32001L0112

Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ,

20. detsember 2001,

inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Teatavaid toiduaineid käsitlevaid vertikaaldirektiive tuleks lihtsustada, et vastavalt Euroopa Nõukogu 11. ja 12. detsembril 1992. aastal Edinburghis tehtud ning 10. ja 11. detsembril 1993. aastal Brüsselis kinnitatud järeldustele arvesse võtta ainult neid olulisi nõudeid, millele nimetatud direktiividega hõlmatud tooted peavad vastama, et oleks võimalik nende vaba liikumine siseturul.

(2) Nõukogu 21. septembri 1993. aasta direktiivi 93/77/EMÜ (puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta) [4] eesmärk oli kodifitseerida sama valdkonda käsitleva direktiivi 75/726/EMÜ [5] sätted.

(3) Direktiive 75/726/EMÜ ja 93/77/EMÜ on põhjendatud asjaoluga, et erinevused inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlu ja -nektareid käsitlevates siseriiklikes õigusaktides võivad tekitada ebaausat konkurentsi ja eksitada tarbijaid ning avaldada sellega otsest mõju ühisturu kujunemisele ja toimimisele.

(4) Seetõttu on nimetatud direktiividega sätestatud kõnealuste toodete koostist, kinnistatud nimetuste kasutamist, tootmisnõudeid ja märgistamist reguleerivad ühiseeskirjad, et tagada nende toodete vaba liikumine ühenduses.

(5) Selguse huvides tuleks direktiiv 93/77/EMÜ uuesti sõnastada, et muuta puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete tootmis- ja turustamistingimusi käsitlevad eeskirjad kättesaadavamaks.

(6) Samuti tuleks direktiiv 93/77/EMÜ viia kooskõlla toiduaineid käsitlevate ühenduse üldiste õigusaktidega, eelkõige märgistamist, värvaineid, magusaineid ja muid lubatud lisaaineid käsitlevate õigusaktidega.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [6] eriti selle artikli 7 lõikeid 2 ja 5 tuleks kohaldada teatavatel tingimustel. Kui toode on puuviljamahla ja kontsentraadist saadud puuviljamahla segu ning kui puuviljanektar on täielikult või osaliselt saadud või toodetud kontsentreeritud tootest, tuleb see selgelt märkida. Märgistusel esitatud koostisosade loetelu hõlmab nii kasutatud puuviljamahlu kui kontsentraadist saadud puuviljamahlu.

(8) Vastavalt nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivile 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta [7] on mõnedes liikmesriikides lubatud lisada nimetatud direktiivis määratletud toodetele vitamiine. Siiski pole kavandatud selle võimaluse laiendamist kogu ühendusele. Seetõttu on liikmesriikidel vabadus lubada või keelata vitamiinide ja mineraalide lisamist osana tootmisprotsessist. Siiski tuleks ühenduses alati järgida toodete vaba liikumise põhimõtet vastavalt asutamislepingus sätestatud eeskirjadele ja põhimõtetele.

(9) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei ole liikmesriikide tasandil võimalik piisaval määral saavutada käesoleva direktiivi eesmärki kehtestada asjaomaste toodete kohta ühised määratlused ja eeskirjad ning viia sätted kooskõlla ühenduse üldiste õigusaktidega, ning seega on nimetatud eesmärk käesoleva direktiivi laadi tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil. Käesolev direktiiv kehtib üksnes ulatuses, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(10) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, [8] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord.

(11) Vaba liikumise uute tõkete vältimiseks peaksid liikmesriigid kõnealuste toodete puhul hoiduma käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklike sätete vastuvõtmisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud toodete suhtes.

Artikkel 2

Liikmesriigid võivad lubada vastavalt direktiivile 90/496/EMÜ lisada käesoleva direktiivi I lisa I osas määratletud toodetele vitamiine ja mineraale.

Artikkel 3

Direktiivi 2000/13/EÜ kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes järgmistel tingimustel:

1. a) I lisas loetletud tootenimetusi kasutatakse ainult kõnealuses lisas märgitud toodete puhul ja, ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, tuleb neid kauplemisel nende toodete määratlemiseks kasutada;

b) alternatiivina punktis a osutatud tootenimetustele sätestatakse III lisas erinimetuste loetelu; neid nimetusi võib kasutada III lisas sätestatud keeles ja tingimustel.

