32002R0535

Komisjoni määrus (EÜ) nr 535/2002,

21. märts 2002,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ C lisa ja otsust 2000/330/EÜ

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, [1] viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/298/EÜ, [2] eriti selle artikli 16 lõike 1 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1) Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee võttis 11. oktoobril 1999. aastal vastu direktiivi 64/432/EMÜ tehniliste lisade muutmise aruande [3] tuberkuloosi, brutselloosi ja veiste ensootilise leukoosi osas teaduse arengu arvessevõtmiseks.

(2) Vastavalt eespool nimetatud aruandele tuleks brutselloosi testid läbi viia kooskõlas rahvusvahelise episootiaameti (OIE) diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatu "Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines" kolmanda väljaandega (1996).

(3) OIE avaldas augustis 2001 nimetatud käsiraamatu neljanda väljaande (2000), mis sisaldab teatavaid muudatusi brutselloosi testi kirjelduses.

(4) Seetõttu oli vaja muuta direktiivi 64/432/EMÜ C lisa, et sätestada järelevalve ja kauplemise suhtes ühenduses kohaldatav katsemenetlus, milles järgitakse võimalikult IOE standardeid, kuid milles võetakse samuti arvesse teaduskomitee ja nende liikmesriikide riiklike tugilaborite arvamusi, kes teevad koostööd brutselloosi riiklike tugilaborite Euroopa Ühenduse võrgustikus.

(5) Komisjoni 18. aprilli 2000. aasta otsust 2000/330/EÜ, millega kiidetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ alusel heaks veiste brutselloosi antikehade avastamise testid, [4] tuleks vastavalt muuta.

(6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 64/432/EMÜ C lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Otsust 2000/330/EÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 1

Sertifitseerimise eesmärgil kiidetakse heaks direktiivi 64/432/EMÜ C lisa sätetele vastavalt läbiviidud komplemendi sidumise test, puhverdatud brutsella antigeeni testid ja ELISA testid."

2. Lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

[2] EÜT L 102, 12.4.2001, lk 63.

[3] SANCO/B3/R10/1999.

[4] EÜT L 114, 13.5.2000, lk 37.

--------------------------------------------------

LISA

C LISA

BRUTSELLOOS

1. NAKKUSETEKITAJA IDENTIFITSEERIMINE

Kui aborteerunud loodetes ja lootekestades, tupest väljuvates eritistes või piimas tehakse modifitseeritud happekindlate bakterite kiirvärvimise või organismide immunospetsiifilise värvimise teel kindlaks Brucella morfoloogiaga organisme, on tõenäoliselt tegemist brutselloosiga, eriti kui seda kinnitavad seroloogilised testid.

Pärast eraldamist tuleks liigid ja biotüübid identifitseerida fagotüpiseerimise ja/või oksüdatiivsete metabolismitestide ning kasvuomaduste, biokeemiliste ja seroloogiliste kriteeriumide alusel.

Kasutatavad meetodid ja söötmed, nende standardimine ja tulemuste tõlgendamine peab vastama rahvusvahelise episootiaameti diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatu "Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines" neljanda väljaande (2000) peatükis 2.3.1 (veiste brutselloos), peatükis 2.4.2 (kitsede ja lammaste brutselloos) ja peatükis 2.6.2 (sigade brutselloos) kindlaksmääratule.

2. IMMUNOLOOGILISED TESTID

2.1. Standardid

2.1.1. Kõikide Rose Bengali testis (RBT), seerumi aglutinatsiooni testis (SAT), komplemendi sidumise testis (CFT) ja piima ringtestis (MRT) kasutatud antigeenide valmistamisel tuleb kasutada Brucella abortus’e biotüübi 1 Weybridge-tüve nr 99 või USDA-tüve 1119-3.

2.1.2. RBT, SAT, CFT ja MRT standardne võrdlusseerum on rahvusvahelise episootiaameti (OIE) rahvusvaheline standardne võrdlusseerum (OIEISS), mida varem nimetati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teiseks rahvusvaheliseks brutselloosse abordi vastaseks seerumiks (ISAbS).

