32003D0479

Nõukogu otsus,

16. juuni 2003,

mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks 25. juuni 1997. aasta ja 22. märtsi 1999. aasta otsused ning otsus 2001/41/EÜ ja otsus 2001/496/ÜVJP

(2003/479/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu peasekretariaadil (edaspidi "peasekretariaat") peaks olema võimalik kasutada liikmesriikidest lähetatud ekspertide (edaspidi "lähetatud eksperdid") ja sõjaväelaste (edaspidi "lähetatud sõjaväelased") kõrgetasemelisi teadmisi ja töökogemust eelkõige valdkondades, kus selline asjatundlikkus ei ole kergesti saavutatav.

(2) Käesolev otsus peaks edendama Euroopa poliitikat käsitlevate töökogemuste ja teadmiste vahetust, võttes ajutiselt peasekretariaati tööle liikmesriikide asutuste eksperte. Samuti püütakse käesoleva otsusega tagada tihe koostöö nõukogu ja siseriiklike asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, lähetades peasekretariaadi ametnikke sinna tööle.

(3) Lähetatud eksperdid peaksid tulema liikmesriikide valitsustest või ministeeriumidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest.

(4) Käesolevas otsuses sätestatud lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste õigused ja kohustused peaksid tagama, et nad tegutsevad oma ülesannetes üksnes peasekretariaadi huvidest lähtuvalt.

(5) Pidades silmas lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste töö ajutist iseloomu ning nende erilist staatust, ei tohiks nad teostada toiminguid, mille osas peasekretariaadil on avalikust õigusest tulenev õiguspädevus.

(6) Käesolev otsus peaks sätestama kõik lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste töö- ja teenistustingimused ning seda tuleks kohaldada, olenemata asjakohaste kulude katmiseks kasutatavate eelarveassigneeringute päritolust.

(7) Euroopa Liidu sõjalise staabi loomiseks peasekretariaadi lähetatud sõjaväelaste suhtes tuleks kehtestada erisätted.

(8) Kuna käesolevad eeskirjad asendavad 25. juuni 1997. aasta ja 22. märtsi 1999. aasta otsustes ning otsuses 2001/41/EÜ ja otsuses 2001/496/ÜVJP sätestatud eeskirju, tuleb nimetatud määrused tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevaid eeskirju kohaldatakse ekspertide suhtes, kelle on peasekretariaati tööle lähetanud riiklikud, piirkondlikud või kohalikud haldusasutused. Neid kohaldatakse ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt lähetatud ekspertide suhtes.

2. Isikud, kelle suhtes käesolevaid eeskirju kohaldatakse, jäävad oma tööandja teenistusse kogu tööle lähetatud ajaks ja tööandja maksab jätkuvalt neile palka.

3. Peasekretariaat võtab lähetatud eksperte tööle vastavalt vajadusele ja eelarve võimalustele. Asepeasekretär kehtestab asjakohase töölevõtmise korra.

4. Lähetatud eksperdid peavad olema liikmesriigi kodanikud, kui asepeasekretär ei ole teinud erandit; nimetatud erandit ei või kohaldada ÜVJP/EJKP valdkonnas. Lähetatud eksperte võetakse tööle liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laias geograafilises ulatuses. Liikmesriigid ja peasekretariaat teevad koostööd võimaluse korral sugupoolte tasakaalustatud esindatuse tagamiseks ja järgivad võrdsete võimaluste põhimõtet.

5. Lähetamine lepitakse kokku peasekretariaadi personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi ning asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või vajaduse korral rahvusvahelise organisatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Kirjavahetusele lisatakse peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade tekst.

Artikkel 2

Lähetuse kestus

1. Lähetus peab kestma vähemalt kuus kuud ega või kesta kauem kui kaks aastat ning seda võib järjestikku pikendada selliselt, et kogukestus ei ületaks nelja aastat.

2. Lähetuse kavandatud kestus määratakse kindlaks artikli 1 lõikega 5 ettenähtud kirjavahetuse alguses. Lähetuse pikendamise puhul kasutatakse sama menetlust.

3. Kui lähetatud ekspert on juba varem peasekretariaadis töötanud, võib teda sinna uuesti lähetada kooskõlas sise-eeskirjadega, kus on sätestatud maksimaalne aeg, mille jooksul kõnealused isikud võivad peasekretariaadi üksuste teenistuses olla, ning vastavalt järgmistele tingimustele:

a) lähetatud ekspert peab jätkuvalt vastama lähetamise tingimustele;

b) uue lähetamise puhul peab eelmisest lähetusest olema möödas vähemalt kuus aastat; kui esimese lähetuse lõpus on lähetatud eksperdiga sõlmitud teine täiendav leping, hakatakse kõnealust kuueaastast ajavahemikku arvestama selle täiendava lepingu lõppemisest. See säte ei takista peasekretariaadil tööle võtmast selliseid lähetatud eksperte, kelle algne lähetus kestis vähem kui neli aastat, kuid sellisel juhul ei või uus lähetus kesta kauem kui nimetatud nelja-aastasest perioodist varem kasutamata jäänud osa.