2. Kui toode on saadud ühest puuviljaliigist, asendatakse sõna "puuvili" liigi nimetusega.

3. Kahest või enamast puuviljaliigist valmistatud toodete puhul (välja arvatud sidrunimahla kasutamisel vastavalt I lisa II osa 1. punktis sätestatud tingimustele) täiendatakse toodete nimetusi kasutatud puuviljade loeteluga puuviljamahlade või -püreede mahu järgi kahanevas järjestuses. Juhul kui toode on valmistatud kolmest või enamast puuviljaliigist, võib märke kasutatud puuviljade kohta asendada sõnadega "eri puuviljad" või kasutatud puuviljade arvuga.

4. Suhkru lisamisega magustatud puuviljamahlade puhul sisaldab müüginimetus sõnu "magustatud" või "suhkrulisandiga", millele järgneb märge suhkrulisandi maksimumkoguse kohta, mis on arvutatud kuivainena ja mida väljendatakse grammides liitri kohta.

5. I lisa I osas määratletud toodete esialgse oleku taastamise puhul ainete abil, mis on selleks tingimata vajalikud, ei ole vaja kanda märgistusele sellel eesmärgil kasutatud koostisaineid.

Viljaliha lisamine puuviljamahlale, nagu on määratletud II lisas, näidatakse märgistuses.

6. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ artikli 7 lõigete 2 ja 5 kohaldamist, kantakse puuviljamahla ja kontsentraadist saadud puuviljamahla segude ning täielikult või osaliselt ühest või mitmest kontsentreeritud tootest saadud puuviljanektari märgistusele vastavalt sõnad "saadud kontsentraadist (kontsentraatidest)" või "osaliselt saadud kontsentraadist (kontsentraatidest)". Kõnealune teave märgitakse toote nimetuse lähedusse taustast hästi eristuvate selgesti loetavate tähtedega.

7. Puuviljanektarite puhul esitatakse märgistusel puuviljamahla, -püree või nende koostisainete segu miinimumsisaldus märkega "puuviljasisaldus: vähemalt… %". Kõnealune teave peab paiknema toote nimetusega samas vaateväljas.

Artikkel 4

I lisa I osa punktis 2 osutatud sellise kontsentreeritud puuviljamahla märgistusel, mis ei ole ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, peab olema viide suhkrulisandi olemasolu ja koguse kohta või sidrunimahla või hapestamisainete lisamise kohta, nagu on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiviga 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta. [9] Kõnealune viide peab olema pakendil, pakendi külge kinnitatud etiketil või saatedokumendil.

Artikkel 5

I lisas määratletud toodete puhul ei võta liikmesriigid vastu käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklikke norme.

Artikkel 6

Ilma et see piiraks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [10] kohaldamist, võib I lisa I osas määratletud toodete valmistamisel kasutada üksnes I lisa II osas loetletud töötlemisviise ja aineid ning II lisale vastavat toorainet. Lisaks sellele peavad puuviljanektarid vastama IV osa sätetele.

Artikkel 7

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool loetletud küsimustega, võetakse vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt:

- käesoleva direktiivi vastavusse viimine toiduaineid käsitlevate ühenduse üldiste õigusaktidega,

- kohandamine tehnika arenguga.

Artikkel 8

1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 69/414/EMÜ [11] artikliga 1 asutatud alaline toidukomitee (edaspidi "komitee").

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Direktiiv 93/77/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. juulist 2003.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 10

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 12. juulit 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kõnealuseid meetmeid tuleb kohaldada nii, et see võimaldaks:

- lubada alates 12. juulist 2003 I lisas määratletud toodete turustamist, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja eeskirjadele,

- keelata alates 12. juulist 2004 nende toodete turustamine, mis ei vasta käesolevale direktiivile.

Tooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis on märgistatud vastavalt direktiivile 93/77/EMÜ enne 12. juulit 2004, võib siiski turustada nende varude ammendumiseni.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Picqué

[1] EÜT C 231, 9.8.1996, lk 14.

[2] EÜT C 279, 1.10.1999, lk 92.

[3] EÜT C 56, 24.2.1997, lk 20.

[4] EÜT L 244, 30.9.1993, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[5] EÜT L 311, 1.12.1975, lk 40.

[6] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

[7] EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40.

[8] EÜT L 184, 7.7.1999, lk 23.

[9] EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/72/EÜ (EÜT L 295, 4.11.1998, lk 18).

[10] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/34/EÜ (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 1).

[11] EÜT L 291, 19.11.1969, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

TOODETE NIMETUSED, MÄÄRATLUSED JA OMADUSED

I. MÕISTED

1. a) Puuviljamahl

Kääritamata, aga kääritamiskõlblik toode, saadud puuviljadest, mis on veatud ja küpsed, värsked või jahutatud, ühest puuviljaliigist või mitme liigi segu, ning millel on asjaomase puuvilja mahlale iseloomulik värvus, lõhn ja maitse. Töötlemise käigus mahlast eraldatud lõhna- ja maitseaine ning viljaliha võib sama mahla puhul taastada.

Tsitrusviljade puhul peab puuviljamahl olema pärit endokarbist. Laimimahl võib siiski olla saadud tervetest viljadest, kui kasutatakse sobivat tootmismenetlust, mille puhul vilja välisest osast pärit koostisaineid on võimalikult vähe.

b) Kontsentraadist saadud puuviljamahl

Toode, mis on saadud kontsentreeritud puuviljamahlast kontsentreerimisel eraldatud vee asendamise ning lõhna- ja maitseainete ning vajaduse korral mahlast kadunud, kuid kõnealuse mahla või samalaadse mahla tootmisprotsessis asendatud viljaliha taastamise teel. Lisataval veel peavad eelkõige olema sobivad keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, et tagada mahlale omane kvaliteet.

Selliselt saadud tootel peavad olema vähemalt samaväärsed organoleptilised ja analüütilised omadused kui keskmisel mahlal, mis on saadud samalaadsetest puuviljadest punktis a määratletud tähenduses.

2. Kontsentreeritud puuviljamahl

Ühest või mitmest liigist tehtud puuviljamahlas sisalduvast veest ühe osa füüsilise eemaldamise teel saadud toode. Kui toode on ette nähtud otsetarbimiseks, on kõnealune eemaldamine vähemalt 50 %.

3. Mahlapulber

Ühest või mitmest liigist tehtud puuviljamahlast peaaegu kogu vee füüsilise eemaldamise teel saadud toode.

4. Puuviljanektar

a) Kääritamata, aga kääritamiskõlblik toode, mis on saadud vee ning suhkrute ja/või mee lisamisega punktides 1, 2 ja 3 määratletud toodetele, puuviljapüreele või nende toodete segule ja mis vastab IV lisa nõuetele.

Suhkruid ja/või mett on lubatud lisada kuni 20 % valmistoote kogumassist.

Kui puuviljanektarid valmistatakse suhkrulisandita või on madala energiasisaldusega, võib suhkrud täielikult või osaliselt asendada magusainetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiivile 94/35/EÜ toiduainetes kasutatavate magusainete kohta. [1]

b) Erandina punktist a võib IV lisa II ja III osas loetletud puuvilju ja aprikoose eraldi või omavahel segatuna kasutada suhkru-, mee- või magusainelisandita nektarite tootmiseks.

II. LUBATUD KOOSTISAINED, TÖÖTLEMISVIISID JA AINED

1. Lubatud koostisained

- Artikli 2 kohaselt võib I lisas määratletud toodete puhul lubada vitamiinide ja mineraalide lisamist vastavalt direktiivile 90/496/EMÜ.

- I osa punkti 1 alapunktis a määratletud puuviljamahla taastatud lõhna- ja maitseained ning viljaliha peavad olema sellest mahlast eraldatud töötlemise käigus, kuna I osa punkti 1 alapunktis b määratletud puuviljamahla taastatud lõhna- ja maitseained ning viljaliha võivad olla saadud samalaadsest puuviljamahlast.

