICESi IV alapiirkonnas (Skagerrak ja Põhjameri).

(19) Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) 15-19. septembrini 2003 toimunud 25. aastakoosolekul võeti vastu süvalesta taastamiskava NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Kavas nähakse ette TACi taseme vähendamine 2007. aastani ning selle tõhusat kohaldamist tagavad täiendavad meetmed. Seetõttu on vaja kõnealused meetmed rakendada juba alates 2004. aastast, kuni võetakse vastu nõukogu määrus süvalestavaru taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta.

(20) Tagamaks, et ühendus kui Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (CCAMLR) lepinguosaline täidab oma rahvusvahelised kohustused, mille hulka kuulub kohustus kohaldada CCAMLRi komisjon poolt vastuvõetud meetmed, tuleks kehtestada komisjoni kalastushooajaks 2003-2004 kindlaksmääratud TACid ning nendele vastavad ajapiirangud.

(21) CCAMLRi 2003. aasta XXII aastakoosolekul kiideti heaks Euroopa Ühenduse lipu all sõitvate laevade osalemine Dissostichus spp. püügiga seotud uurimisprojektis FAO alapiirkondades 88.1 ja 48.46 ning kohaldati kõnealuse kalapüügi suhtes püügi- ja kaaspüügipiirangud ning teatavad konkreetsed tehnilised meetmed. Kõnealused piirangud ja tehnilised meetmed tuleks samuti kohaldada.

(22) Ühenduse kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2004. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajast, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Objekt

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2004. aastaks ning eritingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused siiski kindlaks IF lisas nimetatud ajavahemikuks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) ühenduse kalalaevade suhtes (edaspidi "ühenduse laevad"); ja

b) kolmandate riikide lipu all sõitvate ja kolmandates riikides registreeritud laevade suhtes (edaspidi "kolmanda riigi laevad") liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes (edaspidi "EÜ veed").

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kalapüügivõimalused -

i) väljapüügimahud (TACid) või püügiloaga laevade arv ja/või kõnealuste lubade kehtivusaeg;

ii) ühenduse kasutuses olevad TACid;

iii) ühendusele eraldatud kvoodid kolmandate riikide vetes;

iv) ühenduse kalapüügivõimalused, mis antakse liikmesriikidele punktide ii ja iii alusel, väljendatuna kvootides;

v) kolmandatele riikidele eraldatud kvoodid kalastamiseks ühenduse vetes.

b) rahvusvahelised veed - veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

c) NAFO tsoon - see osa NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) konventsioonialast, mis ei kuulu rannikuäärsete riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d) Skagerrak - ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

e) Kattegat - ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenųrest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

f) Põhjameri - ICESi IV alapiirkond ning ICESi IIIa rajooni osa, mis ei ole hõlmatud punktis c esitatud Skagerraki määratlusega;

g) reguleerimisüksus 3 - ICESi alarajoonid 30 ja 31 ning alarajooni 29 osa, mis asub põhja pool 59°30' N.

h) Liivi laht - ala, mis piirneb läänes Ovisi majakast (57° 34.1234' N, 21° 42.9574' E) Läti läänerannikul Saaremaa Loodeneeme kaljurahuni (57° 57.4760' N, 21° 58.2789' E), sealt lõuna suunas Sõrve poolsaare kõige lõunapoolsema punktini ulatuva ning sealt kirde suunas piki Saaremaa idarannikut kulgeva joonega ning põhjas joonega, mille koordinaadid on 58° 30.0' N 23° 13.2' E kuni 58° 30.0' N 23° 41' E.

i) uued liikmesriigid - Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik.

Artikkel 4

Kalastusvööndid

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

a) ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) kalastusvööndid nagu on määratletud määrusega (EMÜ) nr 3880/91;

b) CECAF (Kesk-Atlandi idaosa või FAO kalastusvöönd 34) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EÜ) nr 2597/95;

c) NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EMÜ) nr 2018/93;

d) CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon) kalastusvööndid, nagu on määratletud määrusega (EÜ) nr 66/98.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused ja nende jaotamine

1. Ühenduse laevade kalapüügivõimalused ühenduse vetes või teatavates ühenduse vetest väljajäävates vetes ning nende kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel on kindlaks määratud vastavalt I ja II lisas sätestatule.

2. Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel ning artiklite 9, 16 ja 17 kohaselt kehtestatud tingimustel vetes, mis kuuluvad Eesti, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Läti, Leedu, Norra, Poola ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndi ning Venemaa Föderatsiooni jurisdiktsiooni alla.

3. Komisjon määrab kindlaks ühenduse kasutuses olevad moiva püügivõimalused kalastusvööndites V, XIV (Gröönimaa veed) 70 % ulatuses moiva Gröönimaale eraldatud TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud. Kogus, mis jääb alles pärast 30 000 tonni eraldamist Islandile, 10 000 tonni eraldamist Fääri saartele ja 6700 tonni eraldamist Norrale, on kõigi liikmesriikide kasutada.

4. Komisjon võib suurendada põhjaputassuu püügivõimalusi kalastusvööndites I-XIV (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) ja heeringapüügivõimalusi vööndites I ja II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras, kui kolmandad riigid ei majanda kõnealuseid varusid vastutustundlikult.

Artikkel 6

Jaotamisega seotud erisätted

I ja II lisas ettenähtud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel ilma et see piiraks:

a) kvootide vahetamist määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt;

b) ümberjaotamist määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaselt;

c) täiendavaid lossimisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohaselt;

d) koguste kinnipidamist määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4 ettenähtud korras;

e) mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 kohaselt.

Artikkel 7

Kvoodisüsteemi paindlikkus

Kalavarud, mille suhtes kohaldatakse preventiivseid või analüütilisi TACe, kalavarud, mille suhtes tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 847/96 artiklitega 3 ja 4 ettenähtud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist, ning kalavarud, mille suhtes tuleb kohaldada sama määruse artikli 5 lõikega 2 sätestatud karistuskoefitsiente, määratakse 2004. aastaks kindlaks käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 8

Kalasaagi ja kaaspüügi lossimistingimused

1. Pardal ei tohi hoida ega laevalt lossida kalaliike, mille suhtes on kalapüügivõimalused kindlaks määratud, välja arvatud juhul, kui:

a) saagi on püüdnud liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud; või

b) saak moodustab osa ühendusele kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ega ammendatud; või

c) kalaliigid, välja arvatud heeringas ja makrell, on segi muude liikidega ning püütud määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 4 kohaselt võrkudega, mille silmasuurus on alla 32 millimeetri, ning ei ole sorteeritud ei laeval ega lossimisel; või

d) heeringasaak vastab määruse (EÜ) nr 1434/98 artiklile 2; või

e) makrellisaak, mis on segi hariliku stauriidi või sardiiniga, ei sisalda makrelli üle 10 % pardal oleva makrelli, hariliku stauriidi ja sardiini kogukaalust, ning saak ei ole sorteeritud; või

f) saak on püütud määruse (EÜ) nr 850/98 alusel tehtud teadusuuringute käigus.

2. Kõik lossimised, välja arvatud püük lõike 1 punktide c, d, e ja f alusel, arvestatakse kvoodist või ühenduse osast maha, kui ühenduse osa ei ole kvoodi alusel liikmesriikide vahel ära jaotatud.

3. Olenemata lõikest 1 ning juhul, kui mis tahes kalapüügivõimalus II lisas esitatud võimalustest on ammendatud, ei tohi selles püügipiirkonnas kalastavad laevad, mille suhtes kehtivad asjakohased püügipiirangud, taotleda sorteerimata, heeringat sisaldavate saakide lossimist.

4. Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 4 ettenähtud korras.

Artikkel 9

Juurdepääsupiirangud

1. Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni 4 miili kaugusel Norra lähtejoontest.

2. Ühenduse laevad võivad kalastada Islandi jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete piirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

edelapiirkond

1. 63°12' N ja 23°05' W, koordinaadid 62°00' N ja 26°00' W

2. 62°58' N ja 22°25' W

3. 63°06' N ja 21°30' W

4. 63°03' N ja 21°00' W, sealt 180°00' S;

kagupiirkond

1. 63°14' N ja 10°40' W

2. 63°14' N ja 11°23' W

3. 63°35' N ja 12°21' W

4. 64°00' N ja 12°30' W

5. 63°53' N ja 13°30' W

6. 63°36' N ja 14°30' W

7. 63°10' N ja 17°00' W, sealt 180°00° S.

Artikkel 10

Eritingimused seoses Põhjamere heeringaga

III lisas sätestatud meetmeid kohaldatakse Põhjamerest, Skagerrakist ja Kattegatist püütud heeringa püügi, sorteerimise ja lossimise suhtes.

Artikkel 11

Muud tehnilised ja kontrollimeetmed

IV lisas sätestatud tehnilisi meetmeid kohaldatakse 2004. aastal lisaks tehnilistele meetmetele, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 850/98, määrusega (EÜ) nr 88/98, määrusega (EÜ) nr 1626/94 ja määrusega (EÜ) nr 973/2001.

IV lisa punktide 11 ja 12 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 12

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2004 kohaldatakse tursavarude majandamise suhtes Skagerrakis, Kattegatis, Põhjamerel ja Šotimaa lääneosas määruse (EÜ) nr 2341/200220 XVII lisaga sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

2. Ajavahemikul 1. veebruarist 2004 kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatakse tursavarude majandamisel Skagerrakis, Kattegatis, Põhjamerel ja La Manche'i idaosas, Iiri merel ja Šotimaa lääneosas V lisas ettenähtud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3. Tobiavarude majandamisel ICESi IV alapiirkonnas (Skagerrak ja Põhjameri) kohaldatakse VI lisas ettenähtud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

4. VI lisa lõike 6 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 nimetatud korras.

III PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 13

Tegevusluba

Barbadose, Eesti, Guajaana, Jaapani, Lõuna-Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa Föderatsiooni, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all ning Fääri saartel registreeritud laevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud kvootide alusel ning artiklite 14, 15, 18, 19, 20, 21, 22, 23 ja 24 alusel ettenähtud tingimustel.

Artikkel 14

Geograafilised piirangud

Kalastamine on lubatud:

a) Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest Põhjameres, Kattegatis, Läänemeres ja Atlandi ookeanis põhja pool 43°00' N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud ala; Norra lipu all sõitvatel laevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest;

b) Eesti, Läti ja Leedu lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool liikmesriikide lähtejoontest Läänemeres lõuna pool 59°30' N;

c) Poola ja Venemaa Föderatsiooni lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool Rootsi lähtejoontest Läänemeres lõuna pool 59°30' N;

d) Barbadose, Guajaana, Jaapani, Lõuna-Korea, Suriname, Trinidadi ja Tobago ning Venezuela lipu all sõitvatel laevadel 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 15

Kalasaagi ja kaaspüügi lossimistingimused

Kalaliike, mille püügivõimalused on kindlaks määratud, ei tohi pardal hoida ega lossida, kui saak ei ole kolmandate riikide laevade püütud, kellel on ammendamata kvoot.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 16

Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1. Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud püügilitsentside ja eripüügilubade üldeeskirjadest toimub kalapüük kolmandate riikide vetes kolmandate riikide asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

Esimene lõik ei kehti siiski Põhjamere Norrale kuuluvates vetes kalastavate järgmiste laevade suhtes:

a) laevad kogumahutavusega kuni 200 GT;

b) laevad, mis püüavad inimtoiduks ettenähtud kalaliike, välja arvatud makrell;

c) Rootsi laevad, kooskõlas kehtivate tavadega.

2. Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks I osa VII lisas sätestatu kohaselt. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning litsentse taotlevate laevade nimi ja tunnused ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

3. Ühenduse laevad peavad täitma kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid kalastusvööndis kehtivaid tingimusi.

Artikkel 17

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on litsents ühe kalaliigi spetsialiseeritud püügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi spetsialiseeritud püügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte asutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 18

Kohustus omada litsentsi ja eripüügiluba

1. Norra laevad kogumahutavusega kuni 200 GT on olenemata määruse (EÜ) nr 2847/93 artiklist 28b vabastatud litsentsi ja püügiloa kohustusest.

2. Litsents ja eripüügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud laevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3. Kolmandate riikide laevad, kellel on püügiluba 31. detsembril 2003, võivad püüki jätkata 2004. aasta algusest kuni ajani, mil püügiloaga laevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 19

Litsentsi ja eripüügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja eripüügiloataotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

a) laeva nimi;

b) registrinumber;

c) pardatähis;

d) registreerimissadam;

e) omaniku või prahtija nimi ja aadress;

f) kogumahutavus ja -pikkus;

g) mootorivõimsus;

h) kutsung ja raadiosagedus;

i) kavandatav kalapüügiviis;

j) kavandatav kalapüügipiirkond;

k) liigid, mida kavatsetakse püüda;

l) taotletava litsentsi kestus.

Artikkel 20

Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud eritingimused määratakse kindlaks II osa VII lisas sätestatu kohaselt.

Artikkel 21

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Litsentsid ja eripüügiload võib tühistada uute litsentside ja eripüügilubade väljaandmisel. Tühistamine jõustub komisjoni poolt väljaantavate uute litsentside ja eripüügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja eripüügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2. Litsentsid ja eripüügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne kehtivusaja lõppu juhul, kui kõnealuse kalavaru I lisas kindlaksmääratud kvoodid on ammendatud.

3. Litsentsid ja eripüügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 22

Asjakohasete eeskirjade täitmata jätmine

1. Laevadele, mis ei ole täitnud käesolevas määruses ettenähtud kohustusi, ei anta litsentsi ega eripüügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2. Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende laevade nimed ja tunnused, millele asjakohaste eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalastusvööndis järgneva kuu või kuude jooksul.

Artikkel 23

Litsentsiomaniku kohustused

1. Kolmandate riikide laevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones järgmisi määrusi: määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 88/98, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja komisjoni määrus (EMÜ) nr 1381/87.

2. Lõikes 1 nimetatud laevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse I osa VIII lisas ettenähtud teave.

3. Kolmanda riigi laevad, välja arvatud ICESi IIIa rajoonis kalastavad Norra laevad, edastavad komisjonile IX lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 24

Prantsuse Guyana departemangu käsitlevad erisätted

1. Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2. Kui laeval on merikogerlaste või tuuni püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, peab laeva kapten esitama Prantsuse asutustele iga reisile järgneva lossimise kohta deklaratsiooni, milles teatatakse pärast eelmise deklaratsiooni esitamist püütud ja pardal hoitavad krevetikogused. Deklaratsiooni esitamisel kasutatakse III osa VII lisas sisalduvat vormi. Kapten vastutab deklaratsiooni täpsuse eest. Prantsuse asutused võtavad kõik deklaratsioonide täpsuse kontrollimiseks vajalikud meetmed, võrreldes neid eelkõige artikli 23 lõikes 2 nimetatud püügipäevikuga. Deklaratsioonile kirjutab pärast vastavuse kontrollimist alla pädev ametiisik. Prantsuse asutused saadavad enne iga kuu lõppu komisjonile kõik eelmise kuu deklaratsioonid.

3. Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad laevad peavad pidama II osa VIII lisas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Kõnealuse püügipäeviku koopia saadetakse Prantsuse asutuste kaudu komisjonile iga püügireisi viimasele päevale järgneva 30 päeva jooksul.

4. Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul saanud teavet asjaomaselt laevalt, kellel on püügilitsents Prantsuse Guajaana departemangu vetes, tunnistatakse selle laeva litsents kehtetuks.

VI PEATÜKK

NAFO TSOONIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Ühenduse osalus

Artikkel 25

Laevade loetelu

1. Ainult need ühenduse kalalaevad, mille kogumahutavus on üle 50 GT ja millel on nende lipuliikmesriigi väljaantud kalapüügiluba, võivad loaga ettenähtud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO tsoonist pärit kalavarusid.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile elektroonilisel kujul loetelu kõikidest nende lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud laevadest, millel on luba NAFO tsoonis kalastada.

3. Lõikes 2 nimetatud loetelu edastatakse komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning loetelus tehtud muudatuste korral vähemalt 5 päeva enne uue laeva sisenemist NAFO tsooni. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4. Lõikes 2 nimetatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

a) laeva sisenumber, nagu on määratletud ühenduse kalalaevade registrit käsitleva komisjoni 30. septembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2090/9821 I lisas;

b) rahvusvaheline raadiokutsung;

c) laeva prahtija, vajaduse korral;

d) laeva tüüp.

5. Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvad laevad (laevapereta prahitud) peavad edastama järgmise teabe:

a) kuupäev, millest alates laeval on lubatud sõita liikmesriigi lipu all;

b) kuupäev, millest alates liikmesriik on andnud laevale NAFO tsoonis kalastamise loa;

c) riigi nimi, mille territooriumil laev on registreeritud või olnud registreeritud, ning kuupäev, millest alates laev lõpetas sõitmise kõnealuse riigi lipu all;

d) laeva nimi;

e) kompetentse siseriikliku asutuse poolt määratud laeva ametlik registreerimisnumber;

f) laeva kodusadam pärast üleminekut;

g) laeva omaniku või prahtija nimi;

h) kinnitus, et laeva kapten on saanud NAFO tsoonis kehtivate eeskirjade koopia;

i) peamised kalaliigid, mida laev NAFO tsoonis püüab;

j) alapiirkonnad, kus laev kavatseb kalastada.

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 26

Võrgusilma suurus

X lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mis tahes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) spetsialiseeritud püügil peab võrgusilm olema 60 mm. Railaste (Rajidae) spetsialiseeritud püügil tuleb võrgusilma suurendada minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali muudes osades.

Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

Artikkel 27

Võrgutarindid

1. Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida käesolevas artiklis ei ole kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2. Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3. Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamine peab piirduma XI lisas nimetatud kaitsetega.

4. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad peavad kasutama sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvameregarneele püüdvad laevad peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega.

Artikkel 28

Kaaspüük

1. Laevakaptenid ei tohi tegelda nende liikide spetsialiseeritud püügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Kalaliigi püük on spetsialiseeritud, kui kõnealune liik massiprotsentides moodustab suurima osa ühe loomusega võetud saagist.

2. ID lisas nimetatud kalaliikide kaaspüük, mille kohta ühendus ei ole NAFO tsooni mingis osas kvoote kehtestanud ja mis seal saadakse mis tahes liigi spetsialiseeritud püügil, ei tohi olla üle 2 500 kg iga pardal oleva liigi kohta või üle 10 % pardal hoitava kogusaagi massist, olenevalt sellest, kumb on suurem. Tsooni selles osas, kus teatavate liikide spetsialiseeritud püük on keelatud, ei tohi ID lisas loetletud kalaliikide kaaspüük olla suurem kui vastavalt 1 250 kg või 5 %.

3. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär ühe loomuse kohta ületab lõikes 2 nimetatud määrad, peavad laevad viivitamata siirduma vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast. Kui kaaspüügipiirangutega kalaliikide kogumäär mis tahes järgmises loomusekohas ületab kõnealused piirmäärad, siirduvad laevad jälle viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ega pöördu sellele alale tagasi enne, kui on möödunud vähemalt 48 tundi.

4. Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad siirduvad juhul, kui ID lisas loetletud kalaliikide kaaspüügi kogumäär mis tahes loomusekohas ületab rajoonis 3M 5 % massist ja rajoonis 3L 2,5 % massist, viivitamata vähemalt viie meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 29

Kalade alammõõt

NAFO tsoonist püütud kalu, mille suurus ei vasta XII lisas esitatud nõuetele, ei tohi töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita. Kui püütud alamõõduliste kalade kogus teatavates kalastusvetes ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, siirdub laev enne kalapüügi jätkamist eelmisest loomusekohast vähemalt 5 meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse minimaalse suuruse nõudeid, mis on XII lisas ettenähtud pikkusest väiksem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

3. JAGU

Kontrollmeetmed

Artikkel 30

Püügipäevik ja lastiplaan

1. Lisaks sellele, et kalalaevade kaptenid peavad täitma määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitega 6, 8, 11 ja 12 ettenähtud nõudeid, peavad nad kandma püügipäevikusse käesoleva määruse XIII lisas loetletud andmed.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul XIV lisas nimetatud kalaliikide eelmise kuu jooksul lossitud kogused ja määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 11 ja 12 alusel saadud teabe.

3. Ühenduse laeva kapten peab ID lisas loetletud liikide saagi kohta:

a) püügipäevikut, kuhu kantakse kogutoodang kalaliikide ja töödeldud toodete kaupa; või

b) töödeldud toodete lastiplaani, milles on esitatud kalaliikide kaupa toodete paiknemine hoidlas.

4. Kapten osutab vajalikku abi püügipäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatavate töödeldud toodete kontrollimisel.

Artikkel 31

Võrgud

X lisas loetletud ühe või enama kalaliigi spetsialiseeritud püügi ajal ei tohi laevadel olla võrke, mille võrgusilma suurus on artiklis 26 sätestatust väiksem. Laevadel, mis ühel ja samal püügireisil püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO tsooni, võib niisuguseid võrke siiski olla, kui need on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud) ning neid ei ole võimalik kohe kasutada, see tähendab:

a) võrgud peavad olema oma traallaudade küljest lahti võetud ja ilma nooda- või traalitrosside ja -nöörideta; ja

b) tekil või teki kohal olevad võrgud peavad olema kindlalt mõne tekiehitise osa külge kinnitatud.

Artikkel 32

Ümberlaadimine

Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO tsoonis ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma kompetentsetelt asutustelt.

Artikkel 33

Püügikoormuse kontrollimine

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 25 nimetatud laevade püügikoormus vastab liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO tsoonis.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO tsoonis püüdvate laevade püügikavad hiljemalt 31. jaanuaril 2004 ja edaspidi vähemalt 30 päeva enne kõnealuse püügi algust. Püügikavas tuleb muu hulgas identifitseerida kõnealustes püügipiirkondades kalastav(ad) laev(ad). Püügikavas peab kajastuma teate esitanud liikmesriigi kasutuses olevatele kalapüügivõimalustele vastav kogu püügikoormus kõnealuses püügipiirkonnas.

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembril 2004 komisjonile aruande oma püügikavade rakendamise kohta, sealhulgas püügipiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu ning püügipäevade üldarvu.

4. JAGU

Hariliku süvameregarneeli suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 34

Hariliku süvameregarneeli püük

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga päev harilike süvameregarneelide (Pandalus borealis) kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud NAFO tsooni rajoonis 3L. Kalastamine toimub sügavamal kui 200 meetrit ning sellega tegeleb korraga üks laev iga liikmesriigi kohta.

5. JAGU

Süvalesta suhtes kohaldatavad eritingimused

Artikkel 35

Süvalesta eripüügiluba

1. Ühenduse laevadel kogupikkusega üle 24 meetri, mis ei ole kantud lõikes 2 nimetatud loetelusse, on keelatud süvalesta püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida.

2. Iga liikmesriik saadab komisjonile loetelu kõigist oma lipu all sõitvatest ja ühenduses registreeritud üle 24 meetrise kogupikkusega laevadest, millel liikmesriik lubab eripüügiloa alusel püüda süvalesta alapiirkonnas 2 ning rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O.

3. Lõikes 2 nimetatud loetelus on laeva sisenumber, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 2090/98 I lisas.

4. Loetelu edastatakse komisjonile elektroonilisel kujul 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning loetelus tehtud muudatuste korral vähemalt 5 päeva enne uue laeva sisenemist alapiirkonda 2 või rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Komisjon edastab loetelu viivitamata NAFO sekretariaadile.

5. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et jaotada süvalesta kvoot lõikes 2 nimetatud püügiloaga laevade vahel. Liikmesriigid edastavad kvootide jaotamisega seotud teabe komisjonile 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 36

Aruanded

1. Artikli 35 lõikes 2 nimetatud laevade kaptenid edastavad lipuliikmesriigile järgmise aruande:

a) süvalesta pardal olevad kogused ühenduse laeva sisenemisel alapiirkonda 2 ja rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne laeva iga sisenemist kõnealusesse tsooni;

b) süvalesta nädalasaak. See aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt seitsmenda päeva lõpus pärast laeva sisenemist alapiirkonda 2 või rajoonidesse 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O, või kui kalastusretk kestab üle seitsme päeva, teatatakse hiljemalt esmaspäeval saagist, mis on püütud alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O eelmise pühapäeva keskööl lõppenud nädala jooksul;

c) süvalesta pardal olevad kogused ühenduse laeva väljumisel alapiirkonnast 2 ja rajoonidest 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. See aruanne edastatakse mitte varem kui 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne laeva iga väljumist kõnealusest tsoonist ning selles on kõnealuse tsooni püügipäevade arv ja kogupüük;

d) igaks ümberlaadimiseks peale- ja mahalaaditud süvalestakogused ajal, mil laev on alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O. Need aruanded edastatakse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist.

2. Liikmesriigid edastavad taotluse korral lõike 1 punktide a, c ja d alusel koostatud aruanded komisjonile.

3. Kui leitakse, et lõike 2 kohaselt teatatud süvalestapüük on 70 % ulatuses ammendanud liikmesriikidele määratud kvoodi, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tugevdada kontrolli püügi üle ning teatavad nendest meetmetest komisjonile.

Artikkel 37

Määratud sadamad

1. Süvalestakoguste lossimine on keelatud muudes kohtades kui NAFO lepinguosaliste määratud sadamates. Süvalesta lossimine on keelatud sadamates, mis ei kuulu lepinguosalistele.