Artikkel 3

Lähetuskoht

Lähetatud eksperdid lähetatakse tööle Brüsselisse või mõnda peasekretariaadi kontaktasutusse.

Artikkel 4

Kohustused

1. Lähetatud ekspert abistab peasekretariaadi ametnikke või ajutisi töötajaid ning täidab talle pandud ülesandeid.

Täidetavad ülesanded määratakse kindlaks peasekretariaadi ja eksperdi lähetanud ametiasutuse vastastikuse kokkuleppega lähtuvalt talituste huvidest ja arvestades kandidaadi kvalifikatsiooni.

2. Lähetatud ekspert osaleb missioonide koosseisus ja koosolekutel ainult:

a) koos peasekretariaadi ametniku või ajutise töötajaga; või

b) vaatlejana või teabe saamise eesmärgil, kui ta tegutseb üksi.

Asjaomase talituse peadirektor võib teatavate eriliste asjaolude korral teha selle sätte suhtes erandi kõnealusele lähetatud eksperdile antud erivolituste alusel, olles eelnevalt kindlaks teinud, et puudub igasugune huvide konflikt. Kui asjaomase talituse peadirektor ei anna peasekretäri / kõrge esindaja loal vastavaid erivolitusi, ei või lähetatud ekspert võtta peasekretariaadi nimel kolmandate isikute ees kohustusi.

3. Lähetatud eksperdi ülesannete täitmise heakskiitmise eest vastutab üksnes peasekretariaat.

4. Peasekretariaadi asjaomased talitused, lähetatud eksperdi tööandja ja lähetatud ekspert püüavad igati vältida huvide konflikte või nende tekkimise võimalusi seoses lähetatud eksperdi tegevusega tema lähetuse ajal. Sel eesmärgil teavitab peasekretariaat aegsasti lähetatud eksperti ja tööandjat kavandatavatest ülesannetest ja palub mõlemalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et neile ei ole teada põhjuseid, miks lähetatud ekspert ei võiks kõnealuseid ülesandeid täita. Lähetatud eksperdil palutakse eelkõige teatada kõigist võimalikest huvide konfliktidest tema perekondliku olukorra (lähedaste pereliikmete kutsetegevuse või tema enda või lähedaste pereliikmete oluliste finantshuvide) ja talle lähetuse ajaks antavate ülesannete vahel.

Tööandja ja lähetatud ekspert kohustuvad teavitama peasekretariaati kõikidest lähetuse ajal ilmnenud asjaolude muutustest, mis võiksid selliseid konflikte tekitada.

5. Kui peasekretariaat leiab, et lähetatud eksperdile määratud ülesande laad eeldab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, tehakse eksperdi suhtes enne töölevõtmist julgeolekukontroll.

6. Kui lõigete 2, 3 ja 4 sätteid ei täideta, on peasekretariaadil õigus lõpetada lähetatud eksperdi lähetus vastavalt artiklile 8.

Artikkel 5

Õigused ja kohustused

1. Lähetuse ajal:

a) täidab lähetatud ekspert oma ülesandeid ning tegutseb üksnes nõukogu huvidest lähtuvalt;

b) väldib lähetatud ekspert igasugust tegevust ja eriti sellise avaliku arvamuse avaldamist, mis võib mõjutada tema seisundit peasekretariaadis;

c) kui lähetatud eksperdil tuleb oma ülesannete täitmise ajal teha otsus sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse suhtes, millest ta on sel määral isiklikult huvitatud, et see võiks mõjutada tema sõltumatust, peab ta sellest teatama selle talituse juhatajale, kuhu ta tööle on määratud;

d) lähetatud ekspert ei või üksi ega teistega koos avaldada või avaldamiseks anda ühtki Euroopa Liidu tegevust käsitlevat teksti ilma peasekretariaadis kehtivate tingimuste ja eeskirjade kohaselt antud loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu huve;

e) kõik õigused tööle, mida lähetatud ekspert on teinud oma ülesannete täitmisel, kuuluvad peasekretariaadile;

f) lähetatud ekspert peab elama lähetuskohas või sellest niisuguses kauguses, mis ei takista tööülesannete nõuetekohast täitmist;

g) lähetatud ekspert peab abistama ja nõustama ülemust, kelle juurde ta tööle on määratud, ning ta vastutab oma ülemuste ees talle antud ülesannete täitmise eest;

h) lähetatud ekspert ei või oma ülesannete täitmisel vastu võtta juhiseid oma tööandjalt või selle riigi valitsuselt, mille kodanik ta on. Ta ei või kohustuda tegema mingeid toiminguid oma tööandja, valitsuste ega ühegi muu isiku, eraõigusliku äriühingu ega avalik-õigusliku asutuse heaks.