Viinhappe soolasid võib taastada üksnes viinamarjamahla puhul.

- I osa punktides 1, 2 ja 3 määratletud toodetele (v.a pirni- ja viinamarjamahl) võib lisada suhkruid järgmiselt:

- hapu maitse reguleerimisel ei või kuivainena väljendatud suhkrulisandi kogus ületada 15 g ühe liitri mahla kohta,

- magustamisel ei või kuivainena väljendatud suhkrulisandi kogus ületada 150 g ühe liitri mahla kohta,

tingimusel et nii hapu maitse reguleerimiseks kui magustamiseks lisatud suhkru üldkogus ei või ületada 150 g liitri kohta.

- I osa punktides 1, 2, 3 ja 4 määratletud toodete puhul on hapu maitse reguleerimiseks lubatud lisada veevaba sidrunhappena väljendatud sidrunimahla ja/või kontsentreeritud sidrunimahla kuni 3 g ühe liitri mahla kohta.

- Süsinikdioksiid on koostisainena lubatud.

Nii suhkrute kui kontsentreeritud või kontsentreerimata sidrunimahla või direktiiviga 95/2/EÜ lubatud hapestamisainete lisamine samale puuviljamahlale on keelatud.

2. Lubatud töötlemisviisid ja ained

- Mehhaanilised ekstraheerimismenetlused.

- Tavalised füüsikalised menetlused, sh vee ekstraheerimine in-line-meetodil (difusioon) puuviljade (v.a viinamarjad) söödavatest osadest kontsentreeritud puuviljamahlade tootmiseks, tingimusel et selliselt saadud kontsentreeritud puuviljamahlad vastavad I osa lõikele 1. Teatavate menetluste ja töötlemisviiside kasutamist võib piirata või keelata artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

- Kui viinamarju on töödeldud vääveldioksiidiga, on viinamarjamahla puhul lubatud desulfiteerimine füüsiliste vahenditega, tingimusel et SO2 üldkogus ei ületa lõpptootes 10 mg/l.

- Pektolüütilisted ensüümid.

- Proteolüütilised ensüümid.

- Amülolüütilised ensüümid.

- Toiduželatiin.

- Tanniinid.

- Bentoniit.

- Silikageel.

- Puusüsi.

- Keemiliselt inertsed filterained ja sadestid (nt perliit, pestud diatomiit, tselluloos, lahustumatu polüamiid, polüvinüülpolüpürrolidoon, polüstüreen), mis vastavad ühenduse direktiividele toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta.

- Keemiliselt inertsed adsorptsioonadjuvandid, mis vastavad ühenduse direktiividele toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta ning mida kasutatakse sidrunimahla limonoidi- ja naringiinisisalduse vähendamiseks, ilma et see oluliselt mõjutaks limonoidglükosiidide, happe, suhkrute või mineraalide sisaldust.

[1] EÜT L 237, 10.9.1994, lk 3. Direktiivi on muudetud direktiiviga 96/83/EÜ (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 16).

--------------------------------------------------

II LISA

TOORAINETE MÄÄRATLUSED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. Puuvili

Kõik puuviljad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei käsitata tomateid puuviljadena.

2. Puuviljapüree

Kääritamiskõlblik, aga kääritamata toode, mis on saadud sõelumise teel tervete või kooritud viljade söödavast osast ilma mahla eemaldamata.

3. Kontsentreeritud puuviljapüree

Puuviljapürees sisalduvast veest ühe osa füüsilise eemaldamise teel saadud toode.

4. Suhkrud

Kasutatakse järgmiste toodete tootmisel:

a) puuviljanektarid:

- nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/111/EÜ (teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta) [1] määratletud suhkrud,

- fruktoosisiirup,

- puuviljasuhkrud;

b) kontsentraadist saadud puuviljamahl:

- direktiivis 2001/111/EÜ määratletud suhkrud,

- fruktoosisiirup;

c) puuviljamahlad: punktis b nimetatud suhkrud veesisaldusega alla 2 %.

5. Mesi

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ (mee kohta) [2] määratletud toode.