2. Liikmesriigid määravad sadamad, kus võib süvalesta maha laadida ning määravad kindlaks sellega seotud inspekteerimis- ja järelevalvekorra, sealhulgas süvalesta igal mahalaadimisel lossitavate koguste ülesmärkimise ja ettekandmise tingimused.

3. Iga liikmesriik edastab komisjonile 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast määratud sadamate loetelu ning sellele järgneva 15 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud kontrolli- ja järelevalvekorra. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

4. Komisjon edastab lõikes 2 nimetatud määratud sadamate ning NAFO muude lepinguosaliste määratud sadamate loetelu viivitamata kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 38

Kontroll sadamas

1. Liikmesriigid tagavad, et süvalesta lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks nimetatud sadamasse sisenevaid laevu kontrollitakse NAFO inspekteerimiskavas ettenähtud korras.

2. Lõikes 1 nimetatud laevad ei tohi saaki lossida ja/või ümber laadida enne, kui inspektorid on kohal.

3. Enne transportimist külmhoonesse või muusse sihtkohta kaalutakse kõik lossitud kogused liikide järgi.

4. Liikmesriigid edastavad vastava inspekteerimisaruande NAFO sekretariaadile ning selle koopia komisjonile seitsme tööpäeva jooksul alates kontrollimise lõpukuupäevast.

Artikkel 39

Lossimis- ja ümberlaadimiskeeld kolmandate riikide laevadele

Liikmesriigid tagavad, et süvamerelesta lossimised ja ümberlaadimised NAFO tsoonis kalastanud kolmandate riikide laevadelt on keelatud.

Artikkel 40

Järelevalve kalapüügi üle

Liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2004 komisjonile aruande artiklites 34-39 ettenähtud meetmete rakendamise kohta, kaasa arvatud kalastamispäevade üldarvu.

6. JAGU

Meriahvena suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 41

Meriahvenapüük

1. NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ja rajoonides IF, 3K ja 3M meriahvenapüügiga tegeleva ühenduse laeva kapten teatab selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele, kelle lipu all laev sõidab või kelle territooriumil on laev registreeritud, meriahvena kogused, mis on kõnealustes piirkondades ja rajoonides püütud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahenädalase ajavahemiku jooksul.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade iga nädala esmaspäeval.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile igal teisel teisipäeval enne kella 12. 00 meriahvena kogused, mis liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad on püüdnud eelmisel pühapäeval kell 24.00 lõppenud kahenädalase ajavahemiku jooksul NAFO tsooni alapiirkonnas 2 ja rajoonides IF, 3K ja 3M.

Kui kogusaak moodustab 50 % TACist, esitatakse teade igal nädalal.

VII PEATÜKK

CCAMLRi TSOONIS KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Piirangud

Artikkel 42

Keelud ja püügipiirangud

1. XV lisas nimetatud liikide spetsialiseeritud püük kõnealuses lisas esitatud vööndites ja ajavahemikel on keelatud.

2. Uute ja uurimistöös osalevate laevade suhtes kohaldatakse XVI lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiirangud kõnealuses lisas esitatud alapiirkondades/rajoonides.

2. JAGU

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 43

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1. Hispaania lipu all sõitvad ja Hispaanias registreeritud laevad, mille kohta on esitatud teatis CCAMLRile määruse (EÜ) nr 66/98 artikliga 16 ettenähtud korras, võivad osaleda uurimuslikus Dissostichus spp. õngejadaga püügis FAO alapiirkonnas 48.6 ja FAO alapiirkonnas 88.1. Alapiirkonnas 48.6 tohib korraga kalastada ainult üks laev. Alapiirkonna kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ja nende jaotus iga alapiirkonna väikeste uurimisüksuste (Small Scale Research Units, SSRU) vahel määratakse kindlaks XVI lisas.

2. Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks ja selleks, et ära hoida saagi ja püügikoormuse liiga suurt kontsentreeritust. Sel eesmärgil lõpetatakse kalastamine mis tahes väikeses uurimisüksuses (SSRU) niipea, kui ettekantav saak ulatub kindlaksmääratud piirväärtuseni, ning uurimisüksus suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

Artikkel 44

Aruandlussüsteemid

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade suhtes kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteemid:

a) määruse (EÜ) nr 66/98 artikli 7 lõikega 3 sätestatud viie päeva saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteem;

b) määruse (EÜ) nr 66/98 artikliga 12 sätestatud igakuine üksikasjalik saagi ja püügikoormuse aruandlussüsteem;

c) vette tagasi lastud Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni, sealhulgas"sültjaks" muutunud kala koguarvu ja kaalu deklareerimine.

Artikkel 45

Erinõuded

1. Artiklis 43 nimetatud uurimuslik kalapüük toimub määruse (EÜ) nr 66/98 artikli 14 lõikega 3 ettenähtud korras, kusjuures võetakse arvesse meetmed, mida kohaldatakse vähendamaks merelindude tahtmatut surmamist õngejadaga püügi ajal. Peale nende meetmete on sellise kalapüügi korral keelatud kalajäätmete merrelaskmine.

2. Laevade suhtes, mis osalevad uurimuslikus kalapüügis FAO alapiirkonnas 88.1, kohaldatakse järgmisi lisanõudeid:

a) laevadel on keelatud merre heita:

i) naftat või kütusetooteid või naftajääke, välja arvatud MARPOL 1973/78 I lisa kohaselt lubatud juhtudel:

ii) jäätmeid;

iii) toidujäätmeid, mida ei lase läbi kuni 25 mm avadega sõel;

iv) kodulinnuliha või selle osi (kaasa arvatud munakoored); või

v) fekaalvett 12 meremiili kaugusel maismaast või jäämassist, või fekaalvett laevalt, mis liigub kiirusega alla nelja sõlme;

b) alapiirkonda 88.1 ei tooda sisse eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkonnast 88.1 kõrvaldatakse tarbimata jäänud töödeldud linnuliha;

c) Dissostichus spp püük alapiirkonnas 88.1 on keelatud 10 meremiili kaugusel Balleny saarte rannikust.

Artikkel 46

Loomuste mõiste

1. Käesolevas jaos koosneb üks loomus ühes paigas asuvast ühest või mitmest õngejadast. Loomuse geograafiliselt täpne koht määratakse kindlaks õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2. Loomus on uurimuslik järgmistel tingimustel:

a) iga uurimusliku loomuse kaugus teistest uurimuslikest loomustest peab olema vähemalt 5 meremiili, kusjuures kõnealust kaugust mõõdetakse iga uurimusliku loomuse geograafilisest keskpunktist;

b) iga loomus koosneb vähemalt 3 500, kuid mitte rohkem kui 10 000 õngekonksust; see võib koosneda arvukatest ühte kohta asetatud eraldi õngejadadest;

c) iga õngejada veesoleku aeg on vähemalt kuus tundi, kusjuures veesoleku aega mõõdetakse vettelaskmise lõpetamise ajast kuni haalamise alguseni.

Artikkel 47

Teadusuuringute kavad

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad peavad kasutusele võtma teadusuuringute kavad igas väikeses uurimisüksuses (SSRU) vastavalt sellele, kuidas FAO alapiirkonnad 48.6 ja 88.1 jaotatakse. Teadusuuringute kavad rakendatakse järgmiselt:

a) esimesel sissesõidul uurimisüksusesse saadud esimesed 10 loomust ehk "esimene rida" on "uurimuslikud loomused", mis peavad vastama artikli 46 lõikes 2 kindlaksmääratud kriteeriumidele;

b) järgmised 10 loomust või järgmine10-tonnine saak (olenevalt sellest, kumb saadakse enne) on "teine rida". Teise rea loomused võib kapteni äranägemisel püüda tavapärase uurimusliku kalapüügi osana. Need loomused võib samuti lugeda uurimuslikeks juhul, kui need vastavad artikli 46 lõike 2 nõuetele;

c) kui kapten soovib pärast esimese ja teise loomusterea lõpetamist jätkata püüki samas uurimisüksuses, peab laev tegema "kolmanda rea", mille tulemusena saadakse kolme rea peale kokku 20 uurimuslikku loomust. Kolmas rida viiakse uurimisüksuses lõpule sama reisi ajal, mille kestel saadi esimene ja teine rida;

d) pärast 20 uurimusliku loomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses;

e) punkte b, c ja d ei kohaldata alapiirkonna 88.1 uurimisüksuste A, B, C, E ja G suhtes, mille kalastamiseks sobiv merepõhjapindala on alla 15 000 km2, ning pärast 10 uurimusliku loomuse lõpetamist võib laev jätkata kalapüüki uurimisüksuses.

Artikkel 48

Andmekogumiskavad

1. Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad peavad kasutama andmekogumiskavasid igas väikeses uurimisüksuses (SSRU), nagu FAO alapiirkonnad 48.6 ja 88.1 jaotatakse. Andmekogumiskava sisaldab järgmisi andmeid:

a) asend ja mere sügavus loomuse iga õngejada kummaski otsas;

b) vettelaskmise, veesoleku ja loomuse võtmise aeg;

c) pinnal lahtipääsenud kalade arv ja liik;

d) õngekonksude arv;

e) söödaliik;

f) söödahaaramise protsent;

g) õngekonksu tüüp; ja

h) mere- ja ilmastikutingimused ning kuu faasõngejadade sisselaskmise ajal.

2. Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga uurimusliku loomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva uurimusliku loomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 49

Märgistamisprogramm

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalev laev rakendab ka märgistamisprogrammi järgmiselt:

a) kogu kalastushooaja jooksul märgistatakse isendid liigist Dissostichus spp. ja lastakse merre tagasi vahekorras üks isend eluskaalu tonni kohta. Laevad lõpetavad märgistamise pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud üks isend iga eluskaalu tonni kohta;

b) programmi kohaselt tuleks märgistada alla 100 cm pikkused väikesed isendid, kuid vajaduse korral tuleks märgistada ka suuremaid isendeid, et täita märgistamisnõuet, mille kohaselt märgistatakse üks isend eluskaalu ühe tonni kohta. Kõik merre tagasi lastud isendid tuleb topelt märgistada ja lasta tagasi võimalikult suurel geograafilisel alal;

c) kõigile märkidele tuleb selgesti trükkida kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märkide päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse;

d) kõik asjakohased märgistamisandmed ja andmed Dissostichus spp. märgistatud isendite taaspüügi kohta püügipiirkonnas tuleb saata elektroonilisel kujul Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonile kahe kuu jooksul alates laeva lahkumisest kõnealustest püügipiirkondadest.

Artikkel 50

Teadusvaatlejad

Iga artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Andmeedastus

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 kohaselt saadavad liikmesriigid püütud koguste lossimisandmed komisjonile elektroonilisel kujul, kasutades selleks iga liigi kohta esitatud tabelis ettenähtud kalaliikide koode.

Artikkel 52

Uute liikmesriikide kvoodid

Saagid, mis uute liikmesriikide laevad püüavad ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani, arvestatakse I lisas ettenähtud kvoodist maha.

Uued liikmesriigid teatavad ühinemiskuupäevale järgneva 15 päeva jooksul komisjonile 1. jaanuarist 2004 kuni ühinemiskuupäevani püütud saagi suuruse.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2004.

Enne 1. jaanuari 2004 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 42 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

IV lisa punkti 12 sätted jõustuvad 1. veebruaril 2004, kuid punkt 12.3 ja punkti 12.7 teine alapunkt jõustuvad 1. jaanuaril 2004.

Artikleid 13 ja 14 ei kohaldata Eesti, Läti, Leedu ja Poola suhtes alates kõnesolevate riikide ühinemiskuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

Giovanni Alemanno

1 EÜT L 236, 23.9.2003, lk 1.

2 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

3 EÜT L 6, 10.1.1998, lk 1. Määrust on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 2742/1999 (EÜT L 341, 31.12.1999, lk 1).

4 EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

5 EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

6 EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

7 EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

8 EÜT L 161, 2.7.1993, lk 1.

9 EÜT L 332, 20.12.1996, lk 1.

10 EÜT L 332, 20.12.1996, lk 6.

11 EÜT L 332, 20.12.1996, lk 16.

12 EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

13 EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

14 EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (EÜT L 289, 7.11.2003, lk 1).

15 EÜT L 171, 6.7.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001 (EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1).

16 EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

17 EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1520/98 (EÜT L 201, 17.7.1998, lk 1).

18 EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001 (EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1).

19 EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10.

20 Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2341/2002, millega määratakse 2003. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (EÜT L 356,31.12.2002, lk 12). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1754/2003 (EÜT L 252, 4.10.2003, lk 1).

21 EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 839/2002 (EÜT L 134, 22.5.2002, lk 5).

I LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES JA KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED EUROOPA ÜHENDUSE VETES KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA (ELUSKAALU TONNIDES, KUI EI OLE ETTE NÄHTUD TEISITI)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügilimiite käsitletakse kvootidena artikli 9 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklitega 14 ja 15.

Kõigi püügipiirkondade kalavarude nimetused esitatakse ladina keeles liikide tähestikulises järjestuses. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist üldnimetuste ja ladinakeelsete nimede vastavustabelit:

Üldnimi 3täheline kood Teaduslik nimi

Pikkuim-tuun ALB Thunnus alalunga

Limapead ALF Beryx spp.

Harilik karelest PLA Hippoglossoides platessoides

Euroopa anšoovis ANE Engraulis encrasicolus

Merikuratlased ANF Lophiidae

Haugjääkala ANI Champsocephalus gunnari

Patagoonia kihvkala TOP Dissostichus eleginoides

Harilik merihunt CAT Anarhichas lupus

Harilik hiidlest HAL Hippoglossus hippoglossus

Lõhe SAL Salmo salar

Hiidhai BSK Cetorhinus maximus

Suursilm-tuun BET Thunnus obesus

Pikk-koon hai DCA Deania calcea

Süsisaba BSF Aphanopus carbo

Krokodilljääkala SSI Chaenocephalus aceratus

Sinine molva BLI Molva dypterigia

Sinine marliin BUM Makaira nigricans

Põhjaputassuu WHB Micromesistius poutassou

Harilik tuun BFT Thunnus thynnus

Moiva CAP Mallotus villosus

Tursk COD Gadus morhua

Harilik merikeel SOL Solea solea

Krabid PAI Paralomis spp.

Harilik soomuslest DAB Limanda limanda

Lestalised FLX Pleuronectiformes

Lest FLX Platichthys flesus

Niituimlutsud FOX Phycis spp.

Põhjaatlandi hõbekala ARU Argentina silus

Süvalest GHL Reinhardtius hippoglossoides

Pikksabalased GRV Macrourus spp.

Suur tumehai ETR Etmopterus princeps

Hall nototeenia NOS Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk HAD Melanogrammus aeglefinus

Merluus HKE Merluccius merluccius

Heeringas HER Clupea harengus

Stauriid JAX Tiachurus spp.

Nototeenia NOG Gobionotothen gibberifrons

Šokolaadogahai SCK Dalatias licha

Tavaline hiigelvähk KRI Euphausia superba

Carlsbergi elektronkala LAK Lampanyctus achirus

Hall lühiogahai GUQ Centrophorus squamosus

Väikesuulest LEM Microstomus kitt

Harilik molva LIN Molva molva

Makrell MAC Scomber scombrus

Marmornototeenia NOR Notothenia rossii

Kammellased LEZ Lepidorhombus spp.

Harilikud süvameregarneelid PRA Pandalus borealis

Norra salehomaar NEP Nephorops norvegicus

Tursik NOP Trisopterus esmarki

Atlandi karekala ORY Hoplostethus atlanticus

Viburhännakud PEN Penaeus spp.

Atlandi merilest PLE Pleuronectes platessa

Polaartursk POC Boreogadus saida

Pollak POL Pollachius pollachius

Harilik heeringahai POR Lamna nasus

Portugali süvahai CYO Centroscymnus coelolepis

Meriahvenad RED Sebastes spp.

Besuugo SBR Pagellus bogaraveo

Põhja-pikksaba RHG Macrourus berglax

Kalju-tömppeakala RNG Coryphanoides rupestris

Süsikas POK Pollachius viren

Tobiad SAN Ammodytidae

Huntahven BSS Dicentrarchus labrax

Lühiuim-kalmaar SQI Illex illecebrosus

Railased SRX-RAJ Rajidae

Ronkjas tumehai ETP Etmopterus pusillus

Atlandi arktikakrabi PCR Chionoecetes spp.

Tume ebajääkala SGI Pseudochaenichthys georgianus

Molva SLI Molva macrophthalmus

Kilu SPR Sprattus sprattus

Harilik ogahai DGS Squalus acanthias

Mõõkkala SWO Xiphias gladius

Patagoonia kihvkala TOP Dissostichus eleginoides

Supi nugishai GAG Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas TUR Psetta maxima

Kihv USK Brosme brosme

Kergueleni jääkala LIC Channichthys rhinoceratus

Harilik tumehai ETX Etmopterus spinax

Valge odanina WHM Tetrapturus alba

Merlang WHG Merlangius merlangus

Pikklest WIT Glyptocephalus cynoglossus

Kulduim-tuun YFT Thunnus albacares

Ruske soomuslest YEL Limanda ferruginea

I A LISA

LÄÄNEMERI

Kõik selle piirkonna TACid, välja arvatud atlandi merilest, on IBSFC raames vastu võetud:

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: Reguleerimisüksus 3 HER/MU3

Soome 50 175

Rootsi 11 025

EÜ 61 200

TAC 61 200

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: IIIbcd (EÜ veed), välja arvatud reguleerimisüksus 3 HER/3BCD-C

Taani 8 279 (3), (7)

Saksamaa 25 106 (3), (7)

Eesti 14 536 (2), (5)

Soome 9 386 (3), (7)

Läti 9 834 (2), (5)

Leedu 2 568 (4), (6)

Poola 28 870 (5)

Rootsi 36 499 (3), (7)

EÜ 135 080 (8)

TAC 171 350

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse Euroopa Ühenduse, Eesti, Läti, Leedu ja Poola veed.

2 Vähemalt 11 260 tonni Eestile ja Lätile eraldatud kvoodist tuleb püüda Liivi lahes (HER/03D-RG).

3 Püütakse üksnes EÜ vetes, välja arvatud 500 tonni, mis on lubatud püüda Leedu vetes (HER/03D-LI) EÜ 500 tonnise kogukvoodi alusel.

4 Selle alusel tohib 500 tonni püüda EÜ vetes.

5 Ei tohi püüda EÜ vetes.

6 Välja arvatud 500 tonni, mis on üle kantud Taanile, Saksamaale, Soomele ja Rootsile.

7 Kaasa arvatud ülekanne Leedust.

8 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 78 770 tonni. Joonealuseid märkusi 3, 4 ja 5 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: alapiirkonnad 25-32 (EÜ veed)1 COD/25/32-

Taani 8 360 (2), (4), (6), (10)

Saksamaa 3 656 (2), (4), (6), (10)

Eesti 542 (5), (10)

Soome 434 (2), (4), (6), (10)

Läti 2 061 (7), (10)

Leedu 1 355 (3), (10)

Poola 6 423 (8), (10)

Rootsi 6 090 (2), (4), (6), (10)

EÜ 28 920 (9)

TAC 32 000 (11) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ, Eesti, Läti, Leedu ja Poola veed.

2 Püütakse üksnes EÜ vetes, välja arvatud 1 100 tonni, mis tohib püüda Leedu vetes (COD/03DLI) EÜ 1 100 tonnise kogukvoodi alusel.

3 Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22-32 jaoks eraldatud 1 100 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

4 Püütakse üksnes EÜ vetes, välja arvatud 650 tonni, mis on lubatud püüda Eesti vetes (COD/03D-E) EÜ 650 tonnise kogukvoodi alusel.

5 Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22-32 jaoks eraldatud 650 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

6 Tohib püüda üksnes EÜ vetes, välja arvatud 1 450 tonni, mis on lubatud püüda Läti vetes (COD/03D-LA) EÜ 1 450 tonnise kogukvoodi alusel.

7 Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22-32 jaoks eraldatud 1 450 tonnise üldmahuga kvoodi alusel. 8 Ei tohi püüda EÜ vetes.

9 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 539 tonni.

10 Tohib püüda alapiirkondades 22-24.

11 TAC tuleb läbi vaadata Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uute püügiprognooside alusel.

Joonealuseid märkusi 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: Alapiirkonnad 22-24 (EÜ veed)1 COD/22/24-

Taani 8 557 (7)

Saksamaa 3 742 (7)

Eesti 555 (2), (7)

Soome 444 (7)

Läti 2 109 (3), (7)

Leedu 1 387 (4), (7)

Poola 6 574 (5), (7)

Rootsi 6 233 (7)

EÜ 29 600 (6)

TAC 29 600 (8) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Poola veed.

2 Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22-32 jaoks eraldatud 650 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

3 Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22-32 jaoks eraldatud 1 450 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

4 Tohib püüda EÜ vetes alapiirkondade 22-32 jaoks eraldatud 1 100 tonnise üldmahuga kvoodi alusel.

5 Ei tohi püüda EÜ vetes.

6 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 975 tonni.

7 Tohib püüda alapiirkondades 25-32.

8 TAC tuleb läbi vaadata Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uute püügiprognooside alusel.

Joonealuseid märkusi 2, 3, 4 ja 5 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: IIIbcd (EÜ veed)1 PLE/3BCD-C

Taani 2 697

Saksamaa 300

Rootsi 203

Poola 565 (2)

EÜ 3 766 (3)

TAC Ei kohaldata Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Poola veed.

2 Ei tohi püüda EÜ vetes.

3 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 3 200 tonni. Joonealust märkust 2 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

Liigid: Lõhe Salmo salar Vöönd: IIIbcd (EÜ veed), v.a alapiirkond 321 SAL/3BCD-C

Taani 93 512 (2), (3), (5)

Saksamaa 10 404 (2), (3), (5)

Eesti 9 504 (2), (4)

Soome 116 603 (2), (3), (5)

Läti 59 478 (2), (6)

Leedu 6 992 (2), (7)

Poola 28 368 (2), (7)

Rootsi 126 400 (2), (3), (5)

EÜ 451 260 (2), (8)

TAC 460 000 (2) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ, Eesti, Läti, Leedu ja Poola veed.

2 Väljendatakse üksikkalade arvuna.

3 Püütakse ainult EÜ vetes, välja arvatud 2 000 tonni, mis on lubatud püüda Eesti vetes (SAL/03D-E) EÜ 2 000 üksikkala suuruse kogukvoodi alusel.

4 Selle alusel tohib 2 000 üksikkala püüda EÜ vetes.

5 Püütakse ainult EÜ vetes, välja arvatud 3 000 üksikkala, mis on lubatud püüda Läti vetes (SAL/03D-LA) EÜ 3 000 üksikkala suuruse kogukvoodi alusel.

6 Selle alusel tohib 3 000 üksikkala püüda EÜ vetes.

7 Ei tohi püüda EÜ vetes.

8 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 346 918 üksikkala. Joonealuseid märkusi 3, 4, 5, 6 ja 7 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

Liigid: Lõhe Salmo salar Vöönd: IBSFC alarajoon 32 (EÜ veed)1 SAL/03D-32

Soome 28 490 (2)

Eesti 3 255 (2), (3)

EÜ 31 745 (2), (4)

TAC 35 000 (2) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ ja Eesti veed.

2 Väljendatakse üksikkalade arvuna.

3 Ei tohi püüda EÜ vetes.

4 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 28 490 üksikkala.

Joonealust märkust 3 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

Liigid: Kilu Sprattus sprattus Vöönd: IIIbcd (EÜ veed)1 SPR/3BCD-C

Taani 37 254 (2), (4)

Saksamaa 23 601 (2), (4)

Eesti 43 260 (6)

Soome 19 501 (2), (4)

Läti 52 249 (5)

Leedu 18 901 (3)

Poola 110 880 (6)

Rootsi 72 019 (2), (4)

EÜ 377 665 (7)

TAC 420 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani kuuluvad sellesse vööndisse EÜ, Eesti, Läti, Leedu ja Poola veed.

2 Tohib püüda ainult EÜ vetes, välja arvatud 3000 tonni, mis on lubatud püüda Leedu vetes (SPR/03D-LI) EÜ 3 000 tonnise kogukvoodi alusel.

3 Selle alusel tohib 3 000 tonni püüda EÜ vetes.

4 Tohib püüda ainult EÜ vetes, välja arvatud 6 000 tonni, mis on lubatud püüda Läti vetes (SPR/03D-LA) EÜ 6 000 tonnise kogukvoodi alusel.

5 Selle alusel tohib 6 000 tonni püüda EÜ vetes.

6 Ei tohi püüda EÜ vetes.

7 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 152 376 tonni.

Joonealuseid märkusi 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaldatakse uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani.

IB LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, PÕHJAMERI JA ÜHENDUSE LÄÄNEOSA VEED

ICESi püügipiirkonnad Vb (EÜ veed), VI, VII, VIII, IX, X, CECAF (EÜ veed) ja Prantsuse Guajaana

Liigid: Tobiad Ammodyridae Vöönd: IV (Norra veed) SAN/04-N.

Taani 124 450

Ühendkuningriik 6 550

EÜ 131 000 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Tobiad Ammodyridae Vöönd: IIa1, Skagerrak, Kattegat, Põhjameri1 SAN/24.

Taani 727 472

Ühendkuningriik 15 901

Kõik liikmesriigid 27 826 (2)

EÜ 771200 (5)

Norra 35 000 (3), (5)

Fääri saared 20 000 (3), (4)

TAC 826 200 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Ühenduse veed, välja arvatud 6 miili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoontest Shetlandi, Fair-Isle'i ja Foula lähedal asuvad veed.