2.1.3. ELISA testide standardsed võrdlusseerumid on:

- OIEISS,

- nõrk positiivne OIE ELISA standardseerum (OIEELISAWPSS),

- tugev positiivne OIE ELISA standardseerum (OIEELISASPSS),

- negatiivne OIE ELISA standardseerum (OIEELISANSS).

2.1.4. Eespool loetletud standardseerumid on kättesaadavad Ühendkuningriigis Weybridge’is asuvas Veterinary Laboratories Agency’s (VLA).

2.1.5. OIEISS, OIEELISAWPSS, OIEELISASPSS ja OIEELISANSS on rahvusvahelised esmased standardid, mille põhjal luuakse liikmesriikides iga testi jaoks teisesed riiklikud standardid ("kasutusstandardid").

2.2. Ensüümsed immunosorbenttestid (ELISA) või muud seondumistestid veiste brutselloosi määramiseks seerumis või piimas

2.2.1. Materjal ja reagendid

Kasutatud meetod ja tulemuste tõlgendamine peab olema kinnitatud vastavalt rahvusvahelise episootiaameti diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatu "Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines" neljanda väljaande (2000) peatükis 1.1.3 sätestatud põhimõtetele ning peaks sisaldama vähemalt laboratoorseid ja diagnostilisi uuringuid.

2.2.2. Testi standardimine

2.2.2.1. Üksikute seerumiproovide katsemenetluse standardimine:

a) 1/150 OIEISS või 1/2 OIEELISAWPSS või 1/16 OIEELISASPSS eellahjendus [1] negatiivses seerumis (või negatiivsete seerumite koondproovis) peaks andma positiivse reaktsiooni;

b) 1/600 OIEISS või 1/8 OIEELISAWPSS või 1/64 OIEELISASPSS eellahjendus negatiivses seerumis (või negatiivsete seerumite koondproovis) peaks andma negatiivse reaktsiooni;

c) OIEELISANSS peaks alati andma negatiivse reaktsiooni.

2.2.2.2. Seerumi koondproovide katsemenetluse standardimine:

a) 1/150 OIEISS või 1/2 OIEELISAWPSS või 1/16 OIEELISASPSS eellahjendus negatiivses seerumis (või negatiivsete seerumite koondproovis), negatiivses seerumis edasi lahjendatud nii mitu korda, kui koondproovis on proove, peaks andma positiivse reaktsiooni;

b) OIEELISANSS peaks alati andma negatiivse reaktsiooni;

c) test peab võimaldama tuvastada ühe looma nakatumist loomade hulgas, kelle seerumiproovid on kokku pandud.

2.2.2.3. Piima või vadaku koondproovide katsemenetluse standardimine:

a) 1/1000 OIEISS või 1/16 OIEELISAWPSS või 1/125 OIEELISASPSS eellahjendus negatiivses seerumis (või negatiivsete seerumite koondproovis), uuesti lahjendatud 1/10 negatiivses piimas, peaks andma positiivse reaktsiooni;

b) OIEELISANSS lahjendus 1/10 negatiivses piimas peaks alati andma negatiivse reaktsiooni;

c) test peab võimaldama tuvastada ühe looma nakatumist loomade hulgas, kelle piimaproovid on kokku pandud.

2.2.3. ELISA kasutustingimused veiste brutselloosi diagnoosimisel

2.2.3.1. Kasutades eespool nimetatud kaliibrimistingimusi seerumiproovidega läbiviidava ELISA puhul, peab ELISA diagnostiline tundlikkus olema vähemalt sama või suurem kui RBT, CFT või SAT puhul, võttes arvesse testide kasutamise epidemioloogilist olukorda.

2.2.3.2. Kasutades eespool nimetatud ELISA kaliibrimistingimusi piima koondproovi puhul, on ELISA diagnostiline tundlikkus sama või suurem kui MRT-l, võttes lisaks epidemioloogilisele olukorrale arvesse ka keskmisi ja eeldatavaid äärmuslikke loomakasvatussüsteeme.