6. Viljaliha

Tooted, mis on saadud sama liiki puuviljade söödavatest osadest ilma mahla eemaldamata. Lisaks loetakse sidrunite puhul viljalihaks endokarbist saadud sektorid.

[1] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53.

[2] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

--------------------------------------------------

III LISA

TEATAVATE I LISAS LOETLETUD TOODETE ERIMÄRGISTUS

a) "Vruchtendrank" puuviljanektarite puhul;

b) "Süßmost"

Märgistust "Süßmost" võib kasutada ainult koos tootenimetustega "Fruchtsaft" või "Fruchtnektar":

- puuviljanektarite puhul, mis on saadud üksnes sellistest puuviljamahladest, kontsentreeritud puuviljamahladest või nende toodete segust, mis loomulikus olekus on oma kõrge loomuliku happesuse tõttu ebameeldiva maitsega,

- puuviljamahlade puhul, mis on saadud pirnidest, vajaduse korral õunu lisades, kuid ilma suhkrulisandita;

c) "succo e polpa" või "sumo e polpa" puuviljanektarite puhul, mis on saadud üksnes puuviljapüreest ja/või kontsentreeritud puuviljapüreest;

d) "æblemost" suhkrulisandita õunamahla puhul;

e) - "sur…saft" koos kasutatud puuvilja taanikeelse nimetusega mustsõstardest, kirssidest, punastest sõstardest, valgetest sõstardest, vaarikatest, maasikatest või leedrimarjadest saadud suhkrulisandita mahlade puhul,

- "sød…saft" või "sødet…saft" koos kasutatud puuvilja taanikeelse nimetusega sellest puuviljast saadud mahlade puhul suhkrulisandiga üle 200 g liitri kohta;

f) "äpplemust" suhkrulisandita õunamahla puhul;

g) "mosto", viinamarjamahla sünonüüm.

--------------------------------------------------

IV LISA

PUUVILJANEKTAREID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Puuviljanektarid, mis on valmistatud järgmisest puuviljadest: | Väikseim mahla- ja/või püreesisaldus (% lõpptoote mahust) |

I.Hapu mahlaga puuviljad, mis loomulikus olekus on ebameeldiva maitsega

Passioonid | 25 |

Lulo | 25 |

Mustsõstrad | 25 |

Valged sõstrad | 25 |

Punased sõstrad | 25 |

Karusmarjad | 30 |

Astelpajumarjad | 25 |

Laukaploomid | 30 |

Ploomid | 30 |

Ploomid sordist "Quetsche" | 30 |

Pihlakamarjad | 30 |

Kibuvitsamarjad | 40 |

Hapukirsid | 35 |

Muud kirsid | 40 |

Mustikad | 40 |

Leedrimarjad | 50 |

Vaarikad | 40 |

Aprikoosid | 40 |

Maasikad | 40 |

Mooruspuumarjad/põldmarjad | 40 |

Jõhvikad | 30 |

Küdooniad | 50 |

Sidrunid ja laimid | 25 |

Muud sellesse kategooriasse kuuluvad puuviljad | 25 |

II.Madala happesusega, viljalihaga või tugevamaitselised puuviljad, mille mahl loomulikus olekus on ebameeldiva maitsega

Mangod | 25 |

Banaanid | 25 |

Guajaavid | 25 |

Papaiad | 25 |

Litšid | 25 |

Õun-viirpuu (Neapolitan medlars) | 25 |

Oga-annoonad | 25 |

Võrkannoonad | 25 |

Kaneelannoonad | 25 |

Granaatõunad | 25 |

Kašuviljad | 25 |

Purpur-mombinid | 25 |

Imbud | 25 |

Muud sellesse kategooriasse kuuluvad puuviljad | 25 |

III.Puuviljad, mille mahl loomulikus olekus on meeldiva maitsega

Õunad | 50 |

Pirnid | 50 |

Virsikud | 50 |

Tsitrusviljad, välja arvatud sidrunid ja laimid | 50 |

Ananassid | 50 |

Muud sellesse kategooriasse kuuluvad puuviljad | 50 |

--------------------------------------------------