2 Välja arvatud Taani ja Ühendkuningriik.

3 Püütakse Norra meres.

4 Kaasa arvatud tursik ja maksimaalselt 4 000 tonni kilu. Kilu ja maksimaalselt 6 000 tonni tursikut tohib püüda alarajoonis VIa põhja pool 56(30( N.

5 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Hiidhai Cetorhinus maximus Vöönd: EÜ veed vööndites IV, VI ja VII BSK/467

EÜ 0

TAC 0

Liigid: Heeringas1 Clupea harengus Vöönd: Skagerrak ja Kattegat HER/03A.

Taani 29 177

Saksamaa 467

Rootsi 30 521

EÜ 60 164

Fääri saared 500 (2)

TAC 70 000 (3) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Lossitakse tervikliku saagina või sorteerituna saagi ülejäägist.

2 Püütakse Skagerrakis.

3 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Heeringas1 Clupea harengus Vöönd: Põhjameri põhja pool 53° 30´ N HER/4AB.

Taani 77 196

Saksamaa 48 208

Prantsusmaa 18 250

Madalmaad 50 068

Rootsi 4 680

Ühendkuningriik 62 100

EÜ 260 502

Norra 50 000 (2)

TAC 460 000 (3)

1 Lossitakse terviksaagina või sorteerituna saagi ülejäägist. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile heeringasaakide lossimistest, teatatakse eraldi ICESi rajoonide IVa ja IVb andmed (vööndid HER/04A. ja HER/04B.).

2 Tohib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

3 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool 62( N

(HER/04-NFS)

EÜ 50 000 (3)

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: Norra veed lõuna pool 62° N HER/04-N.

Rootsi 910 (1), (2)

EÜ 910 (2)

TAC 460 000 (2)

1 Tursa, kilttursa, süsika, pollaki ja merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Heeringas1 Clupea harengus Vöönd: IVc,2 VIId HER/4CXB7D

Belgia 9 159 (3)

Taani 1 526 (3)

Saksamaa 953 (3)

Prantsusmaa 17 178 (3)

Madalmaad 30 621 (3)

Ühendkuningriik 6 662 (3)

EÜ 66 098

TAC 460000 (4)

1 Lossitakse tervikliku saagina või sorteerituna saagi ülejäägist.

2 Välja arvatud Blackwateri varu: viide heeringavarule vööndis, mis asub Thamesi suudme meresõidupiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56´ N, 1°19,1´ E) põhjalaiuseni 51°33´ ning sealt otse lääne suunas Ühendkunigriigi rannikul asuva punktini.

3 Sellest kvoodist võib kuni 50 % üle kanda ICESi rajooni IVb. Igast sellisest ülekandmisest tuleb komisjonile eelnevalt teatada.

4 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: Vb, VIaN1, VIb HER/5B6ANB

Saksamaa 3 280

Prantsusmaa 621

Iirimaa 4 432

Madalmaad 3 280

Ühendkuningriik 17 727

EÜ 29 340

Fääri saared 660 (2)

TAC 30 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Viide heeringavarudele ICESi rajoonis VIa, põhja pool 56°00´ N ning VIa rajooni osas, mis paikneb ida pool 07°00´ W ja põhja pool 55°00´ N, välja arvatud Clyde.

2 Selle kvoodi alusel võib kalastada ainult rajoonis VIa, põhja pool 56°30´ N.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: VIaS (1),VIIbc HER/6AS7BC

Iirimaa 12 727

Madalmaad 1 273

EÜ 14 000

TAC 14 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Viide heeringavarudele ICESi rajoonis VIa, lõuna pool 56°00' N ja lääne pool 07°00' W.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: VIa Clyde1 HER/06ACL.

Ühendkuningriik 1 000

EÜ 1 000

TAC 1 000 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Clyde'i varu: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub Mull of Kintyre'i ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: VIIa1 HER/07A/MM

Iirimaa 1 250

Ühendkuningriik 3 550

EÜ 4 800

TAC 4 800 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 ICESi VII alapiirkonna rajooni a vähendatakse ICESi VII alapiirkonna rajoonidele g, h, j, k lisatud ala võrra, mis piirneb:

- põhjas laiuskraadiga 52°30' N,

- lõunas laiuskraadiga 52°00' N,

- läänes Iirimaa rannikuga,

- idas Ühendkuningriigi rannikuga.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: VIIe,f HER/7EF.

Prantsusmaa 500

Ühendkuningriik 500

EÜ 1 000

TAC 1 000 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: VIIg,h,j,k (1) HER/7GK.

Saksamaa 144

Prantsusmaa 802

Iirimaa 11 235

Madalmaad 802

Ühendkuningriik 16

EÜ 13 000

TAC 13 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 ICESi VIII alapiirkonna rajoone g, h, j ja k suurendatakse ala võrra, mis piirneb:

- põhjas laiuskraadiga 52°30' N,

- lõunas laiuskraadiga 52°00' N,

- läänes Iirimaa rannikuga,

- idas Ühendkuningriigi rannikuga.

Liigid: Euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus Vöönd: VIII ANE/08.

Hispaania; 29 700

Prantsusmaa 3 300

EÜ 33 000

TAC 33 000 (1)

1 See TAC vaadatakse 2004. aasta jooksul üle uute teadusandmete põhjal.

Liigid: Euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus Vöönd: IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) ANE/9/3411

Hispaania 3 826

Portugal 4 174

EÜ 8 000

TAC 8 000

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: Skagerrak COD/03AN.

Belgia 10

Taani 3 119

Saksamaa 78

Madalmaad 20

Rootsi 546

EÜ 3 773

TAC 3 900 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: Kattegat COD/03AS.

Taani 841

Saksamaa 17

Rootsi 505

EÜ 1 363

TAC 1 363 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri COD/2AC4.

Belgia 807

Taani 4 635

Saksamaa 2 939

Prantsusmaa 997

Madalmaad 2 619

Rootsi 31

Ühendkuningriik 10 631

EÜ 22 659

Norra 4 641 (1)

TAC 27 300 (2) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed

(COD/04-NFS)

EÜ 19 694 (2)

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: Norra veed lõuna pool 62° N COD/04-N.

Rootsi 4261

EÜ 4261

TAC Ei kohaldata

1 Kuni Euroopa Ühenduse ja Norra vahelistel kalandusalastel nõupidamistel Rootsi nimel sõlmitud otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV COD/561214

Belgia 1

Saksamaa 13

Prantsusmaa 135

Iirimaa 191

Ühendkuningriik 508

EÜ 848

TAC 848 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Vb (EÜ vöönd), VIa

(COD/5BC6A.)

Belgia 3

Saksamaa 24

Prantsusmaa 258

Iirimaa 101

Ühendkuningriik 428

EÜ 814

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: VIIa COD/07A.

Belgia 29

Prantsusmaa 79

Iirimaa 1 416

Madalmaad 7

Ühendkuningriik 620

EÜ 2 150

TAC 2 150 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: VIIb-k, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) COD/7X7A34

Belgia 242

Prantsusmaa 4 149

Iirimaa 824

Madalmaad 3 5

Ühendkuningriik 450

EÜ 5 700

TAC 5 700 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik heeringahai Lamna nasus Vöönd: EÜ veed vööndites IV, VI ja VII POR/467.

EÜ Piiranguid ei rakendata

Norra Muutmisel

Fääri saared 125 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Kalastada ainult õngejadaga.

Liigid: Kammellased Lepidorhombus spp. Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) LEZ/2AC4-C

Belgia 6

Taani 5

Saksamaa 5

Prantsusmaa 31

Madalmaad 24

Ühendkuningriik 1 819

EÜ 1 890

TAC 1 890 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Kammellased Lepidorhombus spp. Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV LEZ/561214

Hispaania 409

Prantsusmaa 1 596

Iirimaa 466

Ühendkuningriik 1 129

EÜ 3 600

TAC 3 600 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Kammellased Lepidorhombus spp. Vöönd: VII LEZ/07.

Belgia 489

Hispaania 5 430

Prantsusmaa 6 589

Iirimaa 2 996

Ühendkuningriik 2 595

EÜ 18 099

TAC 18 099 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Kammellased Lepidorhombus spp. Vöönd: VIIIabde LEZ/8ABDE.

Hispaania 1 163

Prantsusmaa 938

EÜ 2 101

TAC 2 101 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Kammellased Lepidorhombus spp. Vöönd: VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) LEZ/8C3411

Hispaania 1233

Prantsusmaa 62

Portugal 41

EÜ 1 336

TAC 1 336 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Harilik soomuslest ja jõelest Limanda limanda ja Platichthys flesus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) D/F/2AC4-C

Belgia 533

Taani 2 003

Saksamaa 3 004

Prantsusmaa 208

Madalmaad 12 112

Rootsi 7

Ühendkuningriik 1 684

EÜ 19 551

TAC 19 551 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Merikuratlased Lophiidae Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) ANF/2AC4-C

Belgia 247

Taani 546

Saksamaa 266

Prantsusmaa 51

Madalmaad 187

Rootsi 6

Ühendkuningriik 5 697

EÜ 7 000

TAC 7 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Merikuratlased Lophiidae Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV ANF/5 61214

Belgia 114

Saksamaa 130

Hispaania 122

Prantsusmaa 1 408

Iirimaa 318

Madalmaad 110

Ühendkuningriik 978

EÜ 3 180

TAC 3 180 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Merikuratlased Lophiidae Vöönd: VII ANF/07.

Belgia 1 931

Saksamaa 215

Hispaania 768

Prantsusmaa 12 395

Iirimaa 1 584

Madalmaad 250

Ühendkuningriik 3 759

EÜ 20 902

TAC 20 902 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Merikuratlased Lophiidae Vöönd: VIIIa,b,d,e ANF/8ABDE.

Hispaania 883

Prantsusmaa 4 915

EÜ 5 798

TAC 5 798 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Merikuratlased Lophiidae Vöönd: VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) ANF/8C3411

Hispaania 1 917

Prantsusmaa 2

Portugal 381

EÜ 2 300

TAC 2 300 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed) HAD/3A/BCD

Belgia 11

Taani 1 802

Saksamaa 115

Madalmaad 2

Rootsi 213

EÜ 2 143 (1)

TAC 4 940 (2)

1 Välja arvatud 874 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri HAD/2AC4.

Belgia 694

Taani 4 773

Saksamaa 3 037

Prantsusmaa 5 294

Madalmaad 521

Rootsi 337

Ühendkuningriik 50 811 (1)

EÜ 65 467 (2)

Norra 11 899 (3)

TAC 80 000 (3)

1 Selle alusel tohivad 40 649 tonni püüda ja lossida laevad, millel on eripüügiluba IV lisa lõike 17 alusel.

2 Välja arvatud 2634 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

3 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed

(HAD/04-NFS)

EÜ 31 357 (2)

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: Norra veed lõuna pool 62° N HAD/04-N.

Rootsi 789 (1)

EÜ 789 (1)

TAC 80 000 (1)

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: VIb, XII, XIV HAD/61214.

Belgia 2

Saksamaa 2

Prantsusmaa 77

Iirimaa 55

Ühendkuningriik 566

EÜ 702

TAC 702 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: Vb, VIa (EÜ veed), HAD/5BC6A.

Belgia 12

Saksamaa 14

Prantsusmaa 571

Iirimaa 1 010

Ühendkuningriik 4 897

EÜ 6 503

TAC 6 503 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: VII, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) HAD/7/3411

Belgia 107

Prantsusmaa 6 400

Iirimaa 2 133

Ühendkuningriik 960

EÜ 9 600

TAC 9 600 (1)

1 Vaadatakse üle uute teadusalaste nõuannete alusel 2004. aasta jooksul.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi rajoonis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIa (HAD/07A.):

Belgia 24

Prantsusmaa 109

Iirimaa 649

Ühendkuningriik 718

EÜ 1 500

Komisjonile kvootide täituvuse kohta aruannet esitades peavad liikmesriigid nimetama VIIa rajoonis püütud kogused. Rajoonis VIIa püütud kilttursa lossimised keelatakse, kui lossitavad üldkogused on suuremad kui 1 500 tonni.

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: Skagerrak ja Kattegat WHG/03A.

Taani 651

Madalmaad 2

Rootsi 70

EÜ 723 (1)

TAC 1 500 (2)

1 Välja arvatud 750 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri WHG/2AC4.

Belgia 376

Taani 1 626

Saksamaa 423

Prantsusmaa 2 443

Madalmaad 940

Rootsi 2

Ühendkuningriik 6 484

EÜ 12 294 (1)

Norra 1 600 (2)

TAC 16 000 (3)

1 Välja arvatud 2 106 arvestuslikku tonni tööstuslikku kaaspüüki.

2 Võib püüda EÜ vetes. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

3 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed

(WHG/04-NFS)

EÜ 9 756 (3)

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV WHG/561214

Saksamaa 5

Prantsusmaa 98

Iirimaa 466

Ühendkuningriik 1 032

EÜ 1 600

TAC 1 600 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: VIIa WHG/07A.

Belgia 1

Prantsusmaa 18

Iirimaa 296

Madalmaad 0

Ühendkuningriik 199

EÜ 514

TAC 514 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: VIIb-k WHG/7X7A.

Belgia 263

Prantsusmaa 16 200

Iirimaa 7 507

Madalmaad 132

Ühendkuningriik 2 898

EÜ 27 000

TAC 27 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: VIII WHG/08.

Hispaania 1 800

Prantsusmaa 2 700

EÜ 4 500

TAC 4 500 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Merlang Merlangius merlangus Vöönd: IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) WHG/9/3411

Portugal 1 020

EÜ 1 020

TAC 1 020 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius Vöönd: Norra veed lõuna pool 62° N W/F/04-N.

Rootsi 190 (1)

EÜ 190 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Merluus Merluccius merluccius Vöönd: Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed) HKE/3A/BCD

Taani 1 086

Rootsi 92

EÜ 1 178

TAC 1 178 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.

Liigid: Merluus Merluccius merluccius Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) HKE/2AC4-C

Belgia 20

Taani 792

Saksamaa 91

Prantsusmaa 176

Madalmaad 46

Ühendkuningriik 248

EÜ 1 373

TAC 1 373 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.

Liigid: Merluus Merluccius merluccius Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, VII, XII, XIV HKE/571214

Belgia 202

Hispaania 6 463

Prantsusmaa 9 982

Iirimaa 1 209

Madalmaad 130

Ühendkuningriik 3 940

EÜ 21 926

TAC 21 926 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIIabde

(HKE/8ABDE.)

Belgia 26

Hispaania 1 043

Prantsusmaa 1 043

Iirimaa 130

Madalmaad 13

Ühendkuningriik 586

EÜ 2 841

Liigid: Merluus Merluccius merluccius Vöönd: VIIIa,b,d,e HKE/8ABDE.

Belgia 7

Hispaania 4 499

Prantsusmaa 10 104

Madalmaad 13

EÜ 14 623

TAC 14 623 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Põhjapoolsete merluusivarude 39 100-tonnise TACi piires.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Vb (EÜ veed), VI, VII, XII, XIV

(HKE/571214)

Belgia 1

Hispaania 1 303

Prantsusmaa 2 346

Madalmaad 4

EÜ 3 655

Liigid: Merluus Merluccius merluccius Vöönd: VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) HKE/8C3411

Hispaania 3 807

Prantsusmaa 366

Portugal 1 777

EÜ 5 950

TAC 5 950 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) WHB/2AC4-C

Taani 52 365

Saksamaa 86

Madalmaad 159

Rootsi 169

Ühendkuningriik 1 155

EÜ 53 934 (2)

Norra 40 000 (1), (2) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

TAC Ei kohaldata

1 Kvoodi üldmahu 120 000 tonni piires EÜ vetes.

2 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate 2004. aasta kalandusalaste nõupidamiste lõpuni.

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: IV (Norra veed)

Taani 18 050

Ühendkuningriik 950

EÜ 19 000 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: V, VI, VII, XII ja XIV WHB/571214

Taani 4 333

Saksamaa 16 772

Hispaania 27 954 (1)

Prantsusmaa 23 341

Iirimaa 33 544

Madalmaad 52 693

Portugal 2 097 (1)

Ühendkuningriik 48 919

EÜ 209 653 (6)

Norra 120 000 (2), (3), (6)

Fääri saared 45 000 (4), (5)

TAC Ei kohaldata Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Sellest kuni 75 % võib püüda piirkondades VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed).

2 Võib püüda EÜ vetes piirkondades II, IVa, VIa koordinaatidega 56(30( N, piirkondades VIb, VII põhja pool 12( W.

3 Sellest kuni 500 tonni võivad olla hõbekalad (Argentina spp.).

4 Põhjaputassuu saagid võivad sisaldada hõbekalade (Argentina spp.) vältimatut kaaspüüki.

5 Võib püüda EÜ vetes piirkonnas VIa koordinaatidega 56(30( N, piirkonnas VII põhja pool 12( W.

6 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IVa

WHB/04A-C

Norra 40 000 (6)

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: VIIIa,b,d,e WHB/8ABDE.

Hispaania 10 787

Prantsusmaa 8 370

Portugal 1 618

Ühendkuningriik 7 811

EÜ 28 585 (1)

TAC Ei kohaldata Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide kõiki osi võib püüda ICESi Vb rajooni (EÜ veed) VI, VII, XII ja XIV alapiirkonnas.

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) WHB/8C3411

Hispaania 47 462

Portugal 11 866

EÜ 59 328 (1)

TAC Ei kohaldata Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) L/W/2AC4-C

Belgia 380

Taani 1 048

Saksamaa 135

Prantsusmaa 287

Madalmaad 872

Rootsi 12

Ühendkuningriik 4 289

EÜ 7 023

TAC 7 023 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Sinine molva Molva dypterigia Vöönd: EÜ vete vööndid VIa (põhja pool 56(30' N), VIb BLI/6AN6B.

Fääri saared 900 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Püütakse traalnoodaga, kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha.

Liigid: Harilik molva Molva molva Vöönd: EÜ veed vööndites IIa, IV, Vb, VI, VII LIN/2A47-C

Norra 9 500 (1), (2), (5)

Fääri saared 800 (3), (4)

TAC Ei kohaldata

1 Selle alusel on lubatud alapiirkondades VI ja VII muude kalaliikide lisapüük 25 % laeva kohta igal ajal. Kuid kõnealune protsent võib esimese 24 tunni jooksul pärast kalastamise algust nimetatud piirkonnas olla suurem. Muude liikide lisapüügi üldkogus VI ja VII alapiirkonnas ei tohi ületada .. tonni (muutmisel).

2 Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 9 500 tonni ja meriluts 5 000 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib ainult õngejadadega ICESi rajoonis Vb ja alapiirkondades VI ja VII.

3 Kaasa arvatud sinine molva ja meriluts. Püütakse ainult õngejadadega piirkonnas VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIb.

4 Selle alusel on alapiirkonnas VI lubatud muude kalaliikide lisapüük 20 % laeva kohta igal ajal. Kuid kõnealune protsent võib esimese 24 tunni jooksul pärast kalastamise algust nimetatud piirkonnas olla suurem. Muude liikide lisapüügi üldkogus VI alapiirkonnas ei tohi ületada 75 tonni.

5 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: Skagerrak ja Kattegat (EÜ veed), IIIbcd (EÜ veed) NEP/3A/BCD

Taani 3 380

Saksamaa 10

Rootsi 1 210

EÜ 4 600

TAC 4 600 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) NEP/2AC4-C

Belgia 993

Taani 993

Saksamaa 15

Prantsusmaa 29

Madalmaad 511

Ühendkuningriik 16 446

EÜ 18 987

TAC 18 987 (1) Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 TAC muudetakse 21 350 tonnini ja jaotatakse liikmesriikidele, kui komisjon teeb otsuse majandamiskorra kohta, et kontrollida saake püügipiirkondades, kus püütakse Norra salehomaari ja turska.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: Vb (EÜ veed), VI NEP/5BC6.

Hispaania 23

Prantsusmaa 92

Iirimaa 153

Ühendkuningriik 11 032

EÜ 11 300

TAC 11 300 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: VII NEP/07.

Hispaania 1047

Prantsusmaa 4 243

Iirimaa 6 436

Ühendkuningriik 5 724

EÜ 17 450

TAC 17 450 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: VIIIa,b,d,e NEP/8ABDE.

Hispaania 189

Prantsusmaa 2 961

EÜ 3 150

TAC 3 150 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: VIIIc NEP/08C.

Hispaania 173

Prantsusmaa 7

EÜ 180

TAC 180 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Norra salehomaar Nephorops norvegicus Vöönd: IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) NEP/9/3411

Hispaania 150

Portugal 450

EÜ 600

TAC 600 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis Vöönd: Skagerrak ja Kattegat PRA/03A.

Taani 3 717

Rootsi 2 002

EÜ 5 719

TAC 10 710 (1)

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) PRA/2AC4-C

Taani 3 626

Madalmaad 34

Rootsi 146

Ühendkuningriik 1 074

EÜ 4 880

Norra 100 (1), (2)

TAC 4 980

1 Püütakse piirkonnas IV

2 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Harilikud süvameregarneelid Vöönd: Norra veed lõuna pool 62( N

Pandalus borealis PRA/04-N.

Taani 900

Rootsi 140 (2)

EÜ 1 040 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgsed kvoodid Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

2 Tursa, kilttursa, süsika, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

Liigid: Viburhännakud Penaeus spp. Vöönd: Prantsuse Guajaana PEN/FGU.

Prantsusmaa 4 000 (1)

EÜ 4 000 (1)

Barbados 24 (1)

Guajaana 24 (1)

Suriname 0 (1)

Trinidad ja Tobago 60 (1)

TAC 4 108 (1) Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Krevettide Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: Skagerrak PLE/03AN.

Belgia 57

Taani 7 397

Saksamaa 38

Madalmaad 1 422

Rootsi 396

EÜ 9 310

TAC 9 500 (1)

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: Kattegat PLE/03AS.

Taani 1 658

Saksamaa 19

Rootsi 186

EÜ 1 863

TAC 1 863

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri PLE/2AC4.

Belgia 3 564

Taani 11 585

Saksamaa 3 342

Prantsusmaa 668

Madalmaad 22 278

Ühendkuningriik 16 486

EÜ 57 923

Norra 3 077

TAC 61 000 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed

(PLE/04-NFS)

EÜ 30 000 (1)

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV PLE/561214

Prantsusmaa 34

Iirimaa 447

Ühendkuningriik 746

EÜ 1 227

TAC 1 227 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: VIIa PLE/07A.

Belgia 34

Prantsusmaa 15

Iirimaa 876

Madalmaad 10

Ühendkuningriik 404

EÜ 1 340

TAC 1 340 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: VIIb,c PLE/7BC.

Prantsusmaa 16

Iirimaa 144

EÜ 160

TAC 160 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: VIId,e PLE/7DE.

Belgia 992

Prantsusmaa 3 305

Ühendkuningriik 1 763

EÜ 6 060

TAC 6 060 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: VIIf,g PLE/7FG.

Belgia 139

Prantsusmaa 251

Iirimaa 3 9

Ühendkuningriik 131

EÜ 560

TAC 560 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: VIIh,j,k PLE/7HJK.

Belgia 29

Prantsusmaa 58

Iirimaa 203

Madalmaad 117

Ühendkuningriik 58

EÜ 466

TAC 466 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Atlandi merilest Pleuronectes platessa Vöönd: VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) PLE/8/3411

Hispaania 75

Prantsusmaa 298

Portugal 75

EÜ 448

TAC 448 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Pollak Pollachius pollachius Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV POL/561214

Hispaania 10

Prantsusmaa 337

Iirimaa 99

Ühendkuningriik 258

EÜ 704

TAC 704 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Pollak Pollachius pollachius Vöönd: VII POL/07.

Belgia 529

Hispaania 32

Prantsusmaa 12 177

Iirimaa 1 298

Ühendkuningriik 2 964

EÜ 17 000

TAC 17 000 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Pollak Pollachius pollachius Vöönd: VIIIa,b,d,e POL/8ABDE.

Hispaania 286

Prantsusmaa 1 394

EÜ 1 680

TAC 1 680 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Pollak Pollachius pollachius Vöönd: VIIIc POL/08C.

Hispaania 369

Prantsusmaa 41

EÜ 410

TAC 410 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Pollak Pollachius pollachius Vöönd: IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) POL/9/3411

Hispaania 348

Portugal 12

EÜ 360

TAC 360 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed), Põhjameri POK/2A34

Belgia 66

Taani 7 879

Saksamaa 19 896

Prantsusmaa 46 823

Madalmaad 199

Rootsi 1 083

Ühendkuningriik 15 254

EÜ 91 200

Norra 98 800 (1)

TAC 190 000 (2)

1 Võib püüda ainult IV rajoonis (EÜ veed) ja Skagerrakis. Selle kvoodi alusel püütud saagid tuleb maha arvestada TACi Norra osast.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed

(POK/04-NFS)

EÜ 91 200 (2)

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: Norra veed lõuna pool 62( N. POK/04-N.