2. Nii lähetuse ajal kui pärast seda peab lähetatud ekspert suhtuma suurima diskreetsusega kõigisse faktidesse ja teabesse, mis ta saab oma ülesannete täitmise käigus või seoses nende täitmisega. Ta ei või ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingis vormis avaldada juba varem seaduslikul viisil avalikustamata dokumente ega teavet, samuti ei või ta neid kasutada isikliku kasu saamise eesmärgil.

3. Lähetatud ekspert on lähetuse lõppedes jätkuvalt kohustatud talle antud uute ülesannete täitmisel ja teatavate ametikohtade või soodustuste vastuvõtmisel käituma ausalt ja diskreetselt.

Sel eesmärgil peab lähetatud ekspert kolme aasta jooksul pärast lähetuse lõppu teavitama peasekretariaati kõikidest kohustustest ja ülesannetest, mida ta peab oma tööandja heaks tegema ja mis võiksid põhjustada huvide konflikti lähetuse ajal täidetud kohustustega.

4. Lähetatud ekspert peab täitma peasekretariaadis kehtivaid turvaeeskirju.

5. Kui lähetatud ekspert lähetuse ajal käesoleva artikli sätteid ei täida, on peasekretariaadil õigus lõpetada tema lähetus vastavalt artiklile 8.

Artikkel 6

Tase, töökogemus ja keeleoskus

1. Peasekretariaati lähetamiseks on sobiv ekspert, kellel on vähemalt kolm aastat täistööajaga töökogemust halduse, teaduse, tehnika, nõustamise või järelevalve valdkonnas tasemel, mis vastab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega ettenähtud A või B kategooria töötajate ülesannetele. Tööle lähetatava eksperdi tööandja peab enne lähetust esitama peasekretariaadile õiendi eksperdi eelneva 12 kuu tööülesannete kohta.

2. Lähetatud ekspert peab oma ülesannete täitmiseks valdama üht ühenduse keelt põhjalikult ja teist rahuldaval tasemel.

Artikkel 7

Lähetuse peatamine

1. Peasekretariaat võib lubada lähetuse peatamist ja määrata kindlaks sellistel juhtudel kohaldatavad tingimused. Peatamise ajal:

a) ei maksta artiklites 15 ja 16 nimetatud toetusi;

b) artiklites 18 ja 19 nimetatud kulud hüvitatakse üksnes juhul, kui peatamine toimus peasekretariaadi taotlusel.

2. Peasekretariaat teavitab peatamisest lähetatud eksperdi tööandjat.

Artikkel 8

Lähetuse lõpetamine

1. Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, võib lähetuse lõpetada peasekretariaadi või lähetatud eksperdi tööandja taotlusel, tingimusel, et sellest teatatakse kolm kuud ette. Lähetuse võib lõpetada ka lähetatud eksperdi taotlusel sama etteteatamisajaga ja peasekretariaadi nõusolekul.

2. Teatavatel erakorralistel asjaoludel võib lähetuse ette teatamata lõpetada:

a) lähetatud eksperdi tööandja, kui tema olulised huvid seda nõuavad;

b) peasekretariaadi ja tööandja kokkuleppega, kui lähetatud ekspert on esitanud mõlemale vastava taotluse ja kui eksperdi olulised isiklikud või ametialased huvid seda nõuavad;

c) peasekretariaat, kui lähetatud ekspert ei ole täitnud oma käesolevate eeskirjade kohaseid kohustusi. Lähetatud eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada selgitusi.

3. Kui lõpetamine toimub lõike 2 punkti c kohaselt, teatab peasekretariaat sellest viivitamata tööandjale.

II PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 9

Sotsiaalkindlustus

1. Enne lähetuse algust peab tööandja, kes eksperdi tööle lähetab, peasekretariaadile kinnitama, et kogu lähetuse ajal kohaldatakse eksperdi suhtes neid sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte, mis kehtivad selle asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes, kus tööle lähetatav ekspert töötab, ning asutus vastutab välismaal tehtud kulutuste eest.