2.2.3.3. Kui ELISAd kasutatakse vastavalt artikli 6 lõikele 1 sertifitseerimiseks või vastavalt A lisa II osa punktile 10 karja staatuse määramiseks ja säilitamiseks, tuleb seerumi proovid kokku panna nii, et testi tulemusi on võimalik kindlalt seostada konkreetse loomaga, kelle proov on kogumisse lisatud. Tulemuse kinnitamise testid tuleb läbi viia konkreetsetelt loomadelt võetud seerumiga.

2.2.3.4. ELISA võib kasutada piimaproovide puhul, mis on kogutud põllumajandusettevõttest, kus vähemalt 30 % lehmadest on lüpsilehmad. Sellise meetodi puhul tuleb võtta vajalikud meetmed tagamaks, et kontrollitavaid proove on võimalik kindlalt seostada üksikute loomadega, kellelt konkreetses testis kasutatud piim on pärit. Tulemuse kinnitamise testid tuleb läbi viia konkreetsetelt loomadelt võetud seerumiga.

2.3. Komplemendi sidumise test (CFT)

2.3.1. Antigeen on baktersuspensioon fenooli soolalahuses (NaCl 0,85 % (mass/maht) ja fenooli 0,5 % (mahuprotsent)) või veronaali puhverlahuses. Antigeene võib tarnida kontsentreeritult, tingimusel et pudeli etiketile on märgitud kasutatav lahjendusaste. Antigeen peab olema ladustatud temperatuuril 4 °C ning seda ei tohi külmutada.

2.3.2. Seerumeid tuleb inaktiveerida järgmiselt:

- veiseseerum: 30–50 minutit temperatuuril 56–60 °C,

- seaseerum: 30–50 minutit temperatuuril 60 °C.

2.3.3. Testi raames tegeliku reaktsiooni saamiseks tuleks kasutada komplemendi doosi, mis on suurem kui kogu hemolüüsi jaoks vajaminev miinimumdoos.

2.3.4. Komplemendi sidumise testi tegemisel tuleb teha iga kord järgmised kontrollid:

a) seerumi antikomplementaarse toime kontroll;

b) antigeeni kontroll;

c) sensibiliseeritud erütrotsüütide kontroll;

d) komplemendi kontroll;

e) kontroll, mis tehakse positiivse seerumiga, et kontrollida tundlikkust reaktsiooni alguses;

f) reaktsiooni spetsiifilisuse kontroll negatiivse seerumi abil.

2.3.5. Tulemuste arvutamine

OIEISS sisaldab 1000 rahvusvahelist CFT ühikut (ICFTU) ml kohta. Kui OIEISS testitakse teatava meetodiga, esitatakse tulemus tiitrina (TOIEISS). Testseerumi tiitrina (TTESTSEERUM) esitatud testitulemus peab olema esitatud ühikutes ICFTU/ml. Tiitri ümberarvestamiseks ICFTUks on selle meetodiga testitud tundmatu testseerumi (TTESTSEERUM) tiitri ümberarvestamiseks ICFTUks vajalik faktor (F) võimalik leida järgmise valemi abil:

F = 1000 × 1/T

OIEISS

ning rahvusvaheliste CFT ühikute kogus testseerumi (ICFTUTESTSEERUM) milliliitri kohta valemiga:

ICFTU

= F × T

TESTSEERUM

2.3.6. Tulemuste tõlgendamine

Positiivsena käsitatakse seerumit, mis sisaldab vähemalt 20 ICFTU/ml.

2.4. Piima ringtest (MRT)

2.4.1. Antigeen on baktersuspensioon fenooli soolalahuses (NaCl 0,85 % (mass/maht) ja fenool 0,5 % (mahuprotsent)), mida on värvitud hematoksüliiniga. Antigeen peab olema ladustatud temperatuuril 4 °C ning seda ei tohi külmutada.