Rootsi 982

EÜ 982

TAC 190 000 (1)

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV POK/561214

Saksamaa 1 441

Prantsusmaa; 14 307

Iirimaa 478

Ühendkuningriik 3 488

EÜ 19 713

TAC 19 713 (1) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: VII, VIII, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) POK/7X1034

Belgia 18

Prantsusmaa 3 921

Iirimaa 1 960

Ühendkuningriik 1 069

EÜ 6 968

TAC 6 968 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) T/B/2AC4-C

Belgia 358

Taani 764

Saksamaa 195

Prantsusmaa 92

Madalmaad 2 710

Rootsi 5

Ühendkuningriik 753

EÜ 4 877

TAC 4 877 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Railased Rajidae Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) SRX/2AC4-C

Belgia 590

Taani 23

Saksamaa 29

Prantsusmaa 92

Madalmaad 503

Ühendkuningriik 2 266

EÜ 3 503

TAC 3 503 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides Vöönd: IIa (EÜ veed), VI GHL/2AC6-

EÜ Piiranguid ei kohaldata

Norra 950 (1)

TAC Ei kohaldata

1 VI tohib püüda ainult õngejadadega.

Liigid: Makrell Scomber scombrus Vöönd: IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, IIIb,c,d (EÜ veed), Põhjameri MAC/2A34-

Belgia 453

Taani 11 951

Saksamaa 473

Prantsusmaa 1 428

Madalmaad 1 437

Rootsi 4 308 (1), (2), (3)

Ühendkuningriik 1 331

EÜ 21 381 (2), (4), (5), (8)

Norra 37 246 (6), (8)

TAC 545 500 (7) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Kaasa arvatud kõnealuse liikmesriigi makrellipüük 1 865 tonni ICESi rajoonis IIIa ning ühenduse vete ICESi rajoonis IVab (MAC/3A/4AB).

2 Kaasa arvatud 260 tonni, mis püütakse Norra vetes, ICESi alapiirkonnas IV (MAC/04-N.).

3 Kalastamisel Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

4 Kaasa arvatud 1 865 tonni, mis tuleneb 9. detsembril 1995. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ühenduse ja Norra vaheliste kalandusalaste nõupidamiste Rootsi nimel sõlmitud 2003. aasta protokollide lisa joonealuse nr 2 märkuses kindlaksmääratud tingimustest.

5 Kaasa arvatud 1 865 tonni, mis tuleneb Euroopa Ühenduse ja Norra vahel 2004. aastaks sõlmitud lepingust Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) kohaselt lubatud väljapüügi EÜ ja Norra ühisosa majandamise kohta.

6 Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel tohib kalastada ainult rajoonis IVa, välja arvatud 3 000 tonni, mis tohib püüda rajoonis IIIa.

7 EÜ, Norra ja Fääri saarte vahel kokkulepitud põhjapiirkonna TAC.

8 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IIIa IIIa, IVb,c IVb IVc IIa (väljaspool EÜ vesi), VI, 1. jaanuar-31. märts 2003

MAC/03A. MAC/3A/4BC MAC/04B. MAC/04C. MAC/2A6.

Taani 4 130 4 020

Prantsusmaa 440

Madalmaad 440

Rootsi 340 10

Ühendkuningriik 440

Norra 3 000

Liigid: Makrell Scomber scombrus Vöönd: IIa (väljaspool EÜ vesi), Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII, XIV MAC/2CX14-

Saksamaa 18 965

Hispaania 20

Eesti 150

Prantsusmaa 12 644

Iirimaa 63 216

Madalmaad 27 656

Poola 1 096

Ühendkuningriik 173 848

EÜ 297 595 (4), (5), (6)

Norra 12 020 (1), (6)

Fääri saared 4 314 (2)

TAC 545 500 (3) Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Lubatud kalastada ainult piirkondades IIa, IVa, VIa (põhja pool 56°30' N), VIId, e, f, h.

2 Selle kohaselt on 1 301 tonni lubatud püüda ICESi rajoonis IVa põhja pool 59° N (EÜ vöönd) ajavahemikel 1. jaanuar-15. veebruar ja 1. oktoober-31. detsember. 3 589 tonni Fääri saartele eraldatud kvoodist võib püüda ICESi rajoonis VIa (põhja pool 56°30' N) aasta läbi ja/või ICESi rajoonides VIIe, f, h, ja/või ICESi rajoonis IVa.

3 EÜ, Norra ja Fääri saarte vahel kokkulepitud põhjapiirkonna TAC.

4 Kaasa arvatud 9 784 tonni, mis tuleneb Euroopa Ühenduse ja Norra vahelisest lepingust Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) kohaselt 2004. aastaks lubatud väljapüügi EÜ ja Norra ühisosa majandamise kohta.

5 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 296 349 tonni.

6 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid ja püüda võib ainult ajavahemikel 1. jaanuar-15. veebruar ja 1. oktoober-31. detsember:

IVa (EÜ veed)

MAC/04A-C.

Saksamaa 5 690

Prantsusmaa 3 794

Iirimaa 18 966

Madalmaad 8 297

Ühendkuningriik 52 158

Norra 12 020 (6)

Fääri saared 1 301 (1)

1 Põhja pool 59° N (EÜ vöönd) 1. jaanuar-15. veebruar ja 1. oktoober-31. detsember.

Liigid: Makrell Scomber scombrus Vöönd: VIIIc, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) MAC/8C3411

Hispaania 26 625 (1)

Prantsusmaa 177 (1)

Portugal 5 503 (1)

EÜ 32 305

TAC 32 305 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid, mis moodustavad kuni 25 % doonorliikmesriigi kvoodist, võib püüda ICESi piirkonnas VIIIa,b,d (MAC/SABD.).

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIIb

(MAC/08B.)

Hispaania 3 000

Prantsusmaa 20

Portugal 5 000

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: Skagerrak ja Kattegat, IIIbcd (EÜ veed) SOL/3A/BCD

Taani 436

Saksamaa 25

Madalmaad 42

Rootsi 16

EÜ 520

TAC 520 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: II, Põhjameri SOL/24.

Belgia 1 417

Taani 648

Saksamaa 1 133

Prantsusmaa; 283

Madalmaad 12 790

Ühendkuningriik 729

EÜ 17 000

TAC 17 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, XII, XIV SOL/561214

Iirimaa 68

Ühendkuningriik 17

EÜ 85

TAC 85 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIIa SOL/07A.

Belgia 394

Prantsusmaa 5

Iirimaa 98

Madalmaad 125

Ühendkuningriik 178

EÜ 800

TAC 800 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIIb,c SOL/7BC.

Prantsusmaa 10

Iirimaa 55

EÜ 65

TAC 65 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIId SOL/07D.

Belgia 1 588

Prantsusmaa 3 177

Ühendkuningriik 1 135

EÜ 5 900

TAC 5 900 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIIe SOL/07E.

Belgia 11

Prantsusmaa 113

Ühendkuningriik 176

EÜ 300

TAC 300 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIIf,g SOL/7FG.

Belgia 656

Prantsusmaa 66

Iirimaa 33

Ühendkuningriik 295

EÜ 1 050

TAC 1 050 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIIh,j,k SOL/7HJK.

Belgia 32

Prantsusmaa 65

Iirimaa 176

Madalmaad 52

Ühendkuningriik 65

EÜ 390

TAC 390 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Harilik merikeel Solea solea Vöönd: VIIIa,b SOL/8AB.

Belgia 45

Hispaania 8

Prantsusmaa 3 300

Madalmaad 247

EÜ 3 600

TAC 3 600 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse mahaarvamisi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõike 2 kohaselt.

Liigid: Merikeel Solea spp. Vöönd: VIIIc,d,e, IX, X, CECAF 34.1.1 (EÜ veed) SOX/8CDE34

Hispaania 572

Portugal 948

EÜ 1 520

TAC 1 520 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Kilu Sprattus sprattus Vöönd: Skagerrak ja Kattegat SPR/03A.

Taani 33 504 (1)

Saksamaa 70 (1)

Rootsi 12 676 (1)

EÜ 46 250 (1)

TAC 50 000 (2)

1 Selle kvoodi alusel tohib püüda veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 16 millimeetrit, ning selle suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1434/98 artiklis 2 kindlaksmääratud tingimusi.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Kilu Sprattus sprattus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) SPR/2AC4-C

Belgia 2 738

Taani 216 683

Saksamaa 2 738

Prantsusmaa 2 738

Madalmaad 2 738

Rootsi 1 330 (1)

Ühendkuningriik 9 035

EÜ 238 000 (4)

Norra 15 000 (2), (4)

Fääri saared 4 000 (3)

TAC 257 000

1 Kaasa arvatud tobiad.

2 Võib püüda ainult IV alapiirkonnas (EÜ veed).

3 Tuleb maha arvestada tobiakvoodist Põhjameres.

4 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Kilu Sprattus sprattus Vöönd: VIIde SPR/7DE.

Belgia 50

Taani 3 120

Saksamaa 50

Prantsusmaa 670

Madalmaad 670

Ühendkuningriik 5 040

EÜ 9 600

TAC 9 600 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

Liigid: Harilik ogahai/ogahai Squalus acanthias Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) DGS/2AC4-C

Belgia 76

Taani 435

Saksamaa 79

Prantsusmaa 139

Madalmaad 119

Rootsi 6

Ühendkuningriik 3 618

EÜ 4 472 (2)

Norra 200 (1), (2)

TAC 4672

1 Kaasa arvatud õngejadaga püütud saagid, mille moodustavad hallhai ja musthai, pikk-koon hai, hall lühiogahai, suur tumehai, ronkjas tumehai ja portugali süvahai. Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi alapiirkondades IV, VI ja VII.

2 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Stauriid Trachurus spp. Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri (EÜ veed) JAX/2AC4-C

Belgia 74

Taani 31 811

Saksamaa 2 399

Prantsusmaa 51

Iirimaa 1 846

Madalmaad 5 161

Rootsi 750

Ühendkuningriik 4 696

EÜ 46 788 (3)

Norra 1 600 (1), (3)

Fääri saared 7 000 (2)

TAC 50 267

1 Võib püüda ainult IV alapiirkonnas (EÜ veed).

2 Kvoodi 7000 tonnise üldmahu piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (põhja pool 56° 30´ N) ja VIIe, f, h

3 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Stauriid Trachurus spp. Vöönd: Vb (EÜ veed), VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII, XIV JAX/578/14

Taani 11 966

Saksamaa 9 564

Hispaania 13 062

Prantsusmaa 6 320

Iirimaa 31 137

Madalmaad 45 631

Portugal 1 264

Ühendkuningriik 12 935

EÜ 131 879

Fääri saared 7 000 (1), (2)

TAC 137 000 Analüütiline TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi piirkondades IV, VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIIe, f, h.

2 kvoodi 7000 tonnise üldmahu piires ICESi alapiirkondades IV, VIa (põhja pool 56°30' N) ja VIIe,f,h.

Liigid: Stauriid Trachurus spp. Vöönd: VIIIc, IX JAX/8C9.

Hispaania 29 587 (1)

Prantsusmaa 377 (1)

Portugal 25 036 (1)

EÜ 55 000

TAC 55 000 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Olenemata nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda harilikust stauriidist pikkusega 12-14 cm. Kõnealuse koguse kontrollimiseks rakendatakse lossitavate koguste massi suhtes koefitsienti 1,2.

Liigid: Stauriid Trachurus spp. Vöönd: X, CECAF1 JAX/X34PRT

Portugal 3 200

EÜ 3 200

TAC 3 200 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Assooridega külgnevad veed, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Liigid: Stauriid Trachurus spp. Vöönd: CECAF (EÜ veed)1 JAX/341PRT

Portugal 1 600

EÜ 1 600

TAC 1 600 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Madeiraga külgnevad veed, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Liigid: Stauriid Trachurus spp. Vöönd: CECAF (EÜ veed)1 JAX/341SPN

Hispaania 1 600

EÜ 1 600

TAC 1 600 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Kanaari saartega külgnevad veed, mis kuuluvad Hispaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Liigid: Tursik Trisopterus esmarki Vöönd: IIa (EÜ veed), Skagerrak ja Kattegat, Põhjameri (EÜ veed) NOP/2A3A4-

Taani 172 840

Saksamaa 33

Madalmaad 127

EÜ 173 000 (5)

Norra 5 000 (1), (2), (5)

Fääri saared 20 000 (3), (4)

TAC 198 000 Preventiivne TAC, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.

1 Selle kvoodi alusel võib kalastada ISESi rajoonis VIa, põhja pool 56°30´ N.

2 Kuni 5000 tonni püügist võivad olla tobiad.

3 Arvestatakse maha tobiakvoodist IIa (EÜ veed), Põhjameres (EÜ veed).

4 Kuni 6000 tonni võib olla püütud alarajoonis VIa 56(30( N.

5 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Tursik Trisopterus esmarki Vöönd: IV (Norra veed) NOP/04-N.

Taani 47 500 (1), (2)

Ühendkuningriik 2 500 (1), (2)

EÜ 50 000 (1), (2), (3)

TAC Ei kohaldata

1 Kaasa arvatud mittesorteeritav hariliku stauriidi segu.

2 80 % sellest kvoodist võivad olla tobiad.

3 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Tööstuslikuks otstarbeks mõeldud kala Vöönd: IV (Norra veed) I/F/04-N.

Rootsi 800 (1), (2)

EÜ 800 (3)

TAC Ei kohaldata

1 Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootidest maha.

2 Sellest kuni 400 tonni harilik stauriid.

3 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Kombineeritud kvoot Vöönd: EÜ veed vööndites Vb, VI, VII R/G/5B67-C

EÜ Piiranguid ei rakendata

Norra 600 (1), (2)

TAC Ei kohaldata

1 Püütakse ainult õngejadadega; kaasa arvatud pikksabalased, morad ja niituimluts.

2 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Muud liigid Vöönd: IV (Norra veed) OTH/04-N.

Belgia 60

Taani 5 500

Saksamaa 620

Prantsusmaa 255

Madalmaad 440

Rootsi Muutmisel (1)

Ühendkuningriik 4 125

EÜ 11 000 (2)

TAC Ei kohaldata

1 Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile "muude liikide" püügiks tavapärastes kogustes.

2 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Muud liigid Vöönd: EÜ veed vööndites IIa, IV, VIa põhja pool 56°30' N OTH/2A46AN

EÜ Piiranguid ei rakendata

Norra 5 000 (1), (3)

Fääri saared 400 (2)

TAC Ei kohaldata

1 Piirdutakse IIa ja IV. Hõlmab püügipiirkonnad, mida eraldi ei mainita; vajaduse korral võib pärast nõupidamisi rakendada erandeid; merikeellaste püük piirdub ainult kaaspüügiga.

2 Piirdutakse valge lihaga merekala kaaspüügiga piirkondades IV ja VIa.

3 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICES

ICESi püügipiirkonnad I, II, IIIa, IV, V, XII, XIV ja NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed)

Liigid: Kalju-tömppeakala Coryphanoides rupestris Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) RNG/514GRN

Saksamaa 1 629

Ühendkuningriik 86

EÜ 2 000 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi kohaselt eraldatakse 285 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Kalju-tömppeakala Coryphanoides rupestris Vöönd: NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed) RNG/N01GRN

Saksamaa 1 035

EÜ 1 350 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi kohaselt eraldatakse 315 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Heeringas Clupea harengus Vöönd: I, II (EÜ veed ja rahvusvahelised veed) HER/1/2.

Belgia 25

Taani 24 945

Saksamaa 4 368

Hispaania 82

Prantsusmaa 1 076

Iirimaa 6 458

Madalmaad 8 927

Portugal 82

Soome 366

Rootsi 9 244

Ühendkuningriik 15 948

EÜ 71 542

TAC Ei kohaldata

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: I, II (Norra veed) COD/1N2AB-

Saksamaa 2 431

Kreeka 301

Hispaania 2 712

Iirimaa 301

Prantsusmaa 2 232

Portugal 2 712

Ühendkuningriik 9 431

EÜ 20 120 (1)

TAC 486 000

1 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: 1, 11 b COD/1/2B.

Saksamaa 3 216

Hispaania 8 313

Prantsusmaa 1 372

Poola 1 507

Portugal 1 755

Ühendkuningriik 2 059

Kõik liikmesriigid 100 (1)

EÜ 18 322 (2), (3)

TAC 486 000

1 Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

2 Ühenduse kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare vööndis ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

3 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 18 618 tonni.

Liigid: Tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) C/H/05B-F.

Saksamaa 10

Prantsusmaa 60

Ühendkuningriik 430

EÜ 500

TAC Ei kohaldata

Liigid: Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) HAL/514GRN

EÜ 200 (1), (2)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi kohaselt eraldatakse Norrale 200 tonni kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

2 Kui tursa- ja meriahvenapüügiga koos satub traalnoota harilikku hiidlesta koguses, mis ületab käesoleva kvoodi, lahendavad Gröönimaa asutused küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastavad kvoodid on ammendatud.

Liigid: Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus Vöönd: NAFO 0, 1 (Gröönimaa veed) HAL/N01GRN

EÜ 200 (1), (2)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi alusel eraldatakse Norrale 200 tonni kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

2 Kui tursa- ja meriahvenapüügiga koos satub traalnoota harilikku hiidlesta koguses, mis ületab käesoleva kvoodi, lahendavad Gröönimaa asutused küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastavad kvoodid on ammendatud.

Liigid: Moiva Mallotus villosus Vöönd: 11b CAP/02B.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (2)

1 Ilma et see piiraks ühenduse õiguste kohaldamist.

2 Vaadatakse läbi, toetudes teadusuuringute tulemustele.

Liigid: Moiva Mallotus villosus Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) CAP/514GRN

Kõik liikmesriigid 49 285

EÜ 95 985 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi alusel eraldatakse 6 700 tonni Norrale, kuni Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks, 30 000 tonni Islandile ja 10 000 tonni Fääri saartele. Ühenduse osa moodustab 70 % moiva TACi kalastushooajal. Kui 2004. aastal vaadatakse käesolev TAC läbi, kohandatakse ühenduse kvooti vastavalt sellele.

Liigid: Kilttursk Melanogrammus aeglefinus Vöönd: I, II (Norra veed) HAD/1N2AB-

Saksamaa 471

Prantsusmaa 283

Ühendkuningriik 1 446

EÜ 2 200 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: 1, 11 (rahvusvahelised veed)

EÜ 20 000

TAC Ei kohaldata

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: I, II (Norra veed) WHB/1/2-N.

Saksamaa 500

Prantsusmaa 500

EÜ 1 000 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Põhjaputassuu Micromesistius poutassou Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) WHB/05B-F.

Taani 7 040

Ühendkuningriik 7 040

Kõik liikmesriigid 1 920

EÜ 16 000

TAC Ei kohaldata

Liigid: Molva ja sinine molva Molva molva ja Molva dypterigia Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) B/L/05B-F.

Saksamaa 950 (1)

Prantsusmaa 2 106 (1)

Ühendkuningriik 184 (1)

EÜ 3 240 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Kalju-tömppeakala ja süsisaba kuni 1080-tonnine kaaspüük arvestatakse käesolevast kvoodist maha.

Liigid: Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) PRA/514GRN

Taani 1 012

Prantsusmaa 1 012

EÜ 5 675 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi alusel eraldatakse 2500 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks ning 1150 tonni Fääri saartele.

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: I, II (Norra veed) POK/1N2AB-

Saksamaa 2 880

Prantsusmaa 463

Ühendkuningriik 257

EÜ 3 600 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: I, II (rahvusvahelised veed) POK/1/2INT

EÜ 0

TAC Ei kohaldata

Liigid: Süsikas Pollachius viren Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) POK/05B-F.

Belgia 50

Saksamaa 310

Prantsusmaa 1 510

Madalmaad 50

Ühendkuningriik 580

EÜ 2 500

TAC Ei kohaldata

Liigid: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides Vöönd: I, II (Norra veed) GHL/1N2AB-

Saksamaa 50

Ühendkuningriik 50

EÜ 100 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides Vöönd: I, II (rahvusvahelised veed) GHL/1/21NT

EÜ 0

TAC Ei kohaldata

Liigid: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) GHL/514GRN

Saksamaa 4 038

Ühendkuningriik 213

EÜ 4 800 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi alusel eraldatakse 400 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks ning 150 tonni Fääri saartele.

Liigid: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides Vöönd: NAFO 0,1 (Gröönimaa veed) GHL/N01GRN

Saksamaa 550

EÜ 1 500 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Selle kvoodi alusel eraldatakse 800 tonni Norrale kuni Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks ning 150 tonni Fääri saartele.

Liigid: Makrell Scomber scombrus Vöönd: IIa (Norra veed) MAC/02A-N.

Taani 12 020 (1)

EÜ 12 020 (1), (2)

TAC Ei kohaldata

1 Võib püüda ka alapiirkonnas IV (Norra veed) ja rajoonis IIa (väljaspool ühendust asuvad veed).

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Makrell Scomber scombrus Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) MAC/05B-F

Taani 3 589 (1)

EÜ 3 589

TAC Ei kohaldata

1 Võib püüda IVa (EÜ veed).

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: V, XII, XIV1, 2 RED/51214.

Eesti 350

Saksamaa 11 175 (2)

Hispaania 1 963 (2)

Prantsusmaa 1 044 (2)

Iirimaa 4 (2)

Madalmaad 5 (2)

Poola 1 007 (2)

Portugal 2 346 (2)

Ühendkuningriik 27 (2)

EÜ 16 563 (2), (3)

TAC 120 000 (2)

1 EÜ veed ja rahvusvahelised veed.

2 Võib püüda NAFO tsooni alapiirkonnas 2, rajoonides IF ja 3K, kuid arvestatakse maha V, XII, XIV kvoodist 25 000-tonnise üldkvoodi piires.

3 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 16 563 tonni.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: I, II (Norra veed) RED/1N2AB-

Saksamaa 512

Hispaania 63

Prantsusmaa 5 6

Portugal 269

Ühendkuningriik 100

EÜ 1 000 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: V, XIV (Gröönimaa veed) RED/514GRN

Saksamaa 21 168

Prantsusmaa 107

Ühendkuningriik 150

EÜ 25 500 (1), (2), (3)

TAC Ei kohaldata

1 Pelaagilise traalnoodaga võib püüda kõige enam 20 000 tonni. Põhjatraali ja pelaagilise traalnoodaga püütud saagi kohta esitatakse eraldi aruanded. Võib püüda nii idas kui läänes.

2 Norrale eraldatakse 3 575 tonni, Norraga toimuvate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

3 500 tonni eraldatakse Fääri saartele. Põhjatraali ja pelaagilist traali kasutavate püügipiirkondade kohta tuleb esitada eraldi aruanded.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: V.a (Islandi veed) RED/05A-IS

Belgia 100 (1), (2)

Saksamaa 1 690 (1), (2)

Prantsusmaa 50 (1), (2)

Ühendkuningriik 1 160 (1), (2)

EÜ 3 000 (1), (2)

TAC Ei kohaldata

1 Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

2 Püük ajavahemikul juulist detsembrini.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) RED/05B-F.

Belgia 45

Saksamaa 5 796

Prantsusmaa 392

Ühendkuningriik 67

EÜ 6 300

TAC Ei kohaldata

Liigid: Muud liigid1 Vöönd: I, II (Norra veed) OTH/1N2AB-

Saksamaa 150 (1)

Prantsusmaa 60 (1)

Ühendkuningriik 240 (1)

EÜ 450 (1), (2)

TAC Ei kohaldata

1 Ainult kaaspüügina.

2 Esialgne kvoot Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Muud liigid1 Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) OTH/05B-F.

Saksamaa 305

Prantsusmaa 275

Ühendkuningriik 180

EÜ 760

TAC Ei kohaldata

1 Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

Liigid: Lestalised Vöönd: Vb (Fääri saarte veed) FLX/05B-F.

Saksamaa 180

Prantsusmaa; 140

Ühendkuningriik 680

EÜ 1 000 (1)

TAC Ei kohaldata

1 Kaasa arvatud süvalest.

ID LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO tsoon

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: NAFO 2J3KL COD/N2J3KL

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: NAFO 3NO COD/N3N0.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Tursk Gadus morhua Vöönd: NAFO 3M COD/N3M.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Pikklest Glyptocephalus cynoglossus Vöönd: NAFO 2J3KL WIT/N2J3KL

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Pikklest Glyptocephalus cynoglossus Vöönd: NAFO 3NO WIT/N3NO

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Harilik karelest Hippoglossoides platessoides Vöönd: NAFO 3M PLA/N3M.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Harilik karelest Hippoglossoides platessoides Vöönd: NAFO 3LNO PLA/N3LNO.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Lühiuim-kalmaar Ilex illecebrosus Vöönd: NAFO alavööndid 3 ja 4 SQI/N34.

Eesti 128 (2)

Läti 128 (2)

Leedu 128 (2)

Poola 227 (2)

EÜ (1), (2)

TAC 34 000

1 Puudub ühenduse kindlaksmääratud osa; 29 467 tonni antakse kasutada Kanadale ja EÜ liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

2 Püük toimub ajavahemikul 1. juuli-31. detsember.

Liigid: Ruske soomuslest Limanda ferruginea Vöönd: NAFO 3LNO YEL/N3LNO.

Eesti (2), (3)

Läti (2), (3)

Leedu (2), (3)

Poola (2), (3)

EÜ 290 (1)

TAC 14 500

1 Kõik liikmesriigid, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola; püütakse ainult kaaspüügina. Püügipiirkond suletakse, kui kvoot on ammendatud.

2 Kõnesolevate uute liikmesriikide laevade kasutusse antakse kokku 73 tonni ning ainult kaaspüügina.

3 Eesti, Läti, Leedu ja Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NAFO tsooni, kavatsusest siseneda NAFO tsooni ning tegelemisest NAFO eeskirjade kohase kalapüügiga käesoleva kvoodi alusel. Teave käesoleva kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse lipuliikmesriigile ja edastatakse NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.