2. Peasekretariaat kindlustab lähetatud eksperdi õnnetusjuhtumite vastu alates lähetuse esimesest päevast. Peasekretariaat esitab lähetatud eksperdile kõnealuse kindlustuskaitse tingimuste koopia päeval, mil ta pöördub personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks.

Artikkel 10

Tööaeg

1. Lähetatud ekspert peab täitma peasekretariaadis kehtivaid tööaja eeskirju. Asepeasekretär võib nimetatud eeskirju muuta, kui talituse vajadused seda nõuavad.

2. Lähetatud ekspert töötab kogu lähetuse aja jooksul täiskohaga. Personali- ja haldusküsimuste peadirektor võib peadirektoraadi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel ja kooskõlas peasekretariaadi huvidega lubada lähetatud eksperdil töötada osalise tööajaga, kui viimase tööandja on selleks nõusoleku andnud.

3. Kui lähetatud eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, peab ta töötama vähemalt poole tavalisest tööajast.

4. Lähetatud eksperdil on lubatud paindliku tööajaga töötada üksnes selle peasekretariaadi talituse loal, kuhu ta on tööle määratud. Sellisest loast teavitatakse personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomast üksust.

5. Lähetatud eksperdile võib maksta peasekretariaadis vahetustega töö korral kehtivaid toetusi.

Artikkel 11

Töölt puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu

1. Kui lähetatud ekspert puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, peab ta oma ülemust sellest teavitama niipea kui võimalik ning teatama oma asukoha. Kui ta on puudunud rohkem kui kolm päeva, peab ta esitama arstitõendi ning talt võib nõuda peasekretariaadi korraldatud tervisekontrolli läbimist.

2. Kui lähetatud ekspert puudub kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, peab ta edaspidi esitama haiguse tõttu puudumise kohta arstitõendi.

3. Kui haiguspuhkus on pikem kui üks kuu või ületab lähetatud eksperdi lähetamise raames töötatud aja, olenevalt sellest, kumb on pikem, peatatakse automaatselt artikli 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuste maksmine. Seda sätet ei kohaldata rasedusega seotud haiguse korral. Haiguspuhkus ei jätku pärast asjaomase isiku lähetuse lõppu.

4. Kui aga lähetatud ekspert saab lähetuse ajal tööõnnetuse tagajärjel vigastada, makstakse talle artikli 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetusi täies ulatuses ja kogu selle aja jooksul, mil ta ei ole töövõimeline, seda kuni lähetuse lõpuni.

Artikkel 12

Põhipuhkus, eripuhkus ja puhkepäevad

1. Lähetatud eksperdil on õigus saada puhkust kaks ja pool tööpäeva iga töötatud kuu kohta (30 päeva kalendriaasta kohta).

2. Puhkusele jäämiseks tuleb saada luba talituselt, kuhu lähetatud ekspert on tööle määratud.

3. Lähetatud eksperdil on põhjendatud taotluse alusel õigus saada eripuhkust järgmistel juhtudel:

- lähetatud eksperdi abiellumine: kaks päeva aastas,

- abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva,

- abikaasa surm: neli päeva,

- üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva aastas,

- üleneva sugulase surm: kaks päeva,

- lapse sünd: kaks päeva,

- lapse raske haigus: kuni kaks päeva aastas,

- lapse surm: neli päeva.

4. Lähetatud eksperdi tööandja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib peasekretariaat juhtumist sõltuvalt anda lähetatud eksperdile eripuhkust kuni kaks päeva kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku kohta.

5. Osalise tööajaga töötamise korral tuleb põhipuhkust vastavalt vähendada.

6. Lähetuse lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad kaotavad kehtivuse.

Artikkel 13

Rasedus- ja sünnituspuhkus

1. Raseduse korral saab lähetatud ekspert rasedus- ja sünnituspuhkust 16 nädalat, mille jooksul talle makstakse artikliga 15 ettenähtud toetusi.

2. Lähetatud ekspert võib rinnaga toitmise ajal vastava taotluse ja asjakohase arstitõendi alusel saada eripuhkust maksimaalselt neli nädalat alates rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisest; sel ajavahemikul makstakse talle artikliga 15 ettenähtud toetusi.

3. Kui lähetatud eksperdi tööandja suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud pikem rasedus- ja sünnituspuhkus, peatatakse lähetus ajaks, mis ületab peasekretariaadi määratud puhkuse. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui peasekretariaadi huvid seda nõuavad.

4. Teine võimalus on, et lähetatud ekspert taotleb lähetuse peatamist kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ning rinnaga toitmiseks antud puhkuse ajaks. Sel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui peasekretariaadi huvid seda nõuavad.