2.4.2. Antigeeni tundlikkus peab olema OIEISS suhtes standarditud selliselt, et antigeen annab OIEISS lahjendusega 1/500 negatiivses piimas positiivse reaktsiooni ja lahjendusega 1/1000 negatiivse reaktsiooni.

2.4.3. Piima ringtest viiakse läbi proovidega, mis esindavad põllumajandusettevõtte iga piimanõu ja piimatsisterni sisu.

2.4.4. Piimaproovid ei tohi olla külmutatud, kuumutatud ega tugevasti raputatud.

2.4.5. Reaktsioon viiakse läbi ühega järgmistest meetoditest:

- vähemalt 25 mm kõrgusel piimasambal ja 1 ml piimal, millele on lisatud 0,03 ml või 0,05 ml ühte standarditud värvitud antigeeni,

- vähemalt 25 mm kõrgusel piimasambal ja 2 ml piimal, millele on lisatud 0,05 ml ühte standarditud värvitud antigeeni,

- 8 ml piimal, millele on lisatud 0,08 ml ühte standarditud värvitud antigeeni.

2.4.6. Piima ja antigeenide segu tuleb inkubeerida 60 minutit temperatuuril 37 °C koos positiivsete ja negatiivsete tööstandarditega. Sellele järgnev 16–24tunnine inkubeerimine temperatuuril 4 °C suurendab testi tundlikkust.

2.4.7. Tulemuste tõlgendamine:

a) negatiivne reaktsioon: värvunud piim, värvitu koor;

b) positiivne reaktsioon:

- piim ja koor värvuvad ühtemoodi, või

- värvitu piim ja värvunud koor.

2.5. Rose Bengali test (RBT)

2.5.1. Antigeen on Rose Bengali värvainega värvitud baktersuspensioon puhverdatud Brucella antigeeni lahjendusvedelikus pHga 3,65 ± 0,05. Antigeen toimetatakse kohale kasutamisvalmina ning seda tuleb hoida temperatuuril 4 °C ning seda ei tohi külmutada.

2.5.2. Antigeen valmistatakse olenemata rakukontsentratsioonist, kuid selle tundlikkus tuleb OIEISS suhtes standardida nii, et antigeen annab positiivse reaktsiooni seerumi lahjenduse 1/45 juures ja negatiivse reaktsiooni lahjenduse 1/55 juures.

2.5.3. RBT viiakse läbi järgmiselt:

a) seerum (20–30 μl) segatakse sama koguse antigeeniga valgel plaadil või emailitud alusel ligikaudu 2 cm diameetriga täpiks. Segu loksutatakse õrnalt 4 minutit ümbritseva õhu temperatuuril ning seejärel vaadeldakse aglutinatsiooni heas valguses;

b) võib kasutada automaatset meetodit, kuid see peab olema sama tundlik ja täpne kui manuaalne meetod.

2.5.4. Tulemuste tõlgendamine

Igasugust nähtavat reaktsiooni käsitatakse positiivsena, välja arvatud juhul, kui servad on ülemäära kuivanud.

Iga testimisseeria peaks hõlmama positiivseid ja negatiivseid tööstandardeid.

2.6. Seerumi aglutinatsiooni test (SAT)

2.6.1. Antigeen on baktersuspensioon fenooli soolalahuses (NaCl 0,85 % (mass/maht) ja fenool 0,5 % (mahuprotsent)). Ei tohi kasutada formaldehüüdi.

Antigeene võib tarnida kontsentreeritult, tingimusel et pudeli etiketile on märgitud kasutatav lahjendusaste.

Seerumi aglutinatsiooni testi valepositiivse taseme vähendamiseks võib antigeenilahusele lisada EDTAd nii, et tekib 5 mM lõpplahjendust. Seejärel tuleb antigeenilahuse pH-d uuesti kohandada, et see oleks 7,2.