Liigid: Moiva Mallotus villosus Vöönd: NAFO 3NO CAP/N3NO.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis Vöönd: NAFO 3L (1) PRA/N3L.

Eesti 144 (2)

Läti 144 (2)

Leedu 144 (2)

Poola 144 (2)

EÜ 144 (2), (3)

TAC 13 000

1 Välja arvatud ala, mis on piiratud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr Põhjalaius N Läänepikkus W

1 47°20'0 46°40'0

2 47°20'0 46°30'0

3 46°00'0 46°30'0

4 46°00'0 46°40'0

2 Kalastamiseks järgmistel ajavahemikel: 1. jaanuar-31. märts, 1. juuli-14. september ja 1. detsember-31. detsember.

3 Kõik liikmesriigid, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

Liigid: Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis Vöönd: NAFO 3M (1) PRA/N3M.

TAC (2)

1 Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piirneval alal:

Punkt nr Põhjalaius N Läänepikkus W

1 47°20'0 46°40'0

2 47°20'0 46°30'0

3 46°00'0 46°30'0

4 46°00'0 46°40'0

Krevetipüügil kõnealuses piirkonnas peavad laevad, olenemata sellest, kas nad ületavad või ei ületa NAFO rajoonide 3L ja 3M eraldusjoont, esitama aruande määruse (EÜ) nr 189/92 (EÜT L 21, 30.1.1992, lk 4) lisa punkti 1.3 kohaselt.

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist 31. detsembrini 2004 järgmiste koordinaatidega piirneval alal:

Punkt nr Põhjalaius N Läänepikkus W

1 47°55'0 45°00'0

2 47°30'0 44°15'0

3 46°55'0 44°15'0

4 46°35'0 44°30'0

5 46°35'0 45°40'0

6 47°30'0 45°40'0

7 47°55'0 45°00'0

2 Ei kohaldata. Püügipiirkonda hallatakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid annavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele välja eripüügiload ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1627/94 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust. Erandina kõnealuse määruse artiklist 8 loetakse load kehtivaks ainult juhul, kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid teatamisele järgneva viie tööpäeva jooksul.

Laevade maksimaalne arv ja püügiks ettenähtud aeg on järgmine:

Liikmesriik Laevade maksimaalne arv Püügipäevade maksimaalne arv

Taani 2 131

Eesti 8 1 667

Hispaania 10 257

Läti 4 490

Leedu 7 579

Poola 1 100

Portugal 1 69

Iga liikmesriik esitab 25 päeva jooksul pärast püügi toimumise kalendrikuu lõppu komisjonile kuuaruande rajoonis 3M ja eespool märkuses nr 1 kindlaksmääratud piirkonnas viibitud püügipäevade kohta.

Liigid: Süvalest Reinhardtius hippoglossoides Vöönd: NAFO 3LMNO GHL/N3LMNO

Eesti (1), (2)

Saksamaa 408

Läti (1), (2)

Leedu (1), (2)

Poola (1), (2)

Hispaania 5 482

Portugal 2 313

EÜ 8 203

TAC 14 820

1 Kõnesolevate uute liikmesriikide laevad võivad püüda kokku 985 tonni.

2 Eesti, Läti, Leedu ja Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NAFO tsooni, artikli 34 lõike 2 kohase eripüügiloaga laevade kavatsusest siseneda NAFO tsooni, et NAFO eeskirjade kohaselt püüda süvalesta muu kvoodi alusel. Kõnealuse kvoodi alusel püütud saakide kohta esitatakse aruanne lipuliikmesriigile ja NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: NAFO 3M RED/N3M.

Eesti 1 571 (1)

Saksamaa 513 (1)

Hispaania 233 (1)

Läti 1 571 (1)

Leedu 1 571 (1)

Portugal 2 354(1)

EÜ 7 813 (1), (2)

Poola 124 (1), (3), (4)

TAC 5 000 (1)

1 See kvoot tuleb täita kõnealusele varule kehtestatud 5 000-tonnise TACi ulatuses. TACi ammendamisel lõpetatakse kõnealuse varu spetsialiseeritud püük püügimääradest olenemata.

2 Uute liikmesriikide ühinemiskuupäevani on EÜ kvoot 3 100 tonni.

3 Võib kalastada 124 tonnise üldkvoodi piires.

4 Poola kompetentsed asutused teatavad NAFO peasekretärile vähemalt 48 tundi ette oma laevade sisenemisest NSFO tsooni, laevade kavatsusest siseneda NAFO tsooni ning kalastada NAFO eeskirjade kohaselt selle kvoodi alusel. Selle kvoodi alusel püütud saakidest kantakse ette lipuliikmesriigile ja NAFO peasekretärile iga 48 tunni järel.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: NAFO 3LN RED/N3LN.

EÜ 0 (1)

TAC 0 (1)

1 Selle liigi spetsialiseeritud püüki ei toimu, püütakse ainult kaaspüügina artikliga 28 kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Liigid: Meriahven Sebastes spp. Vöönd: NAFO alapiirkond 2, rajoonid IF ja 3K RED/N1F3K.

Eesti (1)

Läti (1)

Leedu (1)

TAC 32 500

1 Püütakse 7 500 tonnise üldmahuga kvoodi piires ning jagatakse Kanada, Kuuba, Prantsusmaa (St Pierre et Miquelon), Jaapani, Korea, Ukraina ja USAga.

IE LISA

SIIRDEKALAD

Kõik püügipiirkonnad

Selle püügipiirkonna TACid on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate rahvusvaheliste kalastusorganisatsioonide raames, nagu on ICCAT ja IATTC.

Liigid: Harilik tuun Thunnus thynnus Vöönd: Atlandi ookean ida pool 45° W, ja Vahemeri BFT/AE045W

Küpros (1)

Kreeka 326

Hispaania 6 317

Prantsusmaa 6 233

Itaalia 4 920

Malta (1)

Portugal 594

Kõik liikmesriigid 60 (2)

EÜ 18 450

TAC 32 000

1 Küpros ja Malta võivad kalastada ICCATi "muu" kvoodi alusel kooskõlas ICCATi 2003. aasta koosolekul vastuvõetud vastavustabeliga.

2 Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

Liigid: Mõõkkala Xiphias gladius Vöönd: Atlandi ookean, põhja pool laiuskraadi 5° N SWO/AN05N

Hispaania 5 682,4

Portugal 1010,4

Kõik liikmesriigid 148,5 (1)

EÜ 6 841,3

TAC 14 000

1 Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

Liigid: Mõõkkala Xiphias gladius Vöönd: Atlandi ookean, lõuna pool laiuskraadi 5° N SWO/AS05N

Hispaania 5 488,5

Portugal 361,5

EÜ 5 850

TAC 15 776

Liigid: Pikkuim-tuun Genno alalunga Vöönd: Atlandi ookean, põhja pool 5° N ALB/AN05N

Iirimaa 5 216,1 (1), (3)

Hispaania 26 649,1 (1), (3)

Prantsusmaa 6 909,1 (1), (3)

Ühendkuningriik 402,1 (1), (3)

Portugal 1 953,1 (1), (3)

EÜ 41 129,5 (1), (2)

TAC 34 500

1 Keelatud on kasutada seisevvõrke, abaraid ja nakkevõrke.

2 Kooskõlas määruse(EÜ) nr 973/2001 artikli 10 lõikega 1 on sihtliigina pikkuim-tuuni püüdvate ühenduse laevade arv 1253.

3 Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 973/2001 artikli 10 lõikega 1 lubatud püüda pikkuim-tuuni sihtliigina, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik Laevade maksimaalne arv

Iirimaa 50

Hispaania 730

Prantsusmaa 151

Ühendkuningriik 12

Portugal 310

EÜ 1 253

Liigid: Pikkuim-tuun Genno alalunga Vöönd: Atlandi ookean, lõuna pool laiuskraadi 5° N ALB/AS05N

Hispaania 1 216,6

Prantsusmaa 223,6

Portugal 474,5

EÜ 1914,7

TAC 29 200

Liigid: Suursilmtuun Thunnus obesus Vöönd: Atlandi ookean BET/ATLANT

Hispaania 18 838,2

Prantsusmaa 8 177

Portugal 8 922

EÜ 35 937,2

TAC Keskmine püük 1991-1992

Liigid: Sinine marliin Makaira nigricans Vöönd: Atlandi ookean BUM/ATLANT

EÜ 103

TAC Ei kohaldata

Liigid: Valge odanina Tetrapturus alba Vöönd: Atlandi ookean WHM/ATLANT

EÜ 46,5

TAC Ei kohaldata

IF LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi tsoon

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastuvõetud TACe ei jaotata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on ühenduse osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, mil püük tuleb TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liigid: Krokodilljääkala Chaenocephalus aceratus Tsoon: FAO 48.3 Antarktika SSI/F483.

TAC 2 200 (1)

1 TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika LIC/F5852.

TAC 150 (1)

1 TAC hõlmab kaaspüügi liikide Dissostichus eleginoides ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Haugjääkala Champsocephalus gunnari Vöönd: FAO 48.3 Antarktika ANI/F483.

TAC 2 887 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2002-31. august 2004. Selle varu püüki piiratakse ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. maini 2004 kuni 722 tonnini.

Liigid: Haugjääkala Champsocephalus gunnari Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika2 ANI/F5852.

TAC 292 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003-30. november 2004.

2 Käesoleva TACiga seoses määratletakse kalastamiseks avatud ala FAO statistilise alapiirkonna 58.5.2 selle osana, mis asub alal, mis on piiratud joonega, mis:

a) algab punktis, kus geograafiline pikkus 72(15( E lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimination Agreement) kohase piiriga ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 53(25( S;

b) seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini geograafilise pikkusega 74( E;

c) seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 52(40( S ja geograafilise pikkusega 76( E;

d) kulgeb piki meridiaani lõikumispunktini geograafilise laiusega 52( S;

e) seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini geograafilise laiusega 51( S ja geograafilise pikkusega 74(30( E; ja

f) seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

Liigid: Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides Vöönd: FAO 48.3 Antarktika TOP/F483

TAC 4420 (1), (2)

1 Seda TACi kohaldatakse õngejada kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. mai-31. august 2004 ning mõrda kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. detsember 2003-30. november 2004.

2 Kaasa arvatud 221 tonni railasi ja 221 tonni Macrorus spp. kaaspüügina.

Liigid: Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides Vöönd: FAO 48.4 Antarktika TOP/F484

TAC 28 (1), (2)

1 Püütakse ainult õngejadadega.

2 Seda TACi kohaldatakse kalastushooajal, nagu on määratud seoses alapiirkonnaga 48.3, või kuni Dissostichus eleginoides'e lubatud koguse ammendamiseni alapiirkonnas 48.4, või, vastavalt eespool nimetatule, Dissostichus eleginoides'e lubatud koguse ammendamiseni alapiirkonnas 48.3, oleneval sellest, kumb on varasem.

Liigid: Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika TOP/F5852

TAC 2 873 (1), (2)

1 Seda TACi kohaldatakse traali kasutavates püügipiirkondades ajavahemikul 1. detsember 2003-31. august 2004.

2 Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool idapikkust 79°20' E. Selles vööndis on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud (vaata XIV lisa).

Liigid: Tavaline hiigelvähk Euphausia superba Vöönd: FAO 48 KRI/F48.

TAC 4 000 000 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003-30. november 2004.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi osutatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Alapiirkond 48.1 (KRI/F481.) 1 008 000

Alapiirkond 48.2 (KRI/F482.) 1 104 000

Alapiirkond 48.3 (KRI/F483.) 1 056 000

Alapiirkond 48.4 (KRI/F484.) 832 000

Liigid: Tavaline hiigelvähk Euphausia superba Vöönd: FAO 58.40.1 Antarktika KRI/F5841.

TAC 440 000 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003-30. november 2004.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud vööndites püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° E (KRI/F5841W) 277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° E (KRI/F5841E) 163 000

Liigid: Tavaline hiigelvähk Euphausia superba Vöönd: FAO 58.4.2 Antarktika KRI/F5842.

TAC 450 000 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003-30. november 2004.

Liigid: Nototeenia Gobionotothen gibberifrons Vöönd: FAO 48.3 Antarktika NOG/F483.

TAC 1 470 (1)

1 TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons Vöönd: FAO 48.3 Antarktika NOS/F483.

TAC 300 (1)

1 TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika NOS/F5852.

TAC 80 (1)

1 TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Marmornototeenia Notothenia rossii Vöönd: FAO 48.3 Antarktika NOR/F483.

TAC 300 (1)

1 TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Krabi Paralomis spp. Vöönd: FAO 48.3 Antarktika PAI/F483.

TAC 1600 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003-30. november 2004.

Liigid: Tume ebajääkala Pseudochaenichthus georgianus Vöönd: FAO 48.3 Antarktika SGI/F48 3.

TAC 300 (1)

1 TAC, mis hõlmab iga spetsialiseeritud püügi kaaspüügi. Piirkonnas, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Pikksabalased Macrourus spp. Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika GRV/F5852.

TAC 360 (1)

1 TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Muud liigid Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika OTH/F 5852.

TAC 50 (1)

1 TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

Liigid: Railased Rajae Vöönd: FAO 58.5.2 Antarktika SRX/F5852.

TAC 120 (1), (2)

1 TAC hõlmab kaaspüügi Dissostichus eleginoides'e ja Champsocephalus gunnari püügipiirkondades. Piirkondades, kus kõnealune kaaspüük ammendatakse, tuleks spetsialiseeritud püük lõpetada.

2 Selle TACi puhul käsitletakse railasi ühe liigina.

Liigid: Kalmaar Martialia hyadesi Vöönd: FAO 48.3 Antarktika SQS/F483.

TAC 2 500 (1)

1 Seda TACi kohaldatakse ajavahemikus 1. detsember 2003-30. november 2004.

II LISA

2004. AASTAL KOHALDATAVAD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED MUUKS KUI INIMTOIDUKS MÕELDUD SORTEERIMATA LOSSITAVA HEERINGA SUHTES (ELUSKAALU TONNIDES)

Kõiki käesolevas lisas sätestatud püügipiiranguid käsitletakse kvootidena artikli 3 tähenduses ning seetõttu kehtivad nende suhtes eeskirjad, mis on sätestatud määrusega (EÜ) nr 2847/93, eelkõige selle artiklitega 14 ja 15.

Liigid: Heeringas1 Clupea harengus Vöönd: Skagerrak ja Kattegat HER/03A-BC

Taani 17 950

Saksamaa 160

Rootsi 2 890

EÜ 21 000

TAC 21 000 (2)

1 Muude kalaliikide kui heeringa püügipiirkonnas püütud ja sorteerimata lossitud kalaliikide heeringa kaaspüük.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

Liigid: Heeringas1 Clupea harengus Vöönd: IIa (EÜ veed); Põhjameri, VIId HER/2A47DX

Belgia 189

Taani 36 377

Saksamaa 189

Prantsusmaa 189

Madalmaad 189

Rootsi 178

Ühendkuningriik 691

EÜ 38 000

TAC 38 000 (2)

1 Muude kalaliikide kui heeringa püügipiirkonnas püütud ja sorteerimata lossitud kalaliikide

heeringa kaaspüük.

2 Esialgne TAC Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

III LISA

PÕHJAMERE HEERINGAGA SEOTUD ERITINGIMUSED

1. Liikmesriigid võtavad erimeetmed, et Põhjamerest, Skagerrakist ja Kattegatist heeringa püüdmisel, sorteerimisel ja lossimisel tagada eelkõige II lisas ettenähtud püügipiirangutest kinnipidamine. Meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:

- eri kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid;

- püügikoormuse kavad, kaasa arvatud tegevusloaga laevade nimekirjad ning nende püügitegevuse piirangud, kui see osutub vajalikuks kvoodi täitmisel üle 70 %;

- kontroll ümberlaadimise ja toimingute üle, mis põhjustavad vette tagasi laskmist;

- võimaluse korral ajutine püügikeeld piirkondades, kus teadaolevalt esineb suur heeringa, eelkõige noorkalade kaaspüük.

2. Liikmesriigid tagavad, et muust saagist väljasortimata heeringa lossimisel oleksid kasutusel nõuetekohased proovivõtusüsteemid, et tulemuslikult kontrollida kõiki heeringa kaaspüügi lossimisi. Sadamates, kus ei kasutata kõnealuseid proovivõtusüsteeme, on sortimata heeringat sisaldavate kalasaakide lossimine keelatud.

3. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 29 kohaselt teevad komisjoni inspektorid sõltumatuid inspekteerimisi kõikjal, kus komisjon seda lõigete 1 ja 2 kohaldamisel vajalikuks peab, et kontrollida, kas kompetentsed asutused rakendavad proovivõtusüsteeme ning lõikes 1 mainitud erimeetmeid.

4. Komisjon keelab heeringa lossimised, kui jõutakse järeldusele, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud abinõude rakendamisega ei saavutata kõigis püügipiirkondades ranget kontrolli heeringa püüdmisest tuleneva suremuse üle.

5. Kõik heeringa lossimised laevadelt, mille pardal on ICESi piirkondades IIIa, IV ja VIId kalastades ainult sellised veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on 32 mm või suurem, arvestatakse asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud I lisas.

6. Kõik heeringa lossimised laevadelt, mille pardal on ICESi piirkondades IIIa, IV ja VIId kalastades ainult sellised veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on alla 32 mm, arvestatakse asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud II lisas. Kõnealustes tingimustes kalastavate laevade lossitud heeringat ei pakuta müüa inimtoiduna kasutamiseks.

IV LISA

TEHNILISED ÜLEMINEKUMEETMED

1. Kalapüügivahendi tüüp, mida on lubatud kasutada tursapüügil Läänemeres

1.1. Veetavad püünised

1.1.1. Selektiivakendeta püünised

Keelatakse selektiivaknata veetavad püünised.

1.1.2. Selektiivakendega püünised

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 V lisa erilisi selekteerimisvahendeid käsitlevatest sätetest kohaldatakse järgmiste püügivahendite suhtes käesoleva lisa 1. liite sätteid.

1.2. Nakkevõrgud

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 IV lisa sätetest on nakkevõrkude väikseim silmasuurus 110 mm.

Võrkude üldpikkus võib olla kuni 12 km laevadel, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit (kaasa arvatud).

Võrkude üldpikkus võib olla kuni 24 km laevadel, mille kogupikkus on üle 12 meetri.

Võrkude veesoleku aeg on kuni 48 tundi, alates võrkude esimesest vettelaskmisest kuni ajani, mil võrgud on täies ulatuses kalalaeva pardale tõmmatud.

2. Tursa kaaspüük Läänemerel

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 artikli 3 lõike 4 sätetest ei tohi pardale jääda alamõõdulist turska. Erandina selle määruse artikli 3 lõikest 5 võib siiski heeringa ja kilu püüdmisel võrguga, mille silmasuurus on kuni 32 mm, tursa kaaspüük olla kuni 3 % massist. Kõnealusest tursa kaaspüügist võib alamõõdulist turska pardale jätta kuni 5 %.

Tursa kaaspüük ei tohi olla üle 10 % muude liikide kui heeringa ja kilu püügil muude kui punktis 1.1.2 nimetatud traalide ja ankurdatud põhjanootadega.

3. Väikseim silmasuurus tursapüügil

Erandina määruse (EÜ) nr 88/98 III lisa sätetest on väikseim silmasuurus tursapüügil 38 cm.

4. Läänemere tursa suvine püügikeeld

Tursapüük Läänemeres, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis on keelatud 1. juunist kuni 31. augustini 2004 (kaasa arvatud).

5. Bornholmi süviku püügikeeld

Püük on keelatud 15. maist kuni 31. augustini 2004 Bornholmi süvamerepiirkonnas, mis on piiratud järgmisi koordinaate ühendavate joontega:

- 55° 30´ põhjalaiust, 15 °30´idapikkust,

- 55° 30´ põhjalaiust, 16°30´idapikkust,

- 55° 00´ põhjalaiust, 16°30´idapikkust,

- 55° 00´ põhjalaiust, 16°00´idapikkust,

- 55° 15´ põhjalaiust, 16°00´idapikkust,

- 55° 15´ põhjalaiust, 15°30´idapikkust,

- 55° 30´ põhjalaiust, 15°30´idapikkust.

6. Tehnilised kaitsemeetmed Skagerrakis ja Kattegatis

Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisas sätestatud tingimustest kohaldatakse 2004. aastal järgmisi eeskirju:

a) harilike süvameregarneelide (Pandalus borealis) püügil kehtib võrgusilma suurus 35 mm;

b) hõbekalade (Argentina spp.) püügil kasutatakse võrgusilma suurust 30 mm;

c) merlangipüügil võrgusilma suurusega 70-89 mm võib esineda kuni 30 % kaaspüük, mis koosneb järgmistest liikidest: tursk, kilttursk, merluus, atlandi merilest, pikklest, väikesuulest, harilik kammeljas, sile kammeljas, harilik lest, kammellased, harilik soomuslest, süsikas ja homaar;

d) norra salehomaaripüügil võrgusilma suurusega 70-89 mm võib esineda kuni 60 % kaaspüük, mis koosneb järgmistest liikidest: tursk, kilttursk, merluus, atlandi merilest, pikklest, väikesuulest, harilik kammeljas, sile kammeljas, harilik lest, kammellased, merlang, harilik soomuslest, süsikas ja homaar;

e) harilike süvameregarneelide (Pandalus borealis) püügil võrgusilma suurusega 35-69 mm võib esineda kuni 50 % kaaspüük, mis koosneb järgmistest liikidest: tursk, kilttursk, merluus, atlandi merilest, pikklest, väikesuulest, harilik kammeljas, sile kammeljas, harilik lest, heeringas, makrell, kammellased, merlang, harilik soomuslest, süsikas, norra salehomaar ja homaar;

f) kõigis püügipiirkondades, kus kasutatakse võrgusilma suurust alla 90 mm, välja arvatud punktidega c, d ja e hõlmatavates piirkondades, võib esineda kaaspüük kuni 10 %, mis koosneb järgmistest liikidest: tursk, kilttursk, merluus, atlandi merilest, pikklest, väikesuulest, harilik kammeljas, sile kammeljas, harilik lest, makrell, kammellased, merlang, harilik soomuslest, süsikas, norra salehomaar ja homaar.

7. Rockalli kilttursa ala

Peale õngejadadega kalastamise on igasugune kalapüük keelatud ühenduse ja rahvusvahelistes vetes järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr Laiuskraad Pikkuskraad

1 57°00'N 15°00'W

2 57°00'N 14°00'W

3 56°30'N 14°00'W

4 56°30'N 15°00'W

8. Heeringapüük püügipiirkonnas IIa (EÜ veed)

Kalapüük veetavate püünistega, mille võrgusilma suurus on alla 54 mm, või seinnootadega on piirkonnas IIa (EÜ veed) lubatud ainult ajavahemikul 1. märtsist kuni 15. maini.

9. Tehnilised kaitsemeetmed Vahemeres

Kalandustegevus, mis toimub praegu määruse (EÜ) nr 1626/94 artikli 3 lõigete 1 ja 1a ning artikli 6 lõigete 1 ja 1a alusel antud erandi kohaselt, võib ajutiselt jätkuda 2004. aastal.

10. Tobiapüügi keeluala

Keelatud on lossida ja pardale jätta tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mida piiravad Inglismaa ja Šotimaa idarannik ja joon, mis järjestikku ühendab järgmisi koordinaate:

- 55°30´ põhjalaiust Inglismaa idarannikul,

- 53°50´ põhjalaiust, 1°00´läänepikkust,

- 58°00´ põhjalaiust, 1°00´läänepikkust,

- 58° 00´ põhjalaiust, 2°00´läänepikkust,

- 2°00´ läänepikkust Šotimaa idarannikul,

- 2°00´ läänepikkust Šotimaa idarannikul,

Lubatud on siiski piirangutega kalapüük püügipiirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.

11. Erisätted Liivi lahel

11.1. Eripüügiluba

1. Kalastamiseks Liivi lahel peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud eripüügiluba.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud eripüügiloaga laevad on kantud nimekirja, milles esitatakse laeva nimi ja riiklik registreerimisnumber ning mille iga liikmesriik edastab komisjonile.

Nimekirja kantud laevad peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) laevade mootorite koguvõimsus (kW) ei tohi ületada liikmesriigi poolt aastatel 2000-2001 Liivi lahel ettenähtud mootorite koguvõimsust;

b) laeva mootorite võimsus ei tohi ühelgi juhul olla üle 221 kilovati (kW.

11.2. Laevade või mootorite asendamine

1. Iga punktis 11.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega tingimusel, et

a) asendamise tagajärjel ei suurene asjaomases liikmesriigis punkti 11.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus; ja

b) ühegi asenduslaeva mootorite võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW.

2. Iga punktis 11.1.2 nimetatud nimekirjas oleva laeva mootori võib asendada tingimusel, et

a) mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221 kW, ja

b) asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti 11.1.2 alapunktis a nimetatud mootorite koguvõimsus.

12. Heeringa, makrelli ja stauriidi kaalumine

12.1. Järgmisi menetlusi kohaldatakse ühenduse ja kolmandate riikide laevade Euroopa Ühenduses lossitavate, heeringast, makrellist või stauriidist või nende kombinatsioonist koosnevate, üle 10 tonniste koguste suhtes, mis:

heeringa puhul on püütud ICESi alapiirkondadest I, II ja rajoonidest III a põhjaosas, IV, Vb, VI ja VII b, c, d,

makrelli ja stauriidi puhul ICESi alapiirkonnast IIa ja rajoonidest III a, b, d, IV, VI ja VII.