Artikkel 14

Korraldus ja kontroll

Puhkuse andmist korraldab ja kontrollib peasekretariaadi haldusosakond. Tööaja ning puudumiste kontrolli eest vastutab see peadirektoraat või talitus, kuhu lähetatud ekspert on tööle määratud.

III PEATÜKK

TOETUSED JA KULUD

Artikkel 15

Päevaraha

1. Lähetatud eksperdil on õigus kogu lähetuse aja jooksul saada päevaraha. Kui elu- ja lähetuskoha vaheline kaugus on 150 km või vähem, on päevaraha suurus 26,78 eurot. Kui vahemaa on üle 150 km, on päevaraha suurus 107,1 eurot.

2. Kui peasekretariaat või tööandja ei ole hüvitanud lähetatud eksperdi kolimiskulusid, makstakse talle igakuist toetust järgmise tabeli alusel:

Elukoha kaugus lähetuskohast (km) | Summa eurodes |

0—150 | 0 |

> 150 | 68,85 |

> 300 | 122,40 |

> 500 | 198,90 |

> 800 | 321,30 |

> 1300 | 504,90 |

> 2000 | 604,35 |

Toetust makstakse iga kuu tagantjärele.

3. Toetust makstakse missiooni koosseisus osalemise, põhipuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, eripuhkuse ja peasekretariaadi antud puhkepäevade eest.

4. Päevaraha suurus on 26,78 eurot neile lähetatud ekspertidele, kes kuus kuud enne lähetust on kolme aasta jooksul alaliselt elanud või oma põhilise kutsetööga tegelnud paigas, mis asub kuni 150 km kaugusel lähetuskohast. Selle sätte kohaldamisel ei võeta arvesse olukorda, mis on seotud tööga, mida lähetatud eksperdid on teinud muule riigile kui sellele, kuhu neid on tööle lähetatud, või rahvusvahelisele organisatsioonile.

5. Kui lähetatud ekspert alustab lähetuses oma tegevust, makstakse talle ettemaksena 75 päeva päevaraha ning selle ajavahemiku jooksul ei ole tal õigust muud seda laadi toetust saada. Kui lähetus peasekretariaadis lõpeb enne ettemaksu aluseks oleva ajavahemiku lõppu, on lähetatud ekspert kohustatud ülejäänud ajavahemikule vastava summa tagastama.

6. Artikli 1 lõikes 5 ettenähtud kirjavahetuses teatatakse peasekretariaadile kõikidest käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud toetustega samalaadsetest toetustest, mida lähetatud ekspert on saanud. Kõik asjakohased summad arvatakse maha toetusest, mida peasekretariaat maksab lõike 1 kohaselt.

7. Kord aastas kohandatakse päevarahade ja igakuiste toetuste suurust Brüsselis ja Luxembourg'is töötavate ühenduse ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

8. Peasekretariaadi kontaktasutustesse lähetatud ekspertidele käesoleva artikli kohaselt ettenähtud päevaraha võib haldus- ja protokolliküsimuste peadirektori põhjendatud otsuse alusel asendada eluasemetoetusega, kui seda nõuavad teatavad asjaolud riigis, kuhu ekspert on lähetatud.

Artikkel 16

Täiendav kindlasummaline toetus

1. Välja arvatud juhul, kui lähetatud eksperdi elukoht asub lähetuskohast kuni 150 km kaugusel, saab ta vajaduse korral täiendavat kindlasummalist toetust, mis võrdub tema tööandja poolt makstava aastase brutopalga (peretoetusi arvesse võtmata) ja peasekretariaadi poolt makstava päevaraha summa ning palgaastme A8 esimese järgu või palgaastme B5 esimese järgu alusel ametnikule makstava põhipalga vahega, olenevalt sellest, kummale kategooriale ta vastab.

2. Selle toetuse suurust kohandatakse kord aastas ühenduse ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

Artikkel 17

Elukoht

1. Käesolevates eeskirjades mõistetakse elukoha all kohta, kus lähetatud ekspert täitis oma tööandaja ülesandeid vahetult enne lähetamist. Lähetuskoht on peasekretariaadi selle talituse asukoht, kuhu lähetatud ekspert tööle määratakse. Mõlemaid kõnealuseid kohti tuleb nimetada artikli 1 lõikega 5 ettenähtud kirjavahetuses.

2. Kui tööle lähetamise ajal on asjaomane ekspert oma tööandja korraldusel juba tööl muus kohas kui seal, kus asub viimase peakontor, loetakse elukohaks see, mis on lähetuskohale lähemal.