2.6.2. OIEISS sisaldab 1000 rahvusvahelist aglutinatsiooniühikut.

2.6.3. Antigeeni valmistatakse olenemata rakukontsentratsioonist, kuid selle tundlikkus tuleb OIEISS suhtes standardida selliselt, et antigeen annab 50 % aglutinatsiooni lõpplahjenduse 1/600–1/1000 juures ja 75 % aglutinatsiooni lõpplahjenduse 1/500–1/750 juures.

Samuti võib olla soovitav võrrelda määratletud seerumite abil uute ja varem standarditud antigeenipartiide reaktsioonivõimet.

2.6.4. Test viiakse läbi katseklaasides või mikrotiiterplaatidel. Antigeeni ja seerumilahjenduse segu tuleks inkubeerida 16–24 tundi temperatuuril 37 °C.

Iga seerumi kohta tuleb valmistada vähemalt kolm lahjendust. Kahtlusalune seerum tuleb lahjendada nii, et nakatumispiiril oleva reaktsiooni näitu vaadatakse keskmisest katseklaasist (või august mikrotiiterplaadi puhul).

2.6.5. Tulemuste tõlgendamine

Brutsella aglutsinatsiooni taset seerumis tuleb väljendada rahvusvahelistes ühikutes milliliitri kohta.

Positiivsena käsitatakse seerumit, mis sisaldab vähemalt 30 rahvusvahelist ühikut milliliitri kohta.

3. TÄIENDAVAD TESTID

3.1. Brutselloosi nahatest (BST)

3.1.1. BST kasutamise tingimused

a) Brutselloosi nahatesti ei kasutata sertifitseerimiseks ühendusesisese kaubanduse puhul.

b) Brutselloosi nahatest on üks spetsiifilisemaid vaktsineerimata loomadel brutselloosi tuvastamise teste, siiski ei tohiks diagnoosida üksnes positiivse nahareaktsiooni põhjal.

c) Veiseid, kelle puhul oli üks käesolevas lisas määratletud seroloogiline test negatiivne ja BST test positiivne, käsitatakse nakatununa.

d) Veiste suhtes, kelle puhul oli üks käesolevas lisas määratletud seroloogiline test positiivne, võib seroloogilise testi tulemuste tõlgendamise toena kohaldada brutselloosi nahatesti, eelkõige juhul, kui brutselloosist vabade või ametlikult brutselloosist vabade karjade puhul ei ole ristuvaid reaktsioone teiste bakterite antikehadega võimalik välistada.

3.1.2. Test tuleb läbi viia kasutades standarditud ja määratletud brutselloosi allergeenpreparaati, mis ei sisalda siledapinnalist lipopolüsahhariidi (LPS) antigeeni, kuna see võib kutsuda esile mittespetsiifilise põletikulise reaktsiooni või mõjutada hiljem seroloogilisi katseid.

Üks selline preparaat on Brucellin INRA, mis valmistatakse B. melitensis'e bakteri karedast tüvest. Selle preparaadi valmistamise tingimused on sätestatud rahvusvahelise episootiaameti diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatu "Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines" neljanda väljaande (2000) peatüki 2.4.2 B2 jaos.

3.1.3. Katsemenetlus

3.1.3.1. 0,1 ml brutselloosi antigeeni süstitakse looma saba all asuvasse nahakurdu, kubemetükki või kaela.

3.1.3.2. Katse tulemusi kontrollitakse 48–72 tunni pärast.

3.1.3.3. Süstimiskoha nahapaksust mõõdetakse enne süstimist ja tulemuste kontrollimisel nihikuga.

3.1.3.4. Tulemuste tõlgendamine

Tugeva reaktsiooni tunnuseks on süstimiskoha paisumine ja kõvaks muutumine.

BST reaktsiooni käsitatakse positiivsena, kui nahk pakseneb 1,5–2 mm.

3.2. Võistlev ensüümne immunosorbenttest (cELISA)

3.2.1. cELISA kasutamise tingimused

a) cELISAt ei kasutata sertifitseerimiseks ühendusesisese kaubanduse puhul.

b) cELISAga on saadud kõrgem spetsiifilisus kui näiteks kaudse ELISAga ning seetõttu võib seda kasutada seroloogiliste testide tulemuste tõlgendamise toetamiseks.