12.2. Punktis 12.1 nimetatud lossimised on lubatud ainult määratud sadamates.

12.3. Iga asjaomane liikmesriik edastab enne 15. jaanuari 2004 komisjonile määratud sadamate loetelu, kus on lubatud heeringa, makrelli ja stauriidi lossimised ning pärast seda 30 päeva jooksul nende sadamate inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas punktis 12.1 nimetatud liikide ja varude igal lossimisel lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab kõnealuse teabe ja teabe kolmandate riikide määratud sadamate kohta asjaomastele liikmesriikidele.

12.4. Punktis 12.1 nimetatud laeva kapten edastab selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele, kus kavatsetakse lossida, vähemalt neli tundi enne asjaomase liikmesriigi lossimissadamasse saabumist järgmised andmed:

a) sadam, kuhu ta kavatseb siseneda;

b) eeldatav lossimissadamasse saabumise aeg;

c) pardalolevate liikide kogused eluskaalu kilogrammides.

Asjaomase liikmesriigi kompetentsed asutused nõuavad, et lossimist ei alustata enne, kui selleks vajalik luba on olemas.

12.5. Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punkti 4.2 sätetest esitab laeva kapten kohe pärast sadamasse saabumist püügipäeviku asjakohase(d) lehekülje(d) vastavalt lossimissadama kompetentse asutuse nõudmisele.

Laeva pardal olevad kogused, nagu on teatatud enne lossimist punkti 12.4 alapunkti c kohaselt, peavad vastama püügipäevikus registreeritud kogustele.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2807/83 artikli 5 lõike 2 sätetest on lubatud kõikumine püügipäevikusse kantud pardalhoitavate koguste hindamisel kilogrammides 7 %.

12.6. Kõik toorkala ostjad kaaluvad kõik püütud kogused. Kala kaalutakse enne sorteerimist, töötlemist, külmhoidlas hoidmist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki.

Kaalu kindaksmääramisel arvatakse vee arvel maha kuni 2 %.

Peale määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikega 1 ja 2 sätestatud kohustuste esitab lossitud koguste töötleja või ostja asjaomase liikmesriigi kompetentsetele asutustele kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas)1 artikli 22 lõikes 3 nimetatud kaubaarve koopia või seda asendava dokumendi: ühtne maksubaas,1 Kõnealune kaubaarve või dokument peab sisaldama määruse (EÜ) nr 2847/93 artikli 9 lõikega 3 ettenähtud andmeid ning see tuleb esitada taotluse korral või 48 tunni jooksul pärast kaalumise lõpetamist.

12.7. Kõik ostjad või külmutatud kala valdajad kaaluvad lossitud kogused enne kala töötlemist, külmhoidlas hoiustamist, lossimissadamast transportimist või edasimüüki. Iga lossitud koguse kaalust võib maha arvata kaalutava kala pakkimiseks kasutatud kasti, plast- või muu konteineri omakaalu.

Alternatiivina tuleb kastidesse pakitud külmutatud kala kaalu kindlaksmääramiseks korrutada kastist välja võetud ja ilma plastpakendita sisu kaalumisel põhineva representatiivse proovi keskmine kaal kastide koguarvuga, olenemata sellest, kas kala pinnal olev jää on sulanud või mitte. Liikmesriigid teevad enne 31. jaanuari 2004 teatavaks proovi koostamise metoodika, mille komisjon heaks kiidab.

12.8. Liikmesriigi kompetentsed asutused tagavad, et kala kaalutakse kontrollija juuresolekul.

13. Tursapüügipiirangud Šotimaa lääneosas

31. detsembrini 2004 on kalapüük keelatud piirkonnas, mis on piiratud järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavate sirgjoontega:

59°05'N, 06°45'W

59°30'N, 06°00'W

59°40'N, 05°00'W

60°00'N, 04°00'W

59°30'N, 04°00'W

59°05'N, 06°45'W.

14. Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul veetavate püünistega kalastamisel Skagerrakis ja Kattegatis

Erandina määruse (EÜ) nr 850/98 IV lisa sätetest, mis käsitlevad veetavate püüniste kasutamist Skagerrakis ja Kattegatis, kohaldatakse alates 1. märtsist 2004 käesoleva lisa 2. liite sätteid.

15. Seinerid Vaikse ookeani idaosas (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritav tsoon, IATTC)

1. augustist kuni 11. septembrini 2004 on kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:

Vaikse ookeani Ameerika rannikualad,

150° läänepikkust,

40° põhjalaiust,

40° lõunalaiust.

Käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast alates jätavad Ameerika Troopikatuunide Komisjoni reguleeritavas tsoonis kalastavad seinerid pardale kogu suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni saagi, välja arvatud kala, mis on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu. Seda sätet ei kohaldata siiski reisi lõpuosa suhtes.

Seinnoota kasutavad laevad lasevad niivõrd kui see on võimalik viivitamata ja kahjustusteta vette tagasi meres elavad kilpkonnalised, haid, purikalalased, raid, mahi-mahid ja muud liigid kui sihtliigid. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõik kõnealused kalaliigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

Haardnootadesse või nakkevõrkudesse jäänud meres elavate kilpkonnaliste suhtes võetakse järgmised meetmed:

niipea kui võrgus avastatakse meres elav kilpkonnaline, tuleks kasutada kõiki abinõusid kilpkonnalise päästmiseks enne, kui see võrku takerdub, kusjuures vajaduse korral kasutatakse ka kiirpaati,

kui kilpkonnaline on võrku jäänud, tuleks võrgu kerimine lõpetada niipea, kui kilpkonnaline tõuseb veepinnale ning seda ei tohiks uuesti alustada enne, kui kilpkonnaline on võrgust vabastatud ja merre tagasi lastud,

kui kilpkonnaline on tõstetud laeva pardale, tuleks kõigil asjakohastel viisidel aidata kilpkonnalisel toibuda enne vette tagasi laskmist,

tuunipüügilaevadel on keelatud merre lasta soolakotte või muud liiki plastprahti.

16. Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres

2004. aastal kohaldatakse ajutiselt määruse (EÜ) nr 254/2002 artiklites 2, 3 ja 4 nimetatud tehnilisi kaitsemeetmeid.

17. Kilttursapüügi eritingimused Põhjameres

a) Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab "tursapüügi kaitseala" seda osa ICESi IV rajoonist, mis kuulub järgmisse ICESi ruutu ja asub kaugemal kui 12 meremiili alates lähtejoontest:

49E6, 48E6, 47E6, 46E6, 50E7, 49E7, 48E7, 50E8, 49E8, 51E9, 50E9, 49E9, 48E9, 47E9, 50F0, 49F0, 48F0, 47F0, 51F1, 50F1, 49F1, 50F2, 49F2, 46F3, 45F3, 45F4, 44F4, 43F5, 43F6, 43F7, 42F7, 38E9, 37E9, 37F0, 46E8, 45E8, 47E9, 46E9, 45E9, 44E9, 47F0, 46F0, 45F0, 44F0, 47F1, 46F1, 45F1, 44F1.

b) Laevad, kellele liikmesriik on välja andnud eripüügiloa kilttursa spetsialiseeritud püügiks määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt, täidavad järgmisi tingimusi:

i) teatavad siseriiklikele asutustele iga lossimise koha ja aja vähemalt neli tundi enne lossimise algust, kui lossimised ei toimu liikmesriikide poolt kindlaksmääratud aegadel;

ii) lossivad ainult lipuliikmesriigi poolt kindlaksmääratud sadamates;

iii) esitavad asjakohase(d) püügipäevikulehe(d) siseriiklikele asutustele enne pardaloleva kalasaagi lossimise algust;

iv) ei lossi pardalolevat saaki enne, kui on saanud selleks loa asjaomastelt siseriiklikelt asutustelt;

v) jätavad pardale kuni 5 % turska, arvutatud suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust;

vi) ei soorita kala ümberlaadimist merel;

vii) püüavad kala eranditult väljaspool tursapüügi kaitseala;

viii) läbivad tursapüügi kaitseala ainult tingimusel, et püügivahendid on kindlalt soritud (kokku seotud) ja stoovitud (pakitud);

ix) ei hoia pardal ega kasuta väiksema kui 100 mm silmasuurusega traali.

c) Punktis b nimetatud eripüügiload antakse välja kõige rohkem kolmeks kuuks.

d) Eripüügiluba ei anta ühelgi juhul välja eripüügiloa saanud laevale ajavahemikuks, mis järgneb eripüügiloa kolme kuu pikkusele kehtivusajale, kui loa kehtivusajal on aset leidnud mõni järgmistest sündmustest:

i) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on laeva kontrollimisel tuvastanud, et laeva pardal on üle 5 % turska, arvutatud suhtarvuna laeva pardaloleva kogu kalasaagi eluskaalust;

ii) laev ei esita satelliit-jälgimissüsteemi abil saadetavat aruannet või ei esita käsitsi koostatud asukohateadet või esitab vale asukohateate juhul, kui satelliit- jälgimissüsteem ei tööta;

iii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on lossimist kontrollides tuvastanud, et laev on lossinud või pardale jätnud mis tahes kalaliigi (eluskaalule vastavad) kogused, mis ületavad enam kui 10 % võrra lõike 17 punkti b alapunkti iii kohaselt esitatud püügipäevikuleh(ted)el deklareeritud kõnealuse liigi kogused;

iv) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on teostanud ümberlaadimist teisele laevale merel;

v) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on teostanud lossimist, saamata selleks lõike 17 punkti b alapunktis iv nimetatud luba;

vi) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on viibinud tursapüügi kaitsealal ilma et laeva püügivahendid oleksid soritud ja stoovitud;

vii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on rikkunud nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 sätteid;

viii) kalapüüki inspekteeriv siseriiklik asutus on kindlaks teinud, et laev on lossinud kala, ilma et oleks eelnevalt esitanud lõike 17 punkti b alapunktis iii ettenähtud püügipäevikulehte/püügipäevikulehti.

1 EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/92/EÜ (EÜT L 260, 11.10.2003, lk 8).

IV lisa 1. liide

Noodapära ülemise selektiivakna mudeli "BACOMA" spetsifikatsioonid

Vähemalt 105 mm võrgusilma suurusega traalide, ankurdatud põhjanootade või samalaadsete veetavate püüniste noodapära siseläbimõõdult 110 mm ruudukujulise avaga selektiivakna spetsifikatsioon.

Selektiivaken on täisnurkne võrguosa noodapäras. Selektiivaknaid on ainult üks. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.

Noodapära, pikendava osa ja traali tagaosa mõõdud

Noodapära koosneb kahest mõlemal pool küljeõmblusega ühendatud võrdse suurusega paneelist.

Keelatud on pardal hoida võrku, mille noodapära ümbermõõt, jättes välja liitekohad ja palistused, on ükskõik millises osas üle 100 rombikujulise võrgusilma.

Võrgujätku või pikendava osa mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu avatud rombikujuliste võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud, ei või olla väiksem ega suurem kui noodapära stricto sensu esiotsa ja traali kokkutõmmatud tagaosa ümbermõõdusuurim võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud (joonis 1).

Selektiivakna asukoht

Selektiivaken asetatakse noodapära ülemisse paneeli. Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 4 silma kaugusel gaitanist, kaasa arvatud käsitsi põimitud silmarida, millest gaitan on läbi aetud (joonis 2).

Selektiivakna suurus

Selektiivakna laius, väljendatud sõlmevahede arvuna, võrdub ülemise paneeli avatud rombikujuliste võrgusilmade arvuga, mis on jagatud kahega. Vajaduse korral võib kuni 20 % avatud rombikujulistest silmadest jääda ülemisse paneeli nii, et need jagunevad võrdselt selektiivakna mõlemale poolele (joonis 3).

Selektiivakna pikkus on vähemalt 3,5 meetrit.

Selektiivakna võrk

Silmaava suurus peab olema vähemalt 110 mm. Silmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad kõikide sõlmevahedega. Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikkusega. Võrk on ühekordsest sõlmedeta põimitud niidist või samalaadsete selektiivsete omadustega võrgumaterjalist. Ühe niidi läbimõõt on vähemalt 4,9 millimeetrit.

Muud spetsifikatsioonid

Paigaldusspetsifikatsioonid on määratletud joonistel 4a, 4b ja 4c. Sulgurtropi pikkus peab olema vähemalt 4 m.

Joonis 1

Külg Ülaosa Traalikere (= võrgulehter) Kokkutõmmatud osa Võrgupikendus Kokkutõmbamata osa Noodapära Kokkutõmbamata osa Sulgurkott

Traalpüünis jaguneb vastavalt kujule ja funktsioonile kolmeks eri osaks. Traali kere on alati kokkutõmmatud osa, sageli 10 kuni 40 meetrit pikk. Pikendus on kokkutõmbamata, tavaliselt valmistatud kas ühest või kahest 49,5 silma pikkusest võrguribast, mille pikkus laialitõmmatuna on 6 või 12 meetrit. Noodapära on samuti kokkutõmbamata osa, mis on sageli valmistatud kahekordsest niidist, mis muudab selle tugevale kulutamisele paremini vastupidavaks. Noodapära pikkus on tavaliselt 49,5 võrgusilma, st umbes 6 meetrit, kuid väiksematel laevadel kasutatakse ka lühemaid (2-4 m) noodapärasid. Sulgurtropi alumist osa nimetatakse sulgurkotiks.

Joonis 2

Ülemine paneel lõikub 3,5 võrgusilma laiuselt Käsitsipunutud 1 silm 1 silm 1 silm 0,5 silma 0,5 silma

Selektiivakna ja gaitani vaheline kaugus on 4 võrgusilma. Ülemises paneelis on 3,5 avatud rombikujulist võrgusilma ning üks 0,5 võrgusilma laiune käsitsi põimitud gaitanirida.

Joonis 3

20 % rombikujulisi võrgusilmi ülemises paneelis piki risti asetsevat silmarida

Ülemises paneelis võib säilitada 20 % rombikujulistest võrgusilmadest, mis asetsevad piki ühest õmblusest teiseni kulgevat risti asetsevat silmarida. Näiteks (joonis 3), kui ülemise paneeli laius on 30 avatud võrgusilma, siis sellest 20 % on 6 võrgusilma. Mõlemale selektiivakna küljele jääb siis kolm avatud võrgusilma. Järelikult on selektiivakna laius siis 12 silmavahet (30 - 6 = 24 rombikujulist võrgusilma, mis jagatakse kahega, saadakse 12 sõlmevahet).

Joonis 4a

Alumine paneel

Rombikujuliste võrgusilmadega paneel 49 1/2 md sisemine laius 105 mm 50 (maksimaalne avatud silmade arv) AN 1 rida gaitanisilmadest

49,5 silmarea laiuse alumise paneeli ehitus

Joonis 4b

Ülemine paneel

(rombikujuliste võrgusilmadeta küljeõmbluse ja ruudukujuliste silmadega selektiivakna vahel)

sisemine laius 105 mm 16 1/2 md (29 md) 3,54 met sisemine laius 105 mm 3 1/2 md 50 (maksimaalne avatud silmade arv) 25 sõlmevahet 25 sõlmevahet AN Jätk: 2 rombikujulist võrgusilma/1 sõlmevahe ruudukujulisel selektiivaknal Jätk: 1 sõlmevahe ruudukujulisel selektiivaknal/2 rombikujulist võrgusilma AN 1 rida gaitanisilmi

Ülemise paneeli ehitus, selektiivakna suurus ja asend, kui selektiivaken ulatub õmblusest õmbluseni

Joonis 4c

Ülemine paneel

(rombikujuliste võrgusilmadega küljeõmbluse ja ruudukujulise selektiivakna vahel)

sisemine laius 105 mm 16 1/2 md (29 1/2 md) 3,54 met. sisemine laius 105 mm 3 1/2 md 50 (maksimaalne arv avatud võrgusilmi) 19 sõlmevahet 19 sõlmevahet Jätk: 2 rombikujulist võrgusilma/1 sõlmevahe ruudukujulisel selektiivaknal 2 sõlme ühendaval ruudukujulisel selektiivaknal kuni maksimaalselt 5 avatud rombikujulist võrgusilma ruudukujulise selektiivakna mõlemal küljel AN Jätk: 1 sõlmevahe ruudukujulisel selektiivaknal/2 rombikujulist võrgusilma 1 rida gaitanisilmi

Ülemise paneeli ehitus, kui 20 % ülemise paneeli rombikujulistest võrgusilmadest on säilitatud ja jaotatud võrdselt selektiivakna mõlemale küljele.

IV lisa 2. liide

Veetavad püünised: Skagerrak ja Kattegat

Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul

Liik Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites)

<16 16-31 32-69 70-89 (5) 90

Sihtliikide miinimumprotsent

50 % 50 % 20 % 50 % 20 % 30 % puudub

Tobiaslased (Ammodytidae)3 x x x x x x x

Tobiaslased (Ammodytidae)4 x x x x x

Tursik (Trisopterus esmarkii) x x x x x

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) x x x x x

Harilik merilohe (Trachinus draco)1 x x x x x

Limused (välja arvatud Sepia)1 x x x x x

Harilik tuulehaug (Belone belone)1 x x x x x

Hall merikukk (Eutrigla gurnardus)1 x x x x x

Hõbekalad (Argentina spp.) x x x x x

Euroopa kilu (Sprattus sprattus) x x x x x

Angerjas (Anguilla anguilla) x x x x x

Põhjamere garneel/Läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus)2 x x x x x

Makrellid (Scomber spp.) x x x

Harilikud stauriidid (Trachurus spp.) x x x

Harilik heeringas (Clupea harengus) x x x

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) x x x

Põhjamere garneel/Läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus)2 x x x

Merlang (Merlangus merlangus) x x

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) x x

Kõik muud mereorganismid x

1 Ainult nelja miili ulatuses lähtejoontest.

2 Lähtejoontest nelja miili ulatusse jäävast vööndist väljaspool.

3 1. märtsist kuni 31. oktoobrini Skagerrakis ja 1. märtsist kuni 31. juulini Kattegatis.

4 1. novembrist kuni veebruarikuu viimase päevani Skagerrakis ja 1. augustist kuni veebruarikuu viimase päevani Kattegatis.

5 Selle võrgusilma suuruskategooria kasutamise korral pärast 1. märtsi 2004 on noodapära ja võrgupikendus valmistatud ruudukujuliste silmadega võrgumaterjalist.

V LISA

TEATAVATE KALAVARUDE TAASTAMISEGA SEOTUD AJUTISED PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD JA JÄLGIMISE, INSPEKTEERIMISE NING JÄRELEVALVE LISATINGIMUSED

Üldsätted

1. Käesoleva lisaga sätestatud tingimusi kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit.

2. Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi piirkondi:

a) Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa),

Skagerrak ja Põhjameri (ICESi rajoonide IVa, b, c, IIIa põhjaosa ja IIa EÜ),

Šotimaa lääneosa (ICESi rajoon VIa),

La Manche'i idaosa (ICESi rajoonid VIId) ja

Iiri meri (ICESi rajoon VIIa).

b) Laevade suhtes, kellest on komisjonile teatatud kui asjakohaste laevaseiresüsteemidega varustatud laevadest, kohaldatakse Šotimaa lääneosas (ICESi VIa rajoon) järgmist mõistet:

ICESi rajoon VIa, välja arvatud see osa, mis asub järgmisi geograafilisi koordinaate ühendavatest sirgjoontest lääne pool:

60°00'N, 04°00'W

59°45'N, 05°00'W

59°30'N, 06°00'W

59°00'N, 07°00'W

58°30'N, 08°00'W

58°00'N, 08°00'W

58°00'N, 08°30'W

56°00'N, 08°30'W

56°00'N, 09°00'W

55°00'N, 09°00'W

55°00'N, 10°00'W

54°30'N, 10°00'W.

3. Käesoleva lisa kohaldamisel on piirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päev:

a) ühe ja sama kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest; või

b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik, mille kestel laev ei ole sadamas, vaid viibib ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

Liikmesriik, kes soovib kasutada sadamast äraoleku ja piirkonnas viibimise punktis b sätestatud määratlust, teeb komisjonile teatavaks laeva tegevuse seireks kasutatavad vahendid, millega tagatakse punktis b ettenähtud tingimuste täitmine.

4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi kalapüügivahendite mõisteid:

a) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad võrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid;

b) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm;

c) seisvad põhjavõrgud, kaasa arvatud seisevvõrgud, abarad ja nakkevõrgud;

d) põhjaõngejadad;

e) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on 70 - 99 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid, mille võrgusilma suurus on 80-99 mm;

f) põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad püünised, mille võrgusilma suurus on vahemikus 16 -31 mm, välja arvatud piimtraalid.

Püügikoormus

5. Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvad ja ühenduses registreeritud laevad, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, viibib püügipiirkonnas ega ole sadamas üksnes punktis 6 kindlaksmääratud arvu päevi.

6. a) Maksimaalne arv päevi igas kalendrikuus, mille jooksul laev võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, kusjuures laeva pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel. Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade maksimaalne arv vastavalt püügivahenditele

Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis Püügivahendid, mis on nimetatud punktis

4a 4b 4c 4d 4e 4f

2a. Kattegat, Põhjameri ja Skagerrak, Šotimaa lääneosa, La Manche'i idaosa, Iiri meri 11 14 14 11 22 21

b) Liikmesriik võib I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad kokku liita kuni üheteistkümne kalendripäeva pikkuseks püügiperioodiks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kavatsusest liita püügiperioodid enne iga perioodi algust.

c) Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu päevi, mille jooksul laev, mille pardal on mõni punktis 4 nimetatud püügivahenditest, võib viibida püügipiirkonnas ja olla sadamast ära, võttes aluseks tegevuse lõpetamist käsitlevate programmide raames alates 1. jaanuarist 2002 saavutatud tulemused.

Liikmesriigid, kes soovivad sellist eraldamist kasutada, esitavad komisjonile taotluse koos aruandega, milles esitatakse tegevuse lõpetamist käsitlevate lõpuleviidud programmide üksikasjalikud andmed.

Komisjon võib selle taotluse põhjal pärast nõupidamist liikmesriikidega muuta kõnealusele liikmesriigile punkti a kohaselt määratud päevade arvu.

d) Liikmesriigid võivad anda erandeid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga II tabelis esitatud tingimuste kohaselt.

Liikmesriigid, kes soovivad eraldada kõnealuseid lisapäevi, teatavad komisjonile vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat lisapäevade andmist erandit kasutavate laevade üksikasjad ja nende püügiregistrid.

II tabel. Erandid seoses I tabelis esitatud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade arvuga ning sellega seotud tingimused

Punktis 2 määratletud piirkond Punktis 4 määratletud püügivahend Laeva 2002. aasta püügiregister* Päevad

2a 4a ja 4e Alla 5 % igast tursa-, merikeele ja atlandi merilesta kogusest Päevapiirangud puuduvad

2a 4a Alla 5 % turska 100-120 mm kuni 14, üle 120 mm kuni 15

2a Kattegat (ICESi rajooni IIIa lõunapoolne osa), Põhjameri 4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 mm Alla 5 % turska ja üle 5 % harilikku kammeljat ja merivarblast Kuni 16 päeva

2a La Manche'i idaosa ICESi rajoon VIId 4c püügivahendid, mille võrgusilma suurus on 110 mm või väiksem Laevad pikkusega alla 15 meetri, mis on lossinud üle 35 % reguleerimata liike ning olnud sadamast ära üle 24 tunni** Kuni 20 päeva

* Vastavalt EÜ püügipäevikule - keskmine aastane lossitav kogus eluskaalu põhjal.

** Olenemata käesolevast sättest kohaldatakse erandit ka maksimaalselt kuue Prantsuse lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva suhtes, mille üldpikkus on vähemalt 15 meetrit. Selliste laevade nimekiri esitatakse komisjonile enne 1. veebruari 2004.

Kui suurem arv päevi antakse laevale teatava liigi madala püügiprotsendi tõttu, ei tohi selle liigi protsendimäär laeva pardal olla ühelgi juhul suurem, kui on ette nähtud II tabelis. Kui laev ei täida seda tingimust, kaotab laev viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

(e) Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral anda erandi II tabeli esimeses reas sätestatust seoses süsikapüügiga ning mitte nõuda eelmiste aastate püügiregistrit, kui alla 5 % saagist oli kaaspüük. Liikmesriik esitab koos taotlusega erandit kasutavate laevade üksikasjalikud andmed, tõendid kvoodist kinnipidamise ja kavandatava tegevuse kohta. Taotlus esitatakse komisjonile vähemalt neli nädalat enne esimese püügiperioodi algust, millega seoses lisapäevad antakse.

Laev, kellele antakse lisapäevad käesoleva sätte alusel, ei tohi ühelgi juhul jätta pardale üle 5 % igast järgmistesse kalaliikidesse kuuluvast liigist: tursk, merikeel ja atlandi merilest.

Kompetentsed asutused kohustuvad korraldama inspekteerimist ja järelevalvet merel, et kontrollida eespoolnimetatud nõude täitmist. Iga laev, kelle suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealust nõuet, kaotab viivitamata lisapäevade kasutamise õiguse.

f) Tunnustades püügipiirkonna sulgemist Iiri meres kudeva kala kaitseks ning silmas pidades tursa oletatavalt püügist tulenevat suremust, antakse kaks lisapäeva laevadele püügivahenditega 4a ja 4b, kes kalastavad üle poole nendele kõnealusel püügiperioodil eraldatud päevadest Iiri meres (ICESi rajoon VIIa).