3. Elukoht loetakse lähetuskohaks, kui:

a) lähetatud ekspert on kuus kuud enne lähetamist lõppenud kolme aasta jooksul alaliselt elanud või oma põhilise kutsetööga tegelnud paigas, mis asub kuni 150 km kaugusel lähetuskohast; või

b) ajal, mil peasekretariaat taotleb eksperdi tööle lähetamist, on lähetuskoht eksperdi abikaasa või tema ülalpeetavate laste põhielukohaks.

Seetõttu käsitletakse elukohta, mis asub kuni 150 km kaugusel lähetuskohast, viimati nimetatud kohas asuvana.

4. Selle sätte kohaldamisel ei võeta arvesse olukorda, mis on seotud lähetatud ekspertide tööga muus kui lähetuskoha riigis või rahvusvahelises organisatsioonis.

Artikkel 18

Sõidukulud

1. Kui lähetatud eksperdi elukoht on lähetuskohast kaugemal kui 150 km, on tal õigus saada sõidukulude hüvitist:

a) enda eest:

- elukohast kuni lähetuskohani lähetuse alguses,

- lähetuskohast elukohani lähetusaja lõpus;

b) abikaasa ja ülalpeetavate laste eest, kui nad elavad lähetatud eksperdiga koos ja kui peasekretariaat kannab kolimiskulud:

- elukohast kuni lähetuskohani lähetuse alguses,

- lähetuskohast kuni elukohani lähetusaja lõpus.

2. Kui reis ei toimu lennureisina, on sõidukulude hüvitis kindel summa, mille ülempiiriks on teise klassi rongipileti hind lisamaksudeta. Sama kehtib ka autoga reisimise kohta. Kui rongireisi pikkus ületab 500 km või kui tavapärane marsruut hõlmab sõitu üle mere, võib hüvitada lennureisi madalaima hinnaga lennukipileti (PEX või APEX) tegeliku maksumuse alusel, kui esitatakse piletid ja pardakaardid.

3. Erandina lõikest 1 on lähetatud eksperdil, kes tõendab, et ta jätkab oma põhitegevust pärast lähetuse lõppu teises kohas kui enne, õigus saada nimetatud paika reisimisel sõidukulude hüvitist eespool esitatud ülemmäärade piires. See hüvitis ei või olla suurem summast, mida lähetatud ekspert oleks saanud oma endisesse elukohta suundumisel.

4. Kui lähetatud ekspert on kolinud oma elukohast lähetuskohta, on tal igal aastal õigus peasekretariaadis kehtivate eeskirjade alusel saada kindlasummalist hüvitist sõidu eest lähetuskohast elukohta ja tagasi nii iseenda kui oma abikaasa ja ülalpeetavate laste eest.

Artikkel 19

Kolimiskulud

1. Kui artikli 15 lõike 4 kohaldamisest ei tulene teisiti, võib lähetatud ekspert, kui ta on selleks eelnevalt loa saanud, kolida oma isiklikud asjad elukohast lähetuskohta peasekretariaadi kulul vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad peasekretariaadis kolimiskulude hüvitamise ajal, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a) lähetuse esialgne tähtaeg peab olema kaks aastat;

b) lähetatud eksperdi elukoht peab olema lähetuskohast vähemalt 100 km kaugusel;

c) kolimine peab olema lõpetatud enne kuue kuu möödumist lähetuse algusest;

d) luba peab olema taotletud vähemalt kaks kuud enne kavatsetavat kolimisaega;

e) tööandja ei hüvita kolimiskulusid;

f) lähetatud ekspert peab saatma peasekretariaadile kulude kalkulatsiooni, kviitungite ja arvete originaalid ning oma tööandja tõendi, milles viimane kinnitab, et ta ei hüvita kolimiskulusid.

2. Kui lõigetest 3 ja 4 ei tulene teisiti ja kui peasekretariaat on hüvitanud elukohast lähetuskohta kolimise kulud, on lähetatud eksperdil, kui ta on selleks eelnevalt loa saanud, lähetuse lõpus õigus saada hüvitist kolimisel lähetuskohast oma elukohta vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad peasekretariaadis kolimiskulude hüvitamise ajal ja vastavalt lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud tingimustele ning järgmistele täiendavatele tingimustele:

a) kolimine ei või toimuda varem kui kolm kuud enne lähetuse lõppu;

b) kolimine peab olema lõpetatud enne kuue kuu möödumist lähetuse lõpust.

3. Lähetatud eksperdil, kelle lähetus lõpeb tema või tema tööandja taotlusel kahe aasta jooksul alates lähetuse algusest, ei ole õigust saada kolimiskulude hüvitist kolimisel tagasi elukohta.

