32001R0995

Komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2001,

22. mai 2001,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2516/2000, millega muudetakse Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) kohta, [1] viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2516/2000, [2] eriti selle artikli 2 lõiget 2 ja artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse määrust (EÜ) nr 2516/2000, millega muudetakse ESA 95 ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete osas, eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1) Arvepidamise süsteemi ESA 95 käsitlev määrus (EÜ) nr 2223/96 sisaldab liikmesriikide rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise koostamiseks kasutatavate ühiste standardite, määratluste, liigituste ja raamatupidamiseeskirjade kontrollraamistikku liikmesriikide kontode koostamiseks, et rahuldada Euroopa Ühenduse statistikavajadusi ja saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi.

(2) Määrusega (EÜ) nr 2516/2000 on tagatud, et maksud ja sotsiaalmaksed kirjendatakse ESA 95-s ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jaoks nii, et paraneb võrreldavus ja läbipaistvus liikmesriikide vahel. Valitsemissektori antud/võetud netolaen ei sisalda tõenäoliselt laekumata jäävaid makse ja sotsiaalmakse.

(3) Komisjon teeb määruse (EÜ) nr 2516/2000 kohaldamiseks vajalikud muudatused määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisasse kuue kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist.

(4) Määruse (EÜ) nr 2223/96 artikli 2 lõikes 2 ja artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, millistel tingimustel võib komisjon vastu võtta ESA 95 muudatused ning eelkõige teha vajalikud muudatused eespool nimetatud määruse B lisasse.

(5) Nõukogu otsusega 91/115/EMÜ [3] (muudetud otsusega 96/174/EÜ [4] loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega on konsulteeritud.

(6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [5] loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2223/96 A ja B lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust ei kohaldata üleminekuajal, mille liikmesriigid võivad saada vastavalt määruse (EÜ) nr 2516/2000 artikli 7 lõikele 2.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pedro Solbes Mira

[1] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[2] EÜT L 290, 17.11.2000, lk 1.

[3] EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19.

[4] EÜT L 51, 1.3.1996, lk 48.

[5] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

--------------------------------------------------

LISA

MÄÄRUSE (EÜ) nr 2223/96 A LISA MUUDATUSED

1.57

| Lõigu "Mõningatel juhtudel on siiski … ühtlustada." järele lisatakse : "Lisaks paindlikule kirjendamisajale oli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud praktilistel kaalutlustel vaja määratleda valitsemissektorile makstavate maksude ja sotsiaalmaksete kirjendamise konkreetne kord nii, et valitsemissektori (ja teiste asjaomaste sektorite) antud/võetud netolaen ei sisaldaks tõenäoliselt laekumata jäävaid makse ja sotsiaalmakse. Erandina tehingute kirjendamise üldpõhimõtetest võib valitsemissektorile makstavaid makse ja sotsiaalmakse kirjendada ilma selle osata, mis tõenäoliselt jääb laekumata, või kui kirje sisaldab nimetatud osa, tuleks see sama aruandeperioodi jooksul neutraliseerida valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavate kapitaliülekannetega." |

3.48

| Baashinna määratlusse lisatakse viide punktile 4.27 : "Baashind on hind, mille ostjad maksavad tootjatele toodanguna väljastatud kauba või teenuse ühiku eest, millest arvatakse maha kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud maksud (st toodetelt makstavad maksud) (vt punkt 4.27), ja millele lisatakse kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud toetused (st toodetele makstavad toetused)." |

4.17

| Viimasesse lausesse lisatakse viide punktile 4.27 : "Rahvamajanduses tervikuna on käibemaks võrdne käibemaksu arvetel toodud kogusumma ja käibemaksu mahaarvatava kogusumma vahega (vt punkt 4.27)." |