7. Laeva kapten või kapteni esindaja teatab enne iga püügiperioodi esimest päeva lipuliikmesriigi asutustele, millist püügivahendit või milliseid püügivahendeid ta kavatseb kasutada eeloleva püügiperioodi kestel. Enne kõnealuse teate esitamist ei ole laeval õigust kalastada punktis 2 määratletud püügipiirkondades.

Kui laeva kapten või kapteni esindaja teatab kahe punkti 4 kohaselt määratletud püügivahendi kasutamisest, tohib eeloleva püügiperioodi kestel kasutatavate päevade koguarv olla kuni pool päevade arvust, mis laeval on õigus kasutada kummagi püügivahendiga seoses, ümardatuna järgmise täispäevani. Laev ei tohi kumbagi asjaomastest püügivahenditest kasutada rohkem päevi, kui selle püügivahendiga seoses on I tabelis ette nähtud.

Võimalus kasutada kahte püügivahendit antakse ainult juhul, kui täidetakse järgmisi täiendavaid seirenõudeid:

- teatava reisi ajal tohib laeva pardal olla ainult üks püügivahend;

- enne iga reisi esitab laeva kapten või kapteni esindaja pädevatele asutustele eelteate pardal oleva püügivahendi tüübi kohta.

Kompetentsed asutused kohustuvad inspekteerima ja teostama järelevalvet merel, et kontrollida eespoolnimetatud kahe nõude täitmist. Iga laev, kelle suhtes tehakse kindlaks, et ta ei täida kõnealuseid nõudeid, kaotab viivitamata kahe püügivahendi kasutamise õiguse.

8. Laeva pardal, kes viibib mis tahes piirkonnas punktis 2 määratletud piirkondadest ning mille pardal on ükskõik milline punktis 4 nimetatud püügivahenditest, ei tohi samal ajal pardal hoida ühtegi teist punktis 4 nimetatud püügivahenditest.

9. a) Laev, kes on ära kasutanud püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad, mille kasutamisele tal on õigus antud püügiperioodi jooksul, jääb kogu ülejäänud püügiperioodiks sadamasse või väljapoole iga piirkonda punktis 2 nimetatud piirkondadest.

b) Laev võib mis tahes püügiperioodil tegelda muu tegevusega kui kalastamine, ilma et seda aega arvestataks maha laevale punkti 6 alusel eraldatud päevadest juhul, kui laev teavitab liikmesriiki ette oma kavatsusest, tegevuse laadist ning sellest, et loobub püügiloast kõnealuseks ajaks. Kõnesolevate laevade pardal ei ole sellel ajal ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

10. a) Liikmesriik võib anda oma kalalaevadele loa kanda nende kasutada olevad püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevad üle teistele sama liikmesriigi laevadele, kes võivad neid kasutada samal püügiperioodil ja samas piirkonnas tingimusel, et laeva kõnealuste päevade toodang, korrutatuna laeva mootorivõimsusega kilovattides (kilovatt-püügipäevad) võrdub doonorlaeva poolt ülekantud päevade toodanguga, mis on korrutatud doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, või on sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ühenduse kalalaevastiku registris.

b) Püügipiirkonnas viibimise ja sadamast äraoleku päevade koguarv, mis kantakse üle punkti a kohaselt, korrutatuna doonorlaeva mootorivõimsusega kilovattides, ei tohi olla suurem doonorlaevale vastavalt EÜ püügipäevikule aastatel 2001, 2002 ja 2003 antud keskmisest päevade arvust aastas, korrutatuna kõnealuse laeva mootorivõimsusega kilovattides.

c) Punktis a esitatud kirjelduse kohaselt päevi üle kanda võivad omavahel ainult need laevad, kes ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad sama rühma püügivahendeid ning püüavad kala punktis 6a nimetatud samades piirkondades.

d) Päevi ei tohi üle kanda laevadelt, kes kasutavad punktides 6d, 6e ja 7 nimetatud lisapäevi.

Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral aruande tehtud ülekandmiste kohta.

11. Laeval, kes ei ole kalastanud ühes piirkonnas punktis 2 määratletud piirkondadest, on lubatud nendest piirkondadest läbi sõita juhul, kui laev on kõnealusest kavatsusest ametiasutustele ette teatanud. Kui kõnesolev laev on ühes punktis 2 määratletud piirkondadest, peavad kõik laeva pardal olevad püügivahendid olema soritud ja stoovitud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikega 1 ettenähtud tingimuste kohaselt.

12. Liikmesriik ei anna ühelegi oma laevadest luba kalastada ühegi punktis 4 määratletud püügivahendiga üheski punktis 2 määratletud piirkondadest, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2001, 2002 või 2003 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et reguleeritavas piirkonnas ei toimu samaväärse masina võimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.

Seire, inspekteerimine ja järelevalve

13. Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist19a kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid19b, 19c, 19d, 19e ja 19j laevade suhtes, kes kasutavad punktis 4 määratletud püügivahendeid ja tegutsevad punktis 2 määratletud piirkondades.

14. Tagamaks käesoleva lisa punktis 13 nimetatud aruandekohustuse täitmist, võivad liikmesriigid rakendada alternatiivseid kontrollimeetmeid, kui need meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui kõnealused aruandekohustused. Niisugustest alternatiivsetest meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

15. Kalalaeva kapten või tema esindaja, kes on viibinud III tabelis nimetatud piirkonnas ja kelle laeva pardal on mis tahes kalaliikide suuremad kogused, kui kõnealuses tabelis on ette nähtud, peab vähemalt neli tundi enne liikmesriigi sadamasse sisenemist teatama selle liikmesriigi kompetentsetele asutustele järgmised andmed:

- sadama nimi,

- eeldatav sadamasse saabumise aeg,

- iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

16. Selle liikmesriigi kompetentsed asutused, kus peab toimuma eelteatega lossimine, võivad nõuda, et lossimine ei algaks enne, kui selleks on saadud kõnealuste asutuste luba.

III tabel. Lossitavad kogused tonnides vastavalt eespool esitatud piirkonnale ja liikidele, mille suhtes kohaldatakse eritingimusi

Püügipiirkond, mis on kindlaks määratud punktis: Liik ja selle maht tonnides: Tursk

PN DP

2a. Kattegat, Põhjameri ja Skagerrak, Šotimaa lääneosa, La Manche'i idaosa, Iiri meri 1 2

PN - punktis 16 nimetatud eelteade.

DP - punktis 17 nimetatud määratud sadam.

17. Laevad, kes on viibinud tabelis määratletud piirkonnas, ei tohi mujal kui määratud sadamas lossida ühegi III tabelis nimetatud liigi jaoks ette nähtud kogustest suuremat kogust.

Iga liikmesriik edastab 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest komisjonile määratud sadamate loetelu ning pärast seda 30 päeva jooksul kõnealustes sadamates rakendatavad inspekteerimis- ja järelevalvemenetlused, sealhulgas kõigi käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikide ja varude korraga lossitavate koguste registreerimise ja nendest aruandmise tingimused. Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.

18. Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (millega sätestatakse liikmesriikide kalasaake käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad)1 artikli 5 lõikest 2 võivad laeva pardal olevad, punktis 13 nimetatud kogused kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 %.

19. Kalalaeva pardal ei tohi üheski konteineris hoida ükskõik millist tursakogust segamini muud liiki mereorganismidega. Tursakonteinerid asetatakse hoidlasse muudest konteineritest eraldi.

20. Liikmesriigi kompetentsed asutused võivad nõuda, et kõik tursakogused, mis on püütud mõnes punktis 2 kindlaksmääratud püügipiirkondadest ning mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kontrolöri juuresolekul kaaluda. Tursa esmakordsel lossimisel punkti 17 kohaselt määratud sadamas kaalutakse liikmesriikide poolt volitatud kontrolöride juuresolekul representatiivsed proovid, mis moodustavad vähemalt 20 % lossitavatest kogustest, enne kui need esmakordselt müügiks pakutakse ja müüakse. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutatava proovivõtukorraga seotud üksikasjalikud andmed.

21. Erandina nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta transporditavatele, käesoleva määruse artiklis 12 nimetatud liikidele, mille kogused on suuremad kui 50 kg, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikega 1 ettenähtud deklaratsioonist, mis käsitleb kõnealuste transporditavate liikide koguseid. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

22. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 34 punktist c1 võivad artiklis 12 nimetatud mis tahes kalavarude seire eriprogrammid kesta kauem kui kaks aastat alates nende jõustumiskuupäevast.

1 EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1965/2001 (EÜT L 268, 9.10.2001, lk 23).

VI LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS TOBIAPÜÜGIL PÕHJAMERES JA SKAGERRAKIS

1. Alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohaldatakse käesolevas lisas sätestatud tingimusi ühenduse laevade suhtes, kes tegelevad kalapüügiga Põhjameres ja Skagerrakis, kasutades põhjatraali ja -noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on väiksem kui 16 mm.

2. Käesolevas artiklis on sadamast äraolekupäev:

a) ühe kalendripäeva 24 tunni pikkune ajavahemik alates kella 00.00 kuni 24.00 või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa, või

b) EÜ püügipäevikus registreeritud mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäeva ja kellaaja vahel, või kõnealuse ajavahemiku mis tahes osa.

3. Iga liikmesriik loob hiljemalt 1. märtsil 2004 andmebaasi, mis sisaldab Põhjameres ja Skagerrakis 2001., 2002. ja 2003. aastal kalastanud iga selle liikmesriigi lipu all sõitva ja ühenduses registreeritud laeva kohta, kes on kasutanud põhjatraali, noota või samalaadseid püügivahendeid, mille silmasuurus on alla 16 mm, järgmisi andmeid:

a) laeva nimi ja sisenumber;

b) laevale paigaldatud mootorite võimsus kilovattides, mõõdetuna kalalaevade omadusi käsitleva nõukogu 22. septembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 2930/861 artikliga 5 ettenähtud korras;

c) sadamast äraolekupäevade arv püügil põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm;

d) kilovatt-püügipäevad, mis saadakse sadamast äraolekupäevade korrutamisel laevale paigaldatud mootorite võimsusega kilovattides.

4. Iga liikmesriik arvutab välja järgmised kogused:

a) kilovatt-püügipäevade aastane koguarv, mis on lõike 3 punktis d arvutatud kilovatt-püügipäevade summa;

b) kilovatt-püügipäevade keskmine ajavahemikul 2001-2003.

5. Iga liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud laevade kilovatt-püügipäevade arv 2004. aastal ei ole suurem kui lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud püügipäevade arv 2003. aastal.

6. Komisjon vaatab lõikes 5 nimetatud kilovatt-püügipäevade maksimaalse arvu läbi võimalikult kiirest, kuid hiljemalt 15. juunil 2004, võttes aluseks kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi STECF) tobia 2003. aasta suurusklassi käsitlevad nõuanded järgmiste eeskirjadega ettenähtud korras:

a) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass 500 000 miljonit kala või rohkem, ei kohaldata 2004. aasta ülejäänud osa jooksul kilovatt-püügipäevadega seotud piiranguid;

b) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass vahemikus 300 000-500 000 miljonit kala, ei ületa kilovatt-püügipäevade arv lõike 4 punkti a kohaselt arvutatud 2003. aasta väärtust;

c) kui STECFi hinnangu kohaselt on Põhjamere alla aasta vanuste tobiate 2003. aasta suurusklass alla 300 000 miljonit kala, keelatakse ülejäänud 2004. aastaks püük põhjatraali, nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm. Lubatud on siiski piirangutega kalapüük, et jälgida tobiavarusid Põhjameres ja Skagerrakis ning püügikeelu toimet. Selleks töötavad asjaomased liikmesriigid koostöös komisjoniga välja kalastuspiirkondade seirekava.

1 EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

VII LISA

I OSA

KOLMANDA RIIGI VETES KALASTAVATE ÜHENDUSE LAEVADE PÜÜGILITSENTSIDE JA -LUBADEGA SEOTUD KVANTITATIIVSED PIIRANGUD

Püügipiirkond Kalastuspiirkond Litsentside arv Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed1 ja Jan Mayeni ümbruse kalastusvöönd Heeringas, põhja pool 62°00´ N 75 55

Eesti veed2 Tursk, heeringas, lõhe ja kilu 250 70

Fääri saarte veed Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12 - 21 miili vahelises kalastusvööndis. 26 13

Tursa ja kilttursa spetsialiseeritud püük väikseima silmasuurusega 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28´ N ja ida pool 6°30´ W. 8 4

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest. Ajavahemikul 1. märts-31. mai ning 1. oktoober-31. detsember võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61°20´ N ja 62°00´ N vahele, ning lähtejoontest 12 - 21 miili vahelisel alal. 70 26

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30´ N ja lääne pool 9°00´ W ning piirkonnas 7°00´ W ja 9°00´ W vahel, lõuna pool 60°30´ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30´ N ja 7°00´ W ning 60°00´ N ja 6°00´ W kulgevat joont. 70 20

Süsika spetsialiseeritud püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid. 70 22

Põhjaputassuu püügipiirkonnad. Litsentsiga laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte asutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega "põhjaputassuu põhiline püügipiirkond". 34 20

Õngepüük 10 6

Makrellipüük 12 12

Heeringapüügipiirkonnad põhja pool 62°N 21 21

Island Kõik püügipiirkonnad 18 5

Läti veed2 Tursa, heeringa- ja kilupüük 130 38

Lõhepüük 40 15

Leedu veed2 Kõik püügipiirkonnad 300 60

Venemaa Föderatsiooni veed Kõik püügipiirkonnad Muutmisel Muutmisel

Tursapüük Muutmisel Muutmisel

Kilupüük Muutmisel Muutmisel

1 Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

2 Kohaldatakse 1. jaanuarist-30. aprillini 2004.

II OSA

ÜHENDUSE VETES KALASTAVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE PÜÜGILITSENTSIDE JA -LUBADEGA SEOTUD KVANTITATIIVSED PIIRANGUD

Lipuriik Kalastuspiirkond Litsentside arv Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra1 Heeringas, põhja pool 62°00´ N 18 18

Eesti2 Heeringas, lõhe, kilu 106 63

Tursk 30 15

Fääri saared Makrell, VIa (põhja pool 56°30´ N), VIIe, f, h, harilik stauriid, IV, VIa (põhja pool 56°30´ N), VIIe, f, h; heeringas, VIa (põhja pool 56°30' N) 14 14

Heeringas, põhja pool 62°00´ N 21 21

Heeringas, IIIa 4 4

Tursiku- ja kilupüük tehnilisel otstarbel, IV, VIa (põhja pool 56°30' N): tobiad, IV (kaasa arvatud põhjaputassuu vältimatu kaaspüük) 15 15

Molva ja meriluts 20 10

Põhjaputassuu, VIa (põhja pool 56°30' N), VIb, VII (lääne pool 12°00´ W) 20 20

Sinine molva 16 16

Harilik heeringahai (kõik vööndid, välja arvatud NAFO 3PS) 3 3

Läti2 Tursk, heeringas, kilu, IIId 90 45

Lõhe, IIId 4 2

Leedu2 Tursk, heeringas, kilu, lõhe, IIId 70 40 (3)

Heeringas, kilu, IIId (transpordi- ja külmutuslaevad) 5 4

Venemaa Föderatsioon Heeringas, IIId (Rootsi veed) Muutmisel Muutmisel

Heeringas, IIId (Rootsi veed, kalapüügiga mittetegelevad emalaevad) Muutmisel Muutmisel

Barbados Viburhännakud4 (Prantsuse Guajaana veed) 5 Muutmisel5

Riffahvenlased6 (Prantsuse Guajaana veed) 5 Muutmisel

Guajaana Viburhännakud2 (Prantsuse Guajaana veed) Muutmisel Muutmisel1

Suriname Viburhännakud2 (Prantsuse Guajaana veed) 5 Muutmisel7

Trinidad ja Tobago Viburhännakud2 (Prantsuse Guajaana veed) 8 Muutmisel8

Jaapan Tuun9 (Prantsuse Guajaana veed) Muutmisel

Korea Tuun3 (Prantsuse Guajaana veed) Muutmisel Muutmisel2

Venezuela Riffahvenlased2 (Prantsuse Guajaana veed) 41 Muutmisel

Ogahailased2 (Prantsuse Guajaana veed) 4 Muutmisel

1 Norraga peetavate kalandusalaste nõupidamiste otsuseni 2004. aastaks.

2 Kohaldatakse 1. jaanuarist-30. aprillini 2004.

3 Nendest kuni 10 tursapüügilaeva, mis korraga püüavad nakkevõrkudega.

4 Krevetipüügilitsentsid Prantsuse Guajaana departemangu vetes antakse välja asjaomaste kolmanda riigi asutuste esitatud püügikava alusel, mille komisjon on heaks kiitnud. Iga asjaomase litsentsi kehtivusaega piiratakse vastavalt litsentsi väljaandmisel aluseks olnud püügikavas ettenähtud püügiperioodile.

5 Aastas merel viibitud päevade arv on 200.

6 Püütakse ainult õngejadade või mõrraga (riffahvenad) või õngejadade ja võrkudega, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, sügavusel üle 30 m (ogahailased). Kõnealuste litsentside saamiseks tuleb tõendada, et litsentsi taotleva reederi ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvenapüügist või 50 % kogu ogahailaste püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes.

Eespool nimetatud lepingu peavad olema kinnitanud Prantsuse asutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse litsentsitaotlusele.

Eespool nimetatud kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse asutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.

7 Aastas merel viibitud päevade arv on (muutmisel).

8 Aastas merel viibitud päevade arv on 350.

9 Püügil kasutatakse ainult õngejadasid.

III OSA

DEKLARATSIOON VASTAVALT ARTIKLI 15 LÕIKELE 2

LOSSIMISDEKLARATSIOON1

Laeva nimi: Registreerimisnumber:

Kapteni nimi: Agendi nimi:

Kapteni allkiri:

Merereis (lähtekoht) (sihtkoht)

Lossimissadam:

Lossitud krevetikogus (eluskaal)

Ilma peata krevetid: kg

või (×1,6) = kg (peadega krevetid)

Peadega krevetid: kg

Tuunid: kg Riffahvenad (Lutjanidae): kg

Ogahailased: kg Muu: kg

1 Üks koopia jääb kaptenile, üks koopia kontrollivale ametiisikule ning üks koopia tuleb saata Euroopa Ühenduste Komisjonile.

VIII LISA

I OSA

PÜÜGIPÄEVIKUSSE KANTAV TEAVE

Kalastamisel ühenduse liikmesriikide rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvas vööndis, kus kehtivad ühenduse kalapüügieeskirjad, tuleb kohe pärast järgmisi toiminguid püügipäevikusse kanda järgmised üksikasjalikud andmed:

Pärast iga loomuse võtmist:

1.1. kõikide kalaliikide kogus (kilogrammides eluskaalu kohta);

1.2. loomuse võtmise kuupäev ja kellaaeg;

1.3. loomuse võtmise geograafiline asukoht;

1.4. kalastusviis.

Pärast iga ümberlaadimist teisele laevale või teiselt laevalt:

2.1. märge "vastu võetud (milliselt laevalt)" või "ümber laaditud (millisele laevale)";

2.2. iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides);

2.3. laeva nimi ja pardatähis, millelt või millele ümberlaadimine toimus;

2.4. tursa ümberlaadimine ei ole lubatud.

Pärast iga lossimist ühenduse sadamas:

3.1. sadama nimi;

3.2. iga kalaliigi lossitud kogus (eluskaalu kilogrammides).

Pärast iga infoedastust Euroopa Ühenduste Komisjonile:

4.1. edastamise kuupäev ja kellaaeg;

4.2. sõnumitüüp: IN, OUT, ICES, WKL or 2 WKL;

4.3. raadioedastuse puhul: raadiojaama nimi.

II OSA

PÜÜGIPÄEVIKU NÄIDIS

[insert from original]

IX LISA

KOMISJONILE EDASTATAVA TEABE SISU JA EDASTUSVIISID

Euroopa Ühenduste Komisjonile edastatav teave ja teabeedastuse ajakava on järgmine:

1.1. Kõikidel juhtudel, kui laev siseneb ühenduse liikmesriigi rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, kus kalapüüki reguleeritakse ühenduse kalapüügieeskirjadega:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis;

c) kapteni kavandatava püügi alguskuupäev ja ICESi rajoon.

Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab esmakordsel sisenemisel edastatud teatest.

1.2. Kõikidel juhtudel, kui laev väljub punktis 1.1 nimetatud kalastusvööndist:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) trümmis;

c) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest;

d) ICESi rajoon, kus püük toimus;

e) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates ümber laaditud teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt, ning selle laeva andmed, millele ümberlaadimine toimus;

f) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on laeva kalastusvööndisse sisenemisest alates lossitud ühenduse sadamas.

Kui mõnel päeval on kalapüügiks vaja siseneda punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse rohkem kui ühel korral, siis piisab viimasel väljumisel edastatud teatest.

1.3. Heeringa- ja makrellipüügi puhul igal kolmandal päeval alates kolmandast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud kalastusvöönditesse ning kõikide muude liikide püügi puhul iga nädal alates seitsmendast päevast pärast laeva esmakordset sisenemist punktis 1.1 nimetatud vöönditesse:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest;

c) ICESi rajoon, kus püük toimus.

1.4. Kõikidel juhtudel, kui laev liigub ühest ICESi rajoonist teise:

a) punktis 1.5 märgitud teave;

b) iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides), mis on püütud alates eelmise sõnumi edastamisest;

c) ICESi rajoon, kus püük toimus.

1.5. a) Laeva nimi, kutsung, pardatähis ja kapteni nimi;

b) litsentsi number, kui laev töötab litsentsi alusel;

c) asjaomase reisiga seotud sõnumi järjekorranumber;

d) sõnumi tüüp;

e) kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht.

2.1. Punktis 1 nimetatud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis (teleks 24189 FISEU-B) ühe punktis 3 loetletud raadiojaama kaudu ning punktis 4 kindlaksmääratud vormis.

2.2. Kui laev ei saa vääramatu jõu tõttu teadet edastada, võib kõnealuse laeva nimel teate edastada mõni teine laev.

3.

Raadiojaama nimi Raadiojaama kutsung

Lyngby Land's End Valentia Malin Head Torshavn Bergen Farsund Florø Rogaland Tjøme Ålesund Ørlandet Bodø Svalbard Blåvand Gryt Göteborg Turku OXZ GLD EJK EJM OXJ LGN LGZ LGL LGQ LGT LGA LFO LPG LGS OXB GRYT RADIO SOG OFK

4. Edastamise vorm

Punktis 1 nimetatud teave peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjekorras:

- laeva nimi;

- kutsung;

- pardatähis;

- kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate järjekorranumber,

- sõnumi tüüp vastavalt järgmisele koodile:

- sõnum sisenemisel ühte punktis 1.1 nimetatud vöönditest: "IN",

- sõnum väljumisel ühest punktis 1.1 nimetatud vöönditest: "OUT",

- sõnum liikumisel ühest ICESi rajoonist teise: "ICES",

- nädala teade: "WKL",

- kolme päeva teade: "2 WKL";

- kuupäev, kellaaeg ja laeva geograafiline asukoht;

- ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püüki kavatsetakse alustada;

- kuupäev, millal püüki kavatsetakse alustada;

- iga kalaliigi trümmisolev kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga;

- pärast eelmise sõnumi edastamist püütud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides) punktis 5 märgitud koodiga;

- ICESi rajoonid/alapiirkonnad, kus püük toimus;

- pärast eelmise sõnumi edastamist teistele laevadele ja/või teistelt laevadelt ümberlaaditud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides);

- laeva nimi ja kutsung, millele ja/või millelt ümberlaadimine toimus;

- pärast eelmise sõnumi edastamist ühenduse sadamas lossitud iga kalaliigi kogus (eluskaalu kilogrammides);

- kapteni nimi.