4. Kui lähetatud ekspert tõendab, et koht, kus ta jätkab põhitegevust pärast lähetuse lõppu, on teine kui enne, võib ta saada hüvitist nimetatud paika kolimisel, kuid mitte rohkem, kui ta oleks saanud oma elukohta tagasikolimisel.

Artikkel 20

Missioonid ja missioonide kulud

1. Lähetatud eksperdi võib arvata missiooni koosseisu vastavalt artiklile 4.

2. Missiooni kulud hüvitatakse peasekretariaadis kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 21

Koolitus

Lähetatud eksperdil on õigus osaleda peasekretariaadi korraldatavatel koolituskursustel, kui see on peasekretariaadi huvides. Lähetatud eksperdi koolituskursustel osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse tema põhjendatud huve, eelkõige tema ametialast karjääri pärast lähetuse lõppemist.

Artikkel 22

Haldussätted

1. Lähetatud ekspert peab lähetuse esimesel päeval ilmuma personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks. Ta asub tööle kas kuu esimesel või kuueteistkümnendal kuupäeval.

2. Peasekretariaadi kontaktasutusse tööle määratud ekspert peab ilmuma lähetuskohas asuvasse peasekretariaadi asjaomasesse talitusse.

3. Peasekretariaadi asjaomane talitus kannab maksed eurodes lähetuskohas asuvas pangas avatud arvelduskontole.

IV PEATÜKK

EESKIRJADE KOHALDAMINE LÄHETATUD SÕJAVÄELASTE SUHTES

Artikkel 23

Lähetatud sõjaväelaste suhtes kohaldatavad eeskirjad

Kui artiklites 24–33 ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevaid eeskirju ka nende sõjaväelaste suhtes, kes on lähetatud peasekretariaadi teenistusse eesmärgiga luua Euroopa Liidu sõjaline staap vastavalt nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsusele 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta. [1]

Artikkel 24

Tingimused

Lähetatud sõjaväelased peavad lähetuse ajal saama palka teenistuse eest mõne liikmesriigi relvajõududes. Nad peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud.

Artikkel 25

Teenistusse võtmine

Erandina artikli 1 lõike 3 teisest lausest kehtestab lähetatavate sõjaväelaste teenistusse võtmise korra peasekretär / kõrge esindaja.

Artikkel 26

Kirjavahetus

Artikli 1 lõike 5 kohaldamisel peavad kirjavahetust peasekretär / kõrge esindaja ja asjaomase liikmesriigi alaline esindus.

Artikkel 27

Lähetuse kestus

1. Erandina artikli 2 lõikest 1 peab teenistuslähetus kestma vähemalt kuus kuud ja mitte kauem kui kolm aastat ning seda võib järjestikku pikendada selliselt, et kogukestus ei ületaks nelja aastat.

2. Erandina artikli 2 lõike 3 punktist b ja erandjuhtumeid arvesse võtmata peab vahe, kui olukord seda nõuab ja peasekretär / kõrge esindaja annab vastava nõusoleku, eelmise teenistuslähetuse lõpu ja uue lähetamise vahel olema vähemalt kolm aastat.

Artikkel 28

Ülesanded

Erandina artikli 4 lõikest 1 täidavad peasekretäri / kõrge esindaja alluvuses olevad lähetatud sõjaväelased ülesandeid, mis on neile pandud otsuse 2001/80/ÜVJP lisa kohaselt.

Artikkel 29

Kohustused kolmandate isikute ees

Erandina artikli 4 lõikest 2 ei või lähetatud sõjaväelased võtta peasekretariaadi nimel kohustusi kolmandate isikute ees, kui peasekretär / kõrge esindaja ei ole selleks andnud vastavaid erivolitusi.

Artikkel 30

Julgeolekukontroll

Erandina artikli 4 lõikest 5 tuleb artikli 1 lõikes 5 nimetatud kirjavahetusega kindlaks määrata lähetatud sõjaväelaste julgeolekukontrolli asjakohane tase, mis ei või olla madalam kategooriast SECRET.

Artikkel 31

Töökogemus

Erandina artikli 6 lõikest 1 võib peasekretariaadi lähetada haldus- või nõustamisküsimustega tegelevaid ja täidetavate ülesannete valdkonnas eriti pädevaid sõjaväelasi.

Artikkel 32

Lähetuse peatamine ja lõpetamine

1. Loa kohaldada artiklit 7 lähetatud sõjaväelaste suhtes annab peasekretär / kõrge esindaja.

2. Erandina artiklist 8 võib lähetuse lõpetada, kui seda nõuavad peasekretariaadi või lähetatud sõjaväelaste siseriikliku haldusasutuse huvid või muul piisaval põhjusel.