4.27

Jäetakse välja : "Selliseid maksude hindamise käigus tõendatud makse, mida ei ole kunagi makstud (näiteks pankroti tõttu), käsitletakse laekunud maksudena; selleks on kaks võimalust:a)halb laen kantakse maha, kui valitsus leiab, et ei suuda võlga sisse nõuda; mahakanne kirjendatakse valitsuse ja laenukohustusi mittetäitva võlgniku kontodel olevate varade mahu muudesse muutustesse;b)võlg kustutatakse valitsuse ja võlgniku vahelisel vastastikusel kokkuleppel. Võla kustutamist käsitletakse kapitaliülekandena valitsuselt võlgnikule kapitalikontol ja samal ajal kustutatakse võlanõue rahastamiskontolt." | Asendatakse järgmisega : "Arvepidamises kirjendatud maksud võivad pärineda kahest allikast: hindamiste käigus ja deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud maksud:a)hindamiste ja deklaratsioonide kasutamise korral korrigeeritakse summasid koefitsiendiga, mis kajastab hinnatud ja deklareeritud summasid, mis on jäänud laekumata. Teise võimalusena võib kirjendada asjaomastele sektoritele nimetatud korrigeerimisele vastavas suuruses tehtud kapitaliülekande. Koefitsiendid määratakse kindlaks olemasolevate kogemuste ja hetkeootuste põhjal, mis on seotud hinnatud ja deklareeritud, kuid laekumata jäänud summadega. Igal maksuliigil on oma koefitsient;b)kui aluseks on võetud laekunud maksud, jaotatakse need ajaliselt vastavalt sellele, millal maksukohustusega seotud toiming sooritati. Korrigeerida võib vastavalt keskmisele ajavahemikule, mis jääb toimingu sooritamise ja maksu laekumise vahele." |

4.82

Jäetakse välja : "Selliseid maksude hindamise käigus tõendatud makse, mida ei ole kunagi makstud (näiteks pankroti tõttu), käsitletakse laekunud maksudena; selleks on kaks võimalust:a)halb laen kantakse maha, kui valitsus leiab, et ei suuda võlga sisse nõuda; mahakanne kirjendatakse valitsuse ja laenukohustusi mittetäitva võlgniku kontodel olevate varade mahu muudesse muutustesse;b)võlg kustutatakse valituse ja võlgniku vahelisel vastastikusel kokkuleppel. Võla kustutamist käsitletakse kapitaliülekandena valitsuselt võlgnikule kapitalikontol ja samal ajal kustutatakse võlanõue rahastamiskontolt." | Asendatakse järgmisega : "Arvepidamises kirjendatud maksud võivad pärineda kahest allikast: hindamiste käigus ja deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud maksud:a)hindamiste ja deklaratsioonide kasutamise korral korrigeeritakse summasid koefitsiendiga, mis kajastab hinnatud ja deklareeritud summasid, mis on jäänud laekumata. Teise võimalusena võib kirjendada asjaomastele sektoritele nimetatud korrigeerimisele vastavas suuruses tehtud kapitaliülekande. Koefitsiendid määratakse kindlaks olemasolevate kogemuste ja hetkeootuste põhjal, mis on seotud hinnatud ja deklareeritud, kuid laekumata jäänud summadega. Igal maksuliigil on oma koefitsient;b)kui aluseks on võetud laekunud maksud, jaotatakse need ajaliselt vastavalt sellele, millal tehti toimingud ja ülekanded või leidsid aset muud maksekohustusega seotud asjaolud (või mõnede tulumaksude puhul vastavalt sellele, millal maksusumma kindlaks määrati). Korrigeerida võib vastavalt keskmisele ajavahemikule, mis jääb toimingu, ülekande või muu toimingu sooritamise (või maksusumma kindlaksmääramise) ja maksu laekumise vahele.Kui on tegemist tööandja kinnipeetavate jooksvate tulu-, omandi- ja muude maksudega, peavad need sisalduma palkades, isegi kui tööandja ei ole neid tegelikult valitsemissektorile üle kandnud. Siis esitatakse, et leibkondade sektor tasub kogu summa valitsemissektorile. Tegelikult maksmata summad tuleb neutraliseerida punktis D.995 valitsemissektorilt tööandjate sektorile tehtud kapitaliülekandena." |