5. Teabe edastamiseks pardal olevate kalaliikide kohta punktis 1.4 märgitud vormis kasutatakse järgmisi koode:

Limapealased (Beryx spp.), WHB

Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides), PLA

Anšoovised (Engraulis spp.), ANE

Merikuradid (Lophius spp.), MNZ

Põhjaantlandi hõbekala (Argentina silus), ARG

Atlandi merilatikas (Brama brama), POA

Hiidhai (Cetorhinus maximus), BSK

Süsisaba (Aphanopus carbo), BSF

Sinine molva (Molva dipterygia), BLI

Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou), WHB

Tups-mõõkhännak (Xyphopenaeus kroyerii), BOB

Tursk (Gadus morhua), COD

Põhjamere garneel (Crangon crangon), CSH

Ebakalmaarid (Loligo spp.), SQC

Harilik ogahai (Squalus acanthias), DGS

Niituimlutsud (Phycis spp.), FOR

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides), GHL

Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), HAD

Merluus (Merluccius merluccius), HKE

Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus), HAL

Harilik heeringas (Clupea harengus), HER

Stauriid (Trachurus trachurus), HOM

Harilik molva (Molva molva), LIN

Makrell (Scomber scombrus), MAC

Kammellased (Lepidorhombus spp.), LEZ

Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis), PRA

Norra salehomaar (Nephrops norvegicus), NEP

Tursik (Trisopterus esmarkii), NOP

Atlandi karekala (Hopolostethus atlanticus), ORY

Muud, OTH

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa), PLE

Pollak (Pollachius pollachius), POL

Harilik heeringahai (Lamma nasus), POR

Meriahvenad (Sebastes spp.), RED

Besuugo (Pagellus bogaraveo), SBR

Kalju-tõmppeakala (Coryphanoides rupestris), RNG

Süsikas (Pollachius virens), POK

Lõhe (Salmo salar), SAL

Tobiad (Ammodytes spp.), SAN

Sardiin (Sardina pilchardus), PIL

Haid (Selachii, Pleurotremata), SKH

Krevetid (Penaeidae), PEZ

Euroopa kilu (Sprattus sprattus), SPR

Ebakalmaarid (Illex spp.), SQX

Tuun (Thunnidae), TUN

Meriluts (Brosme brosme), USK

Merlang (Merlangus merlangus), WHG

Ruske soomuslest (Limanda ferruginea) YEL

X LISA

KALALIIKIDE LOETELU

Ingliskeelne nimi Teaduslik nimi 3täheline kood

Põhjakalad

Tursk Gadus morhua COD

Kilttursk Melanogrammus aeglefinus HAD

Meriahvenad Sebastes sp. RED

Kuldne meriahven Sebastes marinus REG

Nokk-meriahven (süvamere) Sebastes mentella REB

Ameerika meriahven Sebastes fasciatus REN

Hõbemerluus Merluccius bilinearis HKS

Punane ameerikaluts* Urophycis chuss HKR

Süsikas Pollachius viren POK

Harilik karelest Hippoglossoides platessoides PLA

Pikklest Glyptocephalus cynoglossus WIT

Ruske soomuslest Limanda ferruginea YEL

Polaartursk Boreogadus saida POC

Kalju-tömppeakala Coryphanoides rupestris RNG

Põhja-pikksaba Macrourus berglax RHG

Tobiad Ammodytes sp. SAN

Nolguslased Myoxocephalus sp. SCU

Põhjaskapp Stenotomus chrysops SCP

Tautoog Tautoga onitis TAU

Loode-atlandi hariahven Lopholatilus chamaeleonticeps TIL

Valge ameerikaluts* Urophycis tennis HKW

Merihundid (NS) Anarhicas sp. CAT

Harilik merihunt Anarhichas lupus CAA

Tähniline merihunt Anarhichas minor CAS

Süvalest Reinharditius hippoglossoides GHL

Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus HAL

Lestlane Pseudopleuronectes americanus FLW

Suvi-ebapaltus Paralichthys dentatus FLS

Kammeljas Scophthalmus aquosus FLD

Lestalised (NS) Pleuronectiformes FLX

Ameerika merikurat Lophius americanus ANG

Ogakuked Prionotus SP. SRA

Atlandi pisitursk Microgadus tomcod TOM

Antimora Antimora rostrata ANT

Põhjaputassuu Micromesistius poutassou WHB

Huulkalalane Tautogolabrus adspersus CUN

Meriluts Brosme brosme USK

Valge mere tursk Gadus ogac GRC

Sinine molva Molva dypterygia BLI

Harilik molva Molva molva LIN

Põhjakalad (NS) GRO

Pelaagilised

Harilik heeringas Clupea harengus HER

Makrell Scomber scombrus MAC

Hall müntkala Peprilus triacanthus BUT

Põhjamenhenden Brevoortia tyrannus MHA

Makrellhaug Scomberesox saurus SAU

Harilik antšoa Anchoa mitchilli ANB

Sinikala Pomatomus saltatrix BLU

Hiid-hobumakrell Caranx hippos CV)

Fregatt-makrelltuun Auxis thazard FRI

Kavalla-kuningmakrell Scomberomourus cavalla KGM

Tähniline kuningmakrell Scomberomourus maculates SSM

Purikalad Istiophorus platypterus SAI

Valge odanina Tetrapturus albidus WHM

Sinine marliin Makaira nigricans BUM

Merivarblane Cyclopterus lumpus LUM

Kotkaskalalane Menticirrhus saxatilis KGF

Kerakalalane Sphoeroides maculatus PUF

Lükoodid (NS) Lycodes sp. ELZ

Ameerika emakala Macrozoarces americanus OPT

Mõõkkala Xiphias gladius SWO

Pikkuim-tuun Thunnus alalunga ALB

Atlandi pelamiid Sarda sarda BON

Väiketuun Euthynnus alletteratus LTA

Suursilm-tuun Thunnus obesus BET

Harilik tuun Thunnus thynnus BFT

Vööttuun Katsuwonus pelamis SK)

Kulduim-tuun Thunnus albacares YFT

Raid (NS) Scombridae TUN

Pelaagilised kalad (NS) PEL

Selgrootud

Kalmaar Loligo pelaei SQL

Kalmaariline Illex illecebrosus SQI

Ebakalmaarid Loliginidae, Ommastrephidae SQU

Kaunkarplane Ensis directus CLR

Harilik ebaveenuskarp Mercenaria mercenaria CLH

Hulkharjasussid (NS) Polycheata WOR

Odasaba Limulus polyphemus HSC

Veeselgrootud (NS) Invertebrata INV

Muu kala

Hallselg-aloosa Alosa pseudoharengus ALE

Meriangerjas Conger oceanicus COA

Ameerika angerjas Anguilla rostrata ELA

Pihklane Myxine glutinosa MYG

Ameerika aloosa Alosa sapidissima SHA

Hõbekalad (NS) Argentina sp. ARG

Islandi hiilakarp Arctica islandica CLQ

Liiva uurikkarp Mya arenaria CLS

Suur valgkarp Spisula solidissima CLB

Stimpsoni valgkarp Spisula polynyma CLT

Karbid (NS) Prionodesmacea, Teleodesmacea CLX

Kammkarplane Argopecten irradians SCB

Kammkarplane Argopecten gibbus SCC

Islandi ebakammkarp Chylamys islandica ISC

Magellani kammkarp Placopecten magellanicus SCA

Kammkarbid (NS) Pectinidae SCX

Virgiinia hiidauster Crassostrea virginica OYA

Söödav rannakarp Mytilus edulis MUS

Tõrikodalased (NS) Busycon sp. WHX

Ranniklased (NS) Littorina sp. PER

Limused (NS) Mollusca MOL

Krookskala Micropogonias undulatus CKA

Tuulehauglane Strongylura marina NFA

Lõhe Salmo salar SAL

Hõbeateriin Menidia menidia SSA

Atlandi matšueel Opisthonema oglinum THA

Silepea Alepocephalus bairdii ALC

Trummkala Pogonias cromis BDM

Tõmmu mustahven Centropristis striata BSB

Siniselg-aloosa Alosa aestivalis BBH

Moiva Mallotus villosus CAP

Paaliad (NS) Salvelinus sp. CHR

Seersantkala Rachycentron canadum CBA

Pompaano Trachinotus carolinus POM

Põhja-puguheeringas Dorosoma cepedianum SHG

Urisejalased (NS) Pomadasyidae GRX

Taskukrabi Cancer irroratus CRK

Tavaline sinikrabi Callinectes sapidus CRB

Tavaline rannakrabi Carcinus maenas CRG

Taskukrabi Cancer borealis CRJ

Astelkrabilane Chionoecetes opilio CRQ

Kümnejalaline Geryon quinquedens CRR

Kivikrabilane Lithodes maia KCT

Ronivähilised (NS) Reptantia CRA

Ameerika homaar Homarus americanus LBA

Harilikud süvameregarneelid Pandalus borealis PRA

Aesop-krevett Pandalus montagui AES

Viburhännakud (NS) Penaeus sp. PEN

Süvameregarneelid Pandalus sp. PAN

Vähid (NS) Crustacea CRU

Söödav merisiilik Strongylocentrotus sp. URC

Hikkorialoosa Alosa mediocris SHH

Laternsabad Notoscopelus sp. LAX

Kefaalid (NS) Mugilidae MUL

Valge müntkala Peprilus alepidotus (= paru) HVF

Urisejalane Orthopristis chrysoptera PIG

Meritint Osmerus mordax SMR

Kotkaskalalane Sciaenops ocellatus RDM

Merikoger Pagrus pagrus RPG

Stauriid Trachums lathami RSC

Kiviahvenlane Diplectrum formosum PES

Merikogerlane Archosargus probatocephalus SPH

Kotkaskalalane Leiostomus xanthums SPT

Varjukala Cynoscion nebulosus SWF

Hall varjukala Cynoscion regalis STG

Triipahven Morone saxatilis STB

Tuurad (NS) Acipenseridae STU

Atlandi tarpoon Tarpon (= megalops) atlanticus TAR

Forellid (NS) Salmo sp. TRO

Kiviahvenlased Morone americana PEW

Limapead (NS) Beryx sp. ALF

Harilik ogahai Squalus acantias DGS

Huulkalalased (NS) Squalidae DGX

Harilik liivhai Odontaspis taurus CCT

Harilik heeringahai Lamna nasus POR

Atlandi makohai Isurus oxyrinchus SMA

Tõmmu hallhai Carcharhinus obscurus DUS

Sinihai Prionace glauca BSH

Ogahailised (NS) Squaliformes SHX

Atlandi teravninahai Rhizoprionodon terraenova RHT

Must koletishai Centroscyllium fabricii CFB

Atlandi polaarhai Sonmnousus microcephalus GSK

Hiidhai Cetorhinus maximus BSK

Raid (NS) Raja sp. SKA

Kanada rai Leucoraja erinacea RID

Arktika rai Amblyraja hyperborea RIG

Teravkoon-rai Dipturus laevis RIL

Talirai Leucoraja ocellata RIT

Okkaline rai Amblyraja radiata RJR

Pehmerai Malcoraja senta RIS

Astelsaba gröönirai Bathyraja spinicauda RIO

Merikogerlased (NS) FIN

* STACRESi 1970. aasta koosolekul vastuvõetud soovituse kohaselt (ICNAF Punane raamat 1970, I osa, lk 67) tähistatakse merluusid (Urophycis spp.) statistilise aruandluse eesmärgil järgmiselt: (a) alapiirkondadest 1, 2 ja 3 ning rajoonidest 4R, S, T ja V püütud merluus: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis); (b) õngejadaga püütud või 55 cm standardpikkusest pikem merluus, olenemata püügivahendist, mis on püütud rajoonidest 4 W ja X, alapiirkonnast 5 ja statistilisest piirkonnast 6: valge ameerikaluts (Urophycis tenuis);(c) Urophycis spp. (välja arvatud punktis b märgitud juhtudel), mis on püütud rajoonides 4 W ja X, alapiirkonnas 5 ja statistilises piirkonnas 5: punane ameerikaluts (Urophycis chuss).

XI LISA

LUBATUD PÄRAÜLAKAITSED

1. ICNAF-tüüpi päraülakaitse

ICNAF-tüüpi päraülakaitse on ristkülikukujuline võrgutükk, mis kinnitatakse kahjustuste vähendamiseks või ärahoidmiseks traalnooda pära ülaosa külge, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) võrgutüki silmasuurus ei tohi olla väiksem noodapära artiklis 10 ettenähtud võrgu silmasuurusest;

(b) võrgutüki võib kinnitada noodapära külge ainult selle esi- ja külgservadest ja mitte muudest kohtadest ning see tuleb kinnitada nii, et see ulatuks kõige rohkem nelja võrgusilma võrra üle sulgurtropi ja lõpeks vähemalt nelja võrgusilma kaugusel gaitanist; kui sulgurtroppi ei kasutata, võib võrgutükk katta kõige rohkem ühe kolmandiku noodapärast, mõõdetuna vähemalt nelja võrgusilma kauguselt gaitanist;

(c) võrgutüki laius peab olema vähemalt poolteist korda suurem kui noodapära kaetud osa laius; mõlemad mõõdud tuleb võtta noodapära pikitelje suhtes täisnurga alt.

Ülakaitse laius (lubatud ainult võrgutükk) peab olema 1 noodapära laiust Kinnitatakse vähemalt 4 võrgusilma kaugusele gaitani silmadest Gaitan Sulgurtropp Ülemisele selisele Ei tohi olla kinnitatud rohkem kui 4 silma kaugusele sulgurtropist Võrgu eesmist osa ei tohi millegagi katta

Kaitsevõrk: noodapära põhja kaitseks võib kasutada mis tahes materjali

2. Mitmeosaline päraülakaitse (multiple flap)

Mitmeosalise päraülakaitse moodustavad võrgutükid, mille kõikides osades on võrgusilma mõõtmed nii märja kui ka kuiva võrgu puhul vähemalt sama suured kui noodapära võrgusilma mõõtmed, tingimusel et:

i) iga võrgutükk:

a) on kinnitatud noodapära külge ainult esiservaga ja noodapära pikitelje suhtes täisnurga all;

b) on vähemalt sama lai kui noodapära (seda laiust mõõdetakse kinnituskohast noodapära pikitelje suhtes täisnurga alt); ja

c) on kõige rohkem 10 võrgusilma pikkune; ja

ii) niiviisi kinnitatud võrgutükkide kogupikkus on kõige rohkem kaks kolmandikku noodapära pikkusest.

Ühest küljest kinnitatud kaitsed

Võrgu suue

Noodapära

Noodapära ülaosa Ainult juhtserva pidi kinnitatud kaitsed

Noodapära alaosa

PÄRAÜLAKAITSE POOLA MUDEL

3. Suuresilmaline päraülakaitse (muudetud Poola mudel)

Suuresilmaline päraülakaitseon ristkülikukujuline võrgutükk samast niidist kui noodapära või ühekordsest jämedast sõlmedeta niidist, mis on kinnitatud noodapära ülaosa tagumise osa külge niiviisi, et katab noodapära tervenisti või osaliselt, selle silmasuurus on märjalt mõõdetuna kõikides osades kaks korda suurem kui noodapära silmasuurus ja see on noodapära külge kinnitatud ainult esi-, külg- ja tagaservast nii, et iga võrgutüki silm katab täpselt neli noodapära võrgusilma.

XII LISA

KALADE ALAMMÕÕT*

Liik Lõpuste ja sisikonnata kala nahaga või ilma nahata; värske või jahutatud, külmutatud või soolatud

Terve Peata Ilma pea ja sabata Ilma peata ning tükeldatud

Tursk 41 cm 27 cm 22 cm 2 725 cm (**)

Süvalest 30 cm ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata

Harilik karelest 25 cm 19 cm 15 cm ei kohaldata

Ruske soomuslest 25 cm 19 cm 15 cm ei kohaldata

* Kala suurus on tursa puhul pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; kogupikkus muude liikide puhul.

** Väiksem suurus värske soolatud kala puhul.

XIII LISA

SAAGI REGISTREERIMINE (PÜÜGIPÄEVIKU KANDED)

PÜÜGIPÄEVIKU KANDED

Teave Standardkood

Laeva nimi 01

Laeva riikkondsus 02

Laeva registrinumber 03

Registreerimissadam 04

Kasutatud kalapüügivahendite tüübid (eraldi kanne eri tüüpide puhul) 10

Püügivahendi tüüp

Kuupäev:

- päev 20

- kuu 21

- aasta 22

Asukoht:

- laiuskraad 31

- pikkuskraad 32

- statistiline piirkond 33

Loomuste arv 24 tunni jooksul1 40

Püügivahendi veesolekutundide arv 24 tunni jooksul1 41

Liikide nimetused (II lisa)

Iga liigi päevane saak (elusmassi tonnides) 50

Iga liigi päevane saak inimtoiduks kalana 61

Iga liigi päevane saak allahindluseks 62

Iga liigi päevased vette tagasi lastud kogused 63

Ümberlaadimiskoht/ümberlaadimiskohad 70

Ümberlaadimise kuupäev(ad) 71

Kapteni allkiri 80

1 Kui ühe 24 tunnise ajavahemiku jooksul kasutatakse kahte või enamat kalapüügivahendi tüüpi, tuleb eri tüüpide kohta teha eraldi kanded.

PÜÜGIVAHENDITE KOODID

Püügivahendi kategooria Standard lühikood

Haardnoodad

Kokkuveotrossidega (seinnoodad) PS

- ühest paadist kasutatavad seinnoodad PSi

- kahest paadist kasutatavad seinnoodad PS2

Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot) LA

Noodad SB

Paadi- või laevanoodad SV

- ankurdatud põhjanoodad SDN

- ankurdamata põhjanoodad SSC

- kaksiknoodad SPR

Noodad (täpsustamata) SX

Traalid

Lõksud FPO

Põhjatraalid

- piimtraalid TBB

- traallaudadega põhjatraalid1 OTB

- kaksiktraalid PTB

- merevähitraalid TBN

- krevetitraalid TBS

- põhjatraalid (täpsustamata) TB

Pelaagilised traalid

- traallaudadega põhjatraalid OTM

- kaksiktraalid PTM

- krevetitraalid TMS

- pelaagilised traalid (täpsustamata) TM

Traallaudadega kaksiktraalid OTT

Traallaudadega traalid (täpsustamata) OT

Kaksiktraalid (täpsustamata) PT

Muud traalid (täpsustamata) TX

Tragid

Paaditragid DRB

Käsitragid DRH

Sulgurnoodad

Portatiivsed sulgurnoodad LNP

Paadist kasutatavad sulgurnoodad LNB

Kaldalt kasutatavad statsionaarsed sulgurnoodad LNS

Sulgurnoodad (täpsustamata) LN

Pealtheidetavad püünised

Viskevõrgud FCN

Pealtheidetavad püünised (täpsustamata) FG

Nakkevõrgud ja takervõrgud

Seisevvõrk (ankurdatud) GNS

Ajuvõrgud GND

Haard-nakkevõrgud GNC

Seisevvõrgud (vaiadel) GNF

Abarad GTR

Kombineeritud nakkevõrgud-abarad GTN

Nakkevõrgud ja takervõrgud (täpsustamata) GEN

Nakkevõrgud (täpsustamata) GN

Lõkspüünised

Lõkspüünised (katmata seisevnoodad) FPN

Mõrrad FYK

Stoovitud võrgud FSN

Piirded, tarad, ülevoolupaisud jne FWR

Ripp-püünised FAR

Lõkspüünised (täpsustamata) FIX

Õngekonksud ja nöörid

Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi käitatavad)2 LHP

Ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehaanilised)2 LHM

Põhjaõngejadad LLS

Triivõngejadad LLD

Õngejadad (määratlemata) LL

Lantidega õngejadad LTL

Õngekonksud ja -nöörid (täpsustamata)3 LX

Haarde- ja torkevahendid

Harpuunid HAR

Saagikäsitsemismasinad

Pumbad HMP

Mehaniseeritud põhjasüvendid HMD

Saagikäsitsemismasinad (täpsustamata) HMX

Muud püügivahendid4 MIS

Harrastuspüügivahendid RG

Tundmatud või täpsustamata püügivahendid NK

1 Kalandusametid võivad tähistada poordi ja ahtri põhjatraalid vastavalt koodidega OTB-1 ja OTB-2 ning poordi ja ahtri pelaagilised traalid vastavalt koodidega OTM-1 ja OTM-2.

2 Kaasa arvatud taglasõngejadad.

3 Kood LDV tähistamaks ruubist kasutatavaid õngejadasid säilitatakse varasemate andmetega seotud põhjustel.

4 Sellesse kandesse kuuluvad: käsivõrgud ja kahvad, paadist sisselastavad võrgud, mis kogutakse käsitsi lihtsate käsiseadmete abil, kasutades või kasutamata sukeldumisvarustust, mürk- ja lõhkeaineid, treenitud loomi, elektrikalastust.

KALALAEVADE KOODID

A. Põhilised laevatüübid

FAO kood Laevatüüp

BO Kaitselaev

CO Kalapüügi õppelaev

DB Põhjasüvendi, mitte pidev

DEM Põhjasüvendi, pidev

DO Piimtraaler

DOX Põhjasüvendi MN

FO Kalavedaja

FX Kalalaev MN

GO Nakkevõrguga laev

HOX Emalaev MN

HSF Töötlusemalaev

KO Hospitaallaev

LH Ridvata õngepüügilaev

LL Õngepüügilaev

LO Liinilaev

LP Lati- ja õngepüügilaev

LT Landipüügilaev

MO Mitmeotstarbelised laevad

MSN Käsinoodalaev

MTG Triivtraaler

NITS Seinertraaler

NB Sulgurnooda tender

NO Sulgurnoodalaev

NOX Sulgurnoodalaev MN

PO Pumpasid kasutav laev

SN Noodapüügilaev

SO Noodalaev

SOX Noodalaev MN

SP Seiner

SPE Euroopa seiner

SPT Tuunipüügiseiner

TO Traaler

TOX Traalerid MN

TS Külgtraaler

TSF Külgkülmutustraaler

TSW Külgmärgtraaler

TT Ahtertraaler

TTF Ahterkülmutustraaler

TTP Vabrik-ahtertraaler

TU Katamaraantraalerid

WO Mõrraseadja

WOP Lõksupüügilaevad

WOX Mõrraseadjad MN

ZO Kalanduse uurimislaev

DRN Triivvõrgupüügilaev

NEI = mujal nimetamata (MN)

B. Laeva põhitegevus

Tähtkood Kategooria

ANC Ankurdamine

DRI Triiv

FIS Kalapüük

HAU Haalamine

PRO Töötlemine

STE Aurutamine

TRX Ümber-, peale- ja mahalaadimine

OTH Muud toimingud (täpsustada)

XIV LISA

NAFO TSOON

Järgmine kalavarude loetelu on osaline ja sellest tuleb ette kanda artikli 30 lõikega 2 ettenähtud korras.

ANG/N3N0. Lophius americanus Ameerika merikurat

CAA/N3LMN. Anarhichas lupus Tähniline merihunt

CAT/N3LMN. Anarhichas spp. Merihundid, mujal nimetamata

HAD/N3N0. Melanogrammus aeglefinus Kilttursk

HAL/N23KL. Hippoglossus hippoglossus Harilik hiidlest

HAL/N3M. Hippoglossus hippoglossus Harilik hiidlest

HAL/N3N0. Hippoglossus hippoglossus Harilik hiidlest

HKR/N2)3KL Urophycis chuss Punane ameerikaluts

HKR/N3MN0. Urophycis chuss Punane ameerikaluts

HKS/N3NLMO Merlucius bilinearis Hõbemerluus

HKW/N2J3KL Urophycis tenuis Valge ameerikaluts

RED/N30. Sebastes spp. Kuldsed meriahvenad

RHG/N23. Macrourus berglax Põhja-pikksaba

SKA/N2J3KL Raja spp. Raid

SKA/N3M. Raja spp. Raid

SKA/N3N0. Raja spp. Raid

VFF/N3LMN. - Sorteerimata, kindlaksmääramata kala

WIT/N3M. Glyptocephalus cynoglossus Pikklest

YEL/N3M. Limanda ferruginea Ruske soomuslest

XV LISA

SPETSIALISEERITUD PÜÜGI KEELD CCAMLRi TSOONIS

Sihtliigid Tsoon Keeluaeg

Notothenia rossii FAO 48.1 Antarktika, poolsaareala Kogu aasta

FAO 48.2 Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3 Antarktika, Lõuna-Georgia ümbrus

Merikogerlased FAO 48.1 Antarktika1 Kogu aasta

FAO 48.2 Antarktika1

Gobionotothen gibberifrons FAO 48.3 Kogu aasta

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Lepidonotothen squamifrons

Patagonotothen guntheri

Dissostichus spp. FAO 48.5 Antarktika 1.12.2003-30.11.2004

Dissostichus spp. FAO 88.3 Antarktika1 Kogu aasta

FAO 58.5.1 Antarktika1,2

FAO 58.5.2 Antarktika, idapool 79°20' E ja väljaspool Angola ja Namiibia majandusvööndit, läänepool 79°20' E1

FAO 88.2 Antarktika, põhjapool 65° S1

FAO 58.4.4 Antarktika1

FAO 58.6 Antarktika1

FAO 58.7 Antarktika1

Lepidonotothen squamifrons FAO 58.4.41 Kogu aasta

Kõik liigid, välja arvatud: FAO 58.5.2 Antarktika 1.12.03-30.11.2004

Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

Dissostichus mawsoni FAO 48.4 Antarktika1 Kogu aasta

1 Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

2 Välja arvatud siseriikliku jurisdiktsiooni (EEZ) all olevad veed.

XVI LISA

PÜÜGI- JA KAASPÜÜGILIMIIDID CCAMLRi TSOONI UUTES JA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES 2002/2004. AASTAL

Alapiirkond/rajoon Piirkond Kalastushooaeg Uurimisüksus (SSRU) Dissostichus spp. Kaaspüügilimiit (tonnides)

Püügilimiit (tonnides) Railased Macrourus spp. Muud liigid

48.6 Põhja pool 60° S 1.3.-31.8.2004 A 455 50 73 20

Lõuna pool 60° S 15.2.-15.10.2004 Kõik 455 50 73 20

88.1 Kõik alapiirkonnad 1.12.2003-31.8.2004 A 0 (1) (1) 0

B 80 (1) (1) 20

C 223 (1) (1) 20

D 0 (1) (1) 0

E 57 (1) (1) 20

F 0 (1) (1) 0

G 83 (1) (1) 20

H 786 (1) (1) 20

II 776 (1) (1) 20

J 316 (1) (1) 20

K 749 (1) (1) 20

L 180 (1) (1) 20

Kogu alapiirkond 3 250 163 520

1 Kaaspüügiliikide püügipiirangute eeskirjad uurimisüksuse (SSRU) kohta, kohaldatakse alapiirkonna kaaspüügipiirangute raames järgmiselt:

- Raid: Dissostichus spp.: püügilimiit 5 % või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem;

- Macrourus spp. Dissostichus spp. püügilimiit 16 %

- Muud liigid: 20 tonni uurimisüksuse (SSRU) kohta.