Artikkel 33

Kohustuste oluline täitmata jätmine

1. Erandina artikli 8 lõikest 3 võib lähetuse ette teatamata lõpetada, kui lähetatud sõjaväelane on kas tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata. Peasekretär / kõrge esindaja teeb põhjendatud otsuse pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus esitada selgitusi. Enne otsuse tegemist teavitab peasekretär / kõrge esindaja alalist esindajat sellest liikmesriigist, kelle kodanik on asjaomane lähetatud sõjaväelane. Pärast kõnealuse otsuse tegemist artiklites 18 ja 19 nimetatud hüvitisi enam ei maksta.

Enne esimeses lõigus nimetatud otsuse tegemist ja pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus esitada selgitusi, võib lähetatud sõjaväelase lähetuse peatada, kui peasekretär / kõrge esindaja leiab, et tegemist on oma kohustuste olulise täitmata jätmisega. Lähetuse peatamise ajal, mis võib kesta kõige rohkem kolm kuud, ei maksta artiklites 15 ja 16 nimetatud toetusi.

2. Peasekretär / kõrge esindaja võib siseriiklikele asutustele teatada juhtudest, kus lähetatud sõjaväelane on rikkunud käesoleva otsusega kehtestatud või selles viidatud eeskirju.

3. Lähetatud sõjaväelase suhtes kehtivad endiselt samad distsiplinaareeskirjad kui selles liikmesriigis, mille kodanik ta on.

Artikkel 34

Tööaeg

Artikli 10 lõike 2 teist lauset ei kohaldata lähetatud sõjaväelaste suhtes.

Artikkel 35

Eripuhkus

Erandina artikli 12 lõikest 4 võib peasekretariaat anda täiendavat palgata puhkust tööandja pakutava koolituse jaoks viimase põhjendatud taotluse alusel.

Artikkel 36

Toetused

Erandina artikli 15 lõikest 1 ja artiklist 16 võib artikli 1 lõikes 5 nimetatud kirjavahetuses sätestada, et nimetatud artiklitega ettenähtud toetusi ei maksta.

Artikkel 37

Elukoht

1. Lähetatud sõjaväelase elukohaks loetakse selle riigi pealinn, mille kodanik ta on, kui ta elukoht vastavalt artikli 17 lõigetele 1 ja 2 ning lõike 3 punktile a asub lähetuskohast kuni 150 km kaugusel.

2. Lähetatud sõjaväelase elukohaks loetakse selle riigi pealinn, mille kodanik ta on, kui vastavalt artikli 17 lõike 3 punktis b nimetatule on tema abikaasa või ülalpeetavate laste põhielukoht muus liikmesriigis kui see, kuhu sõjaväelane lähetati.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Kehtetuks tunnistamised

Järgmised otsused tunnistatakse kehtetuks:

- nõukogu 25. juuni 1997. aasta otsus eeskirjade kohta, mida kohaldatakse seoses organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamise kava rakendamisega Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaati (justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat) lähetatud ekspertide suhtes,

- nõukogu 22. märtsi 1999. aasta otsus eeskirjade kohta, mida kohaldatakse seoses taotlejariikides justiits- ja siseküsimusi käsitleva Euroopa Liidu acquis' jõustamise, kohaldamise ja tõhusa rakendamise ühise hindamisega Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaati (justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat) lähetatud ekspertide suhtes,

- nõukogu 22. detsembri 2000. aasta otsus 2001/41/EÜ eeskirjade kohta, mida kohaldatakse Euroopa Liidu nõukogu peasekretariaadi ametnike ja siseriiklike võimuorganite ja rahvusvaheliste organisatsioonide ametnike vahetussüsteemi raames nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes, [2] ja

- nõukogu 25. juuni 2001. aasta otsus 2001/496/ÜVJP eeskirjade kohta, mida kohaldatakse Euroopa Liidu sõjalise staabi loomise eesmärgil nõukogu peasekretariaati lähetatud sõjaväelaste suhtes [3].

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse selle jõustumise päevale järgneva kuu esimesest päevast alates kõikide uute lähetamiste, samuti lähetamise pikendamiste suhtes.

Luxembourg, 16. juuni 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Papandreou

[1] EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7.

[2] EÜT L 11, 16.1.2001, lk 35. Otsust on muudetud otsusega 2002/34/EÜ (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 29).

[3] EÜT L 181, 4.7.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2002/34/EÜ.

--------------------------------------------------