3.2.2. Katsemenetlus

Test viiakse läbi vastavalt rahvusvahelise episootiaameti diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatu "Manual of Standards for Diagnostic Tests and Vaccines" neljanda väljaande (2000) peatüki 2.3.1 lõike 2 punktis a esitatud ettekirjutusele.

4. RIIGI TUGILABORID

4.1. Ülesanded ja vastutus

Riigi tugilaborid vastutavad:

a) liikmesriigis kasutatud katsemeetodi usaldusväärsust kinnitavate valideerimise tulemuste heakskiitmise eest;

b) kasutatavatesse ELISA komplektidesse kogutavate proovide maksimumarvu kindlaksmääramise eest;

c) riiklike standardseerumite teiseste standardseerumite ("tööstandard") kaliibrimise eest, et need vastaksid lõikes 2.1 osutatud rahvusvahelistele esmastele standarditele;

d) liikmesriigis kasutatavate antigeenide ja ELISA komplektide partiide kvaliteedikontrolli eest;

e) koostöö eest Euroopa Liidus brutselloosi eest vastutavate riigi tugilaborite võrgustikus.

4.2. Riigi tugilaborite loetelu

BELGIA

Centre d’études et de recherches vétérinaires et agrochimiques (CERVA/CODA)

Groeselenberg 99

B-1180

Bruxelles/Brussel

TAANI

Danish Veterinary Institute

Bulowsvej 27

DK-1790

Copenhagen

SAKSAMAA

Bundesinstitut für Gesundheitlichen Verbraucherschutz und Veterinärmedizin (BGVV)

Nationales Veterinärmedizinisches Referenzlabor für Brucellose

Postfach 33 00 13

D-14191

Berlin

KREEKA

Veterinary Laboratory of Larissa

Department of Microbiology

6th km of National Road Larissa-Trikala

GR-4111 10

Larissa

HISPAANIA

Laboratorio Central de Veterinaria de Santa Fe

Camino del Jau S/N

E-18320

Santa Fe (Granada)

PRANTSUSMAA

Laboratoire national et OIE/FAO de référence pour la brucellose

Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA)

BP 67

F-94703

Maisons-Alfort

Cedex

IIRIMAA

Brucellosis Laboratory

Model Farm Road

Cork

Ireland

ITAALIA

Istituto Zooprofilattico Sperimentale dell’Abruzzo e del Molise

Via Campo Boario

I-64100

Teramo

LUKSEMBURG

State Laboratory for Veterinarian Medicine

54, avenue Gaston Diderich

B.P. 2081

L-1020

Luxembourg

MADALMAAD

Centraal Instituut voor Dierziekte Controle

CIDC-Lelystad

Houtribweg 39

P.O. Box 2004

8203 AA

Lelystad

Nederland

AUSTRIA

Bundesanstalt für veterinärmedizinische Untersuchungen

Robert-Koch-Gasse 17

A-2340

Modling

PORTUGAL

Laboratório Nacional de Investigação Veterinária (LNIV)

Estrada de Benfica, n.o 701

P-1549-011

Lisboa

SOOME

National Veterinary and Food Research Institute

Hämeentie 57

PO Box 45

FIN-00581

Helsinki

ROOTSI

National Veterinary Institute

S-751 89

Uppsala

ÜHENDKUNINGRIIK

1. FAO/WHO Collaborating Centre for Reference and Research on Brucellosis

Veterinary Laboratories Agency

New Haw

Addlestone

Surrey

KT15 3NB

United Kingdom

2. Immunodiagnostics Department

Veterinary Sciences Division

Stoney Road Stormont

Belfast

BT4 3SD

United Kingdom

[1] Käesolevas lisas on lahjendused vedela reaktiivi saamiseks väljendatud näiteks selliselt, 1/150 tähistab lahjendusastet 1 : 150.

--------------------------------------------------