4.96

| Punkti lõppu lisatakse : "Arvepidamises kirjendatud sotsiaalmaksed, mis makstakse valitsemissektorile, võivad pärineda kahest allikast: hindamiste käigus ja deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud maksud:a)hindamiste ja deklaratsioonide kasutamise korral korrigeeritakse summasid koefitsiendiga, mis kajastab hinnatud ja deklareeritud summasid, mis on jäänud laekumata. Teise võimalusena võib kirjendada asjaomastele sektoritele nimetatud korrigeerimisele vastavas suuruses tehtud kapitaliülekande. Koefitsiendid määratakse kindlaks olemasolevate kogemuste ja hetkeootuste põhjal, mis on seotud hinnatud ja deklareeritud, kuid laekumata jäänud summadega. Igal sotsiaalmakse liigil on oma koefitsient;b)kui aluseks on võetud laekunud maksud, jaotatakse need ajaliselt vastavalt sellele, millal sotsiaalmakse tasumise kohustusega seotud toiming sooritati (või vastavalt maksukohustuse tekkimisele). Korrigeerida võib vastavalt keskmisele ajavahemikule, mis jääb toimingu sooritamise (või maksukohustuse tekkimise) ja maksu laekumise vahele.Kui on tegemist tööandja kinnipeetavate sotsiaalmaksetega, mis makstakse valitsemissektorile, peavad need sisalduma palkades, isegi kui tööandja ei ole neid tegelikult valitsemissektorile üle kandnud. Siis esitatakse, et leibkondade sektor tasub kogu summa valitsemissektorile. Tegelikult maksmata summad tuleb neutraliseerida punktis D.995 valitsemissektorilt tööandjate sektorile tehtud kapitaliülekandena." |

4.150

Jäetakse välja punkt 4.150 : "Kirjendamise aeg: kapitalimaksud kirjendatakse maksukohustuse tekkimise ajal." | Asendatakse uue punktiga: 4.150 : "Arvepidamises kirjendatud maksud võivad pärineda kahest allikast: hindamiste käigus ja deklaratsioonidega tõendatud summad või laekunud maksud:a)hindamiste ja deklaratsioonide kasutamise korral korrigeeritakse summasid koefitsiendiga, mis kajastab hinnatud ja deklareeritud summasid, mis on jäänud laekumata. Teise võimalusena võib kirjendada asjaomastele sektoritele nimetatud korrigeerimisele vastavas suuruses tehtud kapitaliülekande. Koefitsiendid määratakse kindlaks olemasolevate kogemuste ja hetkeootuste põhjal, mis on seotud hinnatud ja deklareeritud, kuid laekumata jäänud summadega. Igal maksuliigil on oma koefitsient;b)kui aluseks on võetud laekunud maksud, jaotatakse need ajaliselt vastavalt sellele, millal maksukohustusega seotud toiming sooritati (või maksusumma suurus kindlaks määrati). Korrigeerida võib vastavalt keskmisele ajavahemikule, mis jääb toimingu sooritamise (või maksusumma kindlaksmääramise) ja maksu laekumise vahele." |

4.165

| Alapunkti f esimese lause lõppu lisatakse viide uuele alapunktile j : "—välja arvatud konkreetsed valitsemissektorile makstavate maksude ja sotsiaalmaksete juhud (vt punkti 4.165 alapunkt j)." Punkti lõppu lisatakse : "j)kui valitsemissektorile makstavad maksud ja sotsiaalmaksed kirjendatakse hindamiste ja deklaratsioonide põhjal, tuleb maksude tõenäoliselt laekumata jääv osa neutraliseerida sama aruandeperioodi jooksul. Seda saab teha muu kapitaliülekandena (D.99) konkreetselt punktis D.995 üldvalitsuse ja asjaomaste sektorite vahel. Punktis D.995 esitatud summad tuleb jagada vastavalt asjaomaste maksude ja sotsiaalmaksete eri koodidele." |

5.129

| Punkti lõppu lisatakse : "Punkti AF.79 lisatavad maksu- ja sotsiaalmaksesummad, mis tasutakse valitsemissektorile, ei tohiks sisaldada kõnealuste maksude ja sotsiaalmaksete seda osa, mis tõenäoliselt jääb laekumata ning mida seetõttu käsitletakse valitsemissektori tegeliku väärtuseta nõudena." |

6.27

| Alapunkti d lõppu lisatakse : "Erandina üldpõhimõttest ei hõlma käesolev rubriik neid valitsemissektorile makstavaid makse ja sotsiaalmakse, mille valitsemissektor on ühepoolselt tunnistanud tõenäoliselt laekumata jäävaks. Need valitsemissektorile makstavad maksud ja sotsiaalmaksed, mis tõenäoliselt jäävad laekumata, neutraliseeritakse valitsemissektori ja teiste asjaomaste sektorite antud/võetud netolaenude arvutamise käigus sama aruandeperioodi jooksul, millal maksukohustus tekkis (vt punkti 1.57)." |

7.61

| Punkti lõppu lisatakse : "Punkti AF.79 lisatavad maksu- ja sotsiaalmaksesummad, mis tasutakse valitsemissektorile, ei tohiks sisaldada kõnealuste maksude ja sotsiaalmaksete seda osa, mis tõenäoliselt jääb laekumata ning mida seetõttu käsitletakse valitsemissektori tegeliku väärtuseta nõudena." |

9.47

Jäetakse välja esimene lause : "Toodetelt makstavad maksud ja toetused kuuluvad tasumisele ainult siis, kui seda tõendavad hindamised, deklaratsioonid jne või kui summad on tegelikult makstud (vt punkt 4.27)." Jäetakse välja alapunkt b.2 : "see tuleks kirjendada rahaliste nõuete ja kohustuste mahu muutusena, st mitte tarnimist ja kasutamist käsitlevas tabelis" . | Esimene lause asendatakse järgmisega : "Toodetelt makstavate maksude ja toetuste kirjendamise kord on kindlaks määratud vastavalt punktides 4.27 ja 4.40." |

IV lisa — Liigitused ja kontod

| Tehingute ja muude rahavoogude liigitust käsitlevasse punkti "D.99 — Muud kapitaliülekanded" tuleks lisada järgmine koodide loetelu : "D.995Valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavad kapitaliülekanded, mille moodustavad väljaarvutatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävad maksud ja sotsiaalmaksedD.99521Toodetelt makstavad maksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99529Muud tootmiselt makstavad maksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99551Tulumaksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99559Muud jooksvad maksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.9956111Tööandjate tasutavad tegelikud sotsiaalmaksed, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.9956112Töötajate tasutavad sotsiaalmaksed, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.9956113Füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötute tasutavad sotsiaalmaksed, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99591Kapitalimaksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata" |

MÄÄRUSE (EÜ) nr 2223/96 B LISA MUUDATUSED

Tabel 2: Valitsemissektori põhikogumid

| Tabeli lõppu lisatakse järgmine kood : "D.995Valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavad kapitaliülekanded, mille moodustavad väljaarvutatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävad maksud ja sotsiaalmaksed" |

Tabel 9: Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa

| Tabeli lõppu lisatakse punkt D.995 koos alajaotistega, ilma et see oleks jagatud makse saavate alasektorite kaupa : "D.995Valitsemissektorilt asjaomastele sektoritele tehtavad kapitaliülekanded, mille moodustavad väljaarvutatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävad maksud ja sotsiaalmaksedD.99521Toodetelt makstavad maksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99529Muud tootmiselt makstavad maksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99551Tulumaksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99559Muud jooksvad maksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.9956111Tööandjate tasutavad tegelikud sotsiaalmaksed, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.9956112Töövõtjate tasutavad sotsiaalmaksed, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.9956113Füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötute tasutavad sotsiaalmaksed, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumataD.99591__NEWLINE__Kapitalimaksud, mis on välja arvutatud, kuid tõenäoliselt jäävad laekumata__NEWLINE__D.2 + D.5 + D.91 + D.611 - D.995__NEWLINE__Maksude ja sotsiaalmaksete kogulaekumine pärast väljaarvutatud, kuid tõenäoliselt laekumata jäävate summade mahaarvamist." |

--------------------------